MAREKI TERVISELEHT

8/01/2006

Teadlased lõid ülekaalulisuse vaktsiini

Scrippsi uuringuinstituudi teadurid töötasid välja vaktsiini, mis aitab rottidel kaalu vähendada ning toimib suure tõenäosusega sarnaselt ka inimestel, kirjutab BBC. USA teadlaste loodud vaktsiin sunnib organismi välja töötama näljatunnet ja kaalukasvu vallandava "näljahormooni" greliini vastaseid antikehi ning blokeerima antud hormooni normaalset mõju. Katsete käigus selgus, et vaktsineeritud rotid võtsid kaalus vähem juurde, kuigi nad sõid sama palju kui nende vaktsineerimata puurikaaslased, mis näitab, et tekkinud antikehad mõjutasid otseselt katseloomade ainevahetust. Ülekaalulisuse eksperdid peavad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistööd äärmiselt huvitavaks, ent hoiatavad, et selline lähenemine võib olla ka ohtlik. Nii näiteks märgitakse, et greliini leidub märkimisväärses koguses ajus ja kui patsiendi immuunsüsteem peaks tasakaalust välja minema, võib teoreetiliselt tekkida olukord, kus see hakkab sõna otseses mõttes inimese enese aju vastu võitlema. Avastuse teinud teadurid näevad olukorda siiski palju helgemates toonides ja soovivad pikemas perspektiivus välja töötada just inimestele mõeldud ülekaalulisuse vaktsiini.

Maailmameri suisa kubiseb mikroobidest

Kogu maailmamere elustiku katalogiseerimise eesmärgiks võtnud rahvusvahelise Mereelustiku Loenduse (Census of Marine Life - CoML) projekti raames tehti kindlaks, et ühes liitris ookeanivees leidub enam kui 20.000 erinevat tüüpi mikroorganisme, kirjutab BBC. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistöö näitab, et ookeanide mikroobne liigirikkus on arvatust oluliselt suurem. Analüüsitud veeproovid võeti Atlandi ja Vaikse ookeani kaheksast erinevast piirkonnast 550-4100 meetri sügavuselt. Enne analüüsimise alustamist eeldasid teadurid, et ühest liitrist leitakse umbes 2000 erinevat mikroorganismi, ent tegelikkus ületas nende lootused kümnekordselt. Veeproovide uudse DNA-analüüsimise meetodiga uurimise töös osalenud USA merebioloogi Mitchell Sogini hinnangul võib avastuse valguses prognoosida, et maailmameres elab ühtekokku 5-10 miljonit eri liiki mikroorganisme.

Kolm ameeriklast nakatusid linnugrippi

Kolme Ameerika Ühendriikides Iowa osariigis elava ning metsikute lindudega lähedalt kokku puutuva inimese verest leiti ajakirja Emerging Infectious Diseases teatel linnugripi vastaseid antikehi, mis näitab, et nad on sellesse tõppe haigestunud, vahendab National Geographic. Tegemist ei ole siiski ka inimesele surmava viirusetüvega H5N1, vaid teadaolevalt inimesele ohutu linnugripi tüübiga H11, mis on lindude seas üsna laialt levinud. Samas on aga tegemist esimeste juhtumitega, kus linnugrippi põhjustava viiruse levimine metsikutelt lindudelt inimesele on saanud kindla tõestuse. Iowa linna veterinaartõbede asjatundja James Gill teatas, et ühe pardijahtija ning kahe looduskaitsetöötaja verest viirust ennast ei leitud, sest antud uuringu käigus otsiti vaid selle antikehi. Seega ei ole esialgu teada, milliseid mutatsioone on haigustekitaja inimese nakatamiseks läbi teinud. Gill pidas võimalikuks sedagi, et linnugripp on inimestele levinud juba ammu, ent nakatumisvõimalus tehti tänu paranenud uurimismeetoditele ja tõhustatud kontrollile kindlaks alles nüüd.

Ruhnu karu "suvepuhkus" saab peagi otsa

Eelmisel kevadel Ruhnu saabunud, elanike rahu häirinud ning meedia tähelepanu keskpunkti tõusnud karu on saarel endiselt liikvel, kuid mõne nädala pärast on plaanis ta lõpuks kinni püüda, kirjutab Postimees. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk sõnas, et kevadest saadik on olnud karu peibutamiseks väljas erinevad söödad, kuid neid ei ole ta suve jooksul puutunud. Ta selgitas, et suvisel ajal pole karul toiduga muret, kuna mets pakub rikkalikult erinevaid marju ning putukaid. Karu «suvepuhkus» saab läbi mõne nädala pärast, mil hakatakse taas tõsisemalt planeerima, kuidas loom kätte saada ning saarelt ära toimetada. Augusti keskel hakkab karu talveks rasva koguma ning sööb kõike, mis talle ette jääb ja kõrist alla läheb - seetõttu peaks looma söödaga meelitamine lõpuks vilja kandma ning karu saab kinni püüda, rääkis Etverk.

7/31/2006

Uuring: mehed käituvad nagu koerad

Isane koer hakkab tugevama konkurendiga kokku puutudes kiunuma ja võtab sisse alandliku poosi, ent alandab oma hääle kurguhäälseks urinaks, kui usub, et ta võiks vastasest kakluses jagu saada. Ajakirja Evolution and Human Behavior värskes numbris tutvustatud Pittsburghi ülikooli teadurite uurimistööst selgus LiveScience'i teatel, et mehed käituvad laias laastus samamoodi. 111 meessoost tudengi käitumist analüüsinud teadlased avastasid, et mida madalamaks muutub sookaaslasega juttu ajava mehe hääletoon, seda dominantsemaks ta end võrreldes vestluskaaslasega peab. Samal ajal tõuseb mehe hääletoon mõnevõrra, kui ta vestluskaaslane on ta hinnangul enam domineeriv. Varasemates teaduslikes uuringutes on leitud, et naised peavad viljastumiseks sobivaimal ajal kõige veetlevamaks madala ning maskuliinse häälega meesterahvaid. Uurimistööd juhtinud David Puts arvas, et sarnaselt koertele märgib hääletooni tõus ka meeste puhul alateadlikku märguannet alandlikkusest. Ta lisas, et loomulikult võib isane bluffida ning alandada oma hääletooni enam, kui selleks tegelikult põhjust on, ent kui vastane peaks ta seepeale proovile panema, lõppeb see võitlus vähemalt loomariigis teesklejale alati väga kurvalt ja too peab õnne tänama, kui pääseb sest eluga.

Feromoonid võivad inimese paarikäitumises mängida olulist rolli

Seattle'i Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse teadurid avastasid ajakirja Nature teatel uut tüüpi retseptorid, mille abil hiired tuvastavad potentsiaalse paaritumispartneri poolt õhku paisatavate lõhnasignaalide allikaid feromoone, kirjutab BBC. Tuvastatud retseptorite geen on olemas ka inimesel, mis näitab, et looduslikud kemikaalid võivad mõjutada ka meie liigi "paaritumismänge". Hiired suudavad sarnaselt teistele imetajatele nende nina siseküljel asuvate spetsiaalsete rakkude külge kinnitunud retseptorite abiga tajuda suurt hulka erinevaid lõhnu. Kui retseptor püüab õhus hõljuva lõhnamolekuli kinni, saadetakse vastav teade aju "lõhnatöötluskeskusesse", kus taju analüüsitakse ja lõhn "nime" saab. Imetajatel on kuni 1000 erinevat lõhnaretseptorit, mis annab neile võime tajuda väga erinevaid aroomivarjundeid. Nüüd avastasid uurijad uut tüüpi retseptorid, mis tuvastavad mitmeid hiirte uriinis leiduvaid looduslikke kemikaale, kaasa arvatud ühte stressiga seotut ja teist, mis kujutab enesest varasemate uurimistööde andmeil vastassoost isendile saadetavat lõhnasignaali.

"Tehislik skorpionimürk" ründab vähkkasvajaid

Californias asuva Cedars-Sinai meditsiinikeskuse teadlased lõid skorpionimürgis sisalduva peptiidi sünteetilise variandi, mida saab kasutada peaajukasvaja ravis, kirjutab BBC. Välja töötatud aine abil toimetatakse pärast peaajuglioomi operatsiooni organismi jäänud vähirakkudesse radioaktiivset joodi. Ajakirja Journal of Clinical Oncology teatel on seda meetodit seni katsetatud 18 patsiendil ning katsetused jätkuvad. Esialgsed tulemused näitavad, et inimorganism talub sellist raviviisi hästi ning see võib olla efektiivne. Eksperimentaalne ühend TM-601 kujutab enesest ühe Iisraelis elava skorpioniliigi mürgis leiduva peptiidi tehislikku vormi. Transpordi sooritamiseks just peptiidide kasutamise kasuks otsustati, kuna need suudavad läbida organismis ajubarjääri ning kinnituda vähiraku külge. Operatsioonijärgselt endisesse vähikoldesse TM-601 ja radioaktiivse joodi süsti saanud patsientide keskmine eluiga oli 27 nädalat, ent kahel patsiendil ei leitud järeluuringute käigus vähist enam märkigi ja nad olid vastavalt 33 ja 35 kuud hiljem endiselt elus. Peaajus paiknev glioom on eriti agressiivne vähivorm - kaks aastat pärast selle diagnoosimist on elus 8% ning viis aastat hiljem vaid 3% patsientidest.

Uuring: nikotiini asendusravi on arvatust vähem efektiivsem

Ajakirjas Tobacco Control tutvustatud Genfi ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et nikotiini asendusravi on märksa väiksema efektiivsusega kui üldiselt arvatakse, kirjutab BBC. 4800 täiskasvanud inimese jälgimisel selgus, et 30% nikotiini asendusraviga suitsetamisest loobunuid suitsetas 1-4 aasta möödudes taas. Uurijate hinnangul ei ole nikotiini asendusravi madalat efektiivsust seni märgatud, kuna selle abil tubakast loobunud inimesi ei ole jälgitud piisavalt pika aja vältel. Andmeanalüüsist selgus, et kui inimene suutis suitsetamata olla kaks aastat, vähenes selle tervist kahjustava harjumusega taasalustamise oht märgatavalt. Uurimistööd juhtinud dr Jean-Francois Etter märkis, et seega on nikotiini asendusravi efektiivsus vaid mõõdukas, ent sellele vaatamata tuleb tunnistada, et tegemist on ühega vähestest toimivatest meetoditest, mille abil nikotiinisõltuvusest vabanemise shansse tõsta saab.

Põhja-Uhtju saarel surevad kajakad

Põhja-Uhtju saarel on seni veel teadmata põhjusel surnud sadu kajakaid, teatab SL Õhtuleht. Koos kaaslastega saart külastanud matkaja rääkis päevalehele, et tegemist on kui surnute saarega - ja nad lahkusid sealt kiiresti, sest "mine tea, mis haigus võib liikuda". Ta ei usu enese kinnitusel, et mõni loom sadu kajakaid teise ilma on saatnud, sest surnud linde on kogu saar täis ja on näha, et neid pole murdnud mingi kiskja. Ornitoloog Andres Kalamehe arvates võivad kajakad olla söönud reostatud toitu või harvendab nende ridu mõni viirustõbi.

Mustamäe haigla operatsioonitubadesse sattus vihmavesi

Vihmasaju ning ehitajate hooletuse tõttu said ööl vastu laupäeva kahjustada pooled Põhja-Eesti Regionaalhaigla operatsioonibloki toad ja mikrobioloogia laboratooriumi ruumid, kirjutab Postimees. Mustamäe korpuse 14 operatsioonibloki toast kahjustas ootamatu vihm seitset operatsiooniruumi ja aparatuuri. Lisaks sai kannatada ehitusjärgus olev mikrobioloogialabor. Vesi voolas ruumidesse läbi ehitusjärgus olevate ventilatsiooniavade, mille ehitajad olid katmata jätnud. Laupäeval tõstsid haiglatöötajad märjaks saanud operatsioonisaalide tehnika kuivama ning kuivatasid ruumid sinna voolanud veest. Haigla veel võimalikke kahjusid hinnata ei oska, kuivõrd seadmete seisukord selgub alles pärast nende sisselülitamist. Enne aga peavad need kaks-kolm päeva kuivama. Kuna nädalavahetustel ei tehta plaanilisi operatsioone, siis ei jäänud ükski patsient abita. Operatsioonibloki töö on ajuti ümber korraldatud nõnda, et plaanilised operatsioonid saaksid kõik toimuda. Alates esmaspäevast töötavad operatsioonitoad pikendatud töögraafikuga.

7/30/2006

Sünnipäev on eakatele eluohtlik aeg

Toronto ülikooli teadurite uurimistöös selgus, et eakatel inimestel esineb nende sünnipäeval südamelihase infarkti, insulti ja teisi raskeid südame-veresoonkonna tõbesid sagedamini kui kõigil teistel päevadel ning eriti kõrge on sünnipäeval oht haiglasse sattuda neil vanureil, kel esineb probleeme kõrge vererõhuga , kirjutab Reuters. Dr Gustavo Saposnik ja ta kolleegid analüüsisid enam kui 24.000 infarkti, insuldi või muu sarnase ränga südamehädaga haiglasse pöördunud ja 68 eluaastast kõrgema keskmise vanusega inimese andmeid. Ajakirjas Neurology tutvustatud uuring näitas, et laias laastus on eakad patsiendid sunnitud streikiva südame-veresoonkonna tõttu pöörduma arstide poole oma sünnipäeval umbes neljandiku võrra sagedamini kui aasta teistel päevadel ning pöördumiste arv on oluliselt madalam ka jõulude ja teiste tähtsate pühade ajal. Sama andmeanalüüsi käigus ilmnes, et astmahood, pimesoolepõletik ja peatraumad ei leia eakatel inimestel sünnipäeval aset tavalisest sagedamini.