USAs tuli müüki esimene autismisümptomeid leevendav ravim

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) andis müügiloa esimesele autismisümptomeid leevendavale ravimile, teatab Reuters. Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Ravimifirma Johnson & Johnson skisofreeniaravimit Risperdal võib USA ravimiregulaatori teatel edaspidi kasutada ka autismiga seotud agressiivsuse ning enesevigastuse- ja raevuhoogude pärssimiseks. 2005. aastal maailmas umbes 3,5 miljardi USA dollari ehk ligikaudu 43,4 miljardi krooni eest müüdud Risperdali kasutuselevõtt ka autismisümptomite alandajana põhineb FDA teatel 156 autistlikku last hõlmanud kaheksa nädalat kestnud uuringul. Sellest selgus, et ravimil on 5-16 aastaste autislike laste käitumisele selgelt positiivne mõju. Hinnanguliselt võib autismi esineda keskmiselt ühel lapsel 175. Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskused (CDC) teatas eile, et alanud on seni kõige laialdasem autismi põhjuseid analüüsiv teaduslik uuring, millesse kaasatakse 2700 last.

Vaata ka:
Autism seostati vanemate isadega
Uuring: vaktsineerimine ei põhjusta autismi

Rinnavähist paranenutel on kõrge suitsiidirisk

Ajakirjas Journal of the National Cancer Institute tutvustatud uuringust selgus, et rinnavähist paranenud patsientidel on keskmisest 37% võrra kõrgem enesetapurisk ning suitsiidi tõenäosus püsib neil kõrgem veel enam kui 25 aastat pärast esmast diagnoosi, kirjutab Reuters. Rinnavähki põdenud või põdevate naiste suur suitsiidirisk on ekspertidele silma jäänud ka mitmetes varasemates uuringutes, ent USA riikliku vähiinstituudi teadurite uurimistöös tehti nüüd kindlaks, et see püsib kõrge mitmete aastakümnete jooksul. Uuringus analüüsiti 723.810 rinnavähist aastail 1953-2001 paranenud naise andmeid. 2002. aastaks oli neist naistest enesetapu sooritanud 836, mis on Ameerika Ühendriikides elavate naiste keskmisest näitajast oluliselt kõrgem. Veel 25 või enamgi aastat pärast vähkkasvaja diagnoosimist püsis selliste naiste suitsiidirisk keskmisest tasemest kõrgemal 35%. Teadlaste hinnangul tuleb leiu valguses pakkuda rinnavähki põdevatele naistele senisest paremal tasemel psühholoogilist tuge.

Vaata ka:
Uuring: kunstrinnad vähendavad vähiriski
Uuring: ülekaalulisus suurendab rinnavähiriski

Pärnus kogunevad Balti riikide kirurgid

Pärnus toimub Balti kirurgide assotsiatsiooni kahepäevane konverents, kus arutavad oma igapäevatöö küsimusi ligi kakssada kirurgi kolmest Balti riigist, teatab ETV24. Balti kirurgide assotsiatsiooni konverentse korraldavad Eesti, Läti ja Leedu kordamööda alates 1995. aastast. 2004. aastast on assotsiatsiooni president Tartu professor Ants Peetsalu, sest konverentsi korraldamise järg oli jõudmas Eesti kätte. Peetsalu ütles Aktuaalsele kaamerale, et teemasid konverentsideks lihtne valida, sest kolmest riigist pole üheski spetsiifilisi probleeme, mis teistele huvi ei pakuks. Erinevus võib tulla riikide erinevast suurusest ja seega ka patsientide arvust. Kirurgias on tavaliselt kolm ühist probleemi: need on valu, infektsioon ja verejooks - rääkis Peetsalu. Tema sõnul vaadatakse konverentsil uusi suundi kirurgias, eeskätt endoskoopilise kirurgia arengut, kuid ka transplantoloogiat ehk organite siirdamise küsimusi. Konverentsile on esinema palutud ka kuulsad kirurgid Hollandist, Belgiast, Austriast ja Soomest.

Vaata ka:

Esimest näosiirdamist peetakse õnnestunuks

Kirurgid eemaldasid imikust kaks loodet

Tallinnas avatakse näitus vaimse tervise probleemidega inimeste töödest

Teisipäeval, 10. oktoobril, kui kogu maailmas tähistatakse Vaimse Tervise Päeva, avatakse kell 14 Aatrium galeriis (Harju tänav 6) näitus "Rohkem arvamusi, vähem eelarvamusi" vaimse tervise probleemidega inimeste töödest, teatab EPL. Näituse eesmärk on juhtida tähelepanu meie ühiskonnas leiduvatele varjatud annetele, mis sageli levinud eelarvamuste tõttu varju jäävad. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel võib ilmneda 25% inimestest mingil eluperioodil vaimse tervise häireid. Näitus sai teoks ravimifirma AstraZeneca abiga ning on avatud 14. oktoobrini.

Vaata ka:
"Hääled peas" esinevad ka tervetel inimestel
Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskus ootab kerkimiseks euroraha

Vaklade toime imiteerimine aitab kiirendada haavade paranemist

Suurbritannia Bradfordi ülikooli teadurid lõid uudse kattega haavasideme, mis imiteerib haavausside ehk vaklade toimet raskesti paranevatele haavadele, kirjutab LiveScience. Vaklu kasutati mädanevate haavade puhastamisel juba iidsetest aegadest alates, ent antibiootikumide leiutamisega vajus see raviprotseduur unustusehõlma. Viimastel aastatel on vaglad meditsiinis taas kasutusele võetud, sest enamikele antibiootikumidele resistentsete haavade puhastamisel surnud koest on nad sageli suisa asendamatud. Paljud inimesed ei ole aga arusaadavatel põhjustel lihtsalt võimelised taluma seda, kui nende kehas elab suur hulk ussikesi, kes nende surnud ihu õgivad. Sestap lõid Suurbritannia uurijad hariliku lihakärbse (Calliphoridae) röövikute kehaeritistega immutatud haavasideme. Laboritingimustes inimese ja hiire rakkudel läbi viidud katsed näitasid, et uudne haavaside kiirendab haavade paranemist. Nüüd ollakse valmis ajakirjas Biotechnology Progress tutvustatud uudistoodet katsetama ka inimestel.

Vaata ka:

Uuring: elekter aitab haavade paranemisele kaasa

"Superbakterid" tungivad haiglatest välja

Britid loovad kiilaspäisust ravivat robotit

Suurbritannia valitsus toetab 1,85 miljoni inglise naela ehk ligikaudu 43,2 miljoni eesti krooniga bioteaduste ettevõtte Intercytex katseid luua kiilaspäisuse ravis kasutatavat robotit, kirjutab Reuters. Intercytexi eksperdid soovivad täiustada ravimeetodit, mis hõlmab patsiendi seljalt karvafolliikulite ehk karvanääpsude kogumist, nende paljundamist ja soovitud piirkonda istutamist. Suurbritannia valitsuse tehnoloogiaprogrammi raames eraldatud rahalise abi toel loodab ettevõte välja töötada erilise robotseadeldise, mis kiirendab oluliselt karvanääpsude paljundamise protsessi. Lisaks karvafolliikulite kasvatamise kiirusele on oluline seegi, et peanahka siirdatavad nääpsud kasvataksid karvu piisavalt tihedalt ja kiiresti, et see oleks patsiendile kosmeetiliselt vastuvõetav. Intercytex on juba uuelaadset kiilaspäisuse ravimise tehnikat katsetanud käputäiel vabatahtlikel. Karvanääpse eraldatakse 30-minutilise operatsiooni käigus, mille eel tehakse patsiendile ka tuimestus. Kogutud ja paljundatud karvafolliikulid siirdatakse peanahka kolm nädalat hiljem.

Vaata ka:
Euroopa teadurid arendavad soolestikus roomavat ussrobotit
Jaapani valitsus töötab robootikaseaduste kallal

Koolajookide tarbimine tõstab naistel osteoporoosiriski

Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistööst ilmnes, et regulaarselt koolajooke tarbivad naised võivad seeläbi tõsta enese osteoporoosi haigestumise riski, kirjutab BBC. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises, mistõttu kasvab luumurdude oht. 2500 inimest hõlmanud Tuftsi ülikooli teadlaste uuringust ilmnes, et koolajoogid vähendasid naistel luutihedust olenemata nende east ja kaltsiumitarbimise tasemest. Uuringus osalenud mehed teatasid, et joovad nädalas keskmiselt 5 koolajooki ning naised andsid teada keskmiselt 4 koolajoogi tarbimisest. Kõigil katselustel mõõdeti luutihedust kolmes puusaluu punktis ning ühes selgroo piirkonnas. Koolajooke tarbivatel naistel leiti osteoporoosile viitavaid märke kõigist puusepiirkondadest, ent mitte selgroost. Meestel üllataval kombel antud uurmistöö raames koolajookide tarbimise ja luuhõrenemise seost ei tuvastatud. Teised karboniseeritud joogid naistel osteoporoosiriski ei kergitanud. Kui varasemates uuringutes on leitud viiteid sellest, et koolajoogid võivad tõsta naistel osteoporoosi haigestumise ohtu seetõttu, et nad joovad lihtsalt vähem piima, siis antud uurimistöös selgus, et enim koolajooke tarbivad naised ei joonud keskmisest vähem piima. Küll aga panid uurijad tähele, et sellised naised tarvitasid toiduks mõnevõrra vähem teisi olulisi kaltsiumiallikaid, nagu näiteks erinevaid rohelisi lehtaedvilju ning ubasid, mistõttu nende keskmine kaltsiumitarvitus oli kokkuvõttes keskmisest siiski madalam. Toitumisspetsialistid arvavad, et osteoporoosiriski tõusu taga on koolajookides sisalduv fosforhape, ent selle luuhõrenemist põhjustava toime mehhanism ei ole veel täpselt teada.

Vaata ka:
Uuring: kaltsiumitabletid ei vähenda tõenäoliselt luumurruriski
Osteoporoosi võib põhjustada mitu hormooni

USA kirurg: organidoonorluse eest tuleks loovutajale maksta

Yale'i ülikooli meditsiinikooli professor ja elundikirurg Amy Friedman avaldas ajakirjas British Medical Journal arvamust, et doonororganite loovutajatele tuleks maksta, sest see on ainus viis lahendamaks doonorelundite nappusest tulenevaid ning pidevalt süvenevaid probleeme, vahendab BBC. Arenenud riikides peetakse doonororganite eest maksmist üldiselt ebaeetiliseks ning lubamatuks ning see on seaduste ja määrustega rangelt keelatud. Ent 15 aastat elundikirurgina töötanud Friedmani kinnitusel tekitab loovutatavate elundite nappus elupäästvat operatsiooni ootavates patsientides meeleheidet ja masendust. Ka tekitab praegune olukord ebavõrdsust, sest rikkad patsiendid saavad reisida välisriikidesse ja sealt enesele uue elundi osta. Kirurgi hinnangul ei oleks elavatele doonoritele elundite eest täpselt paika pandud korras tasu maksmine praeguste üldiste meditsiiniliste põhimõtetega vastuolus, sest näiteks munarakkude, juuste ja sperma eest makstakse doonoritele tasu juba praegu. Mitmete asjatundjate hinnangul ei vähendaks väljapakutud kord siiski kroonilist doonorelundite nappust, küll aga tekitaks hulganisti uusi probleeme. Suurbritannia elundisiirdamise ühingu eetikakomitee esimees Stephen Wigmore selgitas, et ka uutes tingimustes loobuks inimene oma neerust vaid rahapuuduses. Ta tuletas meelde, et mitmetes uuringutes on leitud, et arenguriikides elavad elundist loobunud inimesed saavad üldiselt mõneks ajaks oma võlast lahti, ent on reeglina paari aasta möödudes taas võlgades, ent siis juba ilma ühe neeruta. Wigmore'i hinnangul ei teata ka veel päris täpselt, kuidas ühe neeruga elamine inimesele pikemas perspektiivis mõjub ja kas ta ei vaja ise kõrgemas vanuses uut neeru.

Vaata ka:
Teadurid lõid tehisliku silma sarvkesta
BBC: Vangide doonororganitega äritsemine on Hiinas laialt levinud

Tuvastati depressiooniravi edukust prognoosivad geenimutatsioonid

Kui raskekujulises depressioonis või ärevushäirete all kannatavatele inimestele kirjutatakse välja ravimid, võib see, kas need ka soovitud mahus toimivad, selguda alles mitme nädala pärast. Nüüd on teadusajakirja Nature teatel avastatud tõenäoline viis loomaks geneetilist testi, mis peaks depressiooniravimitele tundetud inimese kindlaks tegema juba enne ravikuuri alustamis. Cornelli ülikooli teadlased keskendusid uurimistöös aju mälu- ja õppevõimekusega seostatud piirkonnas neuronite moodustumist pärssivatele ja ühtlasi ka depressiooniriski tõstvatele teatud kindlat liiki geneetilistele mutatsioonidele. Uurijad lõid sama tüüpi mutatsiooniga laborihiiri ning tegid kindlaks, et neil ilmnesid depressioonisümptomi ning levinud antidepressant Prozac (fluoksetiin) leevendas neid vaid vähesel määral. Kui sama seos kehtib ka inimeste puhul, seletab see, miks umbes 60% depressioonipatsientidest neile välja kirjutatud esmane ravim ei toimi, selgitas uurimistööd juhtinud Francis Lee. Ta lisas, et selliseid geenimuutusi enne ravimi väljakirjutamist välja selgitades saavad meedikud tulevikus depressiooniravi oluliselt efektiivsemaks muuta.

Vaata ka:
Üliõpilasi vaevab depressioon
Suitsetamine näib põhjustavat depressiooni

Euroliidus soovitatakse kohandada laialdast emakakaelavähi vastast vaktsineerimist

Juhtiva meditsiiniväljaande Lancet värske numbri juhtkirjas soovitatatakse Euroopa Liidu riikides kohandada üleüldist teismeliste tüdrukute vaktsineerimist sugulisel teel leviva inimese papilloomviiruse (HPV) vastu, mis on peamine emakakaelavähi põhjustaja, vahendab Reuters. Möödunud kuul kiitis Euroopa ravimiamet ravimifirma Merck & Co toodetava emakakaelavähivaktsiini Gardasil kasutamise heaks 9-15 aastastel tüdrukutel ning 16-26 aastastel naistel. Lancetis toonitati, et HPV efektiivseks ja pikemaajaliseks kõrvaletõrjumiseks tuleb vaktsineerida kõik teismelised ning soovitati euroliidu liikmesriikidel muuta kohustuslikuks kõigi 11-12 aastaste tütarlaste vaktsineerimine. Emakakaelavähk on üks levinuimaid vähivorme naistel. Igal aastal diagnoositakse see 470.000 naisel ning 230.000 neist surevad. Meditsiiniväljaande juhtkirjas leitakse, et põhimõtteliselt peaks antud vaktsiini sihtrühma kuuluma ka poisid, ent enne selle otsuse tegemist tuleks veel täiendavalt uurida Gardasili toimet meesterahva organismile. Eestis ja teistes uutes EL liikmesriikides müüakse Mercki vaktsiini nime all Silgard. Cervarixi nimelist vaktsiini arendab ka ravimifirma GlaxoSmithKline, ent see on alles katsejärgus ning saab heade ohutus- ja efektiivsusnäitajate korral loa eurokasutuseks tõenäoliselt alles umbes aasta pärast.

Vaata ka:
EL lubas emakakaelavähi vaktsiini euroturule
Uuring: vaktsineerimine vähendaks emakakaelavähi surmade arvu 3/4 võrra

Andmekaitse võib hakata pärssima meditsiiniteadust

Eesti meditsiiniteadlased on mures, sest uue seaduseelnõu järgi võib andmekaitseinspektsioon hakata otsustama isikuandmete kasutamise üle teadustöös, mis aga tõmbaks kriipsu peale paljude tõsiste haiguste uurimisele, kirjutab Postimees. Kui varem pidi teadusprojekt saama kinnituse teadusnõukogust ja eetikakomiteest ning sellega asi piirdus, siis isikuandmete kaitse seaduse uue eelnõu järgi tuleks teaduse kontrollimisel juurde veel üks instants – siseministeeriumi haldusalasse kuuluv andmekaitseinspektsioon. Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Mati Rahu sõnul ohustaks selline otsus väga tõsiselt terviseteaduse arengut. Uue seaduse järgi peab Rahu sõnul küsima iga uuritava käest eraldi luba. See on aga keerukas, sest näiteks vähihaiged inimesed ei ole tema kinnitusel tihti väga suhtlemisaldid. Isikuandmete kaitse seadust väljatöötava töörühma juht, riigikontrolli peaprokurör Ülle Madise rõhutas, et teadlased võiksid ise haigetega rohkem suhelda ja neile oma uurimustest rääkida.

Vaata ka:

Uus seadus saadab haiged kurjategijad kohe vangi

Suurbritannia keelustab salajased DNA-proovid

Aspiriin jätab vähirakud verenälga

Ajakirjas Journal of the Federation of American Societies for Experimental Biology tutvustatud Newcastle'i ülikooli teadlaste uurimistöös leidis kinnituse varasem tähelepanek, et aspiriinil on vähkkasvaja arengut pärssiv mõju ning Suurbritannia uurijad avastasid, et populaarse valuvaigisti ja põletikuvastase preparaadi vähivastane mõju põhineb tõigal, et aspiriin takistab vähkkasvajat hapniku ja toitainetega varustavate veresoonte teket, vahendab BBC. Uurimistööd juhtinud Dr Helen Arthur selgitas, et veresoonte teket pärssides vähendab aspiriin ka teiseste vähikollete tekke tõenäosust, sest vähkkasvaja "külvab" end organismis just veresoonte kaudu. Viimasel ajal sageli ka imeravimiks nimetatud aspiriin ennetab regulaarselt sissevõetuna ka südame-veresoonkonnahaigusi. Üheks põhjuseks, miks aspiriini laialdast regulaarset tarvitamist ei propageerita, on tõik, et ravim tõstab ohtlike maoverejooksude tõenäosust. Seetõttu üritavad teadlased nüüd välja selgitada aspiriini vähkipärssiva mehhanismi molekulaarsel tasandil, et töötada selle teadmise baasil välja uusi vähivastaseid preparaate.

Vaata ka:
Aspiriin kaitseb nii meeste kui naiste südant
Aspiriin on parim südametõbede ennetaja

Vähkkasvaja keemiaravil on ajule pikaaegne mõju

Vähivastasel keemiaravil ehk kemoteraapial on ajule väga pikaaegne mõju ja see põhjustab muudatusi aju ainevahetuses ning vereringes koguni kuni 10 aasta vältel, vahendab Reuters ajakirja Breast Cancer Research and Treatment veebiväljaandes tutvustatud California ülikooli teadlaste uurimistöö käigus tehtud avastust. Leid selgitab, miks esineb mõnedel keemiaravi saanud patsientidel aastaid pärast kasvajast vabanemist ajutisi ning ootamatuid vaimse tervise häirete perioode. USA teadurite uuringutest ilmnes, et 5-10 aasta eest kemoteraapiat saanud naistel on pärsitud ainevahetus aju otsmikusagara teatud piirkonnas. Mälutestide sooritamise ajal toimusid endiste vähipatsientide ajus aga verevarustuse taseme spetsiifilised muudatused, mis näitavad, et aastate eest keemiaravi saanutel tuleb suurt tähelepanu ja keskendumist nõudvate ülesannete täitmisel enam pingutada. Ekspertide hinnangul võib "keemiaravisegadust" esineda vähemalt 25% kemoteraapiat saanutest ning Minnesota ülikooli teadlaste hiljuti avalikustatud uurimistööst selgus, et see osakaal võib ulatuda koguni 82%ni.

Vaata ka:
Eesti tervishoid jääb vähile alla
Regionaalhaigla sai uue lineaarkiirendi vähihaigete kiiritusraviks

Külgmised turvapadjad päästavad inimelusid

Ameerika Ühendriikide maanteeohutuse ja liikluskindlustuse instituudi uurijate analüüs näitas, et pea ja kere kaitseks laest, uksest või autoistme küljest külgmise kokkupõrke korral avanevad turvapadjad vähendavad oluliselt riski avariis surma saada ning eriti märkimisväärne on nende kaitsev efekt siis, kui autole sõidab külje pealt sisse maastur või mõni muu kogukamat tüüpi sõiduauto, kirjutab Reuters. Leid võib muuta vähemalt USAs müüdavate uute sõiduautode puhul külgmised turvapadjad kohustuslikuks juba aastast 2009. Uurimistööd juhtinud Anne McCartti sõnul saaks ainuüksi Ameerika Ühendriikides päästa aastas kuni 20.000 inimelu, kui kõik sõiduautod oleksid varustatud külgmiste turvapatjadega. 2004. aastal toimunud 2,7 miljonit külje pealt sissesõitu analüüsinud uurijad arvutasid välja, et keret kaitsvad turvapadjad vähendavad seda tüüpi liiklusõnnetusse sattudes surmariski 26% võrra ning kui masinas on turvapadi, mis kaitseb külgkokkupõrke korral ka pead, on surma saamise tõenäosus väiksem koguni 37% võrra.

Vaata ka:
Paksud lapsed ei mahu turvatoolidesse
Uuring: turvavöö võib päästa elu

Tartu Ülikool asutab ravimikeskuse

Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Biokeskus sõlmisid koostööleppe, et luua Euroopa mastaabis arvestatava kaaluga teadusmahukas ravimiarenduse ja ravimiuuringute keskus, teatas Tartu ülikool. Ravimiarenduskeskuses hakatakse tipptasemel tegelema inimese ja loomade haiguste molekulaarsete ning füsioloogiliste põhjuste väljaselgitamise, ravimimärklaudade identifitseerimise ja sobivuse määramise, uute võimalike ravimite disaini, konstrueerimise ja tootmistehnoloogia väljatöötamise ning samuti testimisega prekliinilistes ning kliinilistes katsetustes. Uurimis- ja arendustöö ravimite väljatöötamisel hakkab toimuma vastavalt koordineeritud ravimiarendusprogrammidele, kuni see muutub farmaatsiatööstusele edasiseks arenduseks ja ärilistel eesmärkidel kasutamiseks atraktiivseks.

Vaata ka:

Tallinnas toimub rahvusvahelise psühhiaatriaseminar

Eesti Geenivaramu viiakse Tartu Ülikooli alla

Uuring: tee on hea stressiravim

Ajakirjas Psychopharmacology tutvustatud Suurbritannia teadurite uuringust selgus, et regulaarne teejoomine aitab kiiremini stressist taastuda, kirjutab Reuters. Meestel, kes jõid päevas neli tassi musta teed, oli "võltsteed" tarbinud kontrollgrupi liikmetega võrreldes oluliselt madalam stressihormooni kortisool tase. Ka teatasid teed joonud katsealused stressi tekitava ülesande täitmise järel kiiremini rahunemisest ja lõõgastumisest. Uurijate sõnul võib leiul olla laialdane mõju stressiravis, sesta ägedakujuline stress tõstab teadaolevalt paljude ränkade haiguste, muuhulgas näiteks südame-veresoonkonnatõbede ilmnemise riski. Teeeksperimendis osales 75 tervet meesterahvast, kes jõid vastavalt kas tavalist teed, kohvi või kofeiini sisaldavat asendusjooki. Kuigi kuus nädalat väldanud regulaarse joogitarbimise järel tõusid stressitase, vererõhk ja südametöö kiirus keerukat ülesannet sooritades ühtviisi kõiki kolme gruppi kuuluvatel katsealustel, langes 50 minutit hiljem kortisooli tase organismis kõige kiiremini just teejoojatel. Uurijad tunnistavad, et ei tea esialgu, milline tees sisalduv aine või ained stressist taastumisele kaasa aitab.

Vaata ka:

Roheline tee teeb südamele head

Teejoomine on tervislikum kui veejoomine

Heinanohuvaktsiin osutus üsna efektiivseks

Kuuenädalane eksperimentaalse vaktsiini AIC kuur näib alandavat sesoonse allergilise riniidi ehk heinanohu sümptomeid 60% võrra vähemalt kaheks aastaks, kirjutab New Scientist. Uurijate kinnitusel ei põhjusta vaktsiin vastupidiselt praegu sageli heinanohu ravimiseks kasutatavatele steroididele ebameeldivaid kõrvalnähte ning annab ka kiiremaid ravitulemusi. Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud ning La Jolla allergia ja immunoloogia instituudi teadurite loodud vaktsiin kasutab raviefekti tekitamiseks ning immuunsüsteemi "treenimiseks" lühikesi DNA-fragmente, mis kinnitatakse allergiat põhjustava õietolmu külge ja viiakse inimorganismi. AIC katsetamisel osales 25 vabatahtlikku, kellest 14 said uudset vaktsiini ning ülejäänud platseebopreparaati. Uuelaadse vaktsiini toob turule Californias tegutsev ettevõte Dynavax Technologies.

Vaata ka:
Eksperdid: allergiad on Euroopas muutunud epideemiaks
Cytos katsetas edukalt immuunsüsteemi haneks tõmbavat allergiaravimit

Telitromütsiin võib põhjustada ränki maksakahjustusi

Ravimifirma Sanofi-Aventis toodetav antibiootikum telitromütsiin (Ketek®) võib põhjustada ränki maksakahjustusi, neuroloogiliste haiguste süvenemist ja minestamishooge, teatab CBC. Telitromütsiini kasutatakse mõnede kopsupõletiku vormide ning kurgu- ja põsekoopapõletike, ent ka ägenenud kroonilise bronhiidi ravis. Ravimifirma andmeil võivad Keteki kasutamisest põhjustatud maksakahjustused olla ka eluohtlikud, mistõttu ei tohiks maksahaigusi põdevad patsiendid antud ravimit vähemalt asjaolude täpsema selgumiseni kasutada. Juba Ketekit tarvitavad patsiendid, kel ei ole ilmnenud ohtlikke kõrbalnähte ja kes ei ole olnud varem kimpus haige maksaga, peaksid aga Sanofi-Aventise soovituse kohaselt ravimi tarvitamist jätkama.

Vaata ka:

Uuring: levinud antibiootikum leevendab elevantsuse sümptomeid

Antibiootikumid võivad astmat ravida

Insuliinitootvate rakkude siirdamise mõju kaob kiiresti

1 tüübi suhkrutõve ehk insuliinisõltuva diabeedi ravimiseks patsientide organismi siirdatud insuliinitootvad rakud andsid hea raviefekti küll lühikeses perspektiivis, ent pikemaaegselt oli nende kasutegur väike, selgus New Scientisti teatel ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud Kanada teadurite uurimistööst. Alberta ülikooli teadlased siirdasid insuliinitootvate rakkude kogumeid 36 insuliinisõltuvat diabeeti põdevale patsiendile ning kõigil neil paranes suhkrukontroll operatsioonijärgselt drastiliselt. Ent kahe aasta möödudes vajas juba 19 katsealust taas insuliinisüste. Mõningane insuliinirakkude funktsionaalsus säilis siiski kõigil patsientidel ning see andis neile kaitse hüpoglükeemilise teadmatuse eest, mille puhul ei tunne patsient ära varajasi märke veresuhkru liiga madalast tasemest. Uurimistöös osalenud Alberta ülikooli teadur James Shapiro sõnas, et nüüd tuleb leida viise tõsta raviviisi efektiivsust ka pikemas perspektiivis ja ennekõike peab selleks tõstma siirdatud insuliinitootvate rakkude ellujäämise protsenti.

Vaata ka:
Uuring: diabeet võib tõsta vähiriski
Insuliinisõltumatu diabeet suurendab oluliselt enneaegse surma tõenäosust

Teadlased loovad universaalset gripiravimit

Warwicki ülikooli uurijad on välja töötamas põhimõtteliselt täiesti uut lähenemist gripiravis, mis peaks pakkuma kohest haiguskaitset ning oli esialgsetes loomkatsetes efektiivne mitmete erinevate gripiviiruse tüvede vastu, teatab BBC. Teadlased "röövisid" gripiviiruselt teatud koguse selle geneetilist materjali ja lõid sel viisil inimesele ohutu ning inimorganismis paljunemisvõimetu "kaitsva viiruse", mis alandab haiguse progresseerumist sedavõrd efektiivselt, et viirus muutub ise enese vastaseks vaktsiiniks. Kuigi tehisviirus on üksikuna paljunemisvõimetu, hakkab see rakus tavalise gripiviirusega kokku sattudes sellest oluliselt kiiremini paljunema, jäädes aga sealjuures täiesti kahjutuks. Selline gripinakkuse poolt vallandatav protsess tähendab, et haigestumist põhjustav looduslik viirus jääb organismis selgesse vähemusse, haiguse progresseerumine pidurdub ning organismil jääb enam aega ja võimalusi oma haiguskaitse ülesehitamiseks. Suurbritannia teadlaste arendatav uus lähenemine annab kohese kaitse gripi eest, samas kui praegu kasutusel olevad süstitavad vaktsiinid hakkavad täielikult mõjuma alles 2-3 nädala möödudes. Usutavalt peaks kaitseviirus andma haiguskaitse ka linnugripi tüvede vastu, mis võivad muteerudes põhjustada ohtliku pandeemia. Tõenäoliselt hakatakse uuelaadset viirusravimit organismi viima ninapihusti kaudu. Enne seda, kui "kaitsev viirus" jõuab tavakasutusse, tuleb sel siiski veel läbida aastaid kestev ravimikatsetuste kadalipp.

Vaata ka:
Vietnami uurijad avastasid H5N1 ohtlikkuse saladuse
Gripivaktsiin toimib väikelastel efektiivsemalt ninapihustina

Noorsportlaste südameuuringud vähendavad äkksurmasid

Padua spordimeditsiini keskuse uurija Gaetano Thiene'i läbi viidud uuringust selgus, et Itaalias kohustuslikuks muudetud võistlusspordialadel tegevate noorsportlaste südametervise alased eeluuringud on olulisel määral vähendanud varjatud südameprobleemidest põhjustatud äkksurmajuhtumite arvu, vahendab Reuters. Thiene'i sõnul tuleks enne sporditegemise lubamist kohandatavaid kohustuslikke uuringuid rakendada ka mujal maailmas, sest nende abil on reaalselt võimalik noori elusid päästa. Itaalias on sellised südameuuringud kohustuslikud alates 1982. aastast ning 12-35 aastaste sportlaste seas aastail 1979-2004 registreeritud äkksurmajuhtumite arvu analüüsides selgus, et nende hulk langes pärast seadusemuudatust 89% võrra. Itaalias tuleb võistlusaladel tegevatel sportlastel läbida terviseanalüüs, mille raames tehakse neile muuhulgas ka EKG-uuring. Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uurimistööst selgus, et neil spordialadel, kus ennetavad südameuuringud kohustuslikud ei ole, äkksurmade arv samal ajaperioodil ei langenud.

Vaata ka:
Ekstreemsport väsitab südant seni arvatust enam
Optimistidel on tervem süda

Rinnapiim ei muuda lapsi targemaks

Ajakirjas The British Medical Journal tutvustatud Suurbritannia teadurite 5000 last ja 3000 ema hõlmanud uurimistööst ilmneb, et imikueas rinnapiimaga toidetud lapsed ei ole keskmisest targemad mitte rinnapiima enese toime tõttu, vaid muudel põhjustel, teatab BBC. Varasemates teaduslikes uurimistöödes kinnituse saanud seose tõenäolist põhjust tuleb teadurite arvates otsida tõigast, et last rinnaga toitvad emad on tavaliselt intelligentsemad ja kõrgema haridustasemega ning pakuvad oma lapsele paremat kasvukeskkonda. Teooriale saadi kinnitus jälgides ühe ema kahte erinevat last, kellest ühte oli rinnapiimaga toidetud ja teist mitte - rinnaga toidetud laps ei olnud oma vennast või õest kõrgema IQ-tasemega. Seos rinnaga toitmise ja laste kõrgema IQ-taseme vahel tehti esmakordselt kindlaks juba 1929. aastal ning sellest ajast alates on teadlased antud teema üle elavalt diskuteerinud. Uurijad toonitasid samas, et rinnapiim on siiski beebile parim võimalik toit ja selle asendamist tehislike piimasegudega tuleks võimalusel vältida. Muuhulgas stabiliseerib rinnapiim lapse organismi suhkrutaset ning viib ta organismi looduslikke antikehi. Rinnaga toidetavatel lastel esineb vähem kõhulahtisust, oksendamist ja hingamisteede haigusi.

Vaata ka:
Rinnaga toitmine vähendab imiku valutundlikkust
Rinnapiima ja ülekaalulisuse seost ei leitud

Regionaalhaigla sai uue lineaarkiirendi vähihaigete kiiritusraviks

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) onkoloogiakeskuses aadressil Hiiu 44 avatakse täna, 4. oktoobril kell 15.00 uus kiiritusravi lineaarkiirendi, mis on esimene omataoline Eestis, teatatb PERH. Uue kiirendi kasutuselevõtmisega paraneb märgatavalt patsientide ravikvaliteet. Kiiritusravi on üks vähiravi liike. Lineaarkiirendi abil on võimalik teostada kiiritusravi järgides kasvaja kuju ja asendit. Kiiritusravi ülemarsti Maire Kuddu sõnul säästab meetod maksimaalselt terveid kudesid, lubab tõsta kiirgusdoosi kasvajas ning see suurendab tõenäosust hävitada kasvaja. Eestis on aastas ligikaudu kuus tuhat uut vähijuhtu, kellest pooled vajaksid kiiritusravi. Onkoloogiakeskuses saab aasta jooksul ravi umbes tuhat patsienti ja Tartus viissada.

Vaata ka:
Pooled kiiritusravi vajavad haiged jäävad Eestis abita
Euroopa vähihaiged nõuavad valitsustelt paremat vähiravi

Vähinädalal toimub tasuta telefoninõustamine

9. oktoobril algav rahvusvaheline vähinädal julgustab kõiki inimesi oma tervist jälgima ja peas kummitavatele küsimustele vastuseid leidma, pakkudes nii telefoninõu kui ka tasuta uuringute võimalust, teatab Postimees. Tänavuse vähinädala eriteema on aga meeste tervis. Telefonikonsultatsioone on valmis jagama pea kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi hemotoloogia-onkoloogia kliiniku arstid ja õed. "Telefonivalves" on onkokirurgid, kiiritus- ja keemiaravi ning rinna- ja nahavähi arstid, samuti onkogünekoloogid ning valu- ja toetusravispetsialistid. Aga ka õed, kes jagavad põetus- ja taastusravialaseid soovitusi nii haigele kui ta pereliikmeile. Täpsema info, kellaajad ja telefoninumbrid, millal missugusele arstile või õele helistada, leiab siit. Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon igal tööpäeval kell 10–12 on 800 2233. 9.-15. oktoobrini kestva vähinädala ürituste kohta saab lugeda täpsemalt siit.

Vaata ka:

Antikehade "kolmiklöök" tõotab vähiravis läbimurret

Uuring: füüsiline aktiivsus võib vähendada nahavähi riski

Lapse vigaseks raputanud ema mõisteti kuueks aastaks vangi

Eesti esimesel ja seni ainsal kohtusse jõudnud raputatud lapse sündroomi (RLS) juhtumil määras kohtunik oma pisipoja invaliidistanud naise kuueks aastaks trellide taha, kirjutab Postimees. Poja raputamisega eluks ajaks sandistanud Liis Hea viibib siiski tänini vabaduses, kuna ei tunnistanud end kohtus süüdi ja kaebas otsuse edasi. 2004. aasta veebruaris raputas noor ema süüdistuse kohaselt oma vaid 29-päevast poega raske ajupõrutuseni, mis põhjustas lapsele vaimse puude ja nägemiskahjustuse. Kohtus ütles Hea, et tal pole aimugi, kuidas imik nii raskelt viga sai. Põhja ringkonnaprokuröri Eve Soostari sõnul viitasid lapse vigastused sellelegi, et imikut oli ilmselt ka mingi kõva asja, kas põranda, voodi või seina vastu visatud. Eile toimus selle juhtumi järjekordne kohtuistung. Kuna osa tunnistajaid jäi tulemata ja tekkis vajadus uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi järele, on uus istung taas oktoobris. Lähiajal jõuab Eestis kohtusse veel kaks samasugust juhtumit. Hiljuti avaldatud TÜ arstide uuring näitab, et 100.000 kuni kaheaastase imiku kohta on Eestis umbes 40 RLSi juhtu. Haiglasse satub meil seeläbi aastas 7–8 imikut.

Vaata ka:

Väikesed beebid on suuremas väärkohtlemise ohus

Uuring: väärkohtlemine lapseeas võib tõsta skisofreeniariski

Uuring: naise nahk vananeb kiiremini

Ajakirjas Optics Letters tutvustatud Friedrich Schilleri ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et naiste nahk vananeb meeste nahast kiiremini, kirjutab LiveScience. Uurijad analüüsisid uudse laserjäädvustustehnika abiga naha sügavamaid kihte ning neile päikesekiirguse ja vananemise poolt põhjustatavate kahjustuste ulatust. Kortse ja naha elastsuse kadu põhjustavate kollageeni ning elastiini uurimine näitas, et naised kaotavad kollageeni meestest kiiremini ning selle taseme langus algab neil varasemas eas. Kollageenid on sidekoe peamised valgud, mis vastutavad naha tugevuse eest. Need tugevdavad ka veresooni ning mängivad olulist rolli koemoodustumises. Noores eas toodab inimorganism kollageeni suurtes kogustes, ent vanemas eas selle tootmine pidurdub.

Vaata ka:

Dieet võib muuta tselluliidi silmatorkavamaks

Botulismitoksiini süstid võivad tekitada sõltuvust

Viljatuseravi muutub Eestis neli korda odavamaks

Valitsus soovib viljatuseravi muuta inimestele kättesaadavamaks ja seeläbi kahekordistada kunstliku viljastamise teel sündivate laste arvu 500 lapseni aastas, kirjutab SL Õhtuleht. Ajavahemikus 2007–2008 peaks kunstliku viljastamise teel sündima kuni 400 last aastas ning 2009.–2010. aastal 500 ja rohkem last aastas. Möödunud aastal sündis kunstliku viljastamise abil umbes 250 last. Kui praegu maksab üks viljatuse ravikuur inimesele ligi 15.000 krooni, siis plaanis on omaosalust alandada umbes 3000–4000 kroonini. Viljatuseravi toetamise aluspõhimõtete elluviimiseks järgneval neljal aastal kulub 240 miljonit krooni, mis leitakse riigieelarvest sihtotstarbelistest vahenditest ja haigekassa ravikindlustuse eelarvest. Selle aasta lisaeelarve ja tuleva aasta eelarve projektides on selleks ette nähtud 40 miljonit krooni.

Vaata ka:

Valitsus kiitis heaks viljatusravi toetamise

Moodne elustiil vähendab naiste viljakust

Progesteroon on ajuvigastuste ravis efektiivne

Emakat raseduseks ette valmistava ning menstruatsioonitsükliga seotud hormooni progesteroon kasutamine traumaatilise ajuvigastusega patsientide ravis vähendab neil efektiivselt surmariski ning alandab pöördumatute kahjustuste tekkimise tõenäosust, teatab CNN. Varasemate loomkatsete käigus on avastatud, et progesterooni andmine patsiendile kiiresti pärast ajuvigastuse teket alandab ajuturset, vähendab ajurakkude surmataset ning parandab aju funktsionaalse taastumise väljavaateid. Progesterooni positiivseteks omadusteks peetakse selle võimet kiiresti ajju jõuda, selle turvalisust ning odavat hinda. Emory ülikooli teaduri David D. Wrighti uurimisrühm andis antud hormooni 100 täiskasvanule, kes jõudsid arstideni kuni 11 tundi pärast traumaatilise ajuvigastuse saamist. Progesterooni saanutel oli platseebogruppi kuuluvate inimestega võrreldes 57% madalam surmarisk ning nad taastusid keskmiselt kiiremini ja paremini. Väga ränkade ajukahjustustega patsientide tervisenäitajaid ei suutnud progesteron siiski parandada.

Vaata ka:
Ajul on imepärane taastumisvõime
Uuring: unerohi võib vegetatiivsest seisundist äratada

Tallinna lennujaamas mängiti läbi gripiepideemiat

Teisipäeval võis Tallinna lennujaamas näha toimetamas kaitseülikondades inimesi ning kihutamas vilkuritega autosid, teatab EPL. Tegu oli kriisireguleerimise kompleksõppusega Pandora 2006. Õppuse käigus mängiti läbi inimgripi jõudmine Eestisse nakatunud lennureisijate kaudu. Õppuse stsenaariumi järgi pöördusid Eesti rahuvalvajad tagasi kodumaale Kesk-Aasiast, kus kohaliku elanikkonna seas oli täheldatud H5N8 grippi haigestumise järsku tõusu. Lennu vältel rahuvalvajate tervis halvenes ning lennuki kapten teatas Tallinna lennuliiklusteenistusele, et pardal on gripisümptomitega reisijad. Käivitus epideemiatõrjeplaan. Pandora 2006 kriisireguleerimisõppus sai alguse juba esmaspäeval Tallinna vanglas ning kestab kuni neljapäevani, mil see jõuab vabariigi valitsuse istungile, kus harjutatakse kriisijuhtimist olukorras, kus epideemia on püsinud Eestis juba mitu nädalat.

Vaata ka:
Kriisireguleerimise õppusel ohjeldati linnugripi leviohtu
Eesti ametkonnad kontrollivad valmisolekut gripiepideemiaks

Ülekaalulisusravim ei andnud loodetud tulemusi

Ravimifirma Merk & Co ülekaalulisuse raviks loodud preparaat MK-0557 ei andnud katsetuste käigus loodetud raviefekti, teatab CBC. MK-0557 toimib klobeerides ajus teatud näljatunde tekkimisega seotud retseptoreid. Enam kui 1600 ülekaalulisusele inimesel eksperimentaalse ravimi või platseebopreparaadi andmine näites, et lihavuspreparaati tarvitanud inimesed võtsid 12 kuu vältel alla keskmiselt 3,3 kilogrammi ning võrdlusgrupi liikmed 1,8 kilogrammi, mida ei saa pidada ravimi tootmise alustamiseks piisavalt heaks tulemuseks. Ravimiuuringut juhtinud Steven Heymsfield sõnas, et leid näitab taas, et ülekaalulisuse ravimine ei saa toimuda vaid ühe preparaadi toel ning lisakilode kogunemise mehhanismid vajavad veel täpsemaid lisauuringuid. Ajakirjas Cell Metabolism tutvustatud ravimikatsetuse käigus ei tekkinud katsealustel märkimisväärseid kõrvaltoimeid. Varasemates uurimistöödes on saadud üsna vastuolulisi tulemusi ka kaalu ja söögiisu reguleeriva hormooni leptiin kasutamisel.

Vaata ka:
Rinnapiima ja ülekaalulisuse seost ei leitud
Uuring: paksud inimesed ei ole keskmisest rõõmsamad

Lasteaed Nõmmel ootab ka allergilisi lapsi

Tallinnas Nõmmel on avatud uus lasteaiateenust pakkuv lastekeskus Põngerjad, mille tingimused sobivad ka kergelt allergilistele lastele, teatab EPL. Pooled kohad on veel täitmata - vastu võetakse veel 14 last alates teisest eluaastast. Nii ruumide sisustamises kui ka kogu keskuse majandamises on kasutatud võimalikult looduslähedasi materjale. Toitlustusjuhi Kadri Turni sõnul valmib laste toit peaasjalikult Eesti mahepõllumajanduse toodangust – kellele vaja, sellele tehakse täiesti eraldi menüü. Samuti kasutatakse ökoloogilisi puhastusvahendeid ja pesupulbrit. Idee keskuse rajamiseks tekkis, kui üks praegustest osanikest, turundusjuhi ametit pidav Eda Sikk ei leidnud oma astmahaigele lapsele sobilikku lasteaiakohta. Temaga ühinesid veel kolm noort ema, nüüd ollakse neljakesi nii keskuse omanikud kui ka juhid. Tallinnas tegutseb 2005. aasta aprillist üks lasteaiarühm tõsiselt allergilistele lastele Lasnamäe Priisle lasteaias.

Vaata ka:
Eksperdid: allergiad on Euroopas muutunud epideemiaks
Toataimed võivad olla allergilise nohu põhjustajaks

Uudne seadeldis paljastab varjatud veresooned

Uuelaadne seadeldis visandab varjatud veenid otse patsiendi enese nahale ning aitab lahendada sageli tekkivaid olukordi, kus arst või meditsiiniõde ei suuda kuidagi süstimiseks või vereproovi võtmiseks inimese veresooni tabada, kirjutab LiveScience. Ettevõtte Luminetx Corporation loodud veresoonepaljastaja VeinViewer saadab patsiendi nahapinnale ohutut infrapunaspektri ääremaile jäävat valguskiirgust. Vere punalibled absorbeerivad valguskiirgust, ent ümbritsev kude peegeldab selle tagasi. Peegeldunud kirgus jäädvustatakse spetsiaalse videokaameraga ning selle põhjal arvuti loodud pilt veresoontest visandatakse otse patsiendi nahale. Seadeldis toimib ühtviisi täpselt igas vanuses ja nahavärvi ning -tüübiga inimestel. VeinViewer'it katsetatakse praegu mitmetes Ameerika Ühendriikide haiglates ning möödunud nädalal tutvustati seda ajakirja Wired tehnoloogiafoorumil NextFest.

Vaata ka:
Eesti kohtuarstid said uue võimsa DNA-aparaadi
Kodune vererõhunäitur petab sageli

Avalikes ruumides suitsetamise keelamine vähendab südameinfarkte

Itaalias on tänu avalikes ruumides suitsetamise keelustamisele oluliselt vähenenud südamelihase infarktiga haiglasse pöördunud patsientide hulk, teatab BBC. Piedmonti regiooni haiglatesse sisse kirjutatud ja infarkti tõttu surnud patsientide tervisehädade analüüs näitas, et päras suitsetamise keelustamist avalikes kohtades pöördus tervishoiuasutustesse aasta esimese viie kuuga võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga 11% vähem alla 60-aastaseid infarktiga patsiente. Infarktide arvu vähenemine ei ole teadurite sõnul pikemaajaline trend, sest enne suitsetamiskeelu jõustumist oli nende arv antud regioonis mitme aasta vältel pidevalt tõusnud. Leiu teinud Torino ülikooli uurijad avaldasid ajakirjas European Heart Journal arvamust, et selle vähenemistrendi peamiseks põhjuseks on tõik, et väiksem hulk inimesi sattus enese soovi vastaselt passiivse suitsetaja rolli. Itaalias on suitsetamine keelustatud kõigis avalikes ruumides, kaasa arvatud kohvikutes, baarides ja restoranides. Samasugune keeld on kehtestatud paljudes Euroopa riikides, teiste seas Rootsis, Iirimaal ja Norras. Suitsetamine põhjustab paljusid raskeid terviserikkeid, muuhulgas kopsuvähki ning erinevaid hingamisteede haiguseid ja südame-veresoonkonna tõbesid. Asjatundjate sõnul näitab avastus taas erinevate suitsetamiskeeldude suurt positiivset mõju inimeste tervisele ja peaks lõpetama jutud suitsetamisest kui "ohvrita kuriteost".

Vaata ka:
Passiivne suitsetamine suurendab nurisünnituse riski
USA peaarst: passiivne suitsetamine tapab

Tallinnas toimub rahvusvahelise psühhiaatriaseminar

5.–7. oktoobrini korraldab Tartu Ülikool koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsiga Tallinnas 350 osavõtjaga rahvusvahelise konverentsi, kus käsitletakse depressiooni, ärevushäirete, skisofreenia ja sõltuvushäirete alusmehhanisme ja ravi ning uusi arengusuundi neuro- ja psühhofarmakoloogias, teatas Tartu Ülikool. Tegemist on Collegium Internationale Neuro-Psychopharmacologicumi (CINP) regionaalkonverentsiga, kus käsitletakse psühhofarmakoloogia ja bioloogilise psühhiaatria nüüdisaegseid uurimisküsimusi ja kliinilist praktikat. Konverentsil esinevad maailma tunnustatuimad psühhofarmakoloogid viieteistkümnest riigist. Konverents toimub Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses ning algab neljapäeval 5. oktoobril kell 14. Ürituse kohta leiab lisainfot siit

Vaata ka:
"Hääled peas" esinevad ka tervetel inimestel
Ema depressiooni ravimine võib aidata ka lapsi

Uuring: ülesöömine on kui narkosõltuvus

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud USA Brookhaveni riikliku laboratooriumi uurijate teadustööst selgus, et paljude ülekaaluliste inimeste vajadus tohutuid koguseid toitu alla ajada on võrreldav narkosõltuvusega, kirjutab BBC. Selle väite aluseks on ajuskaneeringud, mis näitavad, et küllastustunde käigus aktiveeruvad samad ajupiirkonnad kui enesele järjekordse doosi süstinud narkomaanidel. Uurimistööd juhtinud Dr Gene-Jack Wang märkis, et kuigi uuring hõlmas vaid seitset ülekaalulisusravi saavat inimest, näitab see selgelt, et ülesöömise vajaduse ja narkosõltuvuse baasiks on vähemalt teatud osas samad ajuprotsessid. Ekspertide hinnangul on leiu näol tegemist järjekordse väärt vihjega selle kohta, kuidas saaks ülekaalulisust efektiivselt ravida. Hinnanguliselt elab maailmas praegu ligikaudu miljard ülekaalulist inimest ja ca 300 miljonit neist on rängalt ülekaalulised.

Vaata ka:

Uuring: paksud inimesed ei ole keskmisest rõõmsamad

Paksud lapsed ei mahu turvatoolidesse

Potentsiravimite kasutamine suureneb Eestis pidevalt

Viie aastaga on potentsiravimite tarbimise suurenenud Eestis kolm korda, esimesena turule sisenenud potentsitõstjate lipulaev Viagra (sildenafiil) on turuosa aga kaotamas, kirjutab Äripäev. Meestearst Olev Poolamets märkis, et inimeste ostujõud on kasvanud - kas te kujutaksite ette viis aastat tagasi pensionäri ostmas 250kroonist tabletti. Tüüpiline tarvitaja on meestearst Margus Punabi sõnul mees vanuses 45-70 eluaastat, kelle seksuaalvõimekus on viimase aasta jooksul järk-järgult halvenenud, ent suhteliselt palju on ka nooremaid ületöötanud mehi, kes vajavad ravimi abi ajutiselt. Viagra konkurendid Cialis (tadalafiil) ja Levitra (vardenafiil) sisenesid Eesti turule 2003. aastal. Kui alates 2000. aastast on Viagra läbimüük üksnes kasvanud, siis 2005. aasta lõpus on näha kerget langust, selgub ravimiameti andmetest. Potentsiravimi kasutamisel on Punabi sõnul ka mõned riskid, näiteks sobimatud kombinatsioonid teiste ravimitega või kõrvalnähud. Seetõttu saab ravimit vaid retsepti alusel. Üldiselt on uuringud siiski näidanud, et ravimi positiivne mõju üldtervisele ületab oluliselt selle negatiivset mõju, kommenteeris Punab.

Vaata ka:

Seks võimaldab kahjulikud mutatsioonid "kõrvale heita"

Uuring: eestlased on sugueluga soomlastest vähem rahul

Madala sünnikaaluga lastel on teismelisena kehvem tervis

Madalakaalulisena, ent üldiselt tervena ilmale tulnud lastel esineb teismeliseas oma eakaaslastega võrreldes keskmiselt sagedamini füüsilisi ja vaimseid probleeme, vahendab Reuters ajakirjas Archives of Pediatric and Adolescent Medicine tutvustatud värske uurimistöö leidu. Sündides vähem kui 2 kilogrammi kaalunud lastel, ja ennekõike poistel, on 16 aastaselt sageli eakaaslastest kehvemad tulemused intelligentsus-, mälu-, õppe- ja motoorse võimekuse testides, selgus Columbia ülikooli meditsiinikeskuse ja New Yorgi riikliku psühhiaatrikeskuse teaduri Agnes Whitakeri uuringust. Hinnates poiste suuremat riski pakkus Whitaker võimaliku seletusena välja selle, et enneagsena ning madala sünnikaaluga ilmale tulnute pikaaegne ajukahjustustest toibumine sõltub hormonaalsetest erinevustest. Alakaalulistena ilmale tulnute IQ-tase oli 16 aasta vanuses eakaaslastega võrreldes keskmiselt 4 kuni 7 punkti madalam. Uurimistöö raames analüüsiti ligikaudu 500 aastail 1984-1987 ilmale tulnud lapse vaimset ja füüsilist võimekust.

Vaata ka:

Uuring: rasedate sotsiaalsed soodustused ei tõsta laste sünnikaalu

Väikesed beebid on suuremas väärkohtlemise ohus

Vähiravim Glivec alandab südame töövõimekust

Ravimifirma Novartis Pharmaceuticals hoiatas, et nüüd ka ka Eestis 100%liselt haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja kuuluv Glivec (imatiniib) võib alandada südame töövõimekust, teatab CBC. Eestis Marge Valdmanni juhtumi tõttu üldtuntud Glivec tõstab oluliselt kroonilist müeloidset leukeemiat (CML) põdevate patsientide elupikkust ning on efektiivne ka mõne haruldase maovähi tüübi puhul. Ravimifirma teatel peaksid oma südameriskidest arstiga rääkima Glivecit kasutavad patsiendid, kel on kõrge vererõhk, diabeet või kes põevad südame-veresoonkonnahaigusi. Otsekohe peaksid Novartise manitsuse kohaselt arsti juurde minema need patsiendid, kel on tekkinud südamepuudulikkusele viitavaid sümptomeid nagu jalgade paistetus, rinnavalud või hingamisraskused. Gliveci võimalikest südameriskidest hakati rääkima pärast sel suvel ajakirjas Nature Medicine avaldatud artiklit, kus tutvustati mitmeid vastavaid juhtumeid.

Vaata ka:
Vähiravim Glivec võib põhjustada südamesurma
Euroopa vähihaiged nõuavad valitsustelt paremat vähiravi

Kriisireguleerimise õppusel ohjeldati linnugripi leviohtu

Esmaspäeval Tallinna vanglas alanud siseministeeriumi korraldatud kriisireguleerimise kompleksõppusel Pandora 2006 ohjeldati linnugripi leviohtu, vahendab ETV24 siseministeeriumi teadet. Vanglas läbiviidud õppuse eesmärk oli kontrollida justiitsministeeriumi hädaolukorra lahendamise kava ning vangla kriisimeeskonna ja meditsiinipersonali tegevust kriisiolukorras. Tänase õppuse stsenaariumi järgi toodi hiljuti Eestisse neli kinnipeetavat ühest Aasia riigist, mis on ÜRO tervishoiuorganisatsiooni hinnangul kuulutatud inimestele kergeltnakkuva linnugripi ohuga maaks. Esialgu ületoodud kinnipeetavatel mingeid haigussümptomeid ei avastatud, kuid hiljem halvenes nende terviseseisund järsult.Kuna vangid saabusid linnugripi leviohuga riigist, võeti sündmus kõrgendatud tähelepanu alla. Olukord vanglas kutsus esile teiste kinnipeetavate ning nende omaste linnugripihirmust tingitud paanika ja rahutused, mis nõudsid reageerijatelt adekvaatset tegutsemist. Teisipäeval jätkub kriisireguleerimisõppus Tallinna lennujaamas, kus mängitakse läbi inimgripi jõudmine Eestisse nakatunud lennureisijate kaudu.

Vaata ka:

Eesti ametkonnad kontrollivad valmisolekut gripiepideemiaks

Eksperdid: linnugripp ei ole ainus pandeemiarisk

Teadurid lõid tehisliku silma sarvkesta

Stanfordi ülikooli uurijad lõid tehisliku silma sarvkesta, mis meenutab suuresti tõelist sarvkesta ja võib taastada nägemise väga paljudel inimestel, teatab Discovery Channel. Laboris valmistatud tehiskude imiteerib loodusliku sarvkesta omadusi sedavõrd täpselt, et võib teadlaste kinnitusel isegi inimese immuunsüsteemi "haneks tõmmata". Sarnaselt looduslikule sarvkestale 80% ulatuses veest koosnev ja silma kaitserakkude moodustumist välispinnale soodustav tehislik sarvkest võib vähendada doonorsarvkesta vajadust ennekõike arenguriikides ja neis riikides, kus inimesed religioossetel või muudel põhjustel sugugi elundi- ja koedoonorlusega tegelema ei tõtta. Uudse sarvkesta loonud uurijate teatel soovivad nad seda täiustada nii, et kaoks igasugune vajadus kasutada surnud inimestelt pärit silma sarvkesti. Sarvkestakahjustuse tõttu on nägemine nõrgenenud või täielikult kadunud ligikaudu 10-12 miljonil inimesel maailmas. Igal aastal siirdatakse abivajajatele umbes 45.000 doonoritelt pärit sarvkesta.

Vaata ka:

Soolelõikus võib viia nägemise

Digikaameras kasutatav tehnika aitab nägemist taastada

Kloonimiseks ei ole vaja tüvirakke

Ameerika Ühendriikide teadlased tõestasid katseliselt, et kloonimiseks ei ole ilmtingimata vaja kasutada tüvirakke ning mõnda teist tüüpi rakkudega võib saada koguni paremaid tulemusi, teatab BBC. Pittsburghi ülikooli teadurid kloonisid kaks hiirepoega, kasutades selleks täiskasvanud vererakku, mis iseenesest ei ole võimeline endasarnast rakku taaslooma. Varem arvati, et kloonimise eesmärgil saab kasutada vaid tüvirakke, millel on võime muutuda eri tüüpi keharakkudeks. Kui kloonimise teel varajases arengujärgus embrüo loomiseks täiskasvanud tüvirakkude kasutamisel on õnnestumise tõenäosuseks tavaliselt vaid 1%-5%, siis ajakirjas Nature Genetics tutvustatud katsete käigus õnnestus granulotsüütide nimeliste vererakkude abil luua elujõuline blastotsüsti arengujärgus embrüo 35%-39% juhtudest. Lisaks sündisid varajastest embrüotest hiirebeebid vaid neil juhtudel, kui kloonimiseks kasutati eristunud ehk diferentseerunud granulotsüüte. Kuigi mõlemad eksperimendi käigus ilmale tulnud hiirepojad surid mõned tunnid pärast sündi, oli ekspertide sõnul tegemist siiski läbimurdelise uuringuga, mis lükkab ümber senise üldtunnustatud arvamuse, mille kohaselt on rakust kloonimisel seda enam kasu, mida vähemarenenum see on. Kuigi leiu valguses näib, et diferentseerunud rakke on arvatust lihtsam "ümber programmeerida", hoiatavad asjatundjad siiski ennatliku optimismi eest, sest esialgu on tulemusi saadud vaid hiirerakke kasutades ning inimrakkudega läbiviidavad katsetused seisavad veel ees.

Vaata ka:
Teadlane: kloonimine kaotaks inimese viljatusmure
Ekspert: pärilikud haigused saab võita kloonimise abiga

Tervisesportimine muutub Eestis mugavamaks

Sihtasutus Eesti Terviserajad (ETR) tutvustas reedel, 29. septembril Nõmme Spordikeskuses toimunud liikumisharrastuse teemalisel seminaril oma senist tegevust ja edasisi plaane. Sel sügisel ja talvel uuenevad oluliselt ja saavad rajavalgustuse terviserajad Tallinnas Harku metsas, Jõgevamaal Kuremaal ja Viljandimaal Holstre-Pollis. Uute rajapõhjade ettevamistus ja ehitustööd käivad Kõrvemaa ühendatud terviseradadel, Tartumaal Vooremäel, Narvas Pähklimäel, Lääne-Virumaal Ebaveres ning Rakvere ühendatud terviseradadel, Keila Terviseradadel, Läänemaal Paliveres ja Hiiumaal Kärdlas. ETR on vähem kui kahe aasta jooksul investeerinud Eesti terviseradade jõuliseks parendamiseks enam kui 16 miljonit krooni.

Vaata ka:
Sporditegemist võib alustada ka keskeas
Uuring: tervislikud eluviisid pikendavad eluiga

Osteoartriit seostati enneaegse vananemisega

Liigeseid tabavad ning süvenedes jäsemete liigutamisega kaasnevaid vaevusi põhjustavad laialdased põletikulised protsessid ehk osteoartriit võivad olla märgiks sellest, et taoliste sümptomite käes kannatavad patsiendid vananevad bioloogiliselt kiiremini kui teised samas vanuses inimesed, vahendab New Scientist ajakirjas Annals of the Rheumatic Diseases tutvustatud Suurbritannia St Thomase haigla teadurite uurimistöö raames tehtud leidu. Uurijad mõõtsid 1100 inimesel relatiivse vananemise kiiruse mõõdupuuks peetavat vere valgeliblede telomeeride pikkust. Osteoartriiti põdevatel inimestel olid võrrelduna sest haigusest priide eakaaslastega oluliselt lühemad telomeerid ning teadlaste hinnangul ületas nende bioloogiline vanus nende passiiga keskmiselt 11 aasta võrra. Telomeerid on kromosoomide otsas paiknevad tillukesed "mütsikesed", mis koosnevad DNA korduvatest lõikudest ja toimivad bioloogilise puhvrina, mis tagab, et raku pooldumise käigus ei lähe kaduma olulist geneetilist informatsiooni. Iga pooldumise käigus muutub telomeer ülipisut lühemaks, mis võimaldab välja selgitada raku relatiivse vanuse. Kui telomeerid on täiesti olematuks kulunud, ei saa rakud enam poolduda ja surevad, mis on osa loomulikust vananemisprotsessist. Telomeeride pikkust kahandavad paljud geneetilised ja keskkonnafaktorid, muuhulgas suitsetamisest ja ülekaalulisusest põhjustatud oksüdatiivne stress. Varasemates uurimistöödes on leitud, et telomeeride lühenemist põhjustavad ka dementsus, osteoporoos, ateroskleroos ja südamehaigused. Osteoartriit on kõige laiemalt levinud artriidivorm ja seda diagnoositakse tavaliselt kõrges vanuses inimestel. Vahest leitakse seda haigust ka noorematel patsientidel, ent reeglina ei ole sel juhul tegemist mitte geneetiliste ja keskkonnamõjurite tõttu ilmneva tõvevormiga, vaid selle põhjuseks on näiteks sportimise käigus saadud liigesevigastused.

Vaata ka:

Teadussaavutused võivad eluea piiri oluliselt edasi nihutada

Vananemise põhjus võib peituda rakutuumas

Leiti Sclerosis multiplexi sümptomeid pärssiv geen

Taani ja Suurbritannia teadurite koostöös leiti hiirtel korraldatud eksperimentide käigus, et teadaolevalt polüskleroosi ehk Sclerosis multiplex'iga (SM) seotud geenil DR2b on kõigi inimeste organismis alati kaasas "partnergeen" nimega DR2a, mis hoiab immuunsüsteemi tegevust koordineerides DR2b aktiivsust all ning vähendab haigusega kaasnevaid sümptomeid. Uurijad avaldasid ajakirjas Nature arvamust, et geeni DR2a mõju suurendavad ravimid võiksid olla efektiivseks SM progresseerumise pidurdajaks ning haigusnähtude vähendajaks. SMi põdevatel patsientidel laguneb laialdaselt neuronite aksoneid ehk närvikiude kattev müeliinkiht, mistõttu on takistatud elektriimpulsside normaalne liikumine ajju ja sealt tagasi. Paljudel patsientidel tekib SMi algstaadiumis haigusfaas, kus sümptomid ilmnevad haigushoogudena ning vahelduvad osalise või täieliku taastumise faasidega. Tõve antud järgus võib abi olla põletikuvastastest preparaatidest. Varem või hiljem süveneb haigus aga kroonilisse ja kiiresti progresseeruvasse vormi, mille puhul ei ole seni teada ühtegi efektiivset ravimit. SM põhjustajaks peetakse erinevaid geneetilisi ja keskkonnafaktoreid.

Vaata ka:
Nikotiinamiid võib pidurdada Sclerosis multiplexi süvenemist
Ravimifirma katsetab SMi vaktsiini

Teadurid tuvastasid söögiisu pärssiva ajuvalgu

Ajakirjas Nature tutvustatud Jaapani Gunma ülikooli teadurite uurimistöö käigus tuvastati rottidel läbi viidud eksperimentide käigus uus ajumolekul, mis soodustab täiskõhutunde tekkimist ning võib seega olla tänuväärt abiliseks rikkaid lääneriike tabanud ülekaalulisuse epideemia ohjeldamisel, kirjutab New Scientist. Masatomo Mori juhitav töörühm leidis, et kui süstida rottide ajus toodetavat valku nesfetin-1 nende liigikaaslastele, langeb neil söögiisu ja närilised söövad tavalisest vähem. Kui valku lisati rottide ajju regulaarselt 10 päeva vältel, võtsid nad selle aja jooksul ka kaalus alla. Jaapani teadurid süstisid nesfetin-1 toime kontrollimiseks seejärel rottide ajju antud valgu toimet blokeerivaid antikehasid ning sellist "ravi" saanud närilised sõid varasemast enam ja võtsid kaalus juurde. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul elab praegu maailmas ca miljard ülekaalulist inimest ja neist 300 miljonit on rängalt ülekaalulised. Ülekaalulisuse raviks on juba olemas mõningad ravimid, ent neil on sageli üsna tõsised kõrvalmõjud ja neid ei saa kasutada pikema aja vältel. Mori hinnangul võib nesfetin-1 baasil välja töötada ohutuid ja pikemaaegselt tarvitatavaid ravimeid.

Vaata ka:
Paksude pealetungi peatamiseks soovitatakse erimaksu
Paljud ameeriklased on meditsiiniliste uuringute jaoks liiga paksud

Eestis on puudu umbes 4000 meditsiiniõde

Viletsa palga pärast töölt lahkuvatest meditsiiniõdedest jäänud täitmata kohti proovivad allesjäänud kohusetundest patsiendi ees täita ületundidega ning viimastel andmetel on Eestis puudu umbes 4000 õde, kirjutab SL Õhtuleht. Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul lahkuvad õed haiglatest ja lähevad tööle näiteks ravimifirmadesse. Kuna ravimiesitlejal on õetööga seos, on õdedel ravimifirmasse kerge üle minna. Õed on ravimifirmadesse oodatud, sest neil on vajalik ettevalmistus, ütleb Pruuden. Üha enam loovad haiglad abiõdede kohti, sest sinna saab võtta inimesi, kellel veel ei ole kvalifikatsiooni. Näiteks tavalises sisehaiguste osakonnas on ettenähtud viiest õekohast täidetud kaks ja nad rabelevad viie eest. Topelttöötamine on Pruudeni sõnul tavaline ja ta pelgab, kui nii edasi läheb, viib see töö kvaliteedi mõne aja pärast paratamatult alla.

Vaata ka:
Meditsiinitöötajad väsivad pidevatest ületundidest
Eesti tervishoiuasutustes töötab 43 sisserändajat

Tartu Tervishoiu Kõrgkool pakub väärt tervisenõu

Beebidega pered ja tulevased emad pääsevad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tegelustundidesse, millest hakkavad omakorda õppima veel koolipingis istuvad tulevased ämmaemandad ja füsioterapeudid, kirjutab Postimees. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Reet Linkberg on veendunud, et väikelapse kehaline tegevus ja aktiivsus edendab tema vaimset ja emotsionaalset poolt. Võimlemistundidest võtavad osa tudengid, sest neilgi on vaja suhelda väikelaste ja emadega, näha beebide arengut ja probleeme ning omandada tulevikus vaja minevaid oskusi. Reet Linkbergi hinnangul ei tohiks see kedagi heidutada, et laste ja emadega ette võetavad rühmatunnid on samaaegselt tulevaste ämmaemandatele ja füsioterapeutide koolitunnid. Tunnis on ohjad oma ala kogenud asjatundjate käes ning emmesid ja beebisid katsejänestena ei kohelda, kinnitab ta.

Vaata ka:
Uuring: beebid otsustavad õpitavad sõnad ise
Väikesed beebid on suuremas väärkohtlemise ohus

14.000 eestimaalast kannab eneses C-hepatiidi viirust

Doonorvere analüüsid näitavad, et ligikaudu üks protsent Eesti elanikkonnast ehk umbes 14.000 inimest kannab eneses C-hepatiidi viirust, teatab PM Online. Eesti gastroenteroloogide seltsi esimees doktor Benno Margus selgitas, et C-hepatiidi viirus levib vere kaudu ning sageli nimetatakse seda ka "varjatud haiguseks". Paljudel nakatunutel ei esine haigusnähte ja nad ei tunne end haigena ning seega avastatakse viirus sageli alles aastaid pärast nakatumist. Kroonilisest B- ja C-hepatiidi viirusest võib osadel patsientidel aastatega areneda maksatsirroos ja maksavähk. Täna tähistakse kolmandat korda ülemaailmset hepatiiditeadlikkuse päeva, mille eesmärks on tõsta inimeste teadlikkust viiruslikust B- ja C-hepatiidist. Tänavuse teemapäeva läbiv üleskutse, et kõik potentsiaalselt nakatunud läheksid enda tervist kontrollima. Eestis avatakse ka ülemaailmse teavituspäeva raames viirushepatiitidele keskenduv infoportaal www.hepatiit.net.

Vaata ka:

Kohvi kaitseb maksa alkoholikahjustuste eest

Levinud preparaat annab maksahaiguste ravis hea tulemuse

Vanemad rinnavähipatsiendid ei ole piisavalt informeeritud

Kõrgemas vanuses eurooplastest rinnavähki põdevad patsiendid, kel puudub internetiühendus, ei ole piisavalt informeeritud vähkkaasvaja naasmise tõenäosust vähendava hormoonravi võimalustest, selgus Reutersi teatel uurimisprogrammi GAEA Initiative raames läbi viidud üle-euroopalisest küsitlusest. Üheksas Euroopa riigis elava 547 rinnavähipatsiendi küsitlemisel selgus, et vaid 22% neist olid vastavast raviviisist teadlikud või tekkis neil võimalus hormoonravi kasutamise üle arstiga nõu pidada. Kõige vähem kaasasid vähiarstid edasise ravi võimaluste arutellu enam kui 60-aastaseid naisi ja just sel vanusegrupil olid teadmised hormoonravi võimalustest kõige väiksemad ja seda elukohast sõltumata ning eriti juhul, kui küsitlusele vastanul puudus internetiühendus. Enamik küsitlusele vastanud rinnavähipatsientidest kinnitas, et ei ole rahul oma kaasamise tasemega raviprotseduuride üle otsustamisesse. Igal aastal diagnoositakse Euroopas rinnavähk umbes 350.000 naisel ning enamik juhtumeid registreeritakse enam kui 50-aastastel naistel.

Vaata ka:
Leiti uus eurooplastel rinnavähiriski suurendav geen
Uuring: ülekaalulisus suurendab rinnavähiriski