Soolebakterite toidulauale kuulub ka võõras DNA

Enamike loomade ja lindude ning ka inimese seedeelundkonnas elav ja seedimistöös kaasa lööv bakter Escherichia coli toitub muuhulgas oma surnud võistlejate DNAst, vahendab LiveScience Lõuna-California ülikooli teadlaste värske uurimistöö leidu. Ajakirja Journal of Bacteriology juuninumbris tutvustatavas uurimistöös osalenud molekulaarbioloog Steven Finkel selgitas, et bakter mitte ainult ei toitu DNAst, vaid see võib olla ka ta põhiliseks toitainete allikaks. Samas märgivad eksperdid, et DNA toiduks tarvitamine mikroobide poolt oli üsna ennustatav. Finkel märkis, et meid ümbritsevad lugematud elusolendid, kes pidevalt surevad ning kui keegi nad pärast surma pintslisse ei pistaks, oleksime me kõrvuni täis võõrast DNAd, ribosoome ja valke. Teadurid leidsid, et E. coli'l võimaldavad enese geneetilist tasakaalu rikkumata võõrast DNA'd toiduks tarbida kaheksa spetsiifilist geeni. Kuna samu geene leidub paljudes bakterites, näitab see, et DNAst toitumine võib olla mikroorganismide seas laialt levinud.

Viljandis kaevati välja muistse ordulinnuse peavärav

Viljandi pärimusmuusika keskuse ehituse eelkaevamistel tuli välja osa kunagise ordulinnuse peaväravast, teatab Sakala. Arheoloogid sattusid keskuseks kavandatava Kirsimäe aida kõrval linnuse kunagise peavärava XVI sajandist pärinevale ehitisele, tehes kommunikatsioonikraavide tarbeks proovikaevamisi. Leid on oluline, sest eeslinnusega oldi seni kursis peaasjalikult ühe XVII sajandist pärineva plaani järgi. Pärast Liivi sõda 1599. aastal linnust valitsenud poolakate revisjonikirjas on mainitud, et samas kohas asus tõepoolest värav ja seetõttu on arheoloogid täiesti kindlad, et sattusid peaväravale. Lõpliku kinnituse saab arvamus, kui hakatakse lahti võtma aida väliskülge.

Asjatundjad: muna oli enne kana

Suurbritannia geneetikust, filosoofist ja kanakasvatajast koosnev uurimisrühm teatas, et on leidnud lõpliku vastuse inimesi sajandeid piinanud küsimusele sellest, kas enne oli muna või kana, teatab CNN. Nottinghami ülikooli geneetikaprofessor John Brookfield kinnitas, et on täiesti selge, et enne oli muna, sest olendi geneetiline ülesehitus ei muuta ta elu jooksul. See tähendab aga, et eelajaloolistel aegadel meie mõistes tibuks arenenud elusolend eksisteeris esmalt muna sees embrüona. Ta lisas, et muna sees koorumist ootaval tibuhakatisel oli sama DNA kui hiljem ilmavalgust näinud esimesel tibul. Samale seisukohale jõudsid ka Brookfieldiga probleemi lahendamiseks koostööd teinud kaks teist "munaeksperti" - teadusfilosoofia professor David Papineau ja kanakasvataja Charles Bourns.

Teated salapärasest tervisehädast kütavad USAs kirgi

Ameerika Ühendriikides räägitakse aina enam müstiliselt uuest haigusest nimega Morgellonsi tõbi, mille põdejad kurdavad muuhulgas, et tunnevad, justkui roomaks nende naha all putukad ja väidavad, et nende nahale tekkivatest haavadest kasvab välja kummalisi, sinakat ja valget värvi kiulisi moodustisi, mille väljakitkumise katsed tekitavad teravat valuaistingut, kirjutab LiveScience. Mõned patsientidest kinnitavad, et nende nahale tekivad kiud või mustad täpid ka siis, kui avatud haavu ei esine ja levinud kaebuseks on ka "ajuudu" ehk süvenev nõrkus ning võimetus keskenduda. Huvi selle väidetava uue haiguse vastu tõusis hüppeliselt, kui umbes kuu aja eest sooritas üks enese sõnul antud tervisehädaga kimpus olnud Teksase teismeline enesetapu. Arstid ja teadlased ei ole müstilise tõve teateid seni tõsiselt võtnud, ent avalikkuse tõvest teavitamiseks loodud Morgellonsi Uurimisfondi (MUF) kinnitusel põeb seda tõbe teadaolevalt juba 2000 inimest ning haigestumisjuhtumitest on lisaks USA kodanikele teatanud ka Kanadas, Suurbritannias, Austraalias ja Hollandis elavad inimesed. MUFi eksperdi, Oklahoma riikliku ülikooli teaduri Randy Wymore'i kinnitusel ei ole haigestunute haavadest leitud kiud vastupidiselt levinud arvamusele pärit riietest, vaid mõned proovid viitavad võimalusele, et need koosnevad tselluloosist, mida ei peaks sellisel kujul inimkehas üldse leiduma. Valdav enamik arstidest pole Morgellonsi tõvest kas üldse kuulnud või suhtub sellesse väga skeptiliselt. Yale'i meditsiinikooli dermatoloog Michael Giradi märkis, et tema hinnangul on haigusaktivistid lihtsalt ühele ka seni tuntud tervisehädale uue nime andnud ja patsientidel esineb tegelikult Eckbomi sündroom ehk ettekujuteldav parasitoos. Tegemist on psühhilise häirega, mille puhul patsient lihtsalt kujutab ette, et ta naha all roomavad putukad. Giradi hinnanguga on nõus enamik arste, kes toovad esile, et patsientide nahal esinevad vigastused on sageli sellist tervisehäda põdeva inimese enese tekitatud. Tihti tehakse selliste patsientide rahustamiseks näilisi nahaproove ning kirjutatakse neile siis välja vaimset häiret leevendavaid ravimeid, märgivad arstid.

Jaapani valitsus töötab robootikaseaduste kallal

Jaapani valitsuskabineti liikmed annavad lõplikku lihvi seadustepaketile, mis peaks tagama järgmise põlvkonna robotite turvalisuse. Tegemist on teadaolevalt esimese sarnase koondotsusega, mis viib ellu ulmekirjanik Isaac Asimovi poolt juba 1942. aastal jutustuses "Runaround" kirja pandud kuulsad Robootikaseadused, kirjutab LiveScience. Kui Asimovi Esimene Robootikaseadus sätestab, et robot ei tohi inimest vigastada või lubada tal oma tegevusetuse tõttu viga saada, siis Jaapanis seaduse jõu saavad piirangud näevad muuhulgas ette, et tootjad peavad kinnitama robotite külge teatud hulga andureid, välistamaks võimalust, et need inimestele otsa sõidavad ja neid vigastavad. Ka tuleb vigastusohu vähendamiseks tehisinimeste loomisel võimalusel kasutada kergemaid ja pehmemaid materjale. Tõusva Päikese Maal tulevikus loodavatel robotitel peab olema ka nupp, millega nad eriolukorras kiiresti välja saab lülitada. Robotite turvalisus on Jaapanis üsna palju kõneainet pakkuv probleem, sest elanikkond vananeb seal väga kiiresti ja robotid võivad osa varem inimeste poolt tehtud tööst üle võtta juba lähitulevikus.

Liigpika ravijärjekorra puhul peab haigekassa hüvitama ravi piiri taga

Välismaal puusaoperatsiooni teinud ja seejärel raviraha tagasisaamiseks Euroopa Kohtusse pöördunud Briti vanaprouast võib kasu olla ka eestlastel, sest kohus otsustas, et kohalik haigekassa peab pikkade järjekordade tõttu raviraha kinni maksma, kirjutab EPL. Nimelt pandi välismaal puusaoperatsiooni tegemiseks haigekassalt raha taotlenud proua Watts aastasesse ravijärjekorda. Kuid kuna tema tervis läks halvemaks, palus ta paari kuu pärast haigele puusale kiiremat ravivõimalust. Kui kohalik haigekassa keeldus, läks proua Prantsusmaale ja maksis operatsiooni ise kinni. Selleks kulunud raha hakkas ta kohtu kaudu tagasi nõudma. Kohus otsustas, et asukohamaa pikkade järjekordade tõttu peab haigekassa muust euroliidu riigist abi otsiva patsiendi ravi kinni maksma, kui sama ravi on ka kodumaal tasuta. Kogu Euroopa Liidu riikide osas ülimuslik kohtuotsus viitab teenuste vaba liikumise printsiibile ning kehtib samaväärselt ka teiste euroliidu maade kohta. Seda, kuidas otsus Eesti patsiente mõjutab, polnud haigekassa eile valmis kommenteerima.

NASA kosmoselaev võtab sihikule müstilised ööhiilgurid

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) käesoleva aasta lõpul orbiidile lähetatav kosmoselaev AIM asub uurima teadlastele palju peamurdmist valmistavaid ja salapärasel moel alles viimastel aastatel "esile kerkinud" helendavaid hõbesiniseid pilvi, mille teke võib mitmete ekspertide hinnangul olla seotud globaalse kliimasoojenemisega, teatab New Scientist. Ööhiilguriteks kutsutavad pilved on jälgitavad vahetult pärast päikeseloojangut ning veidi enne päikesetõusu ja tekivad ekspertide sõnul umbes 80-85 kilomeetri kõrgusel atmosfääris. Esmakordselt märgati ööhiilgureid 1885. aastal polaaralade kohal ja nende toonast teket on hiljem seostatud Krakatau tulemäe purskega kaks aastat varem. Viimastel aastatel on helendavaid pilvi nähtud palju laiemal maa-alal ning AIM'i juhtivteadlase James Russelli sõnul on need iga aastaga muutunud ühe eredamateks ja silmapaistvamateks. Ta lisas, et paljude ekspertide hinnangul on selle ühe laieneva atmosfäärinähtuse peamiseks põhjustajaks inimtegevus, ent ööhiilgurite moodustumiseni viivad protsessid on veel üsna selgusetud. Russelli kinnitusel aitab AIM'i missiooni loodetavasti mõista, kus ja kuidas hiilgavad kõrgpilved tekivad ning, kui kinnitust saab nende seotus inimtegevusega, millised on selle nähtuse pikemaaegsed ja laiemad mõjud.

Leiti kaloriomastust suurendav soolestikubakter

Washingtoni ülikooli teadurid tuvastasid inimese soolestikus elava mikroobi, mis aitab inimesel toidust enam kaloreid kätte saada. Leid annab Nature teatel lisakaalu teooriale, mille kohaselt oleneb meie kehakaal osaliselt me seedeelundkonnas elutsevatest mikroorganismidest ning teatud bakterite soolestikku lisamine või sealt eemaldamine võib olla efektiivseks meetodiks kehakaal kontrolli alla saada. Inimese seedeelundkond suisa kubised erinevatest bakteritest ja muudest mikroorganismidest, ent nende mõju meie tervisele ja elufunktsioonidele on valdavas ulatuses teadmata ning teadlased teevad selle mõistmisel alles esimesi samme. Samuel Bucki juhitav töörühm keskendus mikroobile nimega Methanobrevibacter smithii, mis "pistab nahka" teiste mikroorganismide poolt eritatava vesiniku ja erinevad jääkained ning töötleb need ümber metaaniks, mis inimorganismi poolt tihti piinlikkust tekitaval moel väljutatakse. USA teadlased tegid aga nüüd peagi ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatavas uurimistöös kindlaks, et jääkaineid eemaldades aitab antud bakteriliik kaasa sellele, et teised mikroorganismid töötlevad meie kehale omastatavasse vormi ümber kiudaineid, mis jääksid vastasel juhul kasulikult ümber töötlemata. Sellisel moel võib inimkeha omandada hinnanguliselt kuni 10% enam või vähem kaloreid. Laboriuuringutes leidis kinnitust, et soolestikus M. smithii baktereid omavad hiired olid keskmiselt mõnevõrra suurema kehakaaluga kui närilised, kelle seedeelundkonnas neid mikroorganisme ei olnud. M. smithii'd või selle lähisugulasi elab umbes 85% inimeste soolestikus.

Jaapani teadurid demonstreerisid mõttejõul liigutatavat robotkätt

Jaapani uurijad Kyoto ATRi arvuti- ja närviteaduste instituudist ja Honda uuringukeskusest lõid mõttejõul juhitava robotkäe, mis jäljendab inimese enese käe liigutusi, võttes aluseks reaalajas toimiva magnetresonantsjäädvustuse tehnoloogia (fMRI) abil edastatud ajuaktiivsuse, kirjutab New Scientist. fMRI seadeldis jätab lühikese ettevalmistusperioodi käigus meelde katsealuse verevoo taseme aju erinevatesse regioonidesse iga teatud käeliigutuse tegemise ajal ning on hiljem võimeline seda robotkäele edastama. Varem edasiarendamist leidnud alternatiivseks meetodiks on aju sees tekkiva elektrilise aktiivsuse taseme mõõtmine, milleks siiratakse aju sisse või kinnitatakse peanaha külge spetsiaalsed elektroodid. USA teadurid on sel viisil loonud süsteemi, mis võimaldas ahvidel siirikute abil robotkätt juhtida. Berliini Fraunhoferi Instituudi teadur Klaus-Robert Müller lisas, et kolju külge kinnitatud elektroodi abil saab juhtida ka arvutiekraanil asuvat hiirenoolt. Ta märkis, et ajusignaalide edastamine fMRI-tehnoloogia abil on liiga keerukas ja kallis, ent annab ajus toimuvast parema pildi ja võimaldab nii teadlastel seal toimuvaid protsesse senisest paremini mõista. Ta ennustas ka, et tulevikus võidakse luua süsteemid, mille abil on võimalik tehiskätt liigutada isegi kiiremini kui inimese enese, lihast ja luust jäset.

NASA pikendas Timed satelliidi missiooni

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) pikendas aastani 2010 satelliidi Timed missiooni, millega kogutakse andmeid Maa atmosfääri kõige vähem uuritud osadest, teatab CNN. Neljaaastane missioonipikendus võimaldab satelliidil koguda lisainfot meie koduplaneedi atmosfääri keskmistest kihtidest. Timed keskendub atmosfääri neile osadele, mis algavad umbes 65 ja lõppevad 180 kilomeetri kõrgusel ning mis asuvad õhupallide ja lennukitega uurimiseks liiga kõrgel ja teiste satelliitidega uurimiseks liiga madalal. Timed saadeti orbiidile aastal 2001 ja selle tööaega on juba korra varemgi pikendatud.

India keelustas raisakotkaid tapva ravimi

India valitsus teatas, et keelustab koduloomade ravimisel välja kirjutatava ja viimase 15 aastaga Lõuna-Aasia rasiakotkaste populatsioone koguni 95% võrra vähendanud ravimi diklofenak kasutamise, teatab Nature. Ravim tekitab raisakotkastel sageli surmaga lõppeva mürgistuse, kui nad on söönud surnud kariloomade liha. India ettevõtetele anti korraldus ravimi tootmine ja müük kolme kuu jooksul lõpetada. Looduskaitsjad on juba pikema aja vältel võidelnud selle eest, et diklofenaki kasutamine keelustataks ning selle asemel ravitaks koduloomi meloksikaamiga, mis ei mürgita raisakotkaid. Esialgu pole veel saadud lõplikku kinnitust, et India keelustab ka diklofenaki impordi. Linnusõbrad on avaldanud lootust, et ohtliku ravimi keelustavad peagi ka Pakistan ja Nepaal.

Linnukaitsjad: rändlindude arvukus on kiiresti langenud

Suurbritannia Kuningliku Linnukaitseühingu (RSPB) ja keskkonnaorganisatsiooni BirdLifeInternational ajakirjas Biological Conservation tutvustatud ühisuuring näitas, et paljude Aafrikas talvituvate ja suveperioodiks Euroopasse pesitsema siirduvate rändlindude arvukus on täpselt teadmata põhjustel viimasel ajal drastiliselt langenud, vahendab Reuters. Eksperdid märgivad, et paljude liikide arvukus on viimase kolme aastakümnega kahanenud ligi poole võrra või on need linnuliigid koguni välja surnud ning see võib olla märk laialdastest keskkonnakahjustustest, mis võivad peagi hakata mõjutama ka inimeste tervist ja üldist heaolu. Ülikiire arvukuselanguse võimalike põhjustena tuuakse esile kliimamuutusi, põudasid ja metsade laialdast hävitamist ning pestitsiidide piiranguteta kasutamist põldudel Aafrikas.

HIV-positiivsed lapsed ei saa vajalikku abi

Vaid umbes iga kahekümnes arenguriikides elavast HIV-postiivsest lapsest saab vajalikku ravi ning enamik nakkuse saanud lastest sureb enne oma viiendat sünnipäeva, vahendab BBC ühingusse Globaalne Liikumine Laste Nimel koondunud rahvusvaheliste ekspertide koostatud analüüsi järeldust. Liikumise esimees Dean Hirsch sõnas, et selle kohutava olukorra muutmiseks on vaja laialdast rahvusvahelist koostööd, sest praegune probleemi ignoreerimine tähendab surmaotsust miljonitele vaestes riikides elavatele lastele. Raportis märgitakse, et kasumiteenimisele orienteeritud ravimiarendus on tekitanud olukorra, kus valdav enamik raviskeeme luuakse täiskasvanutele ning laste HIV-ravi on jäänud tähelepanuta. Ekspertide sõnul saavad 90% HIV-positiivsetest lastest nakkuse oma emalt. Lisatakse, et kuigi efektiivsed ravimid vähendavad viiruse emalt lapsele levimise tõenäosust alla 2%, saab selliseid ravimeid vaid alla 10% rasedatest.

Troopilised vihmametsad on endiselt ohus

Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) põhjalik uurimistöö näitas, et säästliku metsanduse põhimõtteid kohandatakse vaid 5% maailma troopilistest metsadest ning seega on valdav enamik troopilistest metsadest endiselt suuremal või vähemal määral ohustatud, teatab Nature. Uuringu kaasautor Duncan Poore märkis, et asjad on siiski liikumas paremuse suunas, sest kui veel 1988. aastal majandati säästvalt vaid umbes miljonit hektarit troopilistest metsadest, siis nüüd kohandatakse jätkusuutlikku metsandusmudelit juba umbes 36 miljonil hektaril. Troopiliste vihmametsade kogupinnast moodustab see siiski vaid murdosa. ITTO tegevjuht Manuel Sobral Filho märkis, et paraku ei ole maailma riikides siiani päris hästi mõistetud, et neist metsadest võib tõusta olulist majanduslikku tulu ilma, et need hävitatakse. Ta selgitas, et troopilistest vihmametsadest pärineva puidu ostu ja müügi täielik keelustamine ei annaks soovitud efekti ja riikide valitsused peaksid seega igati soodustama seaduslikku ja säästlikku metsandust ning võitlema seniselt aktiivsemalt röövraie vastu.

Igapäevane väike alkoholikogus võib olla kasulik vaid meestele

Ajakirjas British Medical Journal tutvustatud Taani teadlaste uurimistöö viitab võimalusele, et igapäevane mõõduka koguse alkoholi tarbimine võib ennetada südamehaiguste teket küll meestel, ent mitte naistel, kirjutab BBC. 50.000 inimese keskmiselt kuue aasta terviseandmete võrdlemisel leiti, et igapäevaselt alkoholi tarvitavatel meestel esineb südamehaigusi 41% võrra harvemini ning vaid kord nädalas klaasikese lahjat alkoholi tarvitavatel meestel on see risk alanenud 7% võrra. Naistel langes südamehaiguste oht kolmandiku võrra vaid siis, kui nad tarvitasid alkohoolseid jooke kord nädalas, ent sagedasem napsitamine neil seda tulemust ei parandanud. Uurijate arvates võib alkoholi erineval tervisemõjul naistele ja meestele olla mitmeid põhjuseid - tegemist võib olla hormonaalse nähtusega, mõju võib olla seotud eelistatava alkoholitüübiga või sellega, et mehe ja naise organism omastavad alkoholi mõnevõrra erinevalt. Eksperdid toonitavad, et positiivne südamemõju võib olla vaid mõõdukal alkoholitarvitamisel ning see ilmneb ainult täiskasvanutel. Alkoholi tarvitavad alaealised või alkoholi kuritarvitavad täiskasvanud teevad oma tervisele kahju, suurendades muuhulgas raskete maksakahjustuste ja mitmete vähivormide tekke tõenäosust.

Kodune vererõhunäitur petab sageli

Arstide hinnangul on koduste vererõhumõõturite kasutamine massiliselt kasvanud, kuid inimesed eksivad pidevalt nende masinate lihtsate kasutamispõhimõtete vastu, andes endale iseseisvalt valediagnoose, vahendab EPL. Kardioloog Margus Viigimaa soovitas enne koduse mõõtmise alustamist konsulteerida arsti, õe või apteekriga, kuidas seda aparaati korrektselt kasutada, ja teisalt vaadata, kas antud masin üldse määrab vererõhku õigesti. Üks põhitõde on, Viigimaa sõnul, et mansett peab olema täpselt südame kõrgusel. Aparaat, mille mansett käib randme ümber, sõltub käe asendist veelgi rohkem: asendist võib tekkida 30–40-ühikune vahe. Sõrme otsas käiva mansetiga aparaadi eksimisvõimalus on Viigimaa kogemuses kõige suurem. Põhjuseks on, et sõrme arter sõltub väga palju ümbritseva keskkonna temperatuurist. Teine oluline asi, millega inimesed eksivad, on ajahetke valimine, millal nad mõõdavad. Rahvusvaheliste juhendite järgi peab inimene vähemalt viis minutit enne protseduuri olema rahulikult istunud.

Troopilised alad on aastakümneid laienenud

Ajakirjas Science tutvustatud Utah' ülikooli teadlaste uurimistööst selgub, et meie planeedi ekvaatoril asuvad troopilised regioonid on alates 1979. aastast pidevalt laienenud, ent esialgu ei ole selge, kas see nähtus on seotud kliima globaalse soojenemisega, teatab ABC. Meteoroloogiaprofessori Thomas Reichleri juhitav uurimisrühm leidis aastail 1979-2005 satelliitidega kogutud kliimaandmeid analüüsides, et troopiline regioon on selle ajaga laienenud kahe kraadi ehk 225 kilomeetri võrra. Teadurite hinnangul võib see fenomen seletada viimastel aastakümnetel mitmetes subtroopilistes regioonides jälgitud tavalisest suuremat hulka põudasid ja vähenenud keskmist sademete kogust ning protsessi edasine süvenemine võib pooluste suunas edasi nihutada ka väga kuiva ja kuuma kliimaga kõrbealasid. Kliima globaalse soojenemise kõrval peetakse troopiliste alade laienemise teiseks tõenäoliseks põhjustajaks stratosfääris paikneva osoonikihi hõrenemist.

Eesti arste ähvardab järelkasvu puudus

Ehkki tööjõupuudus on tervishoius väiksem kui teistes valdkondades, hakkab tervishoiusüsteemi kummitama järelkasvu nappus, sest suur osa arstidest on 45-aastased ja vanemad, kirjutab Postimees. Eesti Migratsioonifondi eile esitletud uuring näitas, et kui Eestis oli eelmisel aastal täitmata keskmiselt kolm protsenti kõigist töökohtadest, siis tervishoiusektoris oli täitmata kaks protsenti ehk 660 töökohta. Neist enim ehk 233 täitmata töökohta on õdede, 190 hooldustöötajate ning 123 arstide omad. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Andres Ellamaa selgitas, et kui rikkas riigis on ühe hingamisaparaadi kõrval kaks õde, meil on ühe õe kohta kaks aparaati. Uuring näitas muu hulgas seda, et 60 protsenti arstidest ja 43 protsenti õdedest on üle 45-aastased.

Uurijad tuvastasid HI-viiruse loodusliku allika

Teadusajakirjas Science tutvustatud uurimistöös väidetakse, et maailmas kulutulena leviva HI-viiruse looduslikuks esmaallikaks olid Kameruni kaguosas elavad metsikud shimpansid, teatab BBC. Eksperdid arvasid ka seni, et HI-viiruse "esivanemaks" on viirus SIVcpz, ent seni oli seda leitud vaid vangistuses elavatelt shimpansidelt. Nüüd tuvastas rahvusvaheline teadlasterühm, et SIVcpz kandus inimestele üle just Kagu-Kamerunis elavatelt shimpansidelt. Ekspertide hinnangul kandus viirus inimestele üle ja hakkas nende vahel levima juba 1930.-ndatel aastatel, ent selle avastamiseks kulus veel 50 aastat, kuna esialgu olid haigestumisjuhtumid üsna harvad ning AIDSi põdevatel inimestel olid väga erinevad sümptomid. Uurijate sõnul on mitmed shimpansidelt leitud viirused geneetiliselt HI-viirusega üllatavalt sarnased, ent kõige suurem sarnasus leiti just Kagu-Kamerunis vabas looduses elavate shimpanside haigustekitaja ning inimese HI-viiruse geneetilise ülesehituse vahel. Kuna SIVcpz ei põhjusta shimpansidel AIDSi meenutavat rasket tõbe, uuritakse nüüd, miks nende inimahvidega geneetiliselt sedavõrd sarnased inimesed HI-viiruse tõttu nii rängalt kannatavad.

Teadlased: nähtamatus on teoreetiliselt võimalik

Uudsed materjalid võivad muuta viisi, kuidas valgus ja teised kiirgusevormid ümber objekti koolduvad ning muuta sel moel võimalikuks nähtamatuse, teatab Reuters. Kaks erinevat teadlaste gruppi tulid ajakirjas Science välja teooriatega selle kohta, kuidas katta objekte eksperimentaalsete "metamaterjalidega" ning peita neid nähtava valguse, infrapunavalguse, mikrolainete ja ehk ka radarkiirte eest. Teadurite uurimistööd näitavad, et Star Trekis kujutatud nähtamatuseseadmed ning Harry Potteri nähtamatuks muutev keep võivad tulevikus olla igapäevane reaalsus. Ühe teooria kohaselt võimaldab objektide metamaterjaliga katmine sundida valgust ümber objekti "voolama" samalaadselt, kui sellest mööduks vesi, millesse objekt asetatakse. Samas tunnistavad mõlema uurimistöö autorid, et nähtamatuse loomine päriselus nõuab veel paljude keerukate tehniliste probleemide lahendamist.

Põlveproteese hakati Tallinnas kompuutertehnoloogia abil paigaldama

Eesti ortopeedid paigaldasid Ida-Tallinna Keskhaiglas põlveproteesi esmakordselt kompuutertehnoloogia abil, mis võimaldab proteesi paigaldada senisest täpsemalt ja vähendab kordusoperatsioonide vajadust. Ortopeedide seltsi juhi Andres Kööbi hinnangul on liigeste endoproteesimise kättesaadavus Eestis ebapiisav, ent pikkade järjekordadega on hädas ka teised riigid, teatab ETV24. Tema sõnul peaks inimene operatsioonile pääsema aasta jooksul. Seade maksab 1,3 miljonit krooni ja iga operatsiooni puhul eraldi lisandub veel 1800-2000 kroonine kulu. Samuti tähendab kompuutri kaasamine operatsiooni pikenemist kolmveerand tunni kuni tunni võrra.

Ajakirja Üks mainumber aitab terve olla ja terveks jääda

Uus tervetele mõeldud terviseajakiri Üks aitab maikuu numbris inimese füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist jätkuvalt tasakaalus hoida. Näiteks kirjutab EFTE-koolitaja Erik Aibast ajakirja liikumisosas detailselt sellest, mida teha, et jooksmine sõltumata harrastaja tasemest täit liikumismõnu pakuks. Terviseosast leiavad huvitavat lugemist unetud ja ka need, keda köidab alternatiivravi läbi Almer Jansu helisevate kausside. Psühhoosa avaloos keskendub psühholoog Toivo Niiberg üksildusele ja selle erinevatele tahkudele, Psühhoabi ABC aga tutvustab gestaltteraapia võimalusi. Ajakirja iluosa pakub ajakohast lugemist päikese ja õhuvannide toimest. Tervislikust toitumisest räägib seekord Laulasmaa Resorti peaarst Oliver Frey, kelle varasemad kogemused arsti ja toitumisspetsialistina pärinevad Saksamaalt ja Suurbritanniast. Lisaks reisikiri Uus-Meremaalt ja muudki põnevat.

Euroopa vähihaiged nõuavad valitsustelt paremat vähiravi

Euroopa vähipatsiendid, kes võtsid osa 12.–14. mail Milanos toimunud Euroopa Vähipatsientide Liidu (ECPC) patsientide õiguste kaitseks korraldatud foorumist, pöördusid üleskutsega valitsuste poole, et need hakkaksid tõsiselt tegelema vähktõve vastase võitlusega, teatab Eesti Leukeemiahaigete Liit. Vähk on haigus, millesse ECPC teatel haigestub tänapäeval juba iga kolmas eurooplane ja millesse sureb iga neljas eurooplane. Erinevates riikides ja kogu Euroopas on väga suured erinevused inimeste tervisliku seisundi ja vähihaigete ellujäämise määrade vahel. Näiteks Ungaris elades on kaks korda suurem tõenäosus kopsuvähki surra kui Soomes. ECPC kutsus valitsusi muuhulgas üles tagama, et kõik uued vähijuhtumid ja kõik surmajuhud, mille peamiseks põhjuseks on vähktõbi, registreeritaks vähiregistrites. Kuigi see on väga oluline vähivastaste meetmete tõhususe kontrollimiseks, on ometi väga vähestes Euroopa riikides registrid, mis hõlmavad kogu elanikkonda, seisab avalduses.

Labori hooaja lõpusaates arutatakse füüsikalise tegelikkuse ja Titani liivaluidete üle

Vikerraadio teadussaate Labor hooaja lõpusaade tungib lausa filosoofilistesse sfääridesse, sest füüsikarubriigis arutleb Piret Kuusk, kuivõrd me võime oma mõistete toel mõista füüsikalist tegelikkust. Saturni suurimal kaaslasel Titanil laiuvatest liivaluidetest räägib Tõnu Tuvikene. Tiit Kändler tutvustab augustis Käsmus toimuvat tuleteemalist suvekooli. Saatejuht on Priit Ennet. Laborit kuuleb eetris pühapäeval kell 17.05 ja kordusena kolmapäeva öösel kell 1.00, esmaspäevast alates ka Labori audioarhiivist.

Tubakasõltuvuse võib tekitada ka vaid üks sigarett

Suurbritannia Vähiuuringute Keskuse rahastatud ja 2000 õpilast hõlmanud uuringus leiti, et suitsetama hakkavad hilisema elu jooksul kaks korda suurema tõenäosusega ka need lapsed, kes tõmbavad prooviks vaid ühe sigareti ning ühe suitsetatud sigareti tubakasõltuvusse jäämise tõenäosust suurendav efekt kestab kolm aastat ja kauemgi, kirjutab BBC. Vähiekspertide hinnangul peaksid tubakavastased kampaaniad leiu valguses keskenduma sellele, et lapsed ei prooviks suitsu tõmmata ka ühte korda. Suurbritannias on suitsetamist vähemalt korra proovinud 14% 11-aastasi ja 62% 15-aastasi lapsi, mis näitab, et selgitustööd peaks alustama juba eelkoolis, märgivad eksperdid.

USA uus ilmasatelliit jõudis orbiidile

Boeing saatis mehitamata kanderaketi Delta pardal Maa orbiidile uue Ameerika Ühendriikide ilmastikusatelliidi, mis suudab hoida tekkivatel tormidel "silma peal" ka siis, kui satub Maa varju, teatab Reuters. GOES -tüüpi satelliit ootas stardirambil orbiidile saatmist koguni 15 kuud ning starti lükati korduvalt edasi nii raketil kui satelliidil ilmnenud tehniliste rikete tõttu ja korra lükkus missioon edasi ka streigi pärast. Järgmise kolme aasta jooksul saadetakse kosmosesse veel kaks uue põlvkonna GOES-satelliiti, mille abil loodetakse Põhja-Ameerika regioonis senisest täpsemalt ilma ennustada. Täna öösel orbiidile saadetud päikesenergia abiga töötaval satelliidil on nii võimsad energiasalvestid, et see suudab töötada pidevalt ja saata Maale infot tekkivate tormide kohta ka siis, kui viibib Maa varjus. Eelmiste ilmasateliitide põlvkonnaga võrreldes on uut tüüpi tehiskaaslasel veel üks uus võime - "piiluda" helilainete abil tormipilvede sisse. Kuigi satelliidi peamiseks ülesandeks on ilmavaatlused, mõõdetakse selle abil ka Päikese aktiivsust.

Teadlane suunaks laevad Soome lahe meremaanteele

Jaanuaritormi eest hoiatanud teadlane Tarmo Soomere tuli eilsel merenduskonverentsil välja ideega panna laevad Soome lahel sõitma nö pinnaaluse jõe kohal. See vähendaks ohtu õlireostuse randa jõudmisel, vahendab Postimees. Tallinna Tehnikaülikooli küberneetikainstituudi vanemteadur ja rannikutehnika professor Tarmo Soomere vaatas läbi viimase kümne aasta uuringud Soome lahe hüdrodünaamika kohta. Talle jäi silma Soome-Rootsi-Venemaa teadlaste Kai Myrbergi, Peter A. Lundbergi ja Oleg Andrejevi 2004. aastal valminud uuring, kus oli viie aasta keskmisena välja toodud, kuidas liigub vesi Soome lahes 2,5–7,5 meetri sügavusel pinna all. Teadlased avastasid, et Soome lahe teatud osas ei liigu pinnaalused veekihid mitte Eesti või Soome ranna suunas, vaid suunaga lahest välja. Soomere selgitusel on just sellel sügavusel vee liikumine naftareostuse levimisel eriti oluline. Kui praegu lähevad laevad sadamast sihtkohta kõige otsemat teed pidi, siis Soomere idee järgi peaksid alused esmalt võtma ette kõige otsema tee Soome lahe keskele ehk nö lahe pinnaaluse jõe poolt ette antud sõidujoonele ning siis liikuma seda mööda.

Uuring: bioloogiline kell tiksub ka meeste jaoks

Prantsusmaa teadurite ajakirjas Fertility and Sterility tutvustatud uurimistööst ilmneb Reutersi teatel, et meeste viljastamisvõime langeb pärast 40. eluaastat suuresti samal moel kui naiste suutlikkus rasestuda pärast 35. eluaastat. Peaaegu 2000 viljakusravi saava paari terviseandmete analüüs näitas, et 40-aastastel ja vanematel meestel õnnestub alla 30-aastase sookaaslasega võrreldes naist rasestada 70% väiksema tõenäosusega ja naise vanus ses osas rolli ei mängi. Kuna kõik uurimistöös osalenud naised olid täiesti steriilsed ja vajasid in vitro viljastamist (IVF), on väiksema rasestumisprotsendi taga kindla peale just mehed ja nende sperma alanenud kvaliteet, selgitavad uurijad. Vanemate meeste väiksem tõenäosus isaks saada on leidnud kinnitust ka varasemates uurimistöödes, ent seni ei olnud päris selge, kas selle põhjuseks on madalam viljastamisvõime või vähemaktiivne suguelu.

Uuring: RNAi võib põhjustada surmavaid maksakahjustusi

Geeniteraapia ühte vormi RNA-interventsiooni (RNAi) on juba jõutud nimetada kõige paljulubavamaks katsejärgus olevaks raviviisiks, ent ajakirjas Nature tutvustatud uuringust ilmneb, et sellega kaasneb seni arvatust enam terviseriske, vahendab New Scientist. Stanfordi ülikooli teadurid avastasid nimelt, et üks RNAi meetod võib põhjustada hiirtel surmaga lõppevaid makskahjustusi. Geeniteraapiaga üritatakse ravida haigusi asendades rakkudes asuvad vigased geenid tervetega. Paraku on aga ravigeenide efektiivset ravi tagava koguse toimetamine geenidesse üsna keeruline. Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud ka geeniteraapiate ohutus ning ühe negatiivse näitena on esile toodud juhtumit, kus ränga immuunpuudulikkusega laste ravimisel tekkis kolmel juhul leukeemia. RNAi puhul keeratakse aga geeniteraapia senised põhimõtted pea peale ning haigusnähte põhjustavad vigased geenid üritatakse lihtsalt "välja lülitada". Hetkel katsetatakse vabatahtlikel RNAi toimet mitmete haiguste ravimisel. Nüüd avastas teadur Mark Kay juhitav uurimisrühm, et katsed muuta RNAi-d senisest efektiivsemaks, kasutades selleks pikemaid, juuksenõela sarnaselt kokku kõverduvaid RNA-komponente tootvaid viiruseid, võib olla eluohtlik tupiktee, sest sellised viirused tekitasid hiirtel laborikatsete käigus tõsiseid maksakahjustusi, põhjustades mõnel juhul ka surma. Ekspertide sõnul tuleb leid edasisi ravikatseid planeerides kindlasti arvesse võtta, ent RNAi suurt potentsiaali tervikuna see ei alanda.

Eesti Geenivaramu asub otsustavalt doonorite arvu suurendama

Vastavalt valitsuses heaks kiidetud Eesti Geenivaramu tegevuskavale asub tulevast aastast Tartu ülikooli all tegutsev Eesti Geenivaramu doonorite hulka suurendama, teatab EPL. Nelja ministeeriumi, geenivaramu ja Tartu ülikooli koostöös valminud tegevuskava näeb ette geenivaramu andmekogu suurendamise kuni 100.000 geenidoonorini aastatel 2007–2010. Praegu on varamus ligi 10.000 koeproovi. Baasraha nende ja tulevaste geenidoonorite proovide säilitamiseks ja kasutamiseks tuleb sotsiaalministeeriumi eelarvest. Valitsuse 4. mai otsusega eraldati Eesti geenivaramu 2006. aasta kulude katteks ehk geenivaramu säilitamiseks ja pidamiseks ligi 5,3 mln krooni. Geenivaramu jätkab plaanipäraselt käimasolevate rahvusvaheliste projektide ellurakendamist, kaasa arvatud “Päriliku vähi ennetusmeetmete arendusprojekti Eestis ja Lätis”, mille raames on Valgamaa perearstid alustanud populatsioonipõhise sõel-uuringu läbiviimist. Kava kohaselt tehakse ettevalmistusi andmekogumise jätkamiseks.

Mutanthiired seadsid geneetilise pärilikkuse põhimõtted kahtluse alla

Tõenäoliselt geneetikaõpikuid parandama sundiva uurimistööga leiti, et vastupidiselt üldtunnustatud arvamusele võib ühelt hiirte põlvkonnalt teisele edasiantavat geneetilist informatsiooni vahendada ka RNA, mitte ainult DNA, teatab Nature. Seni arvasid teadlased, et vanema omadusi kantakse lapsele edasi DNA abiga, ent värske uuring tõstab esile hoopis RNA. Sellest selgub, et imetajate ja ehk ka inimese sperma ja munarakud võivad toimetada embrüosse "RNA-molekulide laadungi", mis võivad muuta järgnevate põlvkondade välisilmet ja organismi eripära. Prantsuse teaduri Minoo Rassoulzadegani juhitav teadusrühm uuris hiiri, kes kandsid eneses spetsiifilist mutatsiooni geenis Kit, mis avaldus valgete laikudena mustade ja hallide hiirte sabadel ja käppadel. Selgus, et valged laigud tekivad ka neil hiirtel, kes saavad vanematelt kaasa kaks geeni tavalist koopiat ning seega näisid sellised isendid eiravat sellisesse normaalsesse Kit geeni peidetud DNA instruktsioone. Teadlased panid tähele, et muteerunud Kit geen tootis suurtes kogustes veidra kujuga RNA-molekule ning need jõudsid ka hiirte spermasse. Kui teadurid eraldasid mutantrakkudest sealset RNAd ning süstisid seda normaalseid Kit geene sisaldavasse viljastatud munarakku, põhjustas see hiljem sündinud hiirtel valgeid kehalaike. Nüüd tuleb kindlaks teha, kas tegemist on erakordse ja haruldase fenomeniga, või leiab selline pärilikkusemehhanism aset pidevalt ja laialdaselt ning teadlased pole seda lihtsalt seni märganud. Avastuse teinud Prantsusmaa teadurid usuvad viimast varianti.

Eestlase loodusfotoblogi kuulutati maailma parimaks

Tartust pärit 27-aastase Remo Savisaare fotoblogi sai EPL teatel rahvusvahelisel blogikonkursil Photobloggies 2006 Awards peaauhinna parimate loomafotode kategoorias. Savisaar tunnistas, et kuna pildiblogisid võis konkursile esitada kes iganes, ei teadnudki ta algul, et sellel üritusel osaleb. Kuna varem on Remo võitnud vaid väiksemaid kohalikke fotokonkursse, tabas suurel konkursil loodusfotode kategoorias parimaks tunnistamine teda väga positiivselt. Kuigi üritusel on siiani vaid sümboolsemat laadi preemiaid jagatud, peaks see auväärne tiitel Remole paraja portsu tuntust juurde andma, seda mitte üksnes Eesti, vaid ka maailma fotohuviliste seas. Remo Savisaare sõnul sai blogi alguse sellest, et ta tahtis pilte ennekõike oma sõpradele näidata. Tulevikus plaanib ta oma koduleheküljest korraliku pildipanga teha, et huvilistel oleks hõlpsam vajalikku pilti leida.

Esimene kosmiline golfilöök lükkus edasi

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) praeguse meeskonna juht Pavel Vinogradov ei soorita 1. juunil toimuva avakosmosesse väljumise käigus kõigi aegade esimest kosmilist golfilööki, teatab space.com. Avakosmose missiooni ajal sooritatav golfilöök oli varem kokku lepitud Venemaa kosmoseagentuuri ja golfivarustust müüva ettevõtte Element 21 Golf Co vahel. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri pressiesindaja Kylie Clem kinnitas, et reklaamtrikina ette valmistatud golfilöök ei toimu kindlasti järgmise avakosmosesse väljumise ajal ning seda on edasi lükatud järgmise meeskonna avakosmosesse väljumiseks käesoleva aasta novembris. Selle põhjuseid ei ole teada antud, ent jaama meeskonnaliikmetel on üldiselt käed-jalad tööd täis valmistamaks ISSi ette edaspidi saabuvate transpordilaevadega põkkumiseks ning läbi on vaja viia ka mitmeid muid parandus- ja täiendustöid. Mõned asjatundjad on hoiatanud, et nii golfilöök ise kui ka orbiidil tohutu kiiruse saavutav golfipall võivad kosmosejaamale ohtlikuks osutuda.

Eestis loendati rekordarv linnuliike

Teisipäeval püstitasid ornitoloogid südaööst südaööni kestvas linnuvaatlemises uue rekordi, nähes selle aja jooksul ühtekokku 192 linnuliiki, teatab EPL. Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots, kes kogu ettevõtmise otsast lõpuni läbi tegi, ütles, et sellist tulemust püüdis neljaliikmeline meeskond juba neljandat aastat järjest. Seekord alustasid ornitoloogid oma rekordiüritust Edela-Eestis Häädemeeste kandis ning jõudsid selle ajaga liikuda Pärnu ja Lihula vahelistele rannikualadele. Enne linnuretke panid ornitoloogid paremate linnukohtade alusel paika optimaalse liikumistee. Tänavu sõideti võimalikult paljude tiivuliste kohtamiseks maha 530 kilomeetrit. Erilist heameelt tegi linnuküttidele asjaolu, et kuulda õnnestus kakkusid viiest liigist, kes muidu on selleks ajaks vait jäänud. Samuti oli erakordne see, et hommikul andsid endast märku kuus liiki rähne. Viimased kaheksa aastat oli Eesti 24 tunni parim linnuvaatluse tulemus soomlaste käes, kui nood kohtasid 1998. aasta mais ööpäevaga 190 liiki. Tollane rekord oli kuni 2004. aastani ühtlasi ka Euroopa rekord.

Vähid väldivad haigeid liigikaaslasi

Kui inimesed üritavad tööl olles hoida eemale aevastavatest töökaaslastest, siis kariibi astelvähil (Panulirus argus) on veelgi parem taktika - ta laseb tõbise liigikaaslase juurest jalga veel enne, kui tol üldse haigussümptomid avalduvad, teatab CBC. Teadlasi pani imestama tõsiasi, et kuigi vähkidele kiiresti surma toov viirus PaV1 on laboritingimustes ülimalt nakkav, on Florida rannikuvetes elavate kariibi astelvähkide seas haigestumus vaid 7% ja seda vaatamata tõigale, et see vähivorm eelistab tihedat kooselu veealustes koobastes. Jeff Shields ja ta kolleegid Virginia mereteaduse instituudist tegid ajakirjas Nature tutvustatud uurimistöös kindlaks, et terved vähid kolivad haigestunud liigikaaslaste kõrvalt minema veel enne, kui viimastel avalduvad igasugused haigussümptomid. Keskmiselt kolisid vähid tõbise naabri juurest ohutumasse paika neli nädalat enne tolle nakkusohtlikuks muutumist. Nakkust vältida aitab vähkidel aga teadlaste sõnul väga terav haistmismeel, kuigi esialgu ei ole veel täpselt teada, milliste ühendite kaaslasest eritumine vähid põgenema sunnib.

Uurijad: purunenud peredest pärit naised on vähem veetlevad

Purunenud perekonnast pärinevad tütarlapsed võivad sirguda vähem veetlevateks, näitavad St. Andrewsi ülikooli teadurite uuringud BBC teatel. Uurijad hindasid 229 naise näo ja keha ilu ning avastasid hiljem andmeid analüüsides, et õnnelikult koos elanud perekonnast pärinevad naised (pildil paremal) näivad olevat tervemad, naiselikumad ja ühtlasi ka veetlevamad kui purunenud peredest või perekondadest, kus vanemad pidevalt tülitsesid, pärit naised (vasakul). See näiliselt seletamatu seos võib põhineda tõigal, et õnnetu pereelu keskel üles sirguvate tütarlaste organismis tekib seni veel täpselt kindlaks tegemata põhjustel keskmisest enam meessuguhormooni testosteroon, mis omakorda mõjutab nende kehakuju ja välisilmet. Ajakirjas Proceedings of the Royal Society tutvustatud uurimistööst selgus, et pereõnneta kodudest pärit naised näivad olevat keskmisest tüsedamad ning nende kehaehitus on maskuliinsem. Varasemates uuringutes on selgunud, et purunenud perede tütarlapsed alustavad keskmisest varem suguelu ning jäävad eakaaslastest sagedamini teismeliseeas rasedaks.

Teadlased loodavad peagi otsida kosmilist elu

Kaugete tähtede ümber tiirlevad Maa sarnased planeedid on kosmoselaevade lennuulatusest küll väljas, ent sellele vaatamata on võimalik kaudsete meetoditega kindlaks teha, kas neil võib leiduda elu, teatab BBC. Teadlased loodavad, et Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) eraldab piisavaid rahalisi vahendeid arendamaks Maasarnaste Planeetide Leidja (Terrestrial Planet Finder - TPF) missiooni, mille raames lennutatakse loodetavasti kümnekonna aasta pärast orbiidile kaks kosmoseobservatooriumit, mis võtavad suuruse ja kauguse poolest oma täheni meie koduplaneeti meenutavad eksoplaneedid põhjaliku vaatluse alla ja otsivad sealt pärinevast nõrgast valguskumast märke planeedil leiduvast veest, hapnikust ja metaanist. Tegemist on ülimalt keerulise ülesandega, mis nõuab alles ideejärgus uue põlvkonna teadusinstrumentidelt tohutut täpsust, sest niigi väga kaugel asuvate planeetide kuma jääb oma kodutähe särale alla 1-10 miljardit korda. NASA teadurite kinnitusel on tehnika areng siiski jõudnud juba nii kaugele, et selle võimatuna tunduva ülesande täitmise võimele ollakse üsna lähedal. Asjatundjate sõnul on oma "elukuma" olemas ka meie planeedil ning maailmaruumist elujälgi otsides võetakse aluseks just Maal leiduvast elust märku andev valgusmuster.

"Konnakatku" põhjustajaks võib olla härgkonn

Ajakirjas Biology Letters avaldatud uurimistööst selgub, et Põhja-Ameerika härgkonna (Rana catesbeiana) võõrliigina levivad populatsioonid võivad olla maailma kahepaiksete seas laialdast laastamistööd tekitavat kütridiomükoosi põhjustavate viburseente esmasteks levitajateks ja looduslikuks allikaks, vahendab BBC. Uurijad arvavad, et kuni 20 cm pikkuseks kasvav ja kuni 0,5 kg kaaluv härgkonn ise maailma paljude konnaliikide väljasuremisega seostatavat kütridiomükoosi ei põe ning on vaid haigustekitaja edasikandjaks. Härgkonn toodi paljudesse riikidesse võõrliigina sisse kas siis konnajalgade tootmiseks või dekoratiivloomana, ent pääses loomulikult vabadusse ning ähvardab maailma mitmeis paigus kohalikke kahepaikseid neid kas välja või isegi ära süües. Nüüd tuvastas rahvusvaheline uurimisrühm, et kütridiomükoosi põhjustavat viburseent (Batrachochytrium dendrobatidis) kannavad edasi Brasiilias, Uruguais, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias ja loomulikult ka mitmetes USA ja Kanada piirkondades elavad härgkonnad. Haigustekitajat ei leitud vaid Jaapanis elavatelt selle liigi isenditelt. Konnauurijad märkisid, et leid ei tõesta ümberlükkamatult, et ohtliku haiguse esmalevitajaks olid just maailma erinevates piirkondades vabasse loodusesse pääsenud härgkonnad, ent seda võimalust võib pidada üsna tõenäoliseks.

Eesti tarbijad hindavad pudelivees tervislikkust

Värske uuringu andmetel tarbib 58% Eesti elanikest pudelivett, pidades seda tervislikuks. Turu-uuringute AS viis aprillis läbi eestlaste tarbimisharjumusi käsitleva uuringu, mille käigus küsitleti 1009 inimest, vahendab ETV24 uuringu tellinud A.Le Coq Tartu Õlletehase teadet. Küsitlus näitas, et 61% vastajatest eelistab vett, kuhu on lisatud kasulikke mineraale, 39% eelistab maitsestatud vett ning 21% küsitletutest tarbib pudelivett liikuva ja tervisliku eluviisi tõttu. Uuringust selgus ka, et naistele on tervislikkuse aspekt vee joomisel märksa olulisem kui meestele. Võrreldes eestlaste maitset mitteeestlastega selgus, et eestlased eelistavad enam maitsestatud vett. Kõige rohkem tarbivad Eestis pudelivett 15-39 aastased inimesed. Keskkonnakaitsjate kinnitusel on aga pudelivee tarbimine ebaökonoomne, sest liitri pudelivee hind on kuni tuhat korda kõrgem kui kraanivee maksumus ning pakendatud vee, sealhulgas eriti välismaise toodangu transport koormab keskkonda. Kvaliteedivahet samas pudeliveel ja kraaniveel paljudes maailma piirkondades ei olegi, kinnitavad keskkonnaeksperdid.

WHO: Indoneesias võis linnugripp levida inimeste vahel

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et on äärmiselt mures hiljuti Indoneesias aset leidnud linnugripi viirustüvest H5N1 põhjustatud inimsurmajuhtumite tõttu, kuna viirus võis seal teadaolevalt esmakordselt levida inimeselt inimesele, vahendab BBC. Eksperte muudab murelikuks juhtum, kus linnugrippi suri seitse Põhja-Sumatras elanud ühe perekonna liiget. WHO pressiesindaja Peter Cordingley teatel ei ole piirkonnas leitud linnugrippi nakatunud kodulinde ja seega uuritakse nüüd võimalust, et surma toonud nakkus kandus edasi inimeste vahel. Samas toonitas ta, et seda võimaldavat mutatsiooni ei ole viirusel veel leitud. Viiruseksperdid hoiatavad, et kui H5N1 omandab võime inimeselt inimesele levida, võib see kaasa tuua globaalse pandeemia, milles hukkub havimal juhul kümneid miljoneid inimesi.

Tallinna Botaanikaaias kogunevad taimesööjatest lemmikloomad

Tallinna Botaanikaaia Palmimajas toimub laupäeval, 27. mail, kell 11–17 lemmikloomapäev, mille peategelased on kodus peetavad olendid, kelle toidusedel koosneb põhiosas taimedest või nende osadest. Üritusel on võimalik saada teadmisi loomade päritolu ja metsikute sugulaste kohta ning näha, millised on nende toiduobjektid päritolupaigas. Kohapeal on esindatud deegud, villakhiired ehk tšintšiljad, hamstrid ja hamstrikud, hiired, rotid, küülikud ning viirpapagoid. Üritus korraldatakse koostöös Lontu foorumi kasutajate ja Nõmme Noortemaja Loodusmajaga. Tallinna Botaanikaaed ootab külla nii täiskasvanuid kui ka väikeseid loomasõpru ja loodushuvilisi.

Korralik ööuni aitab saledana püsida

16 aasta vältel 70.000 naise tervisenäitajaid jälginud Ameerika Ühendriikide teadurid avastasid, et õige pikkusega ööuni võib lisaks värskele enesetundele aidata ka saledaks jääda, vahendab BBC. Kogutud andmete analüüsist ilmnes, et öösiti keskmiselt viis tundi või veelgi vähem magavad naised võtsid võrrelduna end korralikult välja puhanud eakaaslastega juurde keskmiselt 15 kilogrammi enam. Uurijad toonitavad, et lisakilod ei ole põhjustatud sellest, et vaegmagajad sööksid rohkem või oleks füüsiliselt vähem aktiivsemad. Uurimistööd juhtinud dr Sanjay Patel märkis, et kuni 15 lisakilo on tõsine probleem, mis suurendab oluliselt mitmete raskete haiguste tekke tõenäosust. Ekspertide hinnangul lööb unevaegus ilmselt tasakaalust välja hormoonid, mis kontrollivad seda, mil määral me igapäevase elutegevuse käigus kaloreid põletame. Seega võtavad end korralikult välja magavad naised unedefitsiidis elavate eakaaslastega võrreldes vähem juurde või koguni kaotavad kehakaalu ka siis, kui nad tarbivad enam kaloreid.

Dieetkokteil teeb kiiremini purju

Tehislikke magusained kasutades valmistatud alkohoolsed joogid kiirendavad alkoholi maost imendumist ning tekitavad mõnevõrra kõrgema joobeastme kui suhkru baasil valmistatud vägijoogid, teatab ABC. Chris Rayner Adelaide'i linnahaiglast märkis ajakirjas Digestive Disease Week enese juhitud uurimistööd tutvustades, et samal ajal kui enamik inimesi peab tervislikel kaalutlustel oluliseks, et nende alkohoolne jook oleks madala kalorisisaldusega, teevad "dieetkokteilid" nad tegelikult enam ja kiiremini purju. Kaheksat tervet meessoost katsealust hõlmanud uurimistööst ilmnes, et suhkruga magustatud alkohoolne jook imendus maost keskmiselt 36 minutiga, ent sama kogus tehisliku magusainega vägijooki kadus juba ca 21 minutiga. Kui tavaline kokteil tõstis vere alkoholisisalduse tasemele 0,03%, siis sama hulk dieetjooki andis kõrgeimaks tulemuseks 0,05%. Rayneri arvates peaks tehislikke magusaineid sisaldavate alkohoolsete jookide siltidel olema kirjas asjakohane teave, sest näiteks autorooli istudes võib teadmatus joobeastmest olla ohtlik nii enese kui ka teiste tervisele.

Eesti Loodus pajatab maastikest ja kutsub pajusid vaatlema

Ajakirja Eesti Loodus mainumber keskendub kaaneloos maastikule - Hannes Palang juhatab sisse Euroopa kaitsealade päeva, mille ametlik moto on "Meie maastikud: eluruum loodusele, võimalused inimestele". Oive Tinn ja Tõnu Meidla kirjeldavad pealtnäha arusaamatut nähtust - selle asemel, et kõduneda, säilivad surnud organismi jäänused hoopis kivikõvadena aastamiljoneid. Aasta puu sarjas püüab Tõnu Ploompuu taas ahvatleda lugejat pajusid lähemalt vaatlema, sedapuhku õitsemise ehk kollaste tibude aegu. Tiina Randlane kirjutab haruldastest samblikest, mis on nüüd Eestis esimest korda võetud kaitstavate liikide nimistusse. Põnevaid teemasid on teisigi.

Uuring: marihuaana ei suurenda kopsuvähi riski

California ülikooli teadurite uurimistöö ka uurijaid endid sügavalt üllatanud tulemuste kohaselt ei suurenda marihuaana suitsetamine kopsuvähi tekke riski, teatab Reuters. 611 kopsuvähki põdeva, 601 pea- ja kaelapiirkonna vähki põdeva ning 1040 terve alla 60-aastase inimese tervisekäitumise võrdlemisel leiti, et kopsuvähki haigestumise oht ei ole keskmisest suurem isegi neil inimestel, kes suitsetavad marihuaanat suurtes kogustes. Näiteks päevas paki või kahe tavaliste sigarettide tõmbamine tõstab kopsuvähki haigestumise riski koguni 20-kordseks. Leidu peetakse äärmiselt üllatavaks, sets varasemates uuringutes on leitud, et marihuaanasuitsus sisalduvas tõrvas leidub tavalise suitsutõrvaga võrreldes 50% võrra enam vähkitekitavaid aineid. Lisaks satub marihuaanat tõmmates tõrva kopsu neli korda enam kui sama koguse tubaka suitsetamisel. Eksperdid toovad võimaliku seletusena esile, et marihuaanas leiduv psühhotroopne ühend THC võib kiirendada vananemisprotsesse, mis tapavad rakud enne, kui need jõuavad muutuda kantserogeenseks. Uurijad märgivad, et suurem kopsuvähi risk võib inimestel siiski tekkida pärast 60. eluaastat ning kindlasti on olemas väiksemaid populatsioonigruppe, kel marihuaana geneetilistel või muudel põhjustel kopsuvähi riski siiski tõstab. Eksperdid toonitavad ka, et uuringutulemusest ei tohi kindlasti välja lugeda, et marihuaana suitsetamine on ohutu, sest see suurendab oluliselt hingamisteede haiguste tekke tõenäosust ja alandab pikemaaegse kasutamise korral püsivalt vaimuteravust.

Voyager 2 jõuab peagi Päikesesüsteemi piirini

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) spetsialistid teatasid, et kosmoselaev Voyager 2 peaks tuleval aastal selja taha jätma Päikesesüsteemi kõige välimise kihi ning lahkub seejärel meie kodusest tähesüsteemist, teatab CNN. Kosmoseuurija vennaslaev Voyager 1 lahkus Päikeseüsteemist juba mõne aja eest. Kuna Voyager 2 on jõudmas meie tähesüsteemi piirini ennustatust mõnevõrra varem, näitab see teadlaste hinnangul, et Päikesesüsteemi "äär" on selle lõunaregioonis umbes 1,6 miljardi kilomeetri võrra Päikesele lähemal kui põhja suunas ehk siis päikesetuulega maailmaruumi paiskuvatest madalenergeetilistest osakestest moodustuv heliosfäär on loperguse kujuga. Päikesesüsteemi tinglikuks piiriks loetakse kokkuleppeliselt piirkonda, kus Päikesest eemale paiskuvad laetud osakesed tõugatakse maailmaruumist pärinevate laetud osakeste poolt tagasi. Voyager 1 puhul saabusid esimesed teated sellisest nähtusest siis, kui kosmoselaev oli Päikesest umbes 85 astronoomilise ühiku (AU) ehk 85-kordse Maa ja Päikese keskmise vahemaa kaugusel. Voyager 2 teatas aga esimestest tagasi põrkuvatest osakestest juba 76 AU kauguselt Päikesest. Uurijate arvates on Päikesesüsteemi heliosfääri asümmeetria tingitud tähtedevahelise nõrga magnetvälja mõjust. Voyager 1 ja Voyager 2 lähetati teele 1977. aastal.

Euroopasse levinud linnugripp möödus Eestist jälgi jätmata

Terve selle aasta Euroopat ärevil hoidnud linnugripp pole lindude kevadrändest hoolimata Eestisse jõudnud ning kuna ka teistes euroriikides on gripipuhang vaibunud, siis võivad kodulinnud peagi õues vabalt jalutada, kirjutab Postimees. Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja loomakaitse osakonna juhataja Enel Niin sõnas, et oht hakkab ilmselt mööda saama, sest lindude kõige suurem rändeaeg hakkab mööduma ja siiani pole Eestis seire käigus lindudelt grippi leitud. Ta lisas, et seetõttu võtab veterinaar- ja toiduamet tõenäoliselt mai lõpus või juuni alguses maha nõude, et kodulinde tohib pidada vaid ruumides või alal, millel on aed ümber. Ornitoloog Andres Kuresoo sõnul võib linnugripi Eestisse mittejõudmist selgitada rändlindude erineva teekonnaga - põhiline rändeliikumine käib Eestis üle Hollandi ja sealt linnugrippi ei leitud. Kuresoo märkis, et Eesti pääsemisele linnugripist võis kaasa aidata ka korralikult toimiv riigivõim, sest Aafrikas ja Ida-Euroopa riikides sai linnugripp levida suuresti vaid ebaseadusliku linnukaubanduse tõttu. Ornitoloogid arvavad, et näiteks kanade ja kodulindude illegaalne eksport on viiruse levikul olulisem tegur kui lindude ränne, märkis ta.

Uuring: unerohi võib vegetatiivsest seisundist äratada

Suurbritannia ning Lõuna-Aafrika Vabariigi arstid teatasid kolmest juhtumist, mille käigus neil õnnestus koomalähedases ehk vegetatiivses seisundis viibivatele patsientidele unetust raviva tabletina müüdavat zolpideemi (Ambien) andes nad teadvusele tuua, nii et patsiendid suutsid mitme tunni vältel oma lähedastega suhelda, teatab Nature. Koos kolleegidega zolpideemi varem teadmata mõju tuvastanud Suurbritannia meedik Ralf Clauss nimetas ravimi toimet suisa imeliseks ja kinnitas, et pikema aja vältel seda tarvitanud patsiendid suudavad lähedastega suhelda ja nalja visata ning üks neist oli isegi võimeline talle visatud pesapalli kinni püüdma. Unetusravimi uudne toime avastati juhuslikult - üks patsientidest muutus rahutuks ja talle kirjutati välja zolpideemi, mille mõju oli aga kõigile ootamatu, sest vegetatiivses seisundis patsient tuli 15 minutit hiljem teadvusele. Claussi hinnangul näitab leid, et uneprotsesse juhtivad ajupiirkonnad võivad olla samad, mis saavad trauma korral kahjustada ning lülitavad ajutegevuse välja. Zolpideem mõjub tema teatel ka vegetatiivses seisundis inimesele uinutina - suured doosid põhjustavad unisust, ent patsient säilitab teadvuse. Püsivas vegetatiivses seisundis patsientidega seonduvad küsimused pälvisid avalikkuse suuremat tähelepanu seoses suurt meediakajastust saanud Terri Schiavo juhtumiga.

Eesti tervishoiuasutustes töötab 43 sisserändajat

Eesti tervishoiusektoris töötab praegu 43 immigranti, samal ajal kui välismaal võib töötada 757 Eesti meditsiinitöötajat, selgus EPL teatel äsja avaldatud uuringu tulemustest. Euroopa migratsioonivõrgustikule tehtud uuringust selgus, et võõrtööliste hulgas on 19 arsti, 14 hambaarsti, üheksa õde või ämmaemandat ning üks proviisor. 18 neist on pärit Euroopa Liidust ja 25 kolmandatest riikidest. Uuringu teinud Anne Taklaja sõnul on seega Eestis võõrtööjõu osakaal praegu väike. Ta lisas, et ilmselt võib see tulevikus suureneda, kuna nii elanikkond kui ka arstkond vananeb ning noored tervishoiuspetsialistid emigreeruvad. Praegu on näiteks 60 protsenti arstidest, 47 protsenti hambaarstidest ja 43 protsenti õdedest üle 45-aastased, neist omakorda on 10 protsenti arste ja hambaarste ning kuus protsenti õdesid üle 65-aastased. Enamik arste ja õdesid on naissoost.

Sipelgasõber rajas Põlvamaal kuklastele kuningriigi

Akste avalikkusele suletud sipelgariigi asemel on putukahuvilistel nüüd võimalik uudistada mõne kilomeetri kaugusele asutatud Kiidjärve kuklaste kuningriiki, teatab EPL. Suur sipelgasõber, kuulus Lõuna-Eesti loodusemees ja Kiidjärve looduskeskuse juhataja Ain Erik selgitas, et Akste sipelgatele mõjus külastajate suur hulk hukatuslikult ning sealsed putukad peavad inimestest mõnda aega puhkama. Uue sipelgariigi kõrgeimad pesad jäävad mõnekümne sentimeetriga Akste hiiglastele alla, kuid on praegu märksa elujõulisemad kui suletud sipelgariigi omad. Huviline ei kaota suurt midagi. Kiidjärvel pesitsevad peamiselt laanekuklased, kes on kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega putukarühm. Külaskäigu Kiidjärve kuklaste kuningriiki saab kokku leppida RMK Kiidjärve looduskeskuse telefonil 799 2122.