
Bostonis asuva Dana-Farberi vähiinstituudi teadur David Fisher ja ta kolleegid tuvastasid troopilist
ilunõgest (
Coleus) uurides sellest kemikaali, mis andis eksperimentide käigus hiirtega neile pruuni jume ning kaitses samal ajal ka Päikese vähkitekitava mõju eest,
teatab Nature. Uurijad toonitavad, et vastupidiselt päevituskreemidele tekitab taimekomponent tõelise päevituse ning kaitseb seeläbi nahka
ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Enamik heledanahalistest inimestest saab Päikese käes viibides pruuni jume asemel nahapõletuse sel põhjusel, et nende nahavalk nimega melanokortiin-1 retseptor (
Mc1r) ei toimi ettenähtud moel. Mc1r ülesandeks on toota ultraviolettkiirguse eest kaitsvat pigmenti
melaniini. Fisheri töörühm on juba mõnda aega otsinud mõnda komponenti, mis tekitaks nahas kaitsvat melaniini ilma päikesevalguse mõjuta. Nüüd avastasid nad, et troopilise ilunõgese liigi taimede koostisesse kuuluv
forskoliin aktiveerib organismis teatud ensüümi, mis vallandab melaniini tootmise ka neil, kel puudub korralikult funktsioneeriv Mc1r. Forskoliini vastav toime tehti kindlaks geneetiliselt muundatud hiirtel, kelle rakud ei olnud suutelised päikesekiirgusest põhjustatud
DNA-kahjustusi parandama. Ekspertide kinnitusel on pärispäevituse teke ilma funktsioneeriva Mc1r kaasabita oluliseks avastuseks, ent esialgu ei ole veel teada, millised protsessid kaasnevad sellega molekulaarsel tasandil.