Tervisele on ohtlikud ka väga väikesed pliikogused

Ajakirjas Circulation tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadlaste uurimistööst kerkis esile, et paljudest erinevatest tervisehädadest johtuvat surmariski kergitavad märkimisväärselt ka organismi sattuvad pliikogused, mis on palju väiksemad kui praegu ametlikult Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt ohutuiks peetavad, teatab BBC. WHO peab lastel ohutuks vere pliitaset kuni 100 mikrogrammi liitri kohta, ent Tulane'i ülikooli uurijate analüüs näitas, et surmariski suurendavad tegelikult isegi kuni viis korda väiksemad pliikogused. Uurimistöö raames vaadeldi 13.946 täiskasvanud inimese andmeid. Nende vere pliisisaldust oli mõõdetud aastail 1994-1998 ning toonased andmed viidi nüüd kokku nende tervisenäitajatega ja võimaliku surma põhjustega aastaks 2000. Võrrelduna inimestega, kelle vere pliisisaldus oli alla 19 mikrogrammi liitri kohta, oli inimestel, kel pliitase 36-100 mikrogrammi liitri kohta muuhulgas 25% kõrgem surmarisk kõigil põhjustel, 55% kõrgem surmarisk südame-veresoonkonnatõbedesse, 89% suurem surmarisk südameinfarkti ning 2,5 korda kõrgem letaalse insuldi risk. Uurimistööd juhtinud Dr Paul Muntner sõnas, et surmariski tõstis mõnevõrra isegi vere pliikogus 20 mikrogrammi liitri kohta. Ta tuletas meelde, et hinnanguliselt oli näiteks Ameerika Ühendriikide kodanikest aastail 1999-2002 38% vere pliisisaldus kõrgem kui 20 mikrogrammi liitri kohta. Arenenud riikides on viimastel aastakümnetel üritatud pliikoguste sattumist inimorganismi igati vähendada. Muuhulgas hoidutakse pliid sisaldavate joogiveetorude kasutamisest ning lubatakse kasutusse vaid pliivaba bensiini.

Vaata ka:
ADHD põhjustajateks võivad olla suitsetamine ning plii
Pliimürgistusel on kaugeleulatuvad tagajärjed

Madal sünnikaal võib tõsta kõrgvererõhutõve riski

Bristoli ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et madal sünnikaal võib olla seotud suurenenud kõrgvererõhutõve riskiga kõrgemas vanuses, kirjutab CBC. Ajakirja Hypertension värskes numbris tutvustatud üsna mahukas uurimistöö annab lisakaalu varasematele sarnastele leidudele, mis põhinevad väiksematel uuringutel. Dr Anna Davies ja ta kolleegid analüüsisid 25.000 inimese terviseandmeid. Uuringus osalenute keskmiseks vanuseks oli 38 eluaastat. Haiglaandmed sünnikaalu kohta olid olemas 744 inimese kohta ning ülejäänud teatasid oma sünnikaalu mälu järgi. Andmeid analüüsides selgus, et madal sünnikaal tõstab olulisel määral kõrgvererõhutõve tekke riski hilisemas elus ning mida vanem oli uurimistöös osalenu, seda selgemalt see seos esile kerkis. Teadlaste hinnangul tuleb nüüd läbi viia täiendavaid uuringuid, tegemaks kindlaks, kas tuvastatud seose põhjuseks on raseduse ajal, sünni järel või nii emakõhus viibides kui ka ilmaletulnuna mõju avaldavad faktorid.

Vaata ka:
Uuring: rasedate sotsiaalsed soodustused ei tõsta laste sünnikaalu
Lühemad jalutuskäigud alandavad vererõhku efektiivsemalt

Teatati "eetiliste tüvirakkude" loomisest

Ajakirja Stem Cells veebilehel tutvustatud Hispaanias töötava uurija Miodrag Stojkovici ja ta kolleegide uurimistöö käigus loodi kogum ehk liin inimese embrüolistest tüvirakkudest, mis pärinevad iseeneslikult varajases staadiumis arenemast lakanud embrüost ja võivad seega olla lahenduseks antud valdkonna uuringutega seotud eetilistele ja moraalsetele küsitavustele, teatab LiveScience. Uurijad said enese käsutusse 132 peatunud arenguga inimembrüot, mille pooldumine oli seiskunud 12-24 tundi pärast teket. Kolmteist sellises varajases staadiumis embrüot olid arenenud teistest oluliselt kaugemale ja jõudnud 16-24 raku tasemele. Ühest sellisest iseeneslikult peatunud arenguga embrüost õnnestus teadlastel eraldada mõningaid tüvirakke ning kasvatada neist elujõuline ja teaduslikuks tööks ning meditsiiniliseks otstarbeks sobiv liin. Stojkovici kinnitusel näitasid mitmed katsed, et rakud käituvad normaalselt. Ekspertide kinnitusel võib selline embrüoliste tüvirakkude kogumise viis olla lahenduseks antud valdkonda painavatele eetilistele probleemidele, sest iseeneslikult peatunud ja seega nii või teisiti hävimisele määratud embrüotest rakkude eemaldamine peaks olema vastuvõetav ka tüviraku-uuringute kõige vihasematele kriitikutele. Columbia ülikooli meditsiinikeskuse tüvirakuspetsialisti Dr Donald W. Landry kinnitusel on küsimus, kas surnud embrüotelt võib võtta tüvirakke sisuliselt samane küsimusega, kas ajusurnud patsientidelt on eetiline võtta siirdamiseks doonoroganeid. Küll aga tõstatub antud juhul küsimus, miks embrüo areng ikkagi iseeneslikult peatus ja mõnede asjatundjate hinnangul võib selliste tüvirakkude kasutamine ravis olla vastutustundetu, sest need võivad eneses kanda veel avastamata ning ohtlikke defekte.

Vaata ka:
Inimese embrüolised tüvirakud taastasid rottidel osaliselt nägemise
Tüvirakud taastasid halvatud rottidel liikumisvõime

Sünnitajad valivad Eestis üha sagedamini perepalati

Kui veel 15 aastat tagasi said vastsed isad oma pambuks mähitud lapsi näha läbi kõrgel-kaugel asuva haiglaakna, siis praegu on sünnitusjärgsed perepalatid nii nõutud, et soovijad jäävad ülerahvastatuse tõttu neist sageli ilma, kirjutab Postimees. Peresünnituste populaarsus on iga aastaga kasvanud, ulatudes juba 70 protsendini. Veelgi rohkem on peresid, kus naine sünnitab küll mehe juuresolekuta, kuid vahetult pärast lapse sündi soovitakse olla koos perepalatis. Paraku tuleb pea igas haiglas ette perioode, kus korraga sünnib nii palju lapsi, et privaatseid peretube ei jätku. Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja peaarsti Eva-Kaisa Zuppingu sõnul on neil 24 perepalatit. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliinikus on sünnitanutele viis perepalatit. Kliiniku sünnieelse osakonna vanemämmaemanda Aira Aleksejeva sõnul soovivad perepalateid rohkem esmasünnitajad ja need pered, kus isad on saanud puhkust. Põlva haigla sünnitusosakonna juhataja Sirje Kõiv ütles, et privaatsuse ja sünnitajate väikese arvu pärast tullakse neile kaugemaltki ning Valga haigla sünnitusosakonna juhataja Eevi Ahuni sõnul piisab neile kahest perepalatist, mille hind on ööpäevas 200 krooni.

Vaata ka:
Enneaegsete laste ravi on väga kallis
Keisrilõige võib teha beebi immuunsüsteemile karuteene

Teadlased lahendasid ilma näpujälgedeta sündimise müsteeriumi

Ajakirjas American Journal of Human Genetics tutvustatud Iisraeli Hiafa tehnoloogiainstituudi ja Philadelphia Thomas Jeffersoni ülikooli uurijate teadustööga tehti kindlaks kahe inimese näpujälgedeta jätva päriliku tõve tõenäoline bioloogiline põhjus, kirjutab National Geographic. Uurijate hinnangul põhjustavad nii sarnaste sümptomitega Naegeli sündroomi kui ka tõbe nimega dermatopathia pigmentosa reticularis (DPR) defektid valgus nimega keratiin 14. Tõbedega kaasnev näpujälgede puudumine põhjustab patsientidele üsna tõsiseid raskusi ja seda eriti juhul, kui nad töötavad ametikohal, mis eeldab regulaarset turvakontrolli. Mainitud haigusi põdevatel inimestel on mitmeid probleeme - nende näppude haarduvus on tavalisest madalam ja neil esineb ebanormaalsusi lisaks nahale ka hammaste ja juuste kasvamisel. Kõige suuremat terviseriski kujutab aga uurimistöös osalenud Iisraeli teaduri Eli Sprecheri sõnul tõik, et sellistel inimestel on pärsitud normaalne higistamisvõime, mistõttu ähvardab igasugune füüsiline aktiivsus neid potentsiaalselt tervistkahjustava ülekuumenemisega. Uurimistöö kaasautori Gabriele Richardi hinnangul näib valk keratiin 14 mängivat naha normaalses arengus olulist rolli ja sel võib olla seos ka paljude teiste ning oluliselt rängemate haigustega. Teadlased kahtlustavad veel, et keratiin 14 võib olla seotud ka rakkude programmeeritud surma ehk apoptoosi protsessiga ning olla seega üheks võtmeteguriks vähkkasvajate tekkes ja arengus.

Aidsiviiruse avastaja loob paljulubavat HIV-vaktsiini

1984. aastal koos Luc Montagnieriga aidsi põhjustava HI-viiruse tuvastanud Robert Gallo on loomas HIV-vaktsiini, mis võib kaitsta inimesi selle viiruse paljude tüvede eest, teatab New Scientist. Kuna efektiivse HIV-vaktsiini loomine on osutunud arvatust oluliselt keerulisemaks, on viimasel ajal keskendutud vaktsiinidele, mis mitte ei anna haigustekitaja eest täielikku immuunsust, vaid aitavad organismi immuunsüsteemi "tapjarakkudel" seda paremini ära tunda ning selle vastu võidelda. Marylandi ülikooli teaduri Gallo kinnitusel pole see aga aidsivastases võitluses sugugi piisavaks läbimurdeks ning selline lähenemine on pikemas perspektiivis võrreldav läbikukkumisega. Just sel põhjusel taasalustasid Gallo ja ta kolleegid töid vaktsiini kallal, mis takistab HI-viirusel üldse organismi tungida. Selleks tuleks inimese immuunsüsteemile "õpetada" seda, kuidas HI-viirust ära tunda, mis on aga ülimalt keeruline, sest antud haigustekitaja kesta molekulaarstruktuur varieerub suuresti, mistõttu ühest vaktsiinist ei näi paljude erinevate tüvede puhul kasu olevat. Nüüd avastasid aga teadurid üsna üllatava seiga - erinevate HIV-vormide valgud omandavad pärast ühe teatud keharaku välisküljel asuva retseptori suunas seondumist sama molekulaarse struktuuri. Gallo töörühm lõi selle leiu valguses vaktsiini, mis võtab löögi alla just selle spetsiifilise "molekulmustri" ning võib seega pakkuda kaitset paljudele erinevatele inimestele ja mitmete erinevate HIV-tüvede eest. Teadlase kinnitusel andis vaktsiinikatsetus neljal ahvil positiivse tulemuse ja kui sama edukad on ka laiemad loomkatsed, saab peagi alustada paljulubava vaktsiinikandidaadi inimkatsetusi. Gallo möönab samas, et viiruskesta valke kasutavad vaktsiinid ei anna tavaliselt haiguskaitset pikemaks ajaks kui umbes kolm kuud, mistõttu antud vaktsiini näol võib tegemist olla ajutise, ent mitte lõpliku aidsiprobleemi lahendamisega.

Vaata ka:
USA tervishoiuametnikud soovitavad HIV laustestimist
Kõik HIV-positiivsed ei sure enam aidsi

Avastati viis mõõtmaks südamerakkude energiavarusid

Bristoli ülikooli uurijad avastasid viisi, kuidas mõõta töötava südame rakkude energiataset, teatab BBC. Leiu teinud ja seda ajakirjas Journal of Biological Chemistry tutvustanud uurijate kinnitusel on sest pikemas perspektiivis kindlasti kasu südameinfarktist ning südameoperatsioonidest toibujate taastusravis. Normaalsetes oludes suudavad südamerakud toota energiat vajalikus koguses, ent pärast infarkti tekib neis energiajäämus, mis võib takistada südamelihase normaalset tööd ja muuta patsiendi olukorra veelgi hullemaks. Dr Elinor Griffiths ja ta kolleegid avastasid nüüd aga uudse viisi tuvastada südamerakkude "energiajaamades" mitokondrites toimuvat kasutades selleks üsna üllatavat abilist - jaanimardika organismis toodetavat valku nimega lutsiferaas. Mitokondrid moondavad toitainetest pärinevat energiat keemiliseks energiaks (ATP), millega kokku puutuv lutsiferaas hakkab helendama. Mida enam on rakus ATPd, seda enam lutsiferaas helendab ja nii on uurijatel võimalik raku energeetilist olukorda üsna täpselt hinnata.

Vaata ka:
Pühapäeval on Maailma Südamepäev
Kalasöömine vähendab südame rütmihäirete tekke ohtu

EL lubas emakakaelavähi vaktsiini euroturule

Euroopa Liit kiitis heaks ravimifirmade Merck ja Sanofi Pasteur toodetava emakakaelavähi vaktsiini Gardasil kasutamise Euroopa Liidu liikmesriikides, teatab BBC. Gardasil on ette nähtud 9-26 aastaste tüdrukute ja naiste vaktsineerimiseks ning see toimib tekitades immuunsust emakakaelavähi peamiseks põhjustajaks olevate inimese papilloomviiruse (HPV) mitmete tüvede vastu. HPV-nakkuse saab hinnanguliselt mõnes elustaadiumis vähemalt 80% seksuaalselt aktiivsetest naistest ning mõnel juhul on selle nakkuse kaugemaks tagajärjeks surmav emakakaelavähk. Maailmas sureb igal aastal emakakaelavähi tõttu umbes 274.000 naist. Gardasil on juba saanud kasutusloa Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal. Analoogset, Cervarixi nimelist vaktsiini arendab ka ravimifirma GlaxoSmithKline, ent see on alles katsejärgus ning saab heade ohutus- ja efektiivsusnäitajate korral loa eurokasutuseks tõenäoliselt alles umbes aasta pärast. Gardasili võib nüüd müüa ka Eestis, ent siin ja teistes uutes EL liikmesriikides kannab see nime Silgard.

Uuring: õhusaaste lühiajaline tõus tõstab teatud tüüpi ajurabanduse tõenäosust

Jaapani uurijad leidsid ajakirjas Occupational and Environmental Medicine tutvustatud uuringus seose õhus hõljuvate saasteosakestega kokkupuutumise ning ligikaudu 1-2 tundi hiljem teatud tüüpi insuldi ehk ajurabanduse tõttu aset leidnud surmajuhtumite vahel, teatab Reuters. Kuna 24 tunni keskmine saasteosakeste tase ei näi insuldiriski mõjutavat, näitab uurimistöö, et õhusaaste määrasid tuleks mõõta ja avalikustada vähemalt 2-tunnise vahega. Saasteosakesed (particulate matter - PM) kujutavad enesest ennekõike sõiduautodest ja sealhulgas peamiselt diiselmootorite töö mõjul õhku paiskuvaid aineosakesi. Kyoto ülikooli epidemioloog Dr Shin Yamazaki ja ta kolleegid kogusid seitsmest Jaapani linnast aastaist 1990-1994 pärinevaid andmeid kuni 7 mikromeetrise läbimõõduga (PM7) või suuremate saasteosakeste koguste ning teiste õhusaaste näitajate kohta ning viisid need kokku andmetega õhutemperatuuridest ning registreeritud surmajuhtumitest isheemilise ja hemorraagilise insuldi tagajärjel. Andmeanalüüsi käigus avastati, et ajutine PM7 tüüpi saasteosakeste taseme tõus õhus kergitas soojematel kuudel umbes 1-2 tunni möödudes letaalsete hemorraagiliste insultide arvu peaaegu 2,4 korda. Isheemilise insuldi puhul ning 24-tunnise stabiilselt kõrge saasteosakeste taseme puhul sama seost ei tuvastatud. Uurimistöös leiti ka, et surmaga lõppevat isheemilist insulti leiab keskmiselt aset enam sooja õhutemperatuuri valitsedes ning surmava hemorraagilise insuldi juhtumite arv kasvab keskmisest enam just külmade ilmadega.

Ida-Tallinna keskhaigla operatsioonid saavad reaalajas nähtavaks

Ida-Tallinna keskhaiglas avati täna Eesti moodsaim operatsioonisaalide plokk, kuhu muuhulgas kuulub telemeditsiinilise IT-lahendusega varustatud operatsioonituba, mis võimaldab kirurgidel operatsiooni ajal kolleegidega konsulteerida, teatab Postimees Online. Integreeritud telemeditsiinilahendus võimaldab teistel arstidel jälgida operatsiooni käiku reaalajas interneti vahendusel kõikjal üle maailma, vajalik on vaid süsteemi sisselogimine. Kuna tegemist on videoülekandega, mis on varustatud ka heliga, siis annab konverentsülekanne võimaluse konsulteerida operatsiooni ajal teiste spetsialistidega nende asukohast olenemata. Ka patsiendi eelnevad uuringuandmed on operatsiooni ajal kiiresti kättesaadavad ning monitoridel taasesitatavad. Näitena võib tuua infosüsteemi salvestatud röntgenpildid, mida opereeriv arst saab monitorilt vaadata.

Pühapäeval on Maailma Südamepäev

Alates 2000. aastast tähistatakse septembri viimasel pühapäeval Maailma Südamepäeva ning sel aastal on päeva deviisiks "Kui noor on sinu süda?", teatab Tervise Arengu Instituut (TAI). Sel pühapäeval ootab TAI kõiki Tallinnasse Tammsaare parki, kus kell 12.00 – 15.00 toimub kõigile inimestele mõeldud tasuta terviseüritus. Jagatakse infomaterjale südame tervise kohta, kohapeal jagavad nõu suitsetamisest loobumise-, tervisliku elustiili- ja toitumisnõustajad. Võimalik on mõõta oma vööümbermõõtu ja kehamassiindeksit. Kohapeal saab osta astelpajutooteid ja mett. Lapsed saavad joonistada suurele seinale terviseteemaga seotud pilte, jagatakse õhupalle. Ruti Luksepp tutvustab kõigile huvilistele kepikõndi.

Alzheimeri tõbi võib end organismis "külvata"

Alzheimeri tõbe põdevate inimeste ajust pärinevad ja geneetiliselt muundatud hiirtele süstitud valgud tekitasid näriliste ajju antud haigusele iseloomulikke valgufragmendi beeta amüloidi kogumeid, teatab New Scientist. Leid näitab, et need Alzheimeri tõvega otseselt seotud ebamoodustunud valgud võivad end organismis "laiali külvata" sarnaselt näiteks Creutzfeldt-Jakobi tõbe (CJt) põhjustavatele prioonidele. Alzheimeri tõve täpsed põhjused ei ole veel teada, ent peamiselt beeta amüloididest koosnevate kogumite moodustumist ajju peetakse üldiselt tõvega kaasneva vaimse võimekuse languse oluliseks või peamiseks põhjuseks. Prioontõbede, nagu näiteks ka hullu lehma tõve inimesel levivaks vormiks kutsutava CJt eripäraks on tõik, et valgulised komponendid toimivad haigustekitajate, mitte aga tavapäraselt geneetilise materjali kogumite või mikroorganismidena. Laboritestides on kindlaks tehtud, et kui viia terve looma organismi prioone, tekib neil mõne aja pärast haigus, mille tõttu nad surevad. Ajakirjas Science tutvustatud Emory ülikooli teadurite uurimistööst ilmneb, et beeta amüloidid võivad vallandada valgukogumite moodustumist suuresti samal moel, kui organismis levivad erinevad prioonhaigused. Uurimistööd juhtinud Lary Walker märkis siiski, et esialgu on selge vaid see, et beeta amüloidid kiirendavad drastiliselt valgukogumite moodustumist hiirtel, kes on geneetiliselt sellesse tõppe haigestuma "programmeeritud". Küll aga annab praegunegi avastus tema kinnitusel piisavalt alust lisauuringuteks, mille eesmärgiks on välja selgitada beeta amüloidi vormid, mis võivad inimesel kahjulike valgukogumite moodustumist enim soodustada.

USA tervishoiuametnikud soovitavad HIV laustestimist

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskuste (CDC) ametnikud teatas, et HIV-testimine peaks riigis olema sama levinud ja igapäevane kui näiteks vere kolesteroolitaseme mõõtmine, vahendab Discovery Channel. USA tervishoiuametnike hinnangul tuleks HIV-testi riigi 13-64 aastastele elanikele teha tavalise arstikülastuse käigus ja üldise tervisenäitajate kontrolli raames, ent siiski mitte igal aastal, kui inimene ei kuulu selle nakkuse riskirühma. CDC arvates aitaks selline praktika muuta praegust väga negatiivset suhtumist HIV-testimisse, aeglustada nakkuse levikut ning võimaldada vajalikku ravi neile hinnanguliselt 250.000 ameeriklasele, kes elavad muretult oma tavalist igapäevaelu teadmata, et on HIV-positiivsed. Praegu tuvastatakse peaaegu pooled HIV-positiivsetest siis, kui arstid üritavad neil diagnoosida haigust, mis on tegelikult põhjustatud HI-viiruse mõjust organismile. Eksperdid, meedikud ja patsientide huvigrupid on CDC algatusele üldiselt toetust avaldanud. Mõnede arstide arvates jääb väärt idee siiski laialdaselt ellu viimata ja seda ennekõike põhjustel, et laustestimine nõuab suuri summasid ning arstid on tööga niigi ülekoormatud ja lihtsalt ei jõua enam uusi aeganõudvaid testimis- ja nõustamiskohustusi võtta. CDC ettepanek on USA arstidele soovitusliku iseloomuga ja esialgu ei oska keegi prognoosida, kui laialdaselt meedikud sest kinni haaravad.

Tartu Ülikool korraldab käitumis- ja terviseteaduste konverentsi

TÜ käitumis- ja terviseteaduste doktorikool korraldab 25.–27. septembrini 2006 Nelijärve puhkekeskuses esimese Põhjamaade ja Balti riikide käitumis- ja terviseteaduste konverentsi, millest võtab osa ligi 90 selle valdkonna teadlast ja doktoranti, teatas Tartu Ülikool. Konverentsi ettekannetes käsitletakse emotsioonide ja tunnetuse neuraalsete alusmehhanismide määratlemist, aju uurimise meetodeid, arengu-, isiksuse- ja liikluspsühholoogiat, meditsiinilist käitumisteadust ning geenide ja keskkonna vastasmõju. Ürituse üheks peaesinejaks on maailma nimekamaid psühholooge, endine Soome Teaduste Akadeemia president Risto Näätänen. Konverentsil osalevad Soome, Rootsi, Taani, Norra, Venemaa, Leedu, Läti ja Eesti käitumis- ja terviseteaduste valdkonna teadlased ja doktorandid.

Suitsetamine võib tõsta HI-viirusesse nakatumise riski

Ajakirjas Sexually Transmitted Infections tutvustatud Suurbritannia viiruseksperdi Dr Andrew Furberi juhitava töörühma poolt läbi viidud kuue varasema teadusliku uuringu analüüs näitas, et neist viie andmeil on suitsetajatel võrrelduna mittesuitsetajatega suurem risk nakatuda aidsi põhjustavasse HI-viirusesse, teatab Reuters. Samal ajal leiti üheksas järelvaadeldud uurimistöös kümnest, et HIV-positiivse seisundi progresseerumist aidsiks suitsetamine ei kiirenda. Uurijate hinnangul tõstab sigaretisuits HIV-nakkuse riski mõjutades inimese immuunsüsteemi efektiivsust. Suitsetamine on juhtiv ennetatavate surmajuhtumite põhjustaja maailmas. Muude ränkade tervisehädade kõrval tõstab suitsetamine oluliselt südameinfarkti ja insuldi, hingamisteede haiguste ja kopsuvähi ning paljude teiste vähivormide tekke tõenäosust.

Inimese embrüolised tüvirakud taastasid rottidel osaliselt nägemise

Ajakirjas Cloning and Stem Cells tutvustatud eksperimentide käigus õnnestus Ameerika Ühendriikide uurijatel inimese embrüolisi tüvirakke kasutades taastada pimedatel rottidel osaline nägemisvõime, teatab Reuters. Ettevõtte Advanced Cell Technology uurija Robert Lanza juhitava töörühma avastus võimaldab välja arendada võimaluse kasutada näiteks sellise levinud silmatõve nagu makulaarse degeneratsiooni (AMD) ravimiseks juba embrüotest eraldatud ning laboritingimustes kasvatatavaid embrüoliste tüvirakkude kogumeid. Lanza kinnitusel õnnestus inimese embrüolisi tüvirakke kasutades taastada nägemine närilistel, kes oleksid vastasel juhul "programmeeritud" geneetiliste muutuste tõttu nägemisvõime täielikult kaotanud. Katsete esimeses järgus mõjutati USAs teaduskatseteks saadaolevaid embrüolisi tüvirakke muutuma silma võrkkesta rakkudeks, mis kasvasid rottide silma siirdatuna normalsel moel ning ei moondunud vähirakkudeks. Hinnanguliselt taastus rottidel sel viisil nägemine umbes 70% ulatuses ning hilisema lahkamise käigus selgus, et siirdatud võõrrakud olid hakanud võrkkestas kasvama ning moodustanud sinna mitu elujõuliste rakkude kihti.

Täiskasvanud tüvirakkudest pole infarktikahjustuste ravimisel erilist kasu

Südameinfarkti üle elanud patsientidele nende eneste luuüdist pärinevate täiskasvanud ehk somaatiliste tüvirakkude süstimisest oli südamekahjustuste parandamisel vähe abi, selgus CNNi teatel meditsiiniajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud kolmest erinevast uurimistööst. Avastus näitab, et infarktikahjustuste ravis ning lugematutel muudel sarnastel meditsiinilistel eesmärkidel ei ole täiskasvanud tüvirakkudega tõenäoliselt võimalik soovitud raviefekti saavutada ning eelistada tuleks embrüolisi tüvirakke, mille kasutamine on aga seotud eetiliste ja moraalsete küsitavustega, kuna nende eraldamise käigus varajases arengustaadiumis doonorembrüo hävineb. Seetõttu on paljudes maailma riikides embrüoliste tüvirakkude teaduslikes ja meditsiinilistes uuringutes kasutamine kas täielikult keelustatud või seadustega olulisel määral piiratud. Viimase 15 aasta vältel läbi viidud laborikatsed on näidanud, et embrüolised tüvirakud on suutelised muutuma inimese südamelihase rakkudeks, ent inimkatseid ei ole ses vallas veel korraldatud. Kolm värsket uurimistööd vaatlesid vaid täiskasvanud tüvirakkude mõju südameinfarktist toibuvatele patsientidele ning nende näol on tegemist kõige laialdasema antud meditsiinivaldkonna vaatlusega läbi aegade. Ühes Norra ja kahes Saksamaa teadurite uuringus ei leitud seda tüüpi tüvirakkudel olevat kas üldse või registreeriti neil vaid marginaalseid positiivseid mõjusid infarktijärgses ravis. Maailmas on arvukalt ettevõtteid ja kliinikuid, mis pakuvad südamelihase infarkti üle elanud patsientidele täiskasvanud tüvirakkudel põhinevat taastusravi, ent värsked uurimistööd sunnivad ekspertide kinnitusel nende meetodite efektiivsuses tõsiselt kahtlema.

Passiivne suitsetamine suurendab nurisünnituse riski

Ajakirjas Epidemiology tutvustatud Rootsi Karolinska instituudi teadurite uurimistööst selgus, et passiivne suitsetamine võib rasedatel naistel suurendada nurisünnituse riski, teatab Reuters. Uurimistööd juhtinud Dr Lena George märkis, et kui varasemates sarnastes uurimistöödes on aluseks võetud rasedate eneste ligikaudsed hinnangud sellele, kui sageli nad passiivse suitsetaja staatusesse sattusid, siis nüüdse uurimistöö alusandmed olid oluliselt täpsemad ning põhinesid vereproovide teel kindlaks tehtud vere nikotiini markeri kotiniini tasemel. Uuringu raames jälgiti 463 nurisünnitanud ja 864 normaalse raseduskuluga naise tervisenäitajaid. Andmeanalüüsi käigus selgus, et passiivsetest suitsetajatest rasedad nurisünnitavad 67% suurema tõenäosusega kui teisese sigaretisuitsuga kokku mitte puutunud naisterahvad. Samuti selgus, et suitsetavatel naistel esineb nurisünnitusi mittesuitsetavatest naistest kaks korda suurema tõenäosusega.

Uurijad tekitasid epileptikust naisel tehislikult valeaistinguid

Olaf Blanke ja ta kolleegid Genfi ülikoolihaiglast saavutasid epilepsiat põdevat 22-aastast naist ravides ning ta aju vasakut poolkera elektriliselt stimuleeridas kogemata kõhedusttekitava tulemuse - nad põhjustasid patsiendil valeaistinguid, mille kohaselt jälitas teda kõikjal ning viibis pidevalt otse ta selja taga tundmatu ning kuritahtlikult meelestatud mees, teatab New Scientist. Naine rääkis teadusajakirja Nature teatel uurijatele, kuidas kummituslik meesterahvas ta kohale küünitab ning üritab tal kaarte käest kiskuda, kui ta neid loeb. Shveitsi teadlaste arvates jäljendas "mees" tegelikult naise enese liigutusi. Kuna naisel ei olnud varem vaimse tervise häireid diagnoositud, näitab avastus, et selliseid illusioone võivad põhjustada väga lihtsad "ümberlülitused" meie ajus. Elektriliselt stimuleeritud ajupiirkond analüüsib teadaolevalt meie keha asukohta ruumis ja on tegev meie eneseteadvuse kujunemisel ning teadlaste hinnangul võib just see ala olla kahjustunud inimestel, keda vaevavad paranoia, jälitusmaania või kinnisideed neid jälgivatest tulnukatest. Avastatud fenomen võib osaliselt seletada ka "kehast väljumise" illusiooni. Blanke kavatseb nüüd üritada samasuguseid aistinguid põhjustada mitmetel vabatahtlikel.

Taimekemikaal teeb naha pruuniks ja kaitseb vähi eest

Bostonis asuva Dana-Farberi vähiinstituudi teadur David Fisher ja ta kolleegid tuvastasid troopilist ilunõgest (Coleus) uurides sellest kemikaali, mis andis eksperimentide käigus hiirtega neile pruuni jume ning kaitses samal ajal ka Päikese vähkitekitava mõju eest, teatab Nature. Uurijad toonitavad, et vastupidiselt päevituskreemidele tekitab taimekomponent tõelise päevituse ning kaitseb seeläbi nahka ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Enamik heledanahalistest inimestest saab Päikese käes viibides pruuni jume asemel nahapõletuse sel põhjusel, et nende nahavalk nimega melanokortiin-1 retseptor (Mc1r) ei toimi ettenähtud moel. Mc1r ülesandeks on toota ultraviolettkiirguse eest kaitsvat pigmenti melaniini. Fisheri töörühm on juba mõnda aega otsinud mõnda komponenti, mis tekitaks nahas kaitsvat melaniini ilma päikesevalguse mõjuta. Nüüd avastasid nad, et troopilise ilunõgese liigi taimede koostisesse kuuluv forskoliin aktiveerib organismis teatud ensüümi, mis vallandab melaniini tootmise ka neil, kel puudub korralikult funktsioneeriv Mc1r. Forskoliini vastav toime tehti kindlaks geneetiliselt muundatud hiirtel, kelle rakud ei olnud suutelised päikesekiirgusest põhjustatud DNA-kahjustusi parandama. Ekspertide kinnitusel on pärispäevituse teke ilma funktsioneeriva Mc1r kaasabita oluliseks avastuseks, ent esialgu ei ole veel teada, millised protsessid kaasnevad sellega molekulaarsel tasandil.

Kõrvemaal toimub laupäeval rattaretk

23. septembril, sügise esimesel päeval kell 12 kutsub SA Eesti Terviserajad kõiki suve sportlikule lõppakordile Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse, vahendab EPL Online SA Eesti Terviserajad teadet. Matkajuhtideks on sportlikud tippjuhid Sandor Liive ja Toomas Annus. Iga osavõtja saab matkakaardi. Matka pikkus ja liikumiskiirus on igaühe omal valikul – alates 7 km-st ja lõpetades 55 km-ga. Ette on valmistatud tähistatud rada Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse, Aegviidu, Valgehobusemäe, Jäneda ja Nelijärve ümbruses. Talvest tuttavatel Tallinna suusamaratoni ja Presidendimatka radadel. Joogipunktid koos pakihoiuga on avatud Jänedal Musta Täku talli juures, Aegviidu raudteejaamas ja Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses. Matkast osavõtt on tasuta. Elektriraudtee toob rattaretkel osalejad 11‑kroonise sooduspiletiga Tallinnast kell 12.10 väljuva rongiga Aegviidu raudteejaama, kus kell 13.30 ühinetakse Kõrvemaa keskusest lähtunud rattaretke seltskonnaga. Elektriraudteega Aegviidust tagasi Tallinna saab kell 15.40.

Alguse sai Eesti-Soome asbestiprojekt

1. septembril algas sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Soome Töötervishoiu Instituudi partnerlusprojekt “Asbestiga seotud töötervishoiu ohutuse tagamine”, mis peaks kaasa aitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu asbestidirektiivi rakendamisele Eestis, teatab TAI. Projekti eesmärgiks on kaasa aidata asbesti sisaldavate toodete kasutamise keelustamisele, aga samuti parandada ehitusobjektide asbestikaardistamist, tööohutust ja säästa keskkonda lammutustöödel ja jäätmekäsitluses. Eestis on viimase poole sajandi vältel kasutatud asbesttsemendi valmistamiseks ja isolatsioonimaterjalina ehitustel peamiselt Venemaal kaevandatud krüsotiili, mis on asbesti üks vorme. Vähemal määral, seda ennekõike laevaremonditehastes, kus on remonditud välisriikides ehitatud laevu, on meie töölistel olnud kokkupuudet ka teiste asbesti vormidega. Projekti raames on kavas uurida 300 peamiselt ehitusala- ja laevaremonditöölist, kes on pikema aja vältel kokku puutunud asbestitolmuga oma töökohal, et avastada nende hulgas asbestist tingitud tervisekahjustusi. Eesti arstidele korraldatakse koolitusi asbestist tingitud haiguste diagnoosimise ja kutsehaiguste registreerimise alal. Kuivõrd elanikkonna teadmised asbesti tervistkahjustavast toimest on puudulikud, siis on projekti olulisimaks osaks teavitamine ja koolitus. Asbestiga kokkupuude põhjustab inimesel erinevaid vähivorme ning kopsukahjustusi.

Nikotiinamiid võib pidurdada Sclerosis multiplexi süvenemist

Ajakirjas Journal of Neuroscience tutvustatud Bostoni lastehaigla teadurite uurimistööst ilmneb, et ränga kesknärvisüsteemitõve Sclerosis multiplex'i (SM) kroonilisest progresseeruvast staadiumist põhjustatud laialdase puude ennetamisel võib olla abi B3-vitamiini vormist nikotiinamiidist, teatab BBC. SMi põdevatel patsientidel laguneb laialdaselt neuronite aksoneid ehk närvikiude kattev müeliinkiht, mistõttu on takistatud elektriimpulsside normaalne liikumine ajju ja sealt tagasi. Paljudel patsientidel tekib SMi algstaadiumis haigusfaas, kus sümptomid ilmnevad haigushoogudena ning vahelduvad osalise või täieliku taastumise faasidega. Tõve antud järgus võib abi olla põletikuvastastest preparaatidest. Varem või hiljem süveneb haigus aga kroonilisse ja kiiresti progresseeruvasse vormi, mille puhul ei ole seni teada ühtegi efektiivset ravimit. USA teadurid uurisid katsete käigus SMi meenutavat tõbe eksperimentaalset autoimmuunset entsefaliiti (EAE) põdevatele hiirtele tehtavate nikotiinamiidi süstide mõju. Eksperimentide käigus selgus, et igapäevased nikotiinamiidi süstid pidurdasid närilistel müeliinkihi kadumist ning stabiliseerisid nende närvirakkude olukorda, mis olid juba haiguslikest protsessidest haaratud. Mida suurem oli nikotiinamiidi doos, seda parema tulemuse ravi andis ning kuigi kõige efektiivsem näis ravi olevat haiguse varajases staadiumis, kinnitavad uurijad, et tõenäoliselt on sest märkimisväärset abi ka SMi kiirelt progresseeruva faasiga patsientidel. Järeluuringute käigus selgus, et nikotiinamiid tõstis hiirte närvisüsteemis võtmetähtsusega kemikaali nikotiinamiid-adeniin-dinukleotiidi (NAD) kogust, millel usutavalt selle raviefekt ka põhineb. Kuigi nikotiinamiid on odav ja sellel pole teadaolevalt olulisi kõrvalmõjusid, tuleb enne selle laiemat kasutuselevõttu SM-patsientide ravis veel läbi viia mitmeid uuringuid, märkisid teadlased.

Tallinnas avatakse kolmeaastane tervisespordiprojekt

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tallinna Haridusamet käivitasid tervisetegurite mõjutamiseks koolide ja paikkonna koostööl põhineva rahvusvahelise projekti, teatab TAI. "Shape up" on 3-aastane koolide ja paikkondade vahelise koostöö arendamise projekt, mis viiakse läbi 26s Euroopa linnas. Projekti eesmärgiks on mõjutada arenguks ja kasvamiseks olulisi tervisefaktoreid tervikuna ning kaasata aktiivselt 4-16 aastasi lapsi. Täna, 20. septembril kell 12.00 toimub projekti avaüritus Tallinna 37. Keskkooli staadionil, kus kohtuvad õpilased 10st praegusest ja tulevasest tervist edendavast koolist. Ürituse raames viiakse läbi teatevõistlusi ning esineb maailmameister linetantsus Kaie Seger. Maailma Südamepäevale pühendatud üritusega propageeritakse tervislikke eluviise läbi liikumise. Haridusasutustest osalevad projektis Rabarübliku Lasteaed, Kalamaja Põhikool ja 37. Keskkool.

Muusikaõpingud parandavad lastel mälu

Ajakirjas Brain tutvustatud teaduslikust uuringust selgub, et muusikatunde võtvatel lastel on oma eakaaslastega võrreldes märkimisväärselt parem mälu, kirjutab Reuters. Hamiltoni ülikooli psühholoogia, neuroloogia ja käitumisteaduste professori Laurel Trainori juhitav uurimisrühm tegi kindlaks, et pärast vaid aasta kestnud muusikaõpinguid said neis osalenud 4-6 aastased lapsed standartsetes mälutestides paremaid tulemusi kui muusikat mitte õppivad lapsed. Trainori sõnul näitab leid, et muusikaõpingute tulemusena "ehitatakse" lapse aju üles pisut erineval moel, mis tagab paremad mäluvõimed. Varasemates uurimistöödes on täheldatud sedagi, et muusikaõpingutega tegelevatel lastel on nende näiteringis osalevate eakaaslastega võrreldes keskmiselt kõrgem IQ-tase.

Rasvase kala söömine vähendab neeruvähi tekke riski

Rootsi Karolinska instituudi teadlased avastasid, et vähemalt korra nädalas toiduks selliseid rasvaseid kalaliike, nagu näiteks lõhe, makrell ja heeringas tarvitavatel naisterahvastel on rasvavaeseid kalaliike eelistavate sookaaslastega võrreldes 74% madalam risk haigestuda neeruvähki, teatab Reuters. Uurimistöö raames analüüsiti 15 aasta vältel enam kui 61.000 40-76 aastase naise tervisenäitajaid. Rasvastes kalaliikides on selliste rasvavaesete kalaliikidega nagu näiteks tuunikala ja erinevad mageveekalad võrreldes kuni 30 korda rohkem inimese tervisele olulisi omega-3 rasvhappeid ning D-vitamiini. Varasemates teadustöödes on tehtud kindlaks, et rasvhapetel on vähiteket pärssiv mõju ning leitud on sedagi, et neeruvähki põdevatel inimestel on madal D-vitamiini tase. Uuringut juhtinud Alicja Wolk märkis, et kuigi väljend "rasvane kala" peletab ostjad sageli eemale, soovitaks ta ennekõike toiduks tarvitada just suure rasvasisaldusega kalaliike, sest need on oluliselt tervislikumad. Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uuringus ei analüüsitud seda, kas rasvaste kalaliikide toiduks tarbimine võib ennetada ka teisi vähiliike.

Kunstrindadega naised sooritavad keskmisest sagedamini suitsiidi

15 aastat väldanud uurimistööga tehti kindlaks, et ilukirurgia abil oma rindade suurendamine on naistel seotud oluliselt kasvanud suitsiidiriskiga, kirjutab LiveScience. Kanada uurijad analüüsisid ajakirjas American Journal of Epidemiology tutvustatud uurimistöö raames 24.500 kosmeetilistel põhjustel keskmiselt 32 aasta vanusena kunstrindade kasuks otsustanud naise andmeid ning avastasid, et võrreldes rinnapartiid kunstlikult mitte suurendanud sookaaslastega esines nende seas koguni 73% enam enesetappe. Ekspertide sõnul on selle seose tõenäoliseks põhjuseks teaduslikes uurimistöödes kinnitust leidnud tõik, et rindade suurendamise kasuks otsustavatel naistel on keskmisest madalam enesehinnang ning neil esineb ka sagedamini vaimse tervise häireid, muuhulgas depressiooni. Samal ajal ilmnes uuringust, et üldine surmatase oli kunstrindadega naiste seas 26% võrra keskmisest madalam ning see on uurijate hinnangul osaliselt seletatav näiteks rinnavähi madalama levikusagedusega nende seas. Ka toodi esile, et surmajuhtumite madalamal tasemel on ilmselt ka sotsiaalmajanduslik taust - rinnasiiriku paigaldamise kasuks otsustavad tavaliselt keskmisest kõrgema sissetulekuga naised, kes on ka reeglina keskmisest tervema eluviisiga.

Toataimed võivad olla allergilise nohu põhjustajaks

Belgia teadurite väitel võib kuni 20% allergilist riniiti ehk allergilist nohu põdevate patsientide vaevuste põhjuseks olla mõni levinud toataim, vahendab Reuters. Brüsseli ülikooli teadlase Dr Olivier Micheli juhitav uurimisrühm analüüsis ajakirjas Allergy tutvustatud uurimistöö raames 59 allergilist riniiti põdeva ning 15 terve inimese reageeringut muuhulgas sellistele levinud toataimedele nagu kummi-viigipuu (Ficus elastica), tääkliilia (Yucca aloifolia) ja palmipuu (Chamaerops humilis L.) ning avastas, et 79% allergilistest patsientidest olid neile idamaadelt pärinevatele toataimeliikidele tundlikud. Allergiline tundlikkus ei tähenda automaatselt, et inimese tervisehädad ongi just antud taimest tingitud, ent selliste vaevuste tõttu kannatavad inimesed võiksid uurijate kinnitusel mõneks ajaks kodus või tööl kasvavatest kahtlastest toataimedest loobuda, et nii oma allergiliste sümptomite põhjustajat kindlaks teha. Näiteks antud eksperimendi käigus kadusid kahel inimesel igasugused vaevused pärast seda, kui nende elukeskkonnast eemaldati seal pikemat aega kasvanud kummipuu. Ükski kontrollgruppi kuulunud inimestest toataimedele allergiliselt tundlik ei olnud. Hinnanguliselt esineb allergilist riniiti kuni 40% lääneriikide elanikest.

Mitusada reumahaiget vajavad Eestis kalleid bioravimeid

Eestis on vaid kaks inimest, kellel on õnn saada reuma vastu bioloogilist ravimit, mis aitab neil töövõimelisena püsida. Samas vajaksid sellist ravi reumaliidu juhi Oivi Aakre sõnul mitusada patsienti, kelle haigus ei allu tavapärastele ravimitele, kirjutab EPL. Bioloogiline ravi pidurdab põletikku väga varases staadiumis ja koos sellega väheneb valu ning taastub inimese töövõime. Eestis on müügil kolm bioloogilist preparaati reumaatiliste haiguste raviks ning sellist ravi vajab ligi 20 protsenti reumahaigetest. Ravimite hind küünib aastas 150.000–180.000 kroonini ning vähesed suudavad neid ise osta. Riigi toel saab neid üks inimene Tartus, teine Tallinnas. Mõlemad ravi saajad on Aakre sõnul töövõimelised ja see tõestab ka ravimi tõhusust. Neli-viis last on bioloogilist ravi saanud tänu heategevuskampaaniatele. Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul on kõigi bioloogilist ravi vajavate haigete rahastamine tervishoiuteenustest prioriteetseim ning see lisatakse teenuste loetellu esimesel võimalusel. Siiski pole haigekassa nõukogu teemat veel arutanud ja seepärast pole ka haigetel sellest veel mingit tulu. Kui aga nõukogu peaks otsuse tegema, siis saaks soodustust rakendada järgmise aasta jaanuarist.

Esimene siirdatud peenis tuli taas eemaldada

Maailma esimese õnnestunud peenisesiirdamise läbi viinud Hiina kirurgide teatel tuli neil kõnealune suguorgan kaks nädalat pärast ajaloolist operatsiooni taas eemaldada, sest see põhjustas patsiendile ja ta naisele ränki psühholoogilisi üleelamisi, teatab Reuters. Dr Weilie Hu ja ta kolleegid Guangzhou keskhaiglas siirdasid 15 tundi kestnud ülikeeruka operatsiooni käigus doonorpeenise 44-aastasele mehele, kelle enese suguorgan oli trauma tagajärjel rängalt vigastada saanud. Peenis pärines 22-aastaselt ajusurnud patsiendilt, kelle vanemad olid suguorgani loovutamiseks nõusoleku andnud. Teadaolevalt oli tegemist maailma esimese õnnestunud peenisesiirdamisega ning kahe nädala jooksul ei ilmnenud Hiina meedikute kinnitusel ühtegi märki sellest, et organism oleks võõrast elundit eemale tõuganud. Nüüd aga teatas Hu ajakirja European Urology veebilehe vahendusel, et peenis tuli taas eemaldada, kuna see põhjustas kahjuks patsiendile ja ta naisele ränki psühholoogilisi probleeme. Eksperdid peavad esimest operatsiooni läbimurdeliseks saavutuseks, ent toonitavad vajadust edaspidi paremini siirdamispatsiente valida, et uudse operatsiooni pikemaaegseid mõjusid normaalsel viisil jälgida saaks.

Akneravim võib põhjustada depressiooni

Ajakirjas Neuropsychopharmacology tutvustatud uuringust ilmneb, et ravimifirma Roche toodetav akneravim Roaccutane (isotretinoiin) võib suurendada seda kasutavatel patsientidel depressiooniriski, vahendab BBC. Bathi ülikooli ning Texase ülikooli teadurid asusid populaarse akneravimi ja depressiooni võimalikku seost analüüsima andmaks hinnangut teadetele, mille kohaselt võib see ravim põhjustada kasutajatel depressiivset ja halvimal juhul koguni suitsidiaalset käitumist. Isotretinoiini kirjutatakse tavaliselt välja ägedat aknet põdevatele teismelistele ning see on osutunud väga efektiivseks. Tegemaks kindlaks ravimi ja depressiooni võimalikku seost, andsid uurijad ravimit kuue nädala vältel teismeliseas hiirtele ning jälgisid nende käitumist. Teadlaste sõnul ilmnesid närilistel selged stressi- ja apaatsusilmingud, mis vastavad inimesel depressioonisümptomitele. Samas tunnistasid uurijad, et hiirtel tehtud ravimikatseid ei saa automaatselt inimestele üle kanda ja teema vajab lisauuringuid. Uurimistöös osalenud Dr Sarah Bailey hinnangul ei peaks teismelised antud akneravimi kasutamist lõpetama, ent küll tasub neil pöörduda meedikute poole, kui nad hakkavad end depressiivselt tundma. Oma laste meeleolumuutustel peaksid senisest terasemalt silma peal hoidma ka lapsevanemad, leidis ta.

ADHD põhjustajateks võivad olla suitsetamine ning plii

Ajakirja Environmental Health Perspectives veebilehel avaldatud Wisconsini ülikooli teadurite uurimistööst ilmneb, et umbes kolmandik lastel diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) juhtumitest võib olla põhjustatud sünnieelsest kokkupuutest sigaretisuitsuga ning sünnijärgsest kokkupuutest seni kahjutuks peetud pliikogustega, vahendab AP. Uuringust selgus, et isegi väga madalad ja igapäevakasutuses lubatud pliikogused võivad tõsta lapsel ADHD tekke tõenäosust. ADHD on ajuhäire, mis esineb hinnanguliselt 4%-12% lastest. Selle diagnoosiga lapsed on tavaliselt hüperaktiivsed ja neil on raskusi paigalistumisega ning pikemalt ühele asjale keskendumisega. Vähemalt osaliselt on ADHD põhjused geneetilised. USA teadlaste uurimistöö raames analüüsiti peaaegu 4000 4-15 aastase lapse tervisenäitajaid, uuriti nende emadelt, kas nad suitsetasid lapse raseduse ajal ning mõõdeti laste vere pliisisaldust. Hilisemast andmete kõrvutamisest selgus, et raseduse ajal suitsetanud emade lastel esines ADHDd 2,5 korda suurema tõenäosusega. Samuti leiti, et lastel, kelle veres leidus pliid enam kui 2 mikrogrammi dekaliitri kohta, diagnoositi aktiivsus- ja tähelepanuhäiret 4 korda sagedamini kui nende eakaaslastel, kelle vere pliisisaldus jäi alla 0,8 mikrogrammi dekaliitri kohta. Ameerika Ühendriikide tervishoiunormide kohaselt ei peeta praegu laste tervisele ohtlikuks pliitaset kuni 10 mikrogrammi dekaliitri kohta.

Tartus toimub reedel tervisepäev

Reedel, 22. septembril kell 15-19 toimub Tartus raekoja platsil tervisepäev "Käi jala!", teatab EPL Online. Esimest korda toimuval Tartu linna tervisepäeval "Käi jala" saab osaleda kepikõnnil, mängida foosballi, võimelda värskes õhus ja tantsida linetantsu. Võimalus on kontrollida oma tervist. Lastele on mõeldud tervisemuinasjutud, liikumismängud, joonistamine, batuut. Tartu linnapea Laine Jänes kutsub üles tervisepäeval andma oma töötajatele mõned tunnid vaba aega, et nad saaksid väsitava töönädala lõpus osaleda sel sportlikul üritusel. Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree sõnul on on tervisepäeva mõte teadvustada inimestele nende enda rolli oma tervise parandamisel.

Leiti ravimiresistentse malaaria vastu efektiivne aktiivaine

Johns Hopkinsi meditsiinikooli uurija Jun Liu ja ta kolleegid avastasid, et sünteetiline aktiivaine XC11 on efektiivne malaaria ravimiresistentsete vormide vastu ning toimib takistades malaariaparasiidil Plasmodium falciparum valmistada enese paljundamiseks vajalikke valke, kirjutab New Scientist. USA teadurid kontrollisid enne XC11 avastamist koguni 175.000 sünteetilise aine mõju malaariaparasiidile. XC11 efektiivsus tehti kindlaks ka hiirtel läbi viidud ning ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud katsetes - kui uudset malaariaravimit saanud ja malaariasse haigestunud närilistest jäi kolme kuu jooksul ellu 100%, siis kontrollgrupi hiirtest suri 40%. Asjatundjate hinnangul muudab XC11 eriti väärtuslikuks tõik, et see ründab malaariat teistest kasutusel ja katsejärgus olevatest ravimitest erineval moel ning haigustekitaja ei muutu sellele tõenäoliselt eriti kiiresti ja laialdaselt tundetuks. Malaaria tõttu sureb maailmas igal aastal enam kui miljon inimest, kellest suure osa moodustavad lapsed.

Kõik HIV-positiivsed ei sure enam aidsi

Ajakirjas Annals of Internal Medicine tutvustatud New Yorgi tervishoiu- ja vaimse tervise ameti uurijate analüüs näitab, et enam kui neljandik New Yorgis elavatest HIV-positiivsetest ei sure enam mitte aidsi, vaid mõnel teisel põhjusel, vahendab Reuters. Suurlinna 68.669 HIV-positiivset elanikku hõlmanud uurimistööst ilmnes, et aastail 1999-2004 surnutest koguni 26,3% elutee lõpetas mõni muu põhjus kui aids. Veel 1999. aastal oli samaks näitajaks vaid pisut vähem kui 20%. Selle tõusu peamiseks põhjuseks peetakse tõika, et uued "ravimikokteilid" võimaldavad elada patsiendil suhteliselt normaalset elu ning korra või kaks päevas võetav tabletikuur püsib paremini meeles. Peamised mitte aidsist põhjustatud surmafaktorid olid erinevate ainete kuritarvitamine, südamehaigused ning HI-viirusega mitteseotud vähivormid. Teises ajakirja samas numbris tutvustatud uurimistööst ilmnes, et peaaegu 10% New Yorgis elavatest uuringu raames intervjueeritud meestest peab ennast heteroseksuaalseks vaatamata tõsiasjale, et nad on viimase aasta vältel olnud seksuaalvahekorras vähemalt ühe mehega. 70% sellistest meestest on abielus ning paljud neist kinnitasid, et ei kasuta kondoomi ning ei ole teinud enesele HIV-testi. Ekspertide arvates peavad aidsiennetust tegevad instantsid sellise väidetava seksuaalse orientatsiooni ja tegeliku seksuaalse aktiivsuse ebakõla edaspidi arvesse võtma.

Hommikukohvi asemel joo parem klaas värsket mahla

Eesti Toiduainetööstuse Liit alustas mahla kasulikkusest teavitava kampaaniaga “Mahl – tervislik äratus”, teatab EPL. Kuigi eestlased on innukad mahlajoojad, eelistatakse hommikujoogina siiski vähemtervislikku kohvi. Arstide Virve Vase ja Toomas Teini sõnul on kõige tervislikum hommikujook mahl. Eesti juhtivate arstide sõnul nõuab meie pikk, valgusevaene ja külm talv lausa pidevat vitamiinidega laadimist. Klaasike täismahla käivitab ainevahetuse ja annab organismile kasulikku energiat, vitamiine, kiudaineid ja mineraale. Klaas mahla asendab ühe puuvilja ning on samaväärne ka oma kalorsuselt. Mahl peletab ka oksüdatiivset stressi, kaitstes seeläbi nahka, aju ja liigeseid ning ennetab südamehaigusi ja vähktõbe. Tõhusamad vähiennetajad on tomati- ja mustikamahl. Mahl sobib ka salenejale, sest sisaldab loomulikku suhkrut. Kokaraamatute autor Angeelika Kang soovitab kasutada mahla ka toitudes, sest mahl muudab soolased ja magusad road vitamiinirikkaks, kuid on samas madala kalorsusega ega sisalda rasvu.

Geen võimaldab valida kiire vananemise ja suurema vähiriski vahel

Teadusajakirjas Nature tutvustatud kolme erineva teadusrühma uurimistöös leiti, et vähkkasvajate tekke ja arengu pärssimisega seotud geen p16INK4a mängib olulist rolli ka selles, millal teatud kindlad rakud organismis lõpetavad paljunemise ja hakkavad tagasipöördumatult hääbuma, teatab LiveScience. Kui rakud vananevad, muutub p16INK4a aktiivsemaks, mis tähendab sisuliselt seda, et rakkudel on suurem kaitse vähi eest, ent nad kaotavad võime poolduda. Mittepoolduvad rakud surevad aga välja ning neid ei asendata. Värsked uurimistööd näitavad, et vananemisega kaasnev füüsiline ja vaimne taandareng ei tulene vaid organismi "ärakulumisest", vaid rakutasandil toimuvatest protsessidest, mis on meile "sisse programmeeritud" ning kaitsevad meid vananedes sagedasemateks muutuvate kopeerimisvigade eest. Geneetiliselt muundatud hiirtel läbi viidud eksperimendid näitasid, et defektse geeniga p16INK4a närilistel jätkasid rakud pikemalt pooldumist, ent neil tekkis enam ja rängemaid vähkkasvajaid. Üliaktiivse p16INK4a geeniga hiired vananesid aga enneaegselt. Katsetes tehti kindlaks seegi, et eakatelt isenditelt eraldatud rakud pidasid oma vanust meeles ning käitusid "eale" vastavalt ka siis, kui nad siirdati noorte hiirte organismi. See tõik sunnib kahtlema teooriates, mille kohaselt on täiskasvanud tüvirakud koekahjustuste ravimisel sama suure potentsiaaliga kui embrüolised tüvirakud. Ühes uuringus osalenud Michigani ülikooli teaduri Sean Morrisoni sõnul näitab leid, miks vanemal koel on oluliselt nõrgem regenereerumisvõime kui noorel koel - vana mitte kude ei "kulu ära", vaid lülitab end aktiivselt välja, ilmselt end vähirakkudeks muutumise eest kaitstes. Teadlaste sõnul on vähitekke ja vananemisega siiski seotud kindlasti rohkem kui üks geen ning seega on võimalik, et näiteks 5-6 geeni aktiivsust ja koosmõju kombineerides on tulevikus võimalik alandada inimese vähiriski miinimumini ning elimineerida samal ajal ka kiire vananemise protsessid või vananemist koguni "tagasi pöörata".

Ajakiri ÜKS räägib taas tervetele tervisest

ÜKS, terviseajakiri tervetele, aitab värskes numbris jätkuvalt kaasa hea enesetunde hoidmisele. Oma nippe selles vallas vahendab armastatud ja heas vormis laulja Maarja-Liis Ilus. Ajakirja liikumisosa annab nõu lapsevanematele, kes tahavad oma võsukesi trenni panna, ja neilegi, kel soov sügist tantsutrenni või tõhusa jõusaalikavaga sisustada. Terviseosast saab põhjaliku ülevaate tervislikust elukeskkonnast, samuti kiropraktikast, mille tervist taastavast mõjust räägib Rootsis töötav kiropraktik Rainer Kägo. Psühhoosa õpetab tegema elus kannapöördeid ja tutvustab iselaadset koputamisteraapiat, psühhoabi ABC räägib seekord pereteraapiast, oma vaimsetest arengutest pajatab jooga- ja meditatsiooniõpetaja Heli Kann. Ajakirja iluosa annab nõu niisutavate salongiprotseduuride ihalejaile ja ilukirurgia abil silmalõikusele mõtlejaile. Tervisliku toitumise austajad saavad aga rohkem teada ökotoidust ning Hollywoodi staaride poolt hinnatud SOS-dieedist.

Botulismitoksiini süstid võivad tekitada sõltuvust

Suurbritannia Ilukirurgia Ühingu aastakonverentsil esinenud Suurbritannia ilukirurgide uurimistööst selgus, et botulismitoksiini ehk Botoxi süstidega näokortsude eemaldamine võib tekitada omalaadset sõltuvust, teatab BBC. 19 ilukirurgia kliinikust andmeid kogunud meedikud teatasid, et umbes 40% Botoxi süsti saanutest avaldab väga tõsist soovi samalaadsete protseduuridega jätkata ning enam kui 50% patsientidest kinnitasid, et tunnevad end olevat nooremad, mitte ainult ei näe nooremana välja. Botulismitoksiini süsti tuleb 4-6 kuu möödudes korrata, sest vastasel juhul selle toime kaob. Ilukirurgide kinnitusel näib botulismiprotseduuri kasuks otsustanutel olevat keskmisest madalam võime vananemisega kaasnevate muutustega kohaneda, mis muudab nad potentsiaalselt antud iluprotseduurist sõltuvaks. 2005. aastal tõusis Botoxi süsti saanute hulk Suurbritannias 50% ning hinnaguliselt silutakse sel viisil aastas 100.000 briti näonahka.

Maohape võib põhjustada köhahoogusid

Pikaajalise arstikogemuse ja uurimuste põhjal väidab professor Mart Kull, et sageli on pika vinnaga köha põhjustajaks hingetoru limaskesti ärritama pääsenud maohape, vahendab PM Online ajakirja TervisPluss. Pikale kippuva ja ebaselge algpõhjusega köha ning kurguärrituse taga on Kulli väitel sageli just valed toitumisharjumused. Need suurendavad maohappe kogust, nii pääseb hape söögitoru ja hingamisteede limaskestadele. Hingamiselundite limaskestadele mõjub hape samamoodi nagu viirused või kuum jook – kuivatab ja hävitab selle. Kull lisas, et ülihappesust maos saab kindlaks teha keele järg - keel läheb siis valgeks. Kull soovitab toitu rohkem mäluda ning loobuda õhtustest tugevatest söögikordadest. Kui enne magamaminekut nälg näpistab, soovitab Kull juua taimeteed, jogurtit või keefiri. Inimestel, kellel on kalduvus mao liigsele happesusele, on kasulikud keedetud, mitte küpsetatud või praetud toidud. Eelistada tuleks kapsast, kaalikat ja porgandit. Vältima peaks aga liiga hapusid, soolaseid ja ka magusaid toite.

Lühemad jalutuskäigud alandavad vererõhku efektiivsemalt

Ajakirjas Journal of Hypertension tutvustatud Indiana ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et neli lühikest jalutuskäiku päevas alandavad kõrgvererõhutõve-eelses seisundis inimeste vererõhku efektiivsemalt kui üks pikk jalgsimatk, vahendab HealthDay. Uuringus osalenud vabatahtlikel oli vererõhk vahemikus 120-139 mm/Hg ning 80-89 mm/Hg ning nad jagati kahte gruppi - üks rühm kõrgvererõhutõve-eelse seisundiga inimesi tegi iga päev 40-minutilise jalgsimatka ning võrdlusgruppi kuuluvad patsiendid neli 10-minutilist jalutuskäiku. Uurijad avastasid, et kuigi lühike ja pikk jalutuskäik alandasid vererõhku võrdsel määral, kestis 40-minutilise jalutuskäigu puhul positiivne efekt 7 tundi ning nelja lühema distantsi läbimise järel 11 tundi. Ekspertide hinnangul on leid heaks uudiseks neile kõrgvererõhuga kimpus olevatele inimestele, kes ei suuda tervislikel või mõnel muul põhjusel väga pikka jalutuskäiku ette võtta. Kõrgvererõhutõbi on oluliseks südametervise riskifaktoriks ja normaalsest kõrgem vererõhk tõstab olulisel määral muuhulgas südameinfarkti, insuldi ja neerupuudulikkuse riski.

Marutaudis kass pures Tallinnas kaht inimest

Tallinnas avastati esmaspäeval marutaudis kass, kes liikus suvel vabalt ringi Tallinna lähedal suvilas ning pures viimastel päevadel kaht inimest, kirjutab PM Online. Tallinna linna volitatud loomaarsti Endel Pendini teatel diagnoositi kassil marutaud esmaspäeval Tallinna veterinaar- ja toidulaboratooriumis. Loomade marutaud ja inimestel esinev marutõbi on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõppevad surmaga. Marutõve peiteaeg on 12 päevast ühe aastani. Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50.000 kuni 100.000 inimest. Eestis on esimesed teated marutõppe nakatunud inimesest 1713. aastast ning viimased 1986. aastast, mil suri kümneaastane tüdruk.

Norralased võtavad kõige kergema käega haiguslehe

Norras moodustavad haiguspäevad seadusega ettenähtud tööajast kõige suurema osa Põh-jamaades, ulatudes 10,4%ni, teatab Eesti Päevaleht. Teisel kohal on Rootsi (9,1%), järgnevad Soome (6,1%), Taani (5%) ja Island (ainult 3,3%). Norra statistikaameti andmeil on aastas kõige rohkem haiguspäevi koduhoidjatel, kes on haiguse tõttu töölt ära koguni 16% tööajast. Rohkem kui kümnendik töö-ajast kulub haiguspäevadele ka liinibussi- ja trammijuhtidel, hooldustöötajail ja ehitajatel. Kõige vähem koguneb aastaga haiguspäevi meteoroloogidel, hambaarstidel, poliitikutel, metsandusinseneridel, uuringujuhtidel ja füüsikutel – ainult 2% tööajast. Eestis on haiguslehel igal aastal rohkem kui kümnendik töötajaid. Eelmise aastaga võrreldes suurenes haiguspäevade hulk 4 protsenti, 2004. aastal aga isegi kümnendiku võrra. Haigekassa aruande järgi on töövõimetuspäevade arvu kasvu toonud kaasa töötuse määra vähenemise tõttu kasvanud töötavate kindlustatute hulk ning muutused tööjõuturul. Muutuste põhjusteks võib pidada suuremat töötajate arvu, tööjõu väärtuse tõusu, vähenenud töötuse määra, stabiilsemat elu ja inimeste suuremat motiveeritust töövõimetushüvitisi välja võtta.

Eestis on peaaegu võimatu saada tasuta psühholoogilist abi

Eestis on alla 50 psühholoogi, kes võtavad haiglates ja nõuandlates inimesi vastu tasuta, ning neist enamiku juurde pääseb psühhiaatri kaudu, kirjutab Postimees. Uuringute järgi on Eesti võrreldes muu Euroopaga depressiivseimaid riike, siin esineb depressioonisümptomeid 11,4% täiskasvanuist Euroopa keskmise viie protsendi vastu ning uusi psüühikahäireid diagnoositakse igal aastal üle 20.000. Psühholooge, kelle kulud korvab haigekassa, on alla 50, neist 15 töötab Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus, mis jätab muu Eesti veelgi vaesemasse olukorda. Psühhiaatrite seltsi esimees Andres Lehtmets nentis, et kuigi mitme psüühilise häire korral piisaks psühholoogist ning laste ja noorukite puhul peaks iga hinna eest psühhoteraapiat tablettidele eelistama, jäävad võimalused vajadusele alla. Ta lisas, et nagu igasugune muu arstiabi peaks ka psühholoogi abi olema tasuta. Ambulatoorselt võtavad psühholoogid tasuta vastu Jõgeva haiglas, Tallinna lastehaiglas, Valga haiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Narva haiglas, Kuressaare haiglas, Saaremaa Perenõuandlas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja kliinikus Sensus Etc.

Vähiravim aeglustas hiirtel lihasdüstroofiat

Eksperimentaalne vähiravim trihostatiin A (TSA) aeglustas lihasdüstroofiat põdevatel hiirtel haiguse kulgu, mis annab lootust, et seda surmavat tõbe võidakse inimestel tulevikus ravida lihtsa tabletiga, kirjutab New Scientist. TSAd katsetatakse melanoomiravis ja see toimib tekitades muutusi teatud valkudes. Burnhami instituudi teadur Pier Puri ja ta kolleegid teatasid ajakirja Nature Medicine vahendusel, et nad andsid TSAd lihasdüstroofiat põhjustava muundgeeniga hiirtele igapäevaselt kolme kuu vältel ning korraldasid närilistele seejärel jooksurattas katsed. Ravimit manustanud hiired suutsid rattas joosta keskmiselt 20 minutit ning nende TSA-ravi mitte saanud liigikaaslased vaid ca 12,5 minutit. Teadurid tegid ka kindlaks, et eksperimentaalne vähiravim suurendab lihasjõudlust mõjutades organismis indirektselt lihaskasvu soodustava valgu follistatiini tootmist. TSA eeliseks on see, et ravimit saab tarvitada tableti kujul - paljud muud katsejärgus olevad raviviisid eeldavad palju keerukamaid protseduure, näiteks geeniravi. Lihasdüstroofiat on mitut erinevat liiki, ent neist kõige levinum kannab nime Duschenne'i lihasdüstroofia. Antud tõvevormi puhul tekitavad teatud mutatsioonid lihasvalgus nimega düstrofiin olukorra, kus patsiendi lihased taandarenevad pidevalt, mis viib viimaks hingamisraskuste ning surmani juba kahekümnendates eluaastates.

Meditsiinitöötajad väsivad pidevatest ületundidest

Keskmiselt tegi Eesti kahe suurima haigla üks meditsiinitöötaja selle aasta esimesel poolel 50 ületundi. See on küll seadusega lubatud, kuid kurnab õed ja arstid ära, mistõttu võib langeda ka arstiabi kvaliteet, hoiatab Postimees. Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) tegi arst selle aasta esimesel poolel ligikaudu 54,1 ja õde 75 ületundi. PERHi juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul näitab ametlik statistika vaid neid ületunde, mida tehakse seaduses lubatud normide piires ja mille eest haigla ka personalile palka maksab. Kui palju arstidest-õdedest aga mitme koha peal töötab, on Alliku sõnul raske öelda. Allik lisas, et mitmel kohal töötamine on eelkõige teatud erialade probleem. Näiteks tõi ta nina-kõrva-kurguarstid, lõualuukirurgid, ortopeedid ja kardioloogid. Tartu Ülikooli kliinikumis tegi kogu personal selle aasta esimesel poolaastal 161 645 ületundi, mis teeb ligikaudu 53,8 tundi ühe töötaja kohta.

Ajanihkes töövahetused seostati vähiriski suurenemisega

Jaapani teadurite uurimistööst selgus, et ajaliselt muutuva graafikuga tööl käivatel meestel võib olla keskmisest suurem tõenäosus haigestuda eesnäärmevähki, kirjutab BBC. Ajakirjas American Journal of Epidemiology tutvustatud Jaapani töö- ja keskkonnatervise ülikooli teadlaste enam kui 14.000 tööealist meesterahvast hõlmanud analüüs näitas, et erinevatel aegadel töötama sunnitud meestel esines eesnäärmevähki neli korda sagedamini kui nende sookaaslastel, kes töötasid vaid päevastes või öistes vahetustes. Uuringus leiti samuti, et öösel töötavatel inimestel on võrreldes päevavalguses tööl käijatega samuti mõnevõrra suurem eesnäärmevähki haigestumise oht. Teadlaste hinnangul on selle põhjuseks organismi loomuliku ööpäevase tsükli häiretest põhjustatud muutused unehormooni melatoniin tootmises. Melatoniinil on leitud olevat ka vähivastane efekt ning selle hormooni normaalsest madalam tase organismis toob kaasa eesnäärmekude mõjutavate suguhormoonide ületootmise. Ajanihkes graafiku alusel tööl käimine on varasemates uurimistöödes seostatud ka suurenenud rinnavähiriskiga naistel.

Ülisurmav tuberkuloos külvab Aafrikas hirmu

Möödunud nädalal aset leidnud erakorralise kokkusaamise käigus otsustasid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Lõuna-Aafrika meditsiiniliste uuringute nõukoda ning paljude Aafrika riikide tervishoiujuhid algatada laialdase koostööprojekti, mille eesmärgiks on välja selgitada, kui laialt on mandril levinud ülimalt letaalne tuberkuloosivorm, mida on hakatud kutsuma nimetusega Ulatusliku Ravimiresistentsusega Tuberkuloos (Extensive Drug Resistant TB - XDR-TB), teatab New Scientist. XDR-TB on eriti ohtlik just HIV-positiivsetele inimestele. Näiteks on teada juhtum, kus Lõuna-Aafrika Vabariigi KwaZulu haiglasse pöördunud 53st seda põdevast HIV-positiivsest patsiendist suri koguni 52. Kõigil hukkunutel leiti sama haigustüvi ning peaaegu kõik nad surid 25 päeva jooksul ehk siis oluliselt kiiremini kui kolm kuud, mis laboritulemuste selgumiseks aega läks. XDR-TB tegelik levik Aafrikas on suur küsimärk ka ekspertidele, sest seni suudeti seda tuvastada vaid Lõuna-Aafrika Vabariigi laborites. Asjatundjad peavad siiski väga tõenäoliseks, et ülimalt ohtlik tuberkuloosivorm on levinud ka teistes Musta Mandri riikides.

Maailmapank: linnugripipandeemia läheks maksma kuni 2 triljonit dollarit

Maailmapank hoiatas, et laiaulatuslik linnugripipandeemia võib maailmamajandusele maksma minna kindlasti enam kui 1 triljon ja musta stsenaariumi kohaselt koguni kuni 2 triljonit ehk kaks korda miljon miljonit USA dollarit, vahendab Reuters. Varasemad Maailmapanga prognoosid on olnud oluliselt madalamad ning ulatusid 800 miljardi USA dollarini. Võimalike majanduskahjude ümberhinnang tehti avalikuks mõni aeg pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) linnugripiekspert David Nabarro teatas, et vaatamata sellele, et maailma ajakirjandus ei pööra linnugripile enam erilist tähelepanu, on see täpselt sama ohtlik kui mõne kuu eest ning pandeemiaoht pole põrmugi vähenenud. Maailmapanga linnugripiohuga tegeleva töörühma juht Jim Adams märkis, et kui panga varasem kahjuprognoos oli suuresti "laest võetud", siis nüüdne ennustus põhineb juba paremal andmestikul ning põhjalikumal arvutimodelleerimisel.