WHO toetab DDT kasutamist malaariavastases võitluses

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tegi paljude jaoks ootamatu kannapöörde oma viimase 30 aasta poliitikas ning avaldas toetust DDT kasutamisele malaariavastases võitluses, kirjutab BBC. DDT oli esimene tänapäevane pestitsiid, mis võeti kasutusele Teise Maailmasõja paiku ning keelustati rahvusvaheliselt, kui selgus, et selle kasutamisel võivad olla rängad mõjud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Nüüd teatas WHO, et DDT kasutamine haigustevastases võitluses ei kujuta enesest riski inimeste tervisele ning see pestitsiid tuleb võtta koheselt ja laialdaselt kasutusele võitlemaks igal aastal enam kui miljon inimest tapva malaaria vastu. WHO haigusekspert Dr Anarfi Asamoa-Baah kinnitas, et teaduslikud uurimistööd annavad DDT riskide ümberhindamiseks täieliku aluse. Terviseorganisatsiooni hinnangul on DDTd kõige otstarbekam kasutada eluruumide sisse pritsides, kuna sel viisil väheneb malaariajuhtumite arv kõige kiiremini. Tegelikult on mitmed Aafrika riigid DDTd teatud määral siiani kasutanud, ent seda on muuhulgas piiranud olukord, kus mitmed rahvusvahelised abiorganisatsioonid ei toeta programme, mille raames DDTd kasutatakse. Nüüd aga teatas WHO malaariaprogrammi juht Arata Kochi ametlikult, et WHO poolt eluruumides kasutamiseks piisavalt ohutuks peetavate pestitsiidide seas on just DDT kõige efektiivsem.

"Hääled peas" esinevad ka tervetel inimestel

Mõningate inimeste jaoks on "pea seest kostvad hääled" positiivne elamus, mitte märk vaimsest tõvest või ülimast kurnatusest ning Manchesteri ülikooli teadlased kavatsevad LiveScience'i teatel välja uurida, kuidas selline asi võimalik on. Tavaliselt seostatakse selliseid auditoorseid hallutsinatsioone vaimse tervise probleemidega nagu näiteks skisofreenia, bipolaarne häire ja mõnikord ka depressioon. Ent 90ndatel aastatel Hollandi teadlaste poolt läbi viidud uuringud näitasid, et häälhallutsinatsioone kuulevad mõnikord ka täiesti terved inimesed. Kui uurijad palusid Hollandi televisiooni vahendusel enesega ühendust võtta inimestel, kel esineb "peahääli", siis selgus üllataval kombel, et paljud ühendust võtnud inimesed ei pea selliseid kogemusi murettekitavateks, vaid pigem positiivseteks ja isegi inspireerivateks. Hilisema andmeanalüüs näitas, et auditoorseid hallutsinatsioone võib kogeda koguni kuni 4% inimestest. Nüüd soovib Manchesteri ülikooli psühholoogi Aylish Campbelli juhitav uurimisrühm välja selgitada, miks inimeste reaktsioon "sisehäältele" sedavõrd varieerub. Uurijate hinnangul on selle põhjuseks erinevad elukogemused, lapsepõlves kogetud traumad, teiste inimeste ebausaldusväärseteks ning ohtlikeks pidamine ning kartus, mida küll teised võivad arvata, kui nad saavad teada, et sa kuuled peas hääli. Campbelli hinnangul võivad auditoorsed hallutsinatsioonid olla nauditavaks kogemuseks neile inimestele, kel on üldiselt positiivne ellusuhtumine. Tema hinnangul võib ka iga inimene teatud eluperioodil selliste kogemustega kokku puutuda ning seda ennekõike sügava stressi tingimustes.

Uudne malaariaravi osutus äärmiselt efektiivseks

Suurbritannia ja Keenia teadlased lõid koostöös uudse malaaria raviviisi, mis võib päästa enamiku praegu igal aastal umbes miljonist Afrikas selle haiguse tõttu surevast lapsest, kirjutab BBC. Kui teadurite eneste tagasihoidliku hinnangu kohaselt suudab uudne malaariaravi päästa umbes 80% Aafrikas haigestunud lastest, siis ühes ravikatses jäi ellu koguni 98% ravitud 88st malaariat põdevast väikesest aafriklasest. Kaheksa aastat väldanud uurimistöö käigus leidsid kahe riigi eksperdid kinnituse arvamusele, mille kohaselt võimendab malaaria mõju inimorganismis oluliselt vedelikupuudus. Seni ei ole malaariat põdevatele patsientidele suuri koguseid lisavedelikku antud, sest kardeti, et see võib kiirendada tõvega seotud ajuturset. Uus raviviis välistab selle kõrvaltoime, sest kehasse viidavasse lisavedelikku lisatakse valku albumiini, mis hoiab vee veresoonte sees. Probleemiks on siiski see, et vähemalt esialgu pole ka Aafrika suurimates haiglates piisavalt suuri albumiinivarusid. Enne seda, kui albumiinravi laiemalt soovitada ning selleks ka rahvusvahelist rahalist abi küsida, soovivad avastuse teinud teadlased läbi viia veel ühe katse, kus uudset malaariaravi testitakse enam kui 1000 Ghana, Gambia ja Keenia lapsel.

Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskus ootab kerkimiseks euroraha

Hiljuti valmis Tallinna lastehaigla kõrvale kavandatava laste ja noorukite psühhiaatriakeskuse eskiisprojekt, kuid Euroopa struktuurifondidest abivajajate jaoks ülimalt olulise uue hoone ehitamise raha saamine pole veel kindel, kirjutab EPL. Laste vaimse tervise keskuse loomise vajalikkusest on räägitud juba pikka aega, paraku jäädi 2003. aastal taotletud eurorahast ilma. Hetkel on haiglavõrgu arendamise struktuurifondi taotluste esitamise voor alles avamata, kuid lastehaigla psühhiaatri Anne Kleinbergi sõnul võib projekti veelkordsel tagasilükkamisel saabuda kriitiline hetk. Lastehaiglas on praegu vaid neli võõrutushaigetele mõeldud voodikohta ja see on venitanud järjekorrad kuu aja pikkuseks. Kleinbergi sõnul pole kõik kiirabiga haiglasse sattunud üledoosi võtnud noored sugugi narkosõltlased ning nende aukulangemisest hoidumiseks on vaja rohkem sotsiaaltöötajate ja täiskasvanute tähelepanu. Uude keskusesse on kavandatud 21 voodikohaga statsionaarne pool, kuid põhirõhk kavatsetakse panna noorte varasemale nõustamisele ja õigele teele aitamisele.

Koerad ja kassid kaitsevad lapsi kõhugripi eest

Kuue kuu vältel 965 nelja- kuni kuueaastase lapse tervisenäitajaid jälginud Austraalia teadurite uuring näitas, et koduloomadena peetavad koerad ja kassid võivad kaitsta lapsi levinud kõhunakkuste eest, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Epidemiology and Infection tutvustatud Lääne-Austraalia ülikooli teaduri Jane Heyworthi ja ta kolleegide uurimistöös selgus, et koduloomaga perede lastel esineb gastroenteriiti ehk rahvakeeli öeldes kõhugrippi 30% võrra harvemini kui nende eakaaslastel, kel oma koera või kassi ei ole. Heyworth märkis, et kui tavaliselt arvatakse, et kassid ja koerad on lastel esineva gastroenteriidi olulised põhjustajad, siis värske uuring andis täiesti vastupidise tulemuse. Ta arvas, et kui lemmikud lapsi lakuvad ja puudutavad, tekib lastel pideva madalatasemelise kokkupuute tõttu patogeenidega nende vastu immuunsus. Varasemates teadusuuringutes on leitud sedagi, et kodus loomi pidavatel inimestel esineb vähem südamehaigusi ja depressiooni.

Uuring: akupunktuur vähendab pikema aja vältel efektiivselt alaseljavalu

Ajakirjas British Medical Journal tutvustatud uurimistööst ilmneb, et akupunktuur ehk nõelravi aitab alaseljavalu käes kannatavaid patsiente ning pikema aja vältel annab akupunktuur koguni väga hea ravitulemuse, vahendab Reuters. Yorki ülikooli teaduri Hugh MacPhersoni juhitava töörühma teatel oli nõelravi positiivne mõju alaseljavaluga patsientidele ilmselge. MacPherson selgitas, et eriti hea ravitulemuse annab akupunktuur 24 kuu perspektiivis, mis on eriti üllatav avastus, sest tavaliselt ravimeetodite mõju ajapikku väheneb. Teadlased analüüsisid, mil moel mõjub 10 nõelravikuuri lisamine kolme kuu vältel tavaliselt alaseljavalude ravis kasutatavatele protseduuridele. Kui kolme kuu lõikes ei olnud vaid ravimeid, füsioteraapiat ning ravivõimlemist saanud patsientide ning lisaks ka akupunktuurikuurid läbinud patsientide tervisenäitajates märkimisväärseid erinevusi, siis alates 12 kuust teatasid nõelravigruppi kuulunud inimesed oluliselt paremast enesetundest. Teises samas ajakirjanumbris tutvustatud uurimistöös leiti, et selliste nõelraviseansside lisamine alaseljavaludega patsientidele pakutavate raviteenuste kõrvale on mõistlik nii meditsiinilisest kui rahalisest vaatenurgast. Alaseljavalu on üks maailma levinuimaid tervisehädasid ning peamine haiguspäevade väljavõtmise põhjus.

Ameeriklanna sai bioonilise käe

Mootorrattaõnnetuses vasaku käe kaotanud endisele Ameerika Ühendriikide mereväelasele Claudia Mitchellile siirdati biooniline käsi, mida ta saab juhtida oma mõtete abil, kirjutab BBC. Naise tehiskäsi toimib registreerides liikumist rinnalihases, mille külge on kinnitatud kunagi naise päriskätte suundunud närvid. Seetõttu on proteesiga seotud ka üsna omapärane tõik - kui puudutada naise rinnal asuvat nahalappi, milles paiknevad ümbersiirdatud närvid, tundub naisele, et katsutakse ta kätt. 26-aastane Mitchell suudab tänu bioonilisele käele muuhulgas pesu kokku panna, banaani süüa ning end pesta. Chicagos peetud pressikonverentsi käigus rääkis ta, et suudab liigutada oma küünarnukki üles ja alla ning sulgeda peopesa vaid mõeldes sellele, mida ta teha soovib. Chicago Rehabilitatsiooniinstituudi ekspertide loodud tehiskäe patsiendi külge kinnitamine võttis aega umbes 5 tundi ning seejärel tuli naisel mõned kuud oodata, et "ümeristutatud" närvid uues piirkonnas lihaskoe sisse kasvaksid. Tehiskäe loonud töörühma hinnangul saab selle abil aidata enam kui 400 USA sõjaväelast, kes on Afganistanis või Iraagis käest ilma jäänud.

Uuring: kaltsiumitabletid ei vähenda tõenäoliselt luumurruriski

Ajakirja British Medical Journal tänases numbris tutvustatud uurimistööst selgus, et lastele kaltsiumitablettide andmine ei vähenda neil ilmselt täiskasvanuna luumururdude tekke riski, kirjutab CBC. Varem arvasid uurijad, et kaltsiumit sisaldava toidulisandi abil luumassi kasvatamine noores eas vähendab kõrgemas vanuses vananemisega seotud luumassi vähenemise ja osteoporoosi mõjusid. Selle arvamuse aluseks oli tõik, et inimene kasvatab oma maksimaalsest luumassist vähemalt 90% enne 18. eluaastat. Teadlaste väide põhineb peaaegu 2900 kuni 18-aastast noort inimest hõlmanud 9 erineva uurimistöö tulemuste analüüsil. Selgus, et kaltsiumitablette tarbinutel oli neid mitte manustanud eakaaslastega võrreldes ülakehas vaid 1,7% parem luutihedus ning mujal kehas ei erinenud kahe võrdlusgrupi näitajad isegi sel vähesel määral. Uurimistööd juhtinud Menziesi uurimisinstituudi teadur Tania Winzemberg märkis, et kaltsiumitablettide tilluke positiivne mõju ülakehas ei aita väga suure tõenäosusega lapse- ega vanemas eas luumurdusid ennetada ning ei oma seega olulist rahvatervislikku mõju.

Ameeriklasi hoiatatakse eluohtliku spinati eest

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) soovitab ameeriklastel ajutiselt mitte osta ja tarbida värskelt pakendatud spinatit, kuna just spinatipakkidest pärineb bakter Escherichia coli, mille tõttu on riigi kaheksas osariigis surnud 1 ja haigestunud vähemalt 49 inimest, vahendab AP. Surmajuhtum leidis aset Wisconsinis, kus haigestus ühtekokku 20 inimest, kaheksa neist raskelt. Haigusjuhtumitest on teateid saabunud ka Connecticutist, Idahost, Indianast, Michiganist, New Mexicost, Oregonist ja Utah'st. Ühte juhtumit kahtlustatakse ka Californias, ent see pole veel kinnitust leidnud. FDA ametnike teatel on haigestunute puhul ainsaks seni avastatud ühisnäitajaks see, et nad tarbisid enne nakatumist väskelt pakendatud spinatit. Haigestumisjuhtumid leidsid aset ajavahemikul 25. august kuni 1. september ja on küll kõik seotud spinatiga, ent esialgu ei ole teada, kas baktereid leidub vaid ühes tootes või erinevate tootjate pakendites. Seetõttu otsustasid tervishoiuametnikud soovitada ameeriklastel esialgu üldse mitte värskelt pakendatud spinatit osta.

Pliimürgistusel on kaugeleulatuvad tagajärjed

Aastakümnete eest pliimürgistuse saanud tänastel kõrges eas inimestel esineb olulisi märke vaimse võimekuse langusest ning muuhulgas on neil raskusi keerukate lausete moodustamise ning käte ja silmade töö koordineerimisega, vahendab CBC Johns Hopkinsi ülikooli teadurite uurimistöö leidu. Uurijad analüüsisid inimeste tervist, kelle organismi oli aastakümnete eest sattunud suuri koguseid pliid. Plii kuulus varem laialdaselt paljude laiatarbekaupade koostisesse, kuni selle kasutamine suure toksilisuse tõttu 80ndatel aastatel keelustati. Uurimistööd juhtinud Dr. Brian Schwartzi sõnul on omal ajal laiatarbekaupade kaudu pliiga kokku puutunud tänaste 50-70 aastaste inimeste mürgistus sedavõrd tugev, et selle efekt on võrreldav 2-6 aasta normaalse vananemisega. Ajakirja Neurology värskes numbris tutvustatud uuringu käigus leiti ka, et mida suurem oli katsealuste luustikku ladestunud plii hulk, seda kehvemaid tulemusi nad üldise vaimse võimekuse testides said. Vere pliisisalduse tasemel ning vaimse võimekuse probleemidel ei leitud uuringus seost olevat.

Kepikõndi tuleks alustada juhendaja käe all

Kepikõnniga alustamisel tuleks õige tehnika selgeks saada juhendaja juuresolekul, sest vale tehnikaga kepikõnd teeb rohkem kahju kui kasu, kirjutab Äripäev. Eesti Kepikõnni Liidu peasekretär Marti Soosaare sõnul on kepikõnni populaarsus Eestis suurenenud järk-järgult. Soosaar peab paraku nentima, et paljud kepikõnni huvilised hakkavad sellega tegelema omal käel, mitte treeninggruppides. Paljud omal käel kepikõnni harrastajad ei saa sellest lõpuks loodetud kasu, sest valdamata õiget tehnikat, veavad nad keppe niisama kaasas. Kepikõnni juhendaja Malle Viilmaa arvates tuleks kepikõndi alustada kindlasti rühmatreeningus või võtta juhendajalt eratunde. Viilmaa kinnitab, et kõnnitehnikaga tuleb pidevalt tööd teha. Algul on hea treeninguid alustada juhendaja käe all, et omandada õige tehnika. Hiljem, kui tehnika on selge ja sisseharjunud, võib ka individuaalselt või kaaslasega kepikõndi harrastada. Marti Soosaar soovitab kõndida paar korda nädalas grupis, tagamaks treeningu õigee ülesehituse, lisamotivatsiooni kepikõnniga tegelemiseks ja kõnnitehnika arenduseks. Ülejäänud korrad võib tegeleda individuaalselt. Kepikõnd on spordiala just neile, kes joosta ei jaksa.

Firmad maksvad kinni tubli töömehe viinaravi

Alkoholisõltlasi ravivate arstide hinnangul on üha rohkem firmasid hakanud hoolitsema alkoholi kuritarvitava töötaja ravi eest. Murelikuks teeb tohtreid aga see, et viinaviga satub ravima aina rohkem noori, teatab Postimees. Tallinna Wismari haigla ravijuhi Jaanus Mumma sõnul on enamik alkoholisõltuvusest lahtisaamiseks arsti poole pöördusid teinud seda pereliikme ärgitusel, kuid üha rohkem tuleb nende juurde keskeas mehi, kes satuvad ravile tööandja nõudel. Wismari haiglas maksab üks haiglapäev alkohooliku organismi turgutamiseks 800 krooni ning see summa tuleb patsientidel endil maksta. Ka Tartu A-Kliiniku psühhiaater Laur Toomaspoeg nentis, et nendegi kliinikusse toovad tööandjad sageli oma töötajaid. Nii Mumma kui Toomaspoeg märkisid, et patsientide arv kasvab mõnevõrra iga aastaga ning sõltlased muutuvad järjest nooremaks. Arstide sõnul on alkohoolikute seas endiselt populaarseim ravim nahaalune ampull.

Loodi tuberkuloosi veretest

Suurbritannia teadurid teatasid meditsiiniajakirja Lancet vahendusel, et on loonud tuberkuloosi veretesti, teatab BBC. Teadlaste kinnitusel on uudne seerumtest täpne keskmiselt 94% juhtudest ja toimib registreerides teatud tüüpi biomarkereid ehk siis antud juhul infektsiooni indikaatoreid. Praegu laiemas kasutuses olevad tuberkuloositestid ei ole eriti täpsed ning enim jätab nende "tabavusprotsent" soovida maapiirkondades, kus puudub tänapäevane meditsiini- ja diagnostikatehnika. Uudne seerumtest on vaja siiski veel kommertsialiseerida ning luua sest välitingimustes kasutatav kiire ja odav variant. Sama uurimisrühm otsib ka võimalusi luua tuberkuloositestiga analoogsel põhimõttel toimiv malaariatest.

Tartu Rattamaratonil saab mõõta oma CO-taset

Sel pühapäeval alates kell 11 mõõdab «HELP – Elagem tubakata!» kampaania Tartu Rattamaratoni finišialal Tartumaa Tervisespordikeskuses süsinikoksiidi ehk CO-taset kõigi soovijate organismis, teatab PM Online. Noortele suunatud üle-euroopalise suitsetamisvastase kampaania raames mõõdetakse spetsiaalse CO-testri abil kõigi soovijate süsinikoksiidi taset, samuti saab kohapeal küsida ekspertidelt nõu tubakaga seotud küsimustes. Süsinikoksiid ehk vingugaas on sigaretisuitsu üks mürgisemaid koostisosi, mida hingavad sisse kõik suitsetajad sigaretti, sigarit, vesipiipu ja muid tubakatooteid tõmmates. Samuti hingavad vingugaasi sisse mittesuitsetajad suitsuses ruumis viibides. CO-testi tulemused näitavad, mil määral suitsetamine – aktiivne või passiivne – on organismi mõjutanud.

Uuring: mobiiltelefoni kasutamine tekitab stressi

Staffordshire'i ülikooli psühholoogiaprofessori dr David Sheffieldi uurimistöödest selgus, et inimesed muutuvad mobiiltelefoniga rääkimisest "sõltuvaks", mis tekitab neile omakorda stressi ja muudab nad kergesti ärrituvaks, vahendab BBC. 106 inimese mobiilikasutust ja selle mõju meeleolule analüüsinud teadur leidis, et mobiilikasutus tekitas probleemkäitumist ja sest tulenevat stressi 16% jälgitutest. Teise uuringu raames avastas ta, et kui vabatahtlikud katsealused piirasid ajutiselt mobiilikasutuse sagedust, alanes neil vererõhk. Sheffieldi sõnul näitab uuring ilmekalt, kui tihedalt on mobiiltelefon tänapäeval meie sotsiaalruumiga seotud ning mil määral see inimeste igapäevategevust mõjutab. Läbi on viidud ka arvukaid uuringuid tegemaks selgeks, kas mobiiltelefoniga rääkimine võib tõsta vähki haigestumise riski. Uuringutulemused on olnud üsna vasturääkivad, ent valdava osa kõige laialdasemate ja mahukamate uurimistööde raames ei ole sellist seost leitud. Asjatundjad soovitavad sellele vaatamata mobiiltelefoni teel suhtlemisega mitte üle pingutada.

USA uurijad võtavad vaatluse alla aju-, munasarja- ja kopsuvähi

Ameerika Ühendriikide riiklike terviseinstituutide (NIH) algatusel ellu kutsutud ambitsioonika vähitekkeni viivate geneetiliste muutuste kaardistamise projekti Vähigenoomi Atlas esimeses faasis keskendutakse ajuvähkidele, munasarjavähile ning kopsuvähile, teatab Reuters. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides diagnoositakse antud kolme vähiliiki aastas enam kui 210.000 inimesel. Kopsuvähk viib aastas hauda umbes 162.000, emakavähk 15.000 ja ajuvähk 13.000 ameeriklast. Vähigenoomi Atlase projekti abiga loodetakse kindlaks määrata sadu või koguni tuhandeid vähitekkega seotud senitundmatuid geenikombinatsioone, mis hõlbustab olulisel määral uute ravimite ja varajase diagnoosimise meetodite väljatöötamist. Esimeses faasis valiti lähemaks uurimiseks just mainitud kolm vähiliiki seetõttu, et USA ekspertide kinnitusel on nende kohta olemas õige kogus vajaliku kvaliteediga näidiseid.

Läkaköha on asunud maailmas pealetungile

Tervishoiuekspertide kinnitusel ei saa läkaköha juba mõnda aega pidada minevikku kuuluvaks või ainult arenguriikides levivaks nakkushaiguseks, kirjutab National Geographic. Viimasel ajal tehtud uuringud näitavad, et läkaköha on Euroopas ja Põhja-Ameerikas teismeliste ja täiskasvanute seas levinud palju laiemalt kui seni arvati. Kui näiteks Ameerika Ühendriikides registreeriti 1976. aastal vaid 1000 haigestumisjuhtumit, siis 2004. aastal juba 19.000. Tegelik haigusjuhtumite arv võib olla kordades suurem, sest läkaköha on tõbi, mis on ekspertide kinnitusel äärmiselt aladiagnoositud. Läkaköha "uus tulemine" on eriti ohtlik väikelastele, kes võivad teismelistelt või täiskasvanutelt nakkuse saanuna sellesse bakteriaalsesse tõppe ka surra. Igal aastal sureb maailmas läkaköha tõttu hinnanguliselt umbes 300.000 inimest. Ajalooliselt on läkaköha palju surmajuhtumeid põhjustanud ka lääneriikides, ent 40ndatel aastatel alanud vaktsineerimiskampaaniad surusid selle tõve vahepealsetel aastakümnetel varjusurma piirini. Asjatundjate hinnangul tuleb tõsiselt kaaluda läkaköha vastaste vaktsiinikuuride laiendamist ning seda potentsiaalselt ka täiskasvanutele, kes on aga paraku vaktsineerimise osas teadaolevalt väga raske sihtrühm.

Diabeet seab Euroopa riikide tervishoiueelarved löögi alla

Rahvusvahelise Diabeediliidu (IDF) äsja avaldatud andmed näitavad, et diabeeti põeb enam kui 53 miljonit eurooplast ehk siis 8,4% Euroopa täiskasvanud elanikkonnast ning aastaks 2025 võib see osakaal tõusta koguni 9,8%ni, teatab Reuters. IDFi juht Martin Silinik märkis, et kui seda trendi ei peatata, annab kiiresti kasvav diabeetikute hulk Euroopa riikide tervishoiueelarvetele ränga löögi. Enamik arenenud riike suunab diabeediga seotud kulutustele juba praegu ligikaudu 10% oma tervishoiueelarvest. Siliniki hinnangul ei tule tervishoiusüsteemid aina kasvava diabeetikutehulgaga ühel hetkel enam toime ning see hakkab avaldama otsest mõju ka Euroopa riikide majandussektorile. Kõige raskemaid aegu ennustab ekspert just Ida-Euroopale, sest kiiresti areneva majandusega riikides kipub diabeetikute osakaal kõige kiiremini tõusma. IDF toonitab, et enamik Euroopa riikide rahakotti koormavatest diabeedijuhtumitest kujutavad enesest II tüüpi ehk insuliinisõltumatut suhkrutõbe, mida on võimalik tervisliku toitumise ja regulaarse trennitegemisega edukalt ennetada.

Ravimikarpidele tuleb pimedate kiri

Eesti apteekidesse on jõudnud ravimid, mille nimi ja toimeaine sisaldus on kantud pakendile punktkirjas, kuid viimase lisamine võib mõnede rohtude hinda pisut kergitada, teatab Postimees. Praegu on punktkirjaga ravimipakendeid apteekides müügil veel üsna vähe, kuid punktkirja ehk Braille' kirja lisamine pakenditele toimub järk-järgult, ütles ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk. Ravimitootjate Liidu juhatuse esimees Rauno Pugonen väitis, et ravimite omahind küll tõuseb, kuid tarbijaid see ei mõjuta, sest kehtivad ju ravimite piirhinnad. Eriti väheusutav on tema sõnul retseptiravimite hinnatõus. Tallinnas Viru keskuses asuvast Ülikooli apteegist öeldi Kasule, et pimedate punktkirjaga varustatud ravimikarbid alles hakkasid neile müügile jõudma. Käsimüügiravimitest, mille pakendil ka punktkiri, on müügil juba näiteks mõningad valuvaigistid – geel Olfen ja tabletid Ibumetin. Punktkirjaga varustatuna leiab müügilt ka mõned kurgutabletid, vitamiinid ja valuvaigistavad plaastrid. Firmadest on esindatud Mepha ja Nycomed SEFA. Apteegi esindaja sõnul maksavad punktkirjaga varustatud ravimid sama palju kui nö tavalised.

Firmad jätavad töötajate tervise hooletusse

Kuigi juba kuus aastat peavad ettevõtted koostama analüüsi ohtudest oma töötajate tervisele, selgub tööinspektsiooni uuringust, et sellega tegeleb vaid ligi kolmandik tööandjaist, kirjutab Postimees. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses pole sätestatud, kes riskianalüüsi tegema peab. Sotsiaalministeeriumi töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul tähendab see, et näiteks mõnes viie-kuueliikmelises firmas võivad töötajad lihtsalt ise maha istuda ja arutleda, mis neile ohtlik olla võiks. Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli sõnul on ameti esimese poolaasta aruande hinnang, et 30,8% ettevõtetest on tehtud nõuetele vastav riskianalüüs, liialt optimistlik. Kivialli sõnul jätab ka tervisekontroll tihti soovida. Kuigi töötajate tervist kontrolliv arst peab juba enne kontrolli tutvuma firma töökeskkonnaga, jäetakse see tihti tegemata.

Üliõpilasi vaevab depressioon

Kui 2004. aastal küsiti Tallinnas tudengitelt, millistest teenustest nad enim puudust tunnevad, siis nimetasid üliõpilased korduvalt psühholoogi - depressioon on end üha visamalt kõrgkoolide seinte vahele murdmas, teatab Postimees. Tallinna Ülikooli õppehoonete seintel reklaamib end psühhiaater Anti Liiv, kutsudes abivajajaid vastuvõtule. Eesti Kunstiakadeemias on üliõpilaste tarvis palgal psühholoog, kes võtab tudengeid vastu kahel päeval nädalas. Tartu Ülikoolis hakatakse aga koguni koolitama tugitudengeid – kutselise nõustaja käepikendusi. Tudengitel on üha rohkem võimalusi, selgub aga, et see toob kaasa ka uusi muresid, märkis Tartu Ülikooli üliõpilaspsühholoog Ivi Niinep. Näiteks on väga populaarseks muutunud välismaal õppimine. Tagasi tulles aga ei saada koduülikoolis miskipärast järjele või tundub, et eriala pole enam atraktiivne. Palju on probleeme suhetes eakaaslaste ja vanematega, samuti paarisuhetes. Psühholoog on tudengeid tasuta nõustamas eelmisest sügisest ka Eesti Maaülikoolis.

Eesti perearstid on ülekoormatud

Tallinna elama tulnud Karel käis kõrge palavikuga läbi mitu perearsti, enne kui leidis tohtri, kes soostus teda vastu võtma, kirjutab EPL. Mitme perearsti hingekirjas oli juba nii palju patsiente, et lisaks ei tahetud kedagi võtta. Tegelikult ei tohikski, sest perearsti hoole all võib olla maksimaalselt 2000 inimest. Sarnases seisus on üle Eesti ligi 70.000 inimest, kes pole omale arsti leidnud või peavad käima ülekoormatud arsti juures. See arv on nii suur sellepärast, et riigis on avamata ligi 50 perearstinimistut. Harju maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Kalev Pahla plaanib hilissügisel uut konkurssi perearstide leidmiseks. Tema sõnul on tavapärane, et omavalitsused üritavad arste soodustustega, näiteks soodsama rendi või kulude osalise kompenseerimisega ligi meelitada, kuid alati ei aita seegi. Üks abinõu perearstide nappuse leevendamiseks on sotsiaalministeeriumi kava päästa perearstid ettevõtja kohustustest.

Eksperdid arutavad alkoholitarbimise piiramise võimalusi

Täna kogunes sotsiaalministeeriumis esimene ministeeriumitevaheline töögrupp alkoholitarbimist piirava riikliku kontseptsiooni väljatöötamiseks, teatab sotsiaalministeerium. Novembrini kestva ühistöö eesmärk on saavutada üldriiklik kokkulepe, mis vähendaks kõige kiiremini alkoholi tarbimise levikut ja sellest tulenevat tervise- ja majanduskahju. Muuhulgas nähakse võimalike meetmetena ette alkohoolsete jookide üleriigilist müügikeeldu kaubanduses õhtutundidel ja öisel ajal, avalikkusele suunatud alkoholireklaami keelustamist analoogselt tubakareklaamiga, alkohoolsete jookide sponsorluse ja tarbijamängude keelustamist ning alkohoolsete jookide müüki ja tarbimist lubava vanusepiiri tõstmist. Eestis tarbitakse iga elaniku kohta aastas üle 10 liitri absoluutset alkoholi ning see näitaja on pidevalt tõusnud. Alkoholi liigtarbimisega seostatakse üle 60 haiguse. Igal aastal sureb Eestis alkoholitarbimise tagajärjel ligi 2000 inimest. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on ekspertide kinnitusel Eestis peamisteks keskmise eluea lühenemise ja varajase surma põhjusteks. Suurim osa alkoholist tingitud haiguskoormusest lasub 45–64-aastastel meestel.

Farmakogeneetika vilju soovitakse pakkuda ka vaestele riikidele

Põhja-Carolina ülikooli teaduri Howard McLeodi algatusel kokku tulnud aktivistid soovivad egiidi all Algatus Farmakogeneetika Igale Rahvale (PgENI) viia farmakoloogia ning geneetika viimased avastused kõigi maailma riikide patsientideni, teatab New Scientist. Kahe mainitud uurimisharu tormiline areng viimasel ajal on tekitanud olukorra, kus rikaste lääneriikide meditsiinis muutub peagi kättesaadavaks nõndanimetatud isikustatud meditsiiniteenus. See tähendab, et tohtri juurde tulnud patsiendile tehakse geeniuuringud, mille abil saab selgeks teha, kas tal esineb teatud tüüpi geenivariante, mis muudavad mõne kindla ravimi kasutuks või toovad selle kasutamise puhul kaasa koguni soovitule suisa vastupidiseid tulemusi. Enamik riike ei saa aga enesele lubada kõikide patsientide geneetilist testimist, mistõttu tekkis McLeodil antud teemat mõttekaaslastega arutades küsimus, millist kasu saavad siis teadussaavutustest maailma ülejäänud riikide elanikud. Möödunud aasta vältel on McLeod ja ta kolleegid Washingtoni ülikoolist loonud andmebaasi geenivariantidest, mis võivad mõjutada maailmas enimkasutatavate ravimite efektiivsust või toksilisust. Neile andmetele on lisatud info selle kohta, kui palju esile toodud geenivariatsioone teatud maailma inimpopulatsioonides keskmiselt esineb. Selle töö tulemusena on hakanud välja joonistuma see, milliste ravimite määramine millistes maailma piirkondades võib anda parima ravitulemuse. Kuna paljude maailma piirkondade elanike geneetika kohta on avaldatud kas väga vähe või üldse mitte antud projekti raames kasutatavat infot, on PgENI uurijad pöördunud iseseisvalt 20 riigi geneetikute poole palvega aidata neil vajalikke andmeid koguda. Koostööd tehakse ka paljude riikide tervishoiuametnikega. Nüüd plaanivad PgENI entusiastid küsida rahalist toetust Bill ja Melinda Gatesi Fondilt, et luua selle abil 104 maailma riiki hõlmav andmebaas ja finantseerida 9 lokaalset kontorit, kus õpetatakse meedikutele ja teadlastele farmakogeneetika põhimõtteid.

Täisteratoodetest võib vererõhu alandamisel abi olla

Ajakirjas Journal of the American Dietetic Association tutvustatud USA teadurite uurimistööst selgus, et regulaarne täisteratoodete tarbimine võib alandada vererõhku inimestel, kel on mõnevõrra normaalsest kõrgem vere kolesteroolitase, teatab Reuters. Dr Kay M. Behall ja ta kolleegid analüüsisid väiksemahulises uurimistöös lahustuvate kiudainete (oder) ja mittelahustuvate kiudainete (nisuterad ja pruun riis) tarbimise mõju seitsmele meesterahvale, üheksale menopausieelses vanuses naisele ja üheksale menopausijärgses vanuses naisterahvale, kellel kõigil oli mõnevõrra normaalsest kõrgem vere kolesteroolitase. Täisteratoodete tarbimine alandas katsealustel olulisel määral nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku. Kuigi täisteratooted andsid positiivse efekti kõigi võrdlusgruppide puhul, oli menopausijärgses vanuses naisterahvaste seas vererõhu langusnäitaja kõige madalam. Uurijad toovad esile sellegi, et toidukordades täisteratoodete osakaalu suurendades on võimalik ka kehakaalu langetada.

Suurbritannias tõuseb Chikungunya viirustõve juhtumite arv

Suurbritannia tervisekaitseamet (HPA) teatas, et India ookeanis asuvatelt saartelt puhkuselt naasnud inimeste seas on drastiliselt tõusnud seni suhteliselt haruldasse sääskede poolt levitatavasse Chikungunya viirustõppe haigestunute hulk, vahendab Reuters. Kui tavaliselt diagnoositakse antud haigust aastas umbes 6 britil, siis sel aastal on Chikungunya viirustõbe Suurbritannias leitud juba 115 inimeselt. Antud troopilise haiguse sümptomiteks on kõrge palavik, peavalu, nõrkus, iiveldushood ning sageli üsna intensiivne lihase- ja liigesevalu. Chikungunya viirustõve juhtumite arvu tõus Suurbritannias on ekspertide kinnitusel otseselt seotud tõsiasjaga, et alles 1952. aastal esmakordselt kirjeldatud haigus on hakanud India ookeani saartel ning Indias senisest laiemalt levima. Prantsusmaa tervishoiuminister Xavier Bertrand teatas esmaspäeval, et Chikungunya viirustõve vastane ravim võib tulla müüki juba selle aasta lõpus ning Prantsusmaa ja USA teadlased teevad koostööd antud tõve vastase vaktsiini loomiseks. Praegu ei ole Chikungunya viirustõve ravimiseks spetsiifilisi preparaate ning sellesse tõppe haigestunutele soovitatakse voodirezhiimi, suurt vedelikutarbimist ja valuvaigisteid.

D-vitamiin vähendab kõhunäärmevähi tekke tõenäosust

Northwesterni ülikooli ning Harvardi ülikooli teadlaste ühisest uurimistööst selgus, et tablettide kujul Ameerika Ühendriikides igapäevaselt päevas tarvitamiseks soovitatavat kogust (400 IU ehk 10 μg) D-vitamiini manustavatel inimestel diagnoositakse võrrelduna seda vitamiinipreparaati mitte tarvitavate inimestega 43% võrra harvemini surmaga lõppevat kõhunäärmevähki, teatab Reuters. Igapäevaselt D-vitamiini doosi 150 IU (3,75 μg) tarvitavatel inimestel vähenes sama risk 22% võrra. Ajakirjas Cancer Epidemiology Biomarkers & Prevention tutvustatud uurimistööst selgus, et enam kui 400 IU tarvitamine kõhunäärmevähi tekke riski 43%st rohkem ei vähendanud. Nüüd uurivad teadlased, kas D-vitamiini omastamisel toidust ning tekkel päikesevalguse toimel on sama tervisemõju. Kõhunäärmevähi efektiivse ennetamise viise on juba ammu pingsalt otsitud, sest näiteks Ameerika Ühendriikides diagnoositakse igal aastal ca 32.000 selle vähivormi uut juhtumit ning vaid 5% patsientidest elab kauem kui 5 aastat pärast kõhunäärmevähi esmase diagnoosi kinnitamist. Ülisuure surevuse põhjuseks on tõik, et kõhunäärmevähk avastatakse tavaliselt väga hilises staadiumis, mil efektiivne vähiravi on juba praktiliselt võimatu.

Roheline tee teeb südamele head

Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud Tohoko ülikooli teadlaste 40.000 inimest hõlmanud uuringust selgus, et regulaarne mitme tassitäie rohelise tee joomine päevas võib oluliselt vähendada riski haigestuda südametõbedesse, vahendab New Scientist. Uurimistöö sai alguse 1994. aastal, mil Shinichi Kuriyama juhitav teadusrühm palus vabatahtlikel jaapanlastel teada anda, kui palju rohelist teed nad igapäevaselt tarbivad. Umbes neljandik 40.000st uurimistöös osalenust teatas, et joob keskmiselt vähem kui tassi päevas ning umbes sama hulk inimesi raporteeris end tarbivat päevas enam kui viis tassitäit ehk siis pool liitrit rohelist teed. Aastakümne väldanud jälgimistöö lõppjärgus läbi viidud andmeanalüüs näitas, et päevas vähemalt pool liitrit rohelist teed joovate inimeste risk surra mõne südametõve tagajärjel on hinnanguliselt 26% madalam kui inimestel, kes joovad päevas keskmiselt vähem kui ühe tassitäie rohelist teed. Uurijate hinnangul on rohelise tee südamesõbralikkuse tõenäoliseks võtmepõhjuseks ses sisalduvad antioksüdantlike omadustega polüfenoolid, mis vähendavad organismis oksüdatiivset stressi ning põletikuliste protsesside ulatust. Kui varasemates uurimistöödes on leitud viiteid ka sest, et rohelise tee tarvitamine vähendab ka vähki haigestumise riski, siis antud uuringust sellele mõneti üllataval kombel kinnitust ei saadud, sest vähkihaigestumine oli kõigi võrdlusgruppide ulatuses sarnane. Rohelise tee südamehaigusi ennetav ja eluiga pikendav mõju kerkis selgemalt esile naiste puhul, ent teadlaste hinnangul on selle põhjuseks tõenäoliselt tõik, et mehed kipuvad naistest enam suitsetama.

Eesti Geenivaramu viiakse Tartu Ülikooli alla

Eesti Geenivaramu Tartu Ülikooli teadusasutuseks saamine on eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogule väga hea saatus, leidis Tartu Ülikooli teadusprorektor ja geneetikaprofessor Ain Heinaru. Postimees kirjutab, et seni sotsiaalministeeriumi haldusalas olev sihtasutus Eesti Geenivaramu Tartu Ülikoolile (TÜ) üle anda, on vaja muuta inimgeeniuuringute seadust. Esimese kooskõlastusringi on inimgeeniuuringute seaduse eelnõu juba läbinud. Geneetikaprofessor Ain Heinaru märkis, et erinevalt sellest, mida Eestis geenivaramust arvatakse, on Euroopas selle prestiiž kõrge. Eesti Geenivaramu TÜ teadusasutuseks saamine on Heinaru sõnul loogiline seetõttu, et tänapäeval on mis tahes projektid väikeste asutuste vastased. Uurimuse eest laekub raha ikka ainult pärast, mitte enne selle tegemist. Suurem asutus annab ükskõik millisele tööle alati suurema mobiilsuse, väiksed üksused lihtsalt pole Euroopas konkurentsivõimelised. See, et Eesti Geenivaramu jääb seotuks just TÜga, on samuti enam kui loomulik, lisas Heinaru. Tartus asub Eesti Biokeskus, ka on seal TÜ kliinikum, samuti suur osa end Eestis selle alaga sidunud üliõpilaskonnast.

Diklofenak suurendab südamesurma riski

Ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud laialdasest uurimistööst ilmneb, et eriti Euroopas väga laialt kasutatav vanema põlvkonna mittesteroidne põletikuvastane ravim (NSAID) diklofenak (Voltaren®, Voltarol®, Diclon®, Dicloflex®, Difen, Cataflam®) suurendab südamesurma tõenäosust ligikaudu samal määral, kui sel põhjusel müügilettidelt korjatud uuema põlvkonna valuravim Vioxx (rofekoksiib), vahendab Nature. Tavaliselt arsti poolt määratud diklofenaki doosid suurendavad värske uuringu kohaselt ränkade südame-veresoonkonnatõbede, peamiselt südameinfarkti ja äkksurma, tekke tõenäosust ligikaudu 40% võrra. Ligikaudu 1,6 miljonit inimest ja 23 erinevat ravimiuuringut hõlmanud meta-analüüsi läbi viinud Newcastle'i ülikooli teadur Patricia McGettigan ja Suurbritannia südamehaiguste ekspert David Henry kutsusvad uute andmete valguses diklofenaki kasutusalasid oluliselt ümber hindama. Ohutuma alternatiivina nähakse ennekõike just naprokseeni (Aleve, Anaprox, Naprogesic, Naprosyn, Naprelan) kasutamist. Ka näitavad viimasel ajal tehtud analüüsid, et Vioxxi "sõsarravim" Celebrex (tselekoksiib) on südamele ohutu kuni 200 milligrammise doosi puhul, ent 400 milligrammine doos näib juba südameriske kergitavat. Diklofenaki südameohtlikkus on halvaks uudiseks muuhulgas ravimigigandile Merck, mis kasutab oma uue, Vioxxi järeltulijaks peetud artriidiravimi Arcoxia (etorikoksiib) ohutusuuringutes võrdlusravimina just diklofenaki.

Alzheimeri tõve ravim aitab ka ajukahjustusega patsiente

Praegu vaid Alzheimeri tõve ravimiseks kasutatava ravimi rivastigmiini (Exelon) kliinilised katsetused näitasid, et sest on abi ka traumaatilise ajuvigastusega patsientide ravimisel, kirjutab New Scientist. Jonathan Silver ja ta kolleegid New Yorgi ülikooli meditsiinikoolist otsisid välja 19 erinevas raviasutuses viibivat ajuvigastusega patsienti, kellest pooltele anti regulaarseid 1,5-6 milligrammiseid rivastigmiini doose ja pooltele platseebopreparaati. 12 nädala möödudes hindasid teadurid patsientide mälu-, õppimis-, äratundmis-, tähelepanu-, probleemilahenduse ja pikaajalise mälu võimekuse taset. Rivastigmiini tarvitanud keskmise või ränga ajukahjustusega patsientidel paranesid tulemused võrreldes platseebogrupiga eriti märgatavalt. Arusaadavamas keeles tähendab see, et patsientide "mõtted muutusid selgemaks" ja nende mälu paranes. Patsiendid teatasid ka, et ravim aitas neil senisest paremini taluda olukordi, kus nende läheduses toimub mitmeid erinevaid sündmusi. Rivastigmiin toimib blokeerides atsetüülkoliini nimelise ajukemikaali lagunemist. Atsetüülkoliin näib varasemate uuringute andmeil ajukoore võtmetähtsusega piirkondades neuronite ja närviühenduste tööd aktiveerides parandavat üldist õppe-, tähelepanu- ja mäluvõimet.

Teadlased hoiatavad lastehalvatuse naasmise eest

Poliomüeliidi ehk lastehalvatuse puhangud Indias ja Nigeerias laienevad üha ning eksperdid kardavad, et need võivad muutuda rahvusvahelist mõõtu epideemiaks, kirjutab National Geographic. India haigestumispuhang sai alguses käesoleva aasta keskpaigas põhjapoolses Moradabadi osariigis, kust see on kiiresti levinud naaberosariikidesse. Kui 2005. aastal registreeriti Indias vaid 35 poliomüeliiti haigestumise juhtumit, siis selleks aastaks prognoosib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juba 249 haigusjuhtumit. Nigeerias on lastehalvatuse diagnooside hulk aastaga peaaegu kahekordistunud. Eksperdid hoiatavad, et aina tihenev väliskaubandus pakub poliomüeliidile suurepärast võimalust levimaks taas kogu maailmas. Üksikuid poliomüeliidijuhtumeid on viimasel ajal registreeritud muuhulgas Bangladeshis, Nepaalis, Jeemenis, Angolas, Namiibias ja Indoneesias. Aastal 1988 algatatud WHO globaalne vaktsineerimiskampaania oli äärmiselt edukas kuni aastani 2003 - kui 1988. aastal registreeriti maailmas enam kui 350.000 haigestumisjuhtumit, siis 2003. aastal vähem kui 700. Paraku on tervisekaitsjaid viimastel aastatel tabanud ränk tagasilöök, sest poliomüeliit on paljudes riikides taas laiemalt levima hakanud. Lastehalvatuse viiruse geneetiline analüüs näitab, et ränga tõve taaslevikua algkolle asub tõenäoliselt Indias ja Nigeerias. Peamiseks poliomüeliidi "teise tuleku" põhjuseks peetakse islamiusku vanemate suurt vastuseisu oma laste vaktsineerimisele. Aafrika ja Aasia islamikogukonna seas levivad laialdaselt kuulujutud, mille kohaselt on poliomüeliidivaktsiin lääneriikide poolt nakatatud HI-viiruse ja impotentsust põhjustavate kemikaalidega. Näiteks Nigeerias on just sellised kuulujutud ja neist põhjustatud lapsevanemate soovimatus oma lapsi vaktsineerida lasta poliomüeliidijuhtumite kasvu peamiseks põhjuseks.

Uuring: Lahesõja sündroomi ei ole olemas

Johns Hopkinsi ülikooli meditsiiniinstituudi teaduri dr Lynn Goldmani juhitav uurimisrühm jõudis põhjaliku uurimistöö tulemusena järeldusele, et väidetavalt Iraagi sõja veterane vaevavat müstilist Lahesõja sündroomi ei ole tegelikkuses olemas, teatab AP. Teadlased möönsid, et Lahesõja veteranidel esineb tervisehädasid märkimisväärselt enam kui endistel sõduritel, kes esimeses Iraagi sõjas ei osalenud. Samas toonitati, et ca 30%il "lahesõduritest" ilmnevad tervisehädad on eraldivõetuna üheselt identifitseeritavad ja diagnoositavad ning ei kujuta enesest mingisugust meditsiinilist koondsündroomi. Esimeses Iraagi sõjas võidelnud Ameerika Ühendriikide sõduritel esineb erinevate uurimistööde andmeil keskmisest sagedamini jõuetust, mälukaotust, lihas- ja ligesevalu ning unehäireid. Johns Hopkinisi ülikooli teadurid tuvastasid ka, et ameeriklaste esimeses invasioonis Iraaki osalenud võitlejad põevad keskmisest oluliselt sagedamini haruldast närvihaigust nimega amüotroopne lateraalne skleroos ehk Lou Gehrigi haigus ning tihti diagnoositakse neil ka erinevaid meeleoluhäireid, kaasa arvatud depressiooni.

Eksperdid: rämpskultuur tapab lapsepõlve

Suurbritannia päevalehele Daily Telegraph saadetud avalikus pöördumises kinnitavad 110 õpetajat, psühholoogi ja lastekirjanikku, et valmistoidu, arvutimängude ja ülikonkureeriva haridussüsteemi rämpskultuur mürgitab riigis elavate laste lapsepõlve, vahendab Reuters. Avalikule pöördumisele allkirja andnud, kelle seas on muuhulgas kuulus noortekirjanik Philip Pullman ja mainekas lastearst Penelope Leach, kutsusid Suurbritannia valitsust üles reageerima otsustavalt enne, kui riigi noorte kodanike lapsepõlv täiesti olematuks muudetakse. Asjatundjate hinnangul sunnitaksi lapsi "käituma ja riietuma kui minitäiskasvanuid" ning nad on seetõttu pidevalt depressioonis ja neil ilmneb varasemast enam käitumis- ja arenguhäireid. Pöördumises kutsutakse üles andma lastele ka puhke- ja mänguaega ning algatama laialdast diskussiooni tänapäeval ühiskonnas aset leidvate kiirete muutuste mõjust lastele. Eksperdid leiavad, et kuigi riik näeb suurt vaeva kaitsmaks lapsi füüsilise vigasaamise eest, on nende emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused täiesti tähelepanuta jäetud.

Lennuliiklus mängib gripilevikus olulist rolli

Kuigi mitmed arvutimudelid on viidanud võimalusele, et gripiepideemia või -pandeemia puhul mängib haigusleviku kiiruse osas olulist või koguni võtmerolli lennuliiklus, puudusid selle väite tõestuseks seni päriselust pärinevad andmed. Nüüd aga näitas 2001. aasta 11. septembri rünnakutele järgnenud lennuliikluse intensiivsuse languse ja Ameerika Ühendriikide sesoonse gripi leviku võrdlev analüüs, et väiksem lennureisijate arv aitas pidurdada gripiviiruse levimiskiirust, teatab Nature. Bostoni lastehaigla teaduri John Brownsteini juhitud töörühm avastas, et 27%ne rahvusvaheliste lennureisijate arvu langus pärast 2001. aasta 11. septembrit põhjustas olukorra, kus iga-aastaste gripisurmade kõrgperiood nihkus paljude aastate keskmisega võrreldes kahe nädala võrra edasi. Samas ei vähendanud see aga märkimisväärselt inimeste arvu, kes sesoonse gripi tõttu lõppkokkuvõttes surid. Ajakirjas PLoS Medicine tutvustatud uurimistulemustest ilmneb, et näiteks linnugripist põhjustatud pandeemia algusperioodil lennuliikluse piiramine aeglustab haiguse levikut ning annab teadlastele ja arstidele aega haiguspuhanguteks ette valmistuda, vaktsineerimisi läbi viia ja ravimeid jagada. Rahvusvahelise lennuliikluse täieliku peatamise otsust ei saa siiski väga tõenäoliseks pidada, ent ekspertide arvates annab hea tulemuse ka lendude peatamine neist piirkondadest, kuhu kiiresti leviv haigus juba jõudnud on.

SARSiravi katsetused vist ebaõnnestusid

Neli aastat pärast seda, kui SARS põhjustas ülemaailmset paanikat, enam kui 8000 inimese haigestumist ning rohkem kui 700 inimese surma, sai selgeks, et epideemia ajal kohandatud eksperimentaalsed raviviisid olid arvatavasti tulutud ning kahjuks koguti haiguslaine ajal väga vähe kasulikku informatsiooni, teatab Nature. SARSi leviku tipphetkel otsustasid paljud maailma meedikud spetsiifiliste ravimite puudumisel kasutada patsientide abistamiseks ravimeid, millel võinuks nende hinnangul olla positiivne efekt. Vahetult peale epideemia vaibumist hakkasid uurijad neid spontaanseid ravimikatsetusi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tellimusel analüüsima. Nüüd teatasid uurimistööd läbi viinud Lauren Stockman ja ta kolleegid USA haiguskontrolli- ja ennetuskeskusest (CDC), et tõenäoliselt ei olnud neist ravimitest SARSi puhul abi ja mõnedest medikamentidest, nagu näiteks ribaviriinist ja kortikosteroididest, oli patsientidel kasu asemel hoopis kahju. Stockmani kinnitusel ei saa siiski välistada, et mõnedest ravimitest oli ka abi, ent otsus uudse raviviisi kasuks langetati reeglina sedavõrd kiirustades ning kõiki "ravimikatsetuse" reegleid eirates, et nüüd puudub igasugune teaduslik alus ja hädavajalikud võrdlusandmed selliste väidete esitamiseks. Uurijate hinnangul saab toimunust nii mõndagi kõrva taha panna ja kui maailma peaks tabama järjekordne laialdane haiguspuhang, osatakse kõikjal kindlasti levivale paanikale vaatamata alustada teaduslikult pädevaid ravimiuuringuid ja -katsetusi.

Uuring: jalgrattakiivri kandmine võib olla eluohtlik

Bathi ülikooli liikluspsühholoogi Ian Walkeri tänavatingimustes läbi viidud katsed andsid mõneti paradoksaalse järelduse - jalgrattakiivriga sõitmine võib olla eluohtlikum kui rattaga sõites kiivri mittekandmine, vahendab BBC. Salisbury ja Bristoli tänavatel rattaga ringi kihutanud Walker avastas spetsiaalset mõõteriista kasutades, et autod möödusid temast ohtlikult lähedalt (keskmiselt 8,5 cm) palju sagedamini siis, kui ta kandis rattakiivrit. Ühtekokku mõõtis teadur 2500 mootorsõiduki möödumiskaugust ning kahel korral sattus ta ka liiklusõnnetusse. Mõlemal juhul kandis ta avarii ajal kiivrit. Walkeri sõnul näitab avastus, et kui mootorsõiduki juhid mööduvad jalgratturist, arvestavad nad "veamarginaali" johtudes ratturi välimusest. Ta lisas, et paraku näib kiivri kandmine seega suurendavat liiklusõnnetusse sattumise riski, sest autojuhid hindavad alateadlikult kiivrit kandvaid rattureid etteaimatavamateks ning jätavad neile vähem eksimisruumi. Katsetamaks oma teooriat sõitis Walker pisut ringi ka suure parukaga ning avastas, et autojuhid möödusid temast oluliselt suurema ringiga. Tulevaste eksperimentide käigus soovib teadur kindlaks teha, kas selle põhjuseks on tõik, et mootorsõidukite juhid peavad naisratturite käitumist vähem etteaimatavaks või sõidavad naised rattaga tänaval vähem ning sohvrid pole nendega lihtsalt harjunud. Eksperdid soovitavad kiivri rattaga sõitma minnes kindlasti ka edaspidi pähe panna, sest rattakiivrite peapiirkonna vigastuste ohtlikkust ja surmaga lõppevate peatraumade arvu vähendav efekt on teaduslikes katsetes korduvalt kindlaks tehtud.

Salenemise imevahendiks võib osutuda pruunvetika värvaine

Hokkaido ülikooli teadurid avastasid, et pruunvetika (Undaria pinnatifida) koostisesse kuuluv looduslik värvaine fukoksantiin võib osutuda ülekaalulisuse vastaseks imevahendiks, teatab BBC. Nimelt selgus rottidel läbi viidud katsetes, et karotenoidide hulka kuuluvat fukoksantiini tarvitanud närilised kaotasid umbes 10% oma kehakaalust ja seda peamiselt vööpiirkonnast. Jaapani uurijad loodavad, et fukoksantiinist saab valmistada salenemispreparaate, mis aitavad vähendada rasvkudet just tervisele kõige ohtlikumast kehapiirkonnast. Kuigi pruunvetikas on Jaapani traditsioonilise miso supi peamine koostisaine, ei ole teadlaste kinnitusel siiski mõtet antud rooga iga päev liitrite kaupa tarbima hakata, sest fukoksantiin on pruunvetikas valkudega tihedalt seotud ning imendub looduslikul kujul organismis halvasti. Uurimistööd juhtinud Kazuo Miyashita sõnul võib kuluda veel 3-5 aastat, enne kui fukoksantiinil põhinev salenemispill müüki tuleb.

Uuring: mõned antidepressandid muudavad vägivaldseks

Uuemat tüüpi antidepressandid, mis tõstavad mõningate uuringute andmeil enesetapuriski, võivad värske uurimistöö kohaselt ka muuta mõned inimesed vägivaldseks, kirjutab Reuters. Suurbritannia ravimiuurijad avastasid, et ravimifirma GlaxoSmithKline toodetavat ning SSRI ravimiterühma kuuluvat antidepressanti Paxil (paroksetiin) tarvitavad patsiendid käituvad kaaskodanike suhtes vaenulikumalt kaks korda sagedamini kui platseebopreparaati saanud katsealused. SSRIde toimet hakati laiemalt uurima pärast seda, kui selgus, et need võivad ennekõike teismelistel olulisel määral tõsta suitsidiaalse käitumise tõenäosust. Uurijad toonitasid ajakirjas Public Library of Science-Medicine, et kuigi paroksetiini põhjustatavad vägivaldusepuhangud on ilmselt suhteliselt haruldased, tuleb antidepressante välja kirjutades siiski ka seda võimalust silmas pidada. Ka tuleb teadurite hinnangul SSRIde ja vägivaldsuse seost senisest põhjalikumalt uurida.

Jõusaalitrenn võib kahjustada nägemist

Ajakirjas Archives of Ophthalmology tutvustatud Brasiilia teadurite uurimistööst selgus, et regulaarne jõusaalitreening võib suurendada silmasisese rõhu tõusu, nägemisnärvi kahjustusi ja pimedaksjäämist põhjustava glaukoomi tekke riski, vahendab BBC. Uurijate hinnangul on selle põhjuseks tõik, et raskusi tõstes suureneb ajutiselt silma siserõhk ning seda eriti hinge kinni hoidmise ajal. Seetõttu võib jõusaali regulaarne külastamine tõsta glaukoomi tekke tõenäosust, kuna see tõbi kujuneb sagedamini välja neil inimestel, kelle silma siserõhk sageli muutub. Ka võib see brasiillaste hinnangul süvendada glaukoomi neil patsientidel, kes on juba antud silmatõppe haigestunud. Asjatundjate hinnangul ei ole antud tõik siiski piisavaks põhjuseks, miks jõusaalitreeningutest peaks loobuma, sest üldine glaukoomiriski tõus on üsna väike. Küll aga peaksid raskuste tõstmisesse ettevaatlikumalt suhtuma inimesed, kel juba esineb teadaolevalt silma siserõhu kõikumisi või kes on juba glaukoomi haigestunud.

Kaalulangetamine on parim viis diabeeti ennetada

George Washingtoni ülikooli uurija Richard F. Hammani ja ta kolleegide läbi viidud teaduslikust tööst selgus, et kõrge diabeediriskiga ülekaalulistel inimestel on kehakaalu langetamine suhkrutõve tekke ennetamisel võtmetähtsusega faktor, teatab Reuters. Kolme aasta vältel diabeediennetuse programmi raames rasva- ja kaloritarbimist piirates ning füüsilise aktiivsuse taset tõstes kehakaalu 7%list langetamist üritanud ülekaaluliste inimeste seas vähenes suhkrutõve tekke oht koguni 58%. Ennetusprogrammi alguses olid kõik selles osalejad ülekaalulised ning nende organismi võime glükoosi töödelda oli piiratud, mis andis aluse hinnata nad diabeeti haigestumise osas kõrgesse riskiklassi. Programmi raames kogutud andmeid analüüsinud uurijate kinnitusel on just kehakaalu langetamine parimaks viisiks diabeeti haigestumise riski vähendada ning rasvatarbimise vähendamine ning regulaarne sportimine aitavad omakorda lisakilosid alla saada ja nende naasmist vältida. Uurimistööd tutvustatakse pikemalt ajakirja Diabetes Care septembrinumbris.

Briti teadur lõi linnugripi määramiseks kiirtesti

Suurbritannia tervisekaitseameti (HPA) teadur Martin Curran teatas, et on loonud kiirtesti, mille abil on võimalik hetkega kindlaks teha, kas patsient põeb H5 tüvest põhjustatud linnugrippi või tavalist hooajalist grippi, teatab Reuters. Pärast uudse testi kasutuselevõttu kaob vajadus kahe erineva testi järele, kasutada saab vaid ühte proovi ning diagnoosi saab panna kiiresti. Ekspertide hinnangul mängib linnugripi pandeemia puhkedes võime patsiente kiiresti diagnoosida ja asuda neid ravima haiguse võimalikult varajases järgus võtmerolli. Linnugripi viirustüve H5N1 tõttu on seni maailmas surnud 143 inimest ning haiguse leviku piiramiseks on tapetud ca 200 miljonit kodulindu. H5N1 näol on tegemist endiselt linnuviirusega, ent asjatundjad kardavad, et see muteerub inimeselt inimesele levivasse vormi ja põhjustab järgmise globaalse gripipandeemia, mis viib hauda miljoneid või isegi kümneid miljoneid inimesi.

Alzheimeri tõvele eelneb kaalukaotus

Ajakirjas Neurology tutvustatud kahest uuringust selgus, et enne seda, kui Alzheimeri tõbi ja sellega sarnanevad teised dementsusvormid inimesel avalduvad, kaotavad nad märkimisväärsel määral nii ajukudet kui ka üldist kehamassi, kirjutab LiveScience. 449 eaka inimese terviseandmete analüüsist ilmnes, et normaalne vananemisega kaasnev kaalukaotus kahekordistub ligikaudu aasta vältel enne dementsuse sümptomite avaldumist. Avastus võib viia uut tüüpi varajaste diagnoosivahendite loomiseni. Ainuüksi kaalukaotuse põhjal ei saa siiski Alzheimeri tõve teket prognoosida, sest 50ndates ja 60ndates eluaastates inimeste puhul on kehakaalu mõningane langus normaalne nähtus ning kehakaal võib ka isegi vaid ühe aasta lõikes suuresti muutuda. Teadlaste hinnangul tuleks Alzheimeri tõvest põhjustatud püsivate mälukahjustuste ennetamiseks hakata patsiente ravima veel enne, kui esimesed tõvest märku andvad mäluprobleemid ilmnevad. Samas ajakirjanumbris tutvustatud teises uurimistöös leiti, et dementsuse üheks sagedaseks eelkäijaks on hilises keskeas ilmnevad mõõdukad mäluprobleemid.

38% eestimaalastest ostab iga nädal mahla

Turu-uuringute AS viis läbi mahlatarbimise uuringu, mille andmetel ostab 38% Eesti elanikest iga nädal täismahla, kirjutab SL Õhtuleht. Kõige enam on naturaalsete mahlade ostjate hulgas 20–39 aastasi, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab kuus 6000 krooni ja kelle pere on kolmeliikmeline. Tarbijate peamiseks ostumotiiviks on mahla naturaalsus, vitamiinirikkus ja tervislikkus. Hommikusöögi juurde joob täismahla 15% vastanutest. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul selgus, et noorte puhul aitaks mahlajoomisele kaasa konkreetne teadmine mahla kasulikkusest. Eakamad inimesed eelistavad aga hommikumahla seepärast, et seda pole vaja eraldi valmistada. 30–39 aastastele on mahlajoomisel kõige tähtsam argument see, et mahl on investeering tervisesse. Uuringust selgus, et 36% vastajatest ei osta mahla mitte kunagi.

Haigekassa soosib kallist "hulgihinda"

Aprillis jõustunud määrus sunnib patsiente korraga kahe kuu varu ravimeid välja ostma, kurioosseks muudab loo asjaolu, et "hulgi" ostes tuleb see hoopis kallim, sest haigekassa pääseb osaliselt ravimite hüvitamisest, kirjutab Äripäev. Kallinemise tingib see, et haigekassa kompenseerib ravimeid retseptipõhiselt, see tähendab, et soodustusi rakendatakse retsepti, mitte ravimikoguse kohta. Lisaks kehtib määrus, et omaosaluse alusmäära ületav summa kuulub haigekassa poolt hüvitamisele 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 krooni retsepti kohta. Seega, kui arst kirjutab välja näiteks 800kroonise ravimi 50protsendise soodustusega, siis kahe erineva retseptiga ostes peaks apteegis kulutama kaks korda 600 krooni ehk kokku 1200 krooni, ühe retseptiga aga korraga 1400 krooni. "Üle jääv" 200 krooni jääb aga haigekassale. Sotsiaalministeeriumi pessiesindaja sõnul pole kroonilise või eluaegse haiguse puhul ravimi väljakirjutamine lühemaks ajaks kui kaks kuud meditsiiniliselt põhjendatud ning nii tehakse enamikus Euroopa riikides. OÜ Patrika Otepää Apteegi juhataja Siiri Sutnik ütles, et selliseid patsiente, kes korraga kahe kuu ravimite ostmata jätmist väga hoolega kaaluvad, on hinnanguliselt kolmandik.

Mandariinid võivad vähendada maksavähi riski

Mandariini regulaarne söömine võib vähendada maksavähki ning mitmetesse teistesse tõbedesse haigestumise riski, vahendab BBC Jaapani uurijate avastust. Ühes uurimistöös leidsid Jaapani riikliku puuviljade teaduse instituudi uurijad, et toiduks sageli mandariine tarbivatel inimestel esineb vähem maksahaigusi, neil on tervemad veresooned ja väiksem risk haigestuda diabeeti. Teises teaduslikus uuringus avastasid Kyoto ülikooli teadurid, et mandariinimahla joovatel ning kroonilist viirushepatiiti põdevatel patsientidel oli mahla mitte tarbivatest saatusekaaslastest väiksem maksavähi tekke risk. Asjatundjate hinnangul on mandariini tervist kaitsvate võimete võtmepõhjuseks suur orgaaniliste värvainete karotenoidide sisaldus. Toitumisspetsialistid tervitavad jaapanlaste leide, ent toonitavad samas, et erinevad aed- ja puuviljad sisaldavad erinevaid inimesele kasulikke toimeaineid ning seetõttu tuleks pidevalt süüa võimalikult erinevaid vilju. Puu- ja köögivilju tuleks tarbida vähemalt viiel toidukorral päevas, kinnitavad uurijad.

Vietnami uurijad avastasid H5N1 ohtlikkuse saladuse

Vietnami teadlased avastasid tõenäolise põhjuse, miks linnugripi viirustüvi H5N1 on inimestele oluliselt ohtlikum ja põhjustab palju enam surmajuhtumeid kui tavaline gripiviirus, teatab BBC. Ho Chi Minhi troopiliste tõbede haigla uurijad võrdlesid, millist mõju avaldavad inimorganismile H5N1 ja tavagripp. Ajakirjas Nature Medicine tutvustatud uurimistöös selgus, et linnugripp põhjustab inimesel laialdasi põletikulisi protsesse, mis osutuvad sageli surmavaks. Tuvastati ka, et H5N1 nakatunud patsientide neelus on oluliselt enam viirust kui tavagripi haigustekitajaga nakatunud inimestel. Olulise seigana pandi tähele, et enim leidus neelus H5N1 neil patsientidel, kes hiljem surid. Linnugripi tõttu surnud inimestel leiti viirust ka verest, ent tervenenud inimestel seda ei tuvastatud. Uurijad tõid esile, et H5N1 kuhjumine vallandas organismi vastust infektsioonile kontrollivate valkude tsütokiinide suurte koguste eraldumist. Enim avastati tsütokiine nende inimeste organismist, kel H5N1 oli suurimas koguses ehk siis neilt, kes olid linnugrippi surnud. Samuti esines neil lümfotsüütide madal tase vereproovis. Vietnami teadlaste hinnangul viivad just ülalloetletud faktorid hingamiselundkonna laialdaste kahjustuste tekke ning paljudel juhtudel patsiendi surmani. Avastused näitavad, et patsiendi tervenemisvõimalused on otseselt seotud ta organismis oleva H5N1 kogusega, mistõttu arstidel tuleks kasutada enam selliseid viirusevastaseid ravimeid nagu Tamiflu, Relenza ja amantadiin.

Uued antibiootikumid pärsivad bakterite omavahelist suhtlemist

Ravimiuurijad on välja töötamas uudseid antibiootikume, mis mitte ei tapa inimesele ohtlikke baktereid, vaid pärsivad nende omavahelise sidepidamise võimet, teatab New Scientist. Ekspertide hinnangul tekitavad sellised ravimid oma eelkäijatest vähem antibiootikumidele resistentseid haigustekitajate vorme, sest ei mõjuta otseselt bakterite kasvu. Mikroobid suhtlevad omavahel keemiliste signaalide abil. Kui bakterid tunnetavad, et neid on peremeesorganismi sees tekkinud märkimisväärne kogus, vallandavad nad koordineeritud rünnaku ohtlike toksiinide eritamise näol. Uudsete antibiootikumide toimeained ei võimalda bakteritel omavahel signaale saata ning lämmatavad ühisrünnaku juba eos. Kuigi selline lähenemine on esialgsetes katsetustes osutunud efektiivseks, oli bakterisuhtlust pärssivate komponentide leidmine seni väga keeruline ja aeganõudev ülesanne. Nüüd aga lõi Wisconsini ülikooli teaduri Helen Blackwelli juhitav uurimisrühm mikrolainete kasutamisel baseeruva meetodi, mis võimaldab selliste antibiootikumide leidmist kuni 100 korda kiirendada. Esialgsete katsetuste käigus on leitud kaks komponenti, mis pärsivad Pesudomonas aerugionsa nimelise bakteriliigi suhtlemisvõimet. P. aeruginosa ei põhjusta tervetel inimestel haigestumist, ent ründab tsüstilist fibroosi põdevaid patsiente.

Uuring: neandertallased olid normaalsed ja inimesed veidrikud

Kuigi neandertallasi (Homo neanderthalensis) peetakse sageli inimevolutsiooni ebanormaalseks haruks, näitas Washingtoni ülikooli antropoloogi Erik Trinkausi uurimistöö, et tegelikult oli varajaste inimliikide seas veidriku rollis pigem tänapäevane inimene (Homo sapiens), kirjutab LiveScience. Trinkaus on viimase kahe aasta vältel süstemaatiliselt fossiilsetes säilmetes "sorinud" ning võrrelnud neandertallase ja H. Sapiens'i luustikke omavahel ning teiste muistsetel aegadel elanud inimliikide luustikega. Teadur keskendus luustike detailidele, mis näisid olevat enim mõjutatud just geneetikast ja palju vähem elustiilist, kulumisest ning keskkonnast. Trinkausi kinnitusel oli H. Sapiens'il võrrelduna kaugetel aegadel elanud teiste inimliikidega ligikaudu kaks korda enam unikaalseid iseloomulikke jooni kui neandertallastel ehk siis neandertallased olid inimliigi evolutsiooni küsimuses pigem "peavoolu" liik ning tänapäevased inimesed "ebaharilikud esileküündijad". USA teadur tutvustas oma avastust põhjalikumalt ajakirjas Current Anthropology.