Britid arendavad putuktoidulisi roboteid

Bristoli ülikooli robootikalaboratooriumis tegelevad uurijad uusima putuktoidulise roboti Ecobot III edasiarendamisega, teatab National Geographic. Ecobot III on järjekordne brittide loodud robot, mis saab energiat putukaid ja muud tüüpi biomassi ümber töödeldes. Labori direktor Chris Melhuish märkis, et nii soovitakse välja arendada roboteid, mis saavad iseseisvalt hakkama, on intelligentsed ja autonoomsed. Enamik tehisolenditest saab tegutsemiseks vajalikku energiat elektrijuhtmetest, päikesepaneelidest või akudest, ent tulevikus peavad robotid hakkama saama ka seal, kuhu juhtmed ei ulatu, kus päike ei paista ja keegi ei ei asenda tühjaks saanud akut. Melhuishi ja ta kolleegide arvates on selliste "las vabadusse ja nad saavad ise hakkama" tüüpi robotite jaoks parim just putuktoide. Varem on sama uurijate seltskond loonud ka roboteid, mis saavad energiat suhkru ning mädanenud õunte konverteerimisest elektrienergiaks. Selleks kasutavad seadeldised kihistut seedeelundkonda meenutavaid mikroobilisi kütuseelemente, milles tekitavad elektrit biomassi "seedivad" ning selle tulemusena elektrone väljutavad bakterikolooniad. 2004. aastal loodud Ecobot II sai kaheksast kärbsest ammutatud energiaga hakkama 12 päeva.

Arvutati välja putukate väärtus USA majandusele

Selgrootute kaitseühingu Xercesi seltsi teadur Mace Vaughan ning John Losey Cornelli ülikoolist arvutasid kokku, et putukate iga-aastane väärtus Ameerika Ühendriikide majandusele ulatub 57 miljardi USA dollarini, teatab Nature. Loodusliku mitmekesisuse rahandusliku ja majandusliku mõju selgitamine on keskkonnakaitses uudseks lähenemisviisiks, millega selgitatakse selle valdkonna olulisust peamiselt dollarites ja sentides arvutavatele ametnikele-poliitikutele. Ajakirjas BioScience tutvustatud analüüsis pandi hinnalipik külge kõigile majandusmõjuritele ja -toimetustele, mis oleksid ilma putukateta võimatud. Uurijatepaar jättis kõrvale "kodustatud" putukatest, näiteks mesilastest, saadava majandusliku kasu ning Vaughani hinnangul ulatuks seda valdkonda kaasates putukate iga-aastane majanduslik väärtus USAle sadade miljonite dollariteni.

Ekspert: enamik koopamaalingutest on tehtud teismeliste poolt

Üks maailma juhtivaid kaljujooniste asjatundjaid R. Dale Guthier väidab oma uues raamatus "The Nature of Paleolithic Art", et valdava enamiku eelajalooliste koopajoonistuste autoriks on teismelised poisid, kirjutab Discovery Channeli veebilehekülg. Seni on laiemat toetust pälvinud teooria, et kaljujooniste taga on peamiselt kunagiste koobastesse varjunud hõimude vaimsed liidrid ja ravitsejad. Alaska ülikooli professori Guthieri teooria võimaldab uues valguses mõista tõsiasja, et suur osa 10.000 kuni 35.000 aasta eest loodud kaljujoonistest peegeldab tänapäeva kunstiteostes ja graffitis esinevaid sümboleid. Teadur selgitas, et kui tänapäeval saavad teismelised testosterooniportsu kätte autosid ja relvi maalides, siis nende eelajaloolised eakaaslased said sarnase ägeda tunde kujutades suure piisoni tapmist. Guthieri sõnul viitab teismelistele ka tõik, et kui mehi on joonistustes kujutatud üsna skemaatiliselt, siis naiste puhul seda sageli väita ei saa ning üllatavalt palju on neid kujutades pööratud tähelepanu suguelunditele ja teistele sootunnustele. Noormeestele viitab ka maalingute kõrvale jäetud käejälgede analüüs, märkis teadur.

ISSi uus meeskond jõudis kosmosejaama

Kahe päeva eest Baikonuri kosmodroomilt startinud Venemaa rakett Sojuz põkkus edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) ning toimetas sinna uued meeskonnaliikmed Pavel Vinogradovi ja Jeffrey Williamsi ning peagi koos seniste meeskonnaliikmete Bill McArthuri ja Valeri Tokareviga Maale naasva Brasiilia esimese kosmonaudi Marcus Pontesi, teatab BBC. Sojuzi kahe päeva eest toimunud starti jälgisid Brasiilias hinge kinni pidades miljonid inimesed ning Pontesist saab kodumaal naastes tõenäoliselt suur rahvuskangelane. Paljud brasiillased loodavad, et Pontesi tegu puhub elu sisse ka Brasiilia enese soiku jäänud kosmoseprogrammile. Esimese kosmonaudi rahvusvahelisse kosmosejaama saatmine läks Brasiiliale maksma umbes 130 miljonit eesti krooni. Esialgse plaani kohaselt pidi Pontes ISSile lendama NASA süstiku pardal, ent süstikuga Columbia 2003. aastal toimunud õnnetus ning sellele järgnenud pikk lennupaus tõmbasid sellele kavale kriipsu peale.

Eestisse suunduv toonekurg Jaak jõudis Moldovasse

Saatjatega varustatud Eesti must-toonekured Jaak ja Tooni on endiselt terved, neist üks ööbis Moldovas ja teine Bulgaarias, vahendab PM Online lindude teekonda jälgiva Eesti ornitoloogiaühingu projektijuhi Urmas Sellisi teadet. Jaak lendas eile 130 kilomeetrit kodule lähemale ja ööbis Moldova põhjapiiril Dnestri lisajõe ääres. Rände jätkamiseks andis ilmselt võimaluse lääne poolt selginev ilm, märkis Sellis. Tooni jõudis eile õhtul Bulgaaria keskossa ja ööbis umbes samas piirkonnas, kus Jaak viis päeva tagasi. Järgmised asukohad must-toonekurgede kohta saab esmaspäeval.

Kaal: linnugripi hirmu leviku taga on töösturid

Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu hinnangul on linnugripi hirmu levitamise taga ravimitootjate ja lihatöösturite saamahimu, teatab ETV24. Kaalu sõnul leidub nii Eestis kui ka laias maailmas kindlasti palju ohtlikumaid nähtusi kui linnugripp ja selle teadmise valguses on linnugripist ebaproportsionaalselt palju juttu. Ta kinnitas Postimehele antud intervjuus, et linnugripi teema on ülevõimendatud ja selle tulemusena on inimesed paanikasse aetud. Kaalu sõnul kaotasid loomaliha tootmise ja kauplemisega seotud ringkonnad maailmas suure osa oma turust seoses hullulehmatõvega. Maailm aga teatavasti tühja kohta ei salli ning vabaksjäänud turuosa võtsid üle linnuliha tootjad ja müüjad, nüüd tekkis loomaliha-ringkondadel võimalus saada revanš, taguda linnuliha-ringkonnad kõrvuni maa sisse ja võita turuosa tagasi, spekuleeris Kaal. Tema sõnul sobib tekitatud surmahirm suurepäraselt ka ravimitööstusele, mis näeb avarduvaid võimalusi üha suuremal hulgal Tamiflud ja muid ravimeid müüa. Loomaaia direktori sõnul oli haigete ja vigaste lindude loomaaeda vastuvõtu lõpetamine veterinaarameti korraldus.

Vene satelliit võis saada kosmilise löögi

Vene päritolu sidesatelliit Express AM11 sai selle omaniku Venemaa Satelliitside Kompanii (RSCC) teatel orbiidil viibides "ootamatu välise löögi", mis kahjustas kallist seadeldist sedavõrd, et see tuleb saata "kosmosesurnuaeda", teatab New Scientist. RSCC esindaja sõnul näitavad telemeetriaandmed, et 29. märtsil kadus satelliidi jahutussüsteemist loetud hetkedega praktiliselt kogu surve. Selline vigastus ei võimalda tehiskaaslasel temperatuuri kontrollida, mistõttu selle õrn elektroonika ei pea eriti kaua vastu. RSCC pressiteate kohaselt peab sidesatelliidi valmistanud ettevõte NPO-PM surve kadumise põhjuseks tugevat välist lööki. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdi Nicholas Johnsoni hinnangul on see küll võimalik, ent sellised sündmused on geostatsionaarsel orbiidil ülimalt haruldased. Ainus samasugune juhus leidis tema sõnul aset 1993. aastal, mil tõenäoliselt just meteoriidilöögi tõttu langes rivist välja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmoselaev Olympus.

Uuring: pikaaegne mobiilikasutus suurendab ajuvähiriski

Vastupidiselt mitmetele viimasel ajal avalikustatud uuringutele leiti Rootsi riikliku tööeluinstituudi teadurite reedel avalikustatud uurimistöös, et pikaaegne mobiiltelefoni kasutamine võib suurendada ajuvähi tekke riski, kirjutab Reuters. Möödunud aastal ei leitud Hollandi terviseameti eri riikides läbi viidud uuringute koondanalüüsis märke sellest, et mobiilidest ja telerist johtuv kiirgus võiks inimese tervist kahjustada. Jaanuaris tutvustatud Suurbritannia teadlaste neli aastat väldanud uurimistöös ei tuvastatud samuti mobiilikasutuse ja vähitekke vahelist seost. Ent Rootsi eksperdid võrdlesid 2200 vähipatsiendi ning sama hulga tervete inimeste mobiilikasutuse harjumusi. Analüüsi käigus leiti, et 10 aasta vältel tööpäeva jooksul vähemalt tunni aja vältel mobiiltelefoni kasutamine suurendab halvaloomulise peaajukasvaja tekke tõenäosust ning see moodustub suurema tõenäosusega sellele peapoolele, mille vastu telefoni rääkides sagedamini surutakse. Uurimistööd juhtinud Kjell Mildi kinnitusel vähendab mobiili kahjulikku mõju handsfree-süsteemi kasutamine.

Tuju muudab paremaks isegi naljast mõtlemine

Loma Linda ülikooli teadurite väikesemahuline uurimistöö näitab, et kehvas tujus inimesed võiksid mõelda komöödiafilmile, sest ainuüksi naljale mõtlemine muudab tuju paremaks, kirjutab LiveScience. Teadurid jagasid katses osalenud vabatahtlikud kahte gruppi - ühele seltskonnale teatati, et peagi vaadatakse naljafilmi, ent teisele mitte. Uurimistööd juhtinud Lee Berk märkis, et komöödiafilmi ootuses inimestelt video vaatamise eel võetud vereproovides olid kõrgemad heaolutundega seostatavate hormoonide ja ajukemikaalide kogused. Väga põhjapanevaiks ei saa avastust siiski pidada, sest katses osales ainult 16 inimest. Meeleolu tõstvate kehaainete kontsentratsioon püsis kõrge komöödiafilmi vaatamise ajal ning veel 12-24 tundi pärast seda.

Koprad häirivad Järvamaa põllumehi

Kuna kobraste hulk on viimastel aastatel väga suureks kasvanud, tulevad loomad üha sagedamini metsadest põllumaade kuivenduskraavidesse vett paisutama, teatab EPL. Näiteks Järvamaal on seetõttu juba kümmekond põllumajandusühistut kohalikult keskkonnateenistuselt paisude lammutamiseks luba palunud. Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Aleksander Siimensoni sõnul on hetkel maakonnas optimaalse 370 kopra asemel ligikaudu 800 kobrast. Kuna loomade hulk on oluliselt suurenenud, lubab teenistus inimestele tülikaks muutunud loomi üleujutatud piirkondades suvel küttida. Kümneid aastaid kopraid uurinud Nikolai Laanetu metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest kinnitas, et Eestis on viimase loenduse andmetel umbes 17 500 kobrast. Kobraste hulk hakkas meil jõudsalt kasvama 1957. aastast, kui Jägala jõgikonda toodi Valgevenest esimesed kümme kobrast.

NASA pluutolaev on heas töökorras

Kuus Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Pluuto suunas lendava kosmoselaeva New Horizons teaduslikku uurimisseadet seitsmest on korraks sisse lülitatud ning Maale saabunud signaalide kohaselt täies töökorras, vahendab space.com kosmosemissiooni juhtivuurija Alan Sterni teadet. Pluutolaev möödub järgmise aasta alguses Jupiterist ning jõuab Pluutoni 2015. aastal. New Horizonzs saadeti teele 19. jaanuaril ning selle ülesandeks on uurida Päikeseüsteemi üheksandat planeeti Pluutot, selle looduslikke kaaslasi ning Kuiperi vöö kosmilisi objekte. Ühe uurimislaeva teadusaparaadi esmane katsetus toimub alles siis, kui New Horizons läheneb Jupiterile.

Eksperdid: allergiad on Euroopas muutunud epideemiaks

Erinevad allergiavormid, nagu näiteks heinanohu, on Euroopas võtnud epideemiamõõdu ning nende väljaravimata jätmine annab tulevikus valusa löögi nii inimeste tervisele kui ka tervishoiusüsteemidele, vahendab Reuters ekspertide hoiatust. Umbes kolmandikul eurooplastest on mõni allergia ning asjatundjate prognoosi kohaselt on aastal 2015 allergia näiteks igal teisel Suurbritannia lapsel. Euroopa globaalse allergia- ja astmavõrgustiku (GALEN) asepresidendi Peter Burney sõnul on allergiad enim levinud Inglismaal ja Iirimaal, ent diagnoositud juhtumite arv kasvab kiiresti ka uutes ELi liikmesriikides. Burney sõnul ei muutu allergiaprobleem aja möödudes väiksemaks, sest eakamal inimesel tekitab allergia tõsisemaid tervisehädasid. Kuigi allergia on kolmandikul eurooplastest, saab korralikku ravi neist vaid umbes 10%, mis tähendab, et süvenevad allergilised tõved on tulevikus Euroopas ülimalt tõsine tervise- ja majandusprobleem.

Aafrika mullastik on kehvas seisus

Rahvaarvu kiire kasv ning piiratud võimalused väetiste kasutamisel seavad Aafrika põllumajanduse tuleviku tõsisesse ohtu, vahendab New Scientist Ameerika Ühendriikide mittetulundusühingu mullastikuviljakuse ja põllumajandusliku arengu keskuse (IFDC) uurijate hoiatust. IFDC ettekande kohaselt ähvardab Aafrikat senisest veelgi laialdasem näljakriis, sest umbes kaks kolmandikku põllumajanduslikust maast on väga kehvas olukorras. Kuna Aafrika põllumeestel ei ole vajalikke väetisekoguseid kusagilt võtta, vaesub kasutusele võetud põllumaa mullastik väga kiiresti, mistõttu uusi põllumajanduslikke piirkondi tuleb tekitada metsa ja seal elavate liikide heaolu arvelt. IFDC uurijate arvutuste kohaselt on kahe kolmandiku Aafrika põllumaa seisukord sedavõrd kehv, et seal suudetakse üles kasvatada vaid 30% sama suurel maa-alal Ladina-Ameerika ning Aasias toodetavast saagikogusest.

Ministeeriumi tegevuskava püüab teadlaste arvu suurendada

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium loodab täna avaldatud strateegilise kavaga suurendada teadlaste ja inseneride hulka ning investeeringuid teadusesse, seni pole aga valitsus strateegiliste eesmärkide täitmisega toime tulnud, teatab ETV24. Strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" kavandab 2008. aastaks saavutada teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringute summaks 1,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP), 2014. aastaks aga juba 3% SKPst. 2002. aastal oli Eesti teadus- ja arendustegevuse koguinvesteering 0,75% SKPst ning 2003. aastal 0,83% SKPst. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kristjan Haller ütles, et kuigi protsent on pidevalt tõusnud, jäädakse ikkagi strateegilistest plaanidest maha. Uue strateegiaga loodab ministeerium suurendada ka teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate osakaalu kaheksa inimeseni 1000 töötaja kohta.

Infektsioonid kahekordistavad tromboosiriski

Süvaveenitromboosi või kopsuemboolia tekke tõenäosus on ägeda infektsiooni järgselt kuni kaks korda tavalisest tasemest kõrgem, vahendab BBC meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uurimistöö järeldust. Suurbritannia uurijate suurt hulka patsientide tervisenäitajaid hõlmanud analüüsist ilmnes, et hingamis- või kuseteede infektsioonid tõstavad inimesel kaks nädalat hiljem vereklompide tekke tõenäosust kaks korda. Ekspertide hinnangul võib suurenenud risk olla põhjustatud infektsiooniga seotud veresoonte sisekihis ehk endoteelis tekkinud põletikust. Suurbritannias põhjustab süvaveenitromboos ning sellega kaasnevad terviseprobleemid umbes 10% kõigist haiglasurmadest. Ekspertide hinnangul võib analüüsis leitud seos olla osaliselt tekitatud tõigast, et haigena lamavad inimesed keskmisest enam voodis ning pikemalt liikumatus asendis viibimist seostatakse üldiselt tromboosiriski suurenemisega.

Uuring: mõõdukas alkoholitarvitamine ei pruugi olla tervisele kasulik

Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraalia teadurite põhjalik varasemate uuringute koondanalüüs näitas, et mõõduka alkoholitarvitamise positiivsest mõjust tervisele, sealhulgas ka südametervisele, kinnitust andvad teaduslikud uuringud on vigased ja põhinevad valedel alustel, teatab EurekaAlert. 54 senise antud valdkonnas läbi viidud uurimistöö analüüs võeti ette kontrollimaks teadlaste seas levinud arvamust, et paljude uuringute raames peeti vägijookide tarvitajate võrdlusgrupi moodustavateks karsklasteks ka inimesi, kes olid loobunud kärakapanemisest ränkade tervisehädade, vanadusnõtruse või ravimitarvitamise tulemusena. Teadurite selgituse kohaselt kinnitab sellistel alustel tehtud uuring alkoholist tervislikel põhjustel loobunute nõrka tervist, mitte alkoholi enneaegseid surmasid ennetavat mõju. Analüüsi käigus leiti, et vaid seitsmes uuringus arvati karsklaste gruppi ainult pikaaegseid mittejoojaid ning üheski sellises uuringus ei leitud vähimaidki tõendeid sellest, et mõõdukas alkoholitarvitamine võib olla tervisele kasulik. Rahvusvahelise uurimistöö autorite teatel ei saa korrektselt läbi viidud uuringute vähesuse tõttu kindlalt väita, et vähesel alkoholitarbimisel ei ole teatud positiivset tervisemõju, ent nad ei pidanud ka olemasolevate andmete valguses tõenäoliseks, et see avaldub pikemas elueas. Teadlased märgivad, et alkoholitarvitamine võib olla märk inimese heast tervisest, mitte aga selle põhjustaja.

Kuumad Jupiterid ei pühi kõiki väikeplaneete teelt

Eluks kõlbulikud Maad meenutavad planeedid saavad tekkida isegi siis, kui "kuumadeks Jupiterideks" kutsutavad hiidplaneedid läbi nende sünnipiirkonna "rändavad", vahendab New Scientist mitmete viimasel ajal koostatud arvutisimulatsioonide põhjal tehtud järeldust. Paljud seni avastatud Päikesesüsteemi välised planeedid ehk eksoplaneedid on kuumad Jupiterid ehk massiivsed teavakehad, mis asuvad oma tähele lähemal kui Merkuur Päikesele. Astronoomide arvates ei saanud sellised hiidobjektid oma tähe vahetus läheduses tekkida ja liikusid pärast kaugemal moodustumist aegamisi kodupäikese suunas. Seni leidsid teadlased üldiselt, et selline kuumade Jupiteride "migratsioon" pidi eos lämmatama kõik Maa-sarnaste väikeste kiviplaneetide moodustumise alged, kuna hiidplaneet oleks tilluplaneedid kas purustanud või päikesesüsteemist välja puksinud. Ent viimased arvutisimulatsioonid näitavad, et umbes pooled potentsiaalsed "väikesed Maad" võivad sellise kuuma Jupiteri 10.000 aastat kestva täheteekonna vältel siiski terveks jääda. Analüüsi juhtinud Pennsylvania riikliku ülikooli ja NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teaduri Avi Mandelli sõnul tasub seega võõrastest päikesesüsteemidest elujälgi otsides pöörata tähelepanu ka neile kooslustele, kus tähe vahetus läheduses tiirleb hiidplaneet.

Uuring: lapsed ei ole peamised gripilevitajad

Kui seni arvati, et gripi- ja teiste viirushaiguste peamised laialikandjad on väikesed lapsed, kes vahendavad haigustekitajaid lasteaia ning -sõime kaudu, siis Ameerika Ühendriikide riikliku terviseinstituudi ja Pennsylvania ülikooli teadurite viimase 30 aasta gripiepideemiate leviku analüüs näitas, et "pisikumasinaks" peetavad lapsed on haiguslevitajatena teisejärgulised tegelased, kirjutab Reuters. Teadusajakirjas Science tutvustatud uuringus väidetakse, et peamiseks viirushaiguste levitajaks on hoopis tööle ja tagasi koju siirduvad täiskasvanud. Ekspertide arvates võib leid muuta viisi ja meetodeid, kuidas arvatavat lähenevat gripipandeemiat ning iga-aastast gripiepideemiat pidurdada üritatakse. Teadurid kinnitavad, et väikese raadiusega haigusleviku osas on lapsed küll tõepoolest tõsised tegijad, ent pikemate vahemaade taha toimetavad pisikud siiski ennekõike täiskasvanud. Analüüsist ilmnes ka, et Ameerika Ühendriikides algab gripiepideemia Californiast palju sagedamini kui ühestki teisest osariigis ning nüüd üritatakse kindlaks teha, miks see nii on.

Süvaveekaladel läheb üldiselt hästi

Kuigi maailmameres elavad kalapopulatsioonid on üldiselt kahanemas, tõuseb mitmete süvaveeliikide arvukus samal ajal oluliselt, vahendab National Geographic Scrippsi okeanograafiainstituudi teadurite ajakirjas Ecology tutvustatud uuringu tulemust. Eriti kenasti näib minevat 3000-6000 meetri sügavusel ookeanipõhja tasandikel elavatel kalaliikidel. Näiteks süvavee-grenaderide (Coryphaenoides armatus) arvukus on uuringu kohaselt aastail 1989-2004 koguni enam kui kahekordistunud. Uurimistööd juhtinud David Baley märkis, et süvaveekalade hea olukord tuleneb peamiselt kahest tõigast - muutused kliimas ja ookeanides on suurendanud süvavees leiduvate toiduvarude kogust ning nii sügaval elavate kalade populatsioone ei kahjusta nende "ülemisel korrusel" liikuvate naabrite ridu hõrendav kalapüük.

Toonekurg Jaak on juba Rumeenia piiri lähistel

Saatjatega varustatud Eesti must-toonekured Jaak ja Tooni on elus ja terved ning eile viibis üks Türgis ja teine Rumeenia piiri lähistel, vahendab PM Online lindude teekonda jälgiva Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuhi Urmas Sellisi teadet. Eile tiirles rahvusvahelises projektis «Lennates üle Natura 2000» osalev must-toonekurg Tooni Istanbuli kohal. Pooleteise päevaga lendas Tooni 360-kilomeetrise vahemaa ja jõudis ilmselt üle Bosporuse väina. Sellise teatel on ilm Bosporuse kandis praegu soe, puhub kerge kagutuul, ka nähtavus on hea. Teine projektis Eestit esindav must-toonekurg Jaak viibib teist päeva Rumeenia-Moldova piiril Pruti jõe ääres. Sellis oletab, et Jaaku sundis pikemat peatust tegema nii tühi kõht kui ka põhja poolt vastu tulnud ja endaga vihma kaasa toonud madalrõhkkond.

Uuring: regulaarseid väljasuremislaineid põhjustab kosmiline kiirgus

Päikesesüsteemi perioodiline üles-alla liikumine Linnutee galaktilise ketta suhtes allutab meie koduplaneeti regulaarselt suuremale kogusele kosmilisele kiirgusele, mis võib selgitada Maa bioloogilise mitmekesisuse näiliselt müstilist langust iga 62 miljoni aasta järel, kirjutab New Scientist. Päikesesüsteem teeb Linnuteele tiiru peale umbes iga 100 miljoni aasta järel ning siksakitab ringikujuliselt liikudes aeg-ajalt galaktilise ketta keskmest üles- ja siis jälle allapoole. Varasemates uuringutes on leitud, et see liikumine võib mõjutada Maa kliimat, sest lend läbi tohutute vesinikupilvede võib paisata atmosfääri tavalisest enam kosmilist tolmu, mis blokeerib päikesevalguse jõudmise maapinnani ning toob kaasa temperatuuride languse. Teise teooria kohaselt mõjutab gaasipilvede raskusjõud komeetide liikumistrajektoori ning kosmiliste objektide kokkupõrked planeediga põhjustavad suuri väljasuremislaineid. Nüüd leidsid Mihhail Medvedev ja Adrian Melott Kansase ülikoolist, et Maa regulaarne vertikaalkõikumine galaktikakettas toimub samas rütmis globaalsete väljasuremislainetega meie planeedil. Maa liikide arv on iga 62 miljoni aasta järel oluliselt langenud vähemalt viimase 542 aasta jooksul. Teadurite analüüs näitas, et kõige laialdasemad väljasuremislained on aset leidnud, kui Päikesesüsteem on oma liikumistsükli kõige põhjapoolsemas punktis, mis ulatub umbes 230 valgusaasta kõrgusele galaktikaketta kohale. Medvedevi sõnul jõuab ses punktis maapinnani enim ohtlikku kosmilist kiirgust, mis põhjustab suurtes kogustes olulist liigilise mitmekesisuse langust.

Palvetamisest pole südamepatsientidele mingisugust kasu

Palvetamisel südameoperatsioonile minevate patsientide tervise eest ei ole nende lõikusejärgsele taastumisele mitte mingisugust mõju, vahendab CBC 1800 kuues erinevas haiglas operatsioonil käinud inimest hõlmanud ja ajakirjas American Heart Journal tutvustatud uurimistöö tulemust. Harvardi meditsiinikooli teaduri Herber Bensoni uurimisrühma liikmed palusid patsientide tervise eest palvetada kolme erineva kristliku koguduse liikmetel. Palvetajatele jagati patsiendi eesnimi ja perenime esimene täht ning neil paluti alates operatsioonieelsest õhtust kahe nädala jooksul palvetada "eduka operatsiooni ja kiire taastumise ning komplikatsioonide puudumise" eest. Kuigi palvetamisel enesel polnud patsientide tervisenäitajatele mitte mingisugust mõju, esines inimestel, kes teadsid, et nende eest palvetatakse, mõnevõrra vähem komplikatsioone kui neil patsientidel, kes polnud ses päris veendunud.

Päikesekreemi tootjad kaevati kohtusse

Ameerika Ühendriikide advokaadibürood koondasid üheksa senist kohtuasja ning kaebasid Los Angelesi kõrgemasse kohtusse päikesekreemide valmistajad, kirjutab Reuters. Kohtuhagis ei esitata isikute kahjutasunõudeid, ent maailma juhtivaid päikesekreemide valmistajaid süüdistatakse valeväidete esitamises oma toodete kaitsevõime kohta. Juristide hinnangul on päikesekreemi tootvad ettevõtted tarbijale valetanud kreemide nahka kaitsva võime ja vees peal püsimise kohta. Hagis märgitakse muuhulgas, et reklaamid tekitavad valearusaama, et päikesekreem kaitseb efektiivselt rannas pikemat aega mängivate laste nahka nahavähki põhjustava päikesekiirguse eest.

Eestis tegutseb ainult üks ravimitootja

Viis aastat tagasi kihisevaid tablette tegema hakanud väikefirma OÜ Vitale-XD on kohalikus farmaatsiatööstuses ainuke, mis ka sisuliselt toodab - teised ravimitootjad ainult pakendavad, kirjutab Äripäev. Eesti kapitalil põhineva Vitale-XD ühe omaniku ja tegevjuhi Raissa Šušujeva sõnul ei toodeta kihisevaid tablette ligi tuhande kilomeetri raadiuses, lähim konkurent asub Poolas. Vitale-XDs töötab kümme inimest, kellel kõigil on taskus farmaatsiaeriala kõrgkoolidiplom ning kõik nad on saanud töökogemuse Tallinna Farmaatsiatehases. Šušujeva andmeil on nad kokku investeerinud umbes 24 miljonit krooni ja ligi pool sellest summast on kulunud ravimilitsentsidele. Lisaks ravimilubade soetamisele tuleb igas riigis, kuhu soovitakse oma ravimeid eksportida, kinni maksta ka eelkliinilised ja kliinilised uuringud, lisas ta. Vitale-XD ostab üle maailma sisse ligi sada komponenti ning pressib neist 19 sorti kihisevaid tablette.

Antarktika soojeneb metsiku kiirusega

Keskmised talvised õhutemperatuurid Antarktika kohal atmosfääris on viimase 30 aastaga tõusnud enam kui 2 kraadi C võrra, vahendab BBC Suurbritannia polaaruurijate uuringute järeldust. Ajakirjas Science tutvustatud uuringust ilmneb, et soojenemine on valdav trend kogu mandri ning nõndanimetatud Lõuna-Jäämere kohal. Suurbritannia Antarktika uuringute keskuse (BAS) teadurite kinnitusel ei ole esialgu üheselt selge, kas üldist temperatuuride tõusu põhjustab kasvuhoonegaaside taseme tõus atmosfääris või on tegemist Antarktika kliimasüsteemi normaalse faasiga. Meie planeedi kõige kiirema regionaalse temperatuuride tõusu põhjuste mõistmist peetakse siiski ülimalt oluliseks, sest antud piirkonnas on nii suur kogus lund ja jääd, et selle täielik sulamine tõstaks maailmamere taset kuni 60 meetri võrra. Lisaks selgus brittide uurimistööst, et viimasel kahel aastakümnel koostatud kliimasoojenemise arvutimudelid ei suuda Antarktikas toimuvat adekvaatselt selgitada.

Sõjalaevade sonaritel ei leitud vaalasurmades süüd

Enam kui aasta väldanud uurimistööga ei suudetud välja selgitada, miks heitsid 36 vaala end 2005. aasta jaanuaris Põhja-Carolinas kaldale, kirjutab New Scientist. Kurb sündmus pälvis omal ajal avalikkuse ja meedia suurt tähelepanu, kuna vaalasurmade põhjuseks peeti hüdrolokaatorite ehk sonarite kasutamist sõjalaevadel. Uurimisrühma juht, akustikaprogrammide ekspert Brandon Southall selgitas, et vaalade põhjalikul lahkamisel ei leitud ühest kaldaleheitmise põhjust ning seega ei ole alust väita, et vaalasurmade põhjustajaks oli sonarite kasutamine. Antud kaldaleheitmine erines varasematest ennekõike seetõttu, et samaaegse surma leidsid kolme erineva vaalaliigi isendid ning sündmus leidis aset piirkonnas, kus USA merevägi soovib luua hüdrolokaatorite katsetamise tsooni. Varasemates uuringutes on jõutud järeldusele, et hüdrolokaatorid võivad põhjustada nokkvaalade kaldaleviskumist, kuna nad ehmatavad ootamatute helide peale ning liiga kiire pinnaletõusmise tõttu saavad nende kopsud, neerud ja teised organid tõsiseid kahjustusi. Ent uuringu kaasautor David Rotstein Tennessee ülikoolist märkis, et uuritud vaaladel selliseid vigastusi ei täheldatud ning ükski neist ei olnud ka nokkvaal.

NASA tutvustas enneolematult värvilist Jupiteri

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) avalikustas seni kõige detailsemad värvilised kaardid planeedist Jupiter, teatab BBC. Enneolematud täpsed fotokaardid pandi kokku kosmoselaeva Cassini 2000. aasta 11. ja 12. detsembril planeedist möödudes tehtud fotodest. Kuna kosmoselaeva kaamera tehtud fotod olid vaid kahevärvilised, töödeldi neid, et tulemus oleks täpselt selline, nagu avaneks Jupiteri lähedalt silmitsevale inimesele. NASA eksperdid koostasid Cassini saadetud materjalide põhjal silindrilise kaardi planeedist ning kaardid Jupiteri lõuna- ja põhjapoolusest. Kosmoselaev Cassini jõudis Saturni orbiidile 2004. aasta 1. juulil.

Prussakad otsustavad küsimusi demokraatlikult

Prussakad võtavad kõiki grupi liikmeid puudutavaid otsuseid vastu väga lihtsa demokraatliku printsiibi põhjal, kus igal isendil on võrdne "sõnaõigus", selgus Discovery Channeli teatel Belgia teadurite ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uuringust. Brüsseli ülikooli sotsiaalökoloogia teaduskonna teaduri José Halloy töörühm leidis prussakaid (Blatella germanica) uurides, et nende otsused sünnivad ennustatava meetodi abil, millega saab selgitada ka teiste putukate ning isegi mõnede imetajate grupikäitumise aluseid. Halloy selgitas, et hääletud prussakad kasutavad suhtluseks keemilisi signaale, teineteise kompamist, nägemist ja haistmist. Belgia teadurid uurisid prussakate grupikäitumist asetades nad anumasse, milles oli piiratud arv peidukohti. Katsete käigus sooviti näha, kuidas putukad end erinevate peidukohtade vahel "laiali jaotavad". Eksperimendi esimeses järgus jagunesid 50 prussakat pärast "nõupidamist" kolme 40 putukat mahutava majakese vahel võrdselt - 25 ja 25, kusjuures üks varjualune jäeti tühjaks. Kui peidukohtade arvu tõsteti kolmeni, ent suurendati nende mahutavust, koondusid kõik prussakad ühte varjualusesse. Teadlaste sõnul on suures grupis elamine prussakatele kasulik ning seega on taolise jaotumiseni viiv otsusemehhanism neile võimalikest sobivaim.

Vostoki järve lähedalt leiti jälgi kuumalembesest bakterist

Prantsusmaa ja Venemaa uurijad leidsid Antarktika jääaluse Vostoki järve lähedase jääkihi settelademetest jälgi kuumalembestest ehk termofiilsetest bakteritest, kes eelistavad tavaliselt 50-60 C plusskraadist temperatuuri. See viitab võimalusele, et 3 kilomeetri sügavusel peidus olevas veekogus on kuumaveeallikaid, kirjutab BBC. Teadlased arvavad, et umbes 14.000 ruutkilomeetrine järv on olnud välisilmast täielikult isoleeritud umbes 15 miljonit aastat. Kui jääaluses järves peaks leiduma elu, on see ekspertide hinnangul kindlasti unikaalne ning võib anda vihjeid sest, milline elu võiks leiduda Jupiteri jääkilbiga kaetud looduslikul kaaslasel Europa. Vostokist enesest ei ole praegu veel elujälgi leitud, ent uurimistööd sujuvad üsna aeglaselt, et mitte jääalust järve maapealsete mikroorganismidega saastada. Kui Vostokist elu ei leita, läheb järv ometi ajalukku - siis oleks tegemist esimese meie planeedi loodusliku veekoguga, kus ei leidu mingisugust elu.

Eesti riik linnugripiravimit Tamiflu lõputult sisse ei osta

Võimaliku gripipandeemia puhuks on riigil tarvilik 3000 doosi gripiravimit Tamiflu varutud ning mõõtmatutes kogustes riik ravimit kokku ostma ei hakka, kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Marika Raiski PM Online'i teatel. Ravimifirma Roche Eesti esindaja teatas täna, et riik peaks Tamiflud ehk oseltamiviiri rohkem sisse ostma, sest pandeemia puhkemisel läheks vaja sada korda rohkem doose kui seni varutud. Raiski sõnul on sotsiaalministeerium oma otsuse selles küsimuses langetanud. Sotsiaalministeeriumi ekspertide koostatud raportist selgub, et Eestis hinnatakse linnugripi inimeselt inimesele leviku võimalust väga väikeseks. Raiski sõnul tekib gripipandeemia kindlasti kusagil mujal, mitte Eestis.

Sotsiaalne vööndivahetusväsimus ajab suitsetama

Ludwig Maximiliansi ülikooli teaduri Till Roennebergi juhitava töörühma uuring näitas, et enam kui pooled inimestest on sunnitud elama päevarutiinis, mis ei kattu nende geneetiliselt määratud "siseajaga", kirjutab New Scientist. Saksa teadurid hindasid enam kui 500 vabatahtliku "kronotüüpi" ehk siis faktorite kogumit, mis paneb paika, kas tegemist on "hommiku- või õhtuinimesega". Kogutud andmete analüüsist ilmnes, et keskmine inimene soovib magada ajavahemikul 0.30-8.30, kuid tervikuna varieeruvad kronotüübid sedavõrd suuresti, et mõned õhtuinimesed on ikka veel üleval, kui varajasimad ärkajad juba teki nurka viskavad. Roennenbergi sõnul ei saa paljud sest peamiselt geneetiliselt määratud elurütmist kinni pidada, sest see ei sobi kokku nende töörutiiniga. Ta hindas, et seetõttu viibivad enam kui pooled inimesed pidevalt "sotsiaalse vööndivahetusväsimuse" seisundis. Teadlased leidsid ka, et kui kronotüübiga samas rütmis elavate inimeste seas on suitsetajaid vaid 10%, siis 7-tunnise või veelgi suurema ajanihkega päevi mööda saatvate inimeste seas on see osakaal koguni 70%.

Õdedel tekib võimalus osutada iseseisvat õendusabi

EV valitsus kiitis täna heaks ja saatis riigikokku tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse, teatab sotsiaalministeerium. Seadus võimaldab tulevikus perearstide juures tegutsevatel vastava kvalifikatsiooniga õdedel osutada iseseisvat õendusabi. Ministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul ei taha iga õde luua oma äriühingut ning nüüd tekib perearstil õigus pakkuda õendusabi läbi oma äriühingu. Samuti tagavad seadusemuudatused parema töötervishoiuteenuse kättesaadavuse. Seadusemuudatuste eesmärgiks on parandada ja täpsustada ka kiirabiteenuse tellimuse tingimusi. Laasiku sõnul ei viida edaspidi kiirabiteenuse tellimiseks läbi avalikku konkursi, kuna see pigem halvab teenuse jätkusuutlikust.

Identifitseeriti vähkkasvaja levikut võimaldav valk

Austria ning Kanada uurijad tuvastasid ja blokeerisid valgu, mida seostatakse rinna-, eesnäärme- ja nahavähi levimisega luudesse, teatab Reuters. Valku RANKL toodetakse luuüdis ja hiirtel läbi viidud laborikatsed näitasid, et selle valgu pärssimine peatab vähirakkude siirdumise luudesse, selgus teadusajakirjas Nature tutvustatud uurimistööst. RANKL on peidus luudes ning kui vähirakud liiguvad organismis ringi, tõmbab ta neid ligi, selgitas ohtliku valgu toimemehhanismi Austra Teaduste Akadeemia teadur Josef Penninger. Pärast metastaasi käigus algsest piirkonnast edasi levimist muutub kasvaja ravimine varasemast palju keerulisemaks. Hinnanguliselt levib vähkkasvaja luudesse umbes 70% kaugelearenenud rinnavähki ning 84% kaugelearenenud eesnäärmevähki põdevatest patsientidest. RANKLit blokeeriva medikamendi toimel tekkisid luusiirded väiksemal hulgal hiirtest ning need ründasid vähem luupiirkondi, ent teistesse organismi punktidesse levimist valgu pärssimine ei vähendanud. Penninger ja ta kolleegid toonitavad, et esialgu on kirjeldatud toime dokumenteeritud vaid hiirtel, ent kaudsed andmed näitavad, et tõenäoliselt annab identifitseeritud valgu mõjutamine sarnase tulemuse ka inimestel vähemalt rinnavähi puhul.

Vitamiinid võivad tõsta preeklampsia riski

Suured vitamiinidoosid võivad rasedatel naistel ohtliku preeklampsia ehk rasedusaegse hüpertensiooni riski tõsta, mitte aga langetada, selgus BBC teatel meditsiiniajakirjas Lancet tutvustatud uuringus. Pärast 20. rasedusnädalat tekkiva preeklampsia korral tõuseb raseda vererõhk sedavõrd kõrgele, et see seab ohtu nii naise kui ka ta lapse tervise ja elu. Varem arvasid eksperdid, et C- ja E-vitamiin aitavad selle tervisehäda väljakujunemist ennetada, ent värske, 2400 erinevate tervisehädadega kimpus rasedat hõlmanud uuringu käigus leiti, et preeklampsia tekkis suuri vitamiinidoose tarvitavatel emadel keskmisest nädal varem ning neil oli 15% suurem oht tuua ilmale alakaalulisi beebisid. Uuringu autorid toonitavad siiski, et uurimistöös analüüsiti suurte vitamiinidooside mõju juba tervisega kimpus olevatele rasedatele ning mõõdukate koguste toidulisandite ja ennekõike foolhappe tarvitamist tuleks tulevastel emadel siiski jätkata.

Maailmapank: kliimamuutused annavad Ida-Aasiale ränga hoobi

Globaalsed kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt olulisel määral Ida-Aasia riikide majandusnäitajaid, mõjudes ühtviisi negatiivselt nii rannikuäärsetele majandustsoonidele kui ka piirkonnas elavatele vaestele inimestele, vahendab Reuters Maailmapanga analüütikute hoiatust. Maailmapankurid prognoosivad piirkonnale tõusvat veetaset, tugevamaid torme ning varasemast enam põuda ja üleujutusi, mis põhjustavad senisest enam inimkaotusi ja halvendavad oluliselt miljonite inimeste eluolu. Maailmapank leiab, et osaliselt on toimuvas süüdi ka riigid ise, kuna nende valitsused pole suutnud energiasäästlikkust propageerida ja kasvuhoonegaaside emissioone vähendada. Panga kaks korda aastas avaldatavas Ida-Aasia regiooni majandusülevaates ennustatakse, et kliimamuutused mõjutavad piirkonna riikide SKPd lähitulevikus olulisel määral.

Eesti geoloogid kogunevad kevadkonverentsile

Homme algusega kell 10 tähistab Eesti Geoloogiakeskus kevade ja geoloogide välitööperioodi algust traditsioonilise kevadkonverentsiga "Lähenevad rannad". Ettekannete põhitähelepanu on sel korral pööratud Eestimaa randadele, ent räägitakse ka maapõuega seonduvatest probleemidest. Ettekandjad on Eesti Geoloogiakeskusest, AS-st Merin, TTÜ mäeinstituudist ja Geoloogia Instituudist, TLÜ Ökoloogia Instituudist, Eesti Meremuuseumist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist ja Eesti Paeliidust. Konverents toimub TTÜ Küberneetika Instituudi majas aadressil Akadeemia tee 21

Ravimifirma: Eesti vajab senisest 100 korda suuremat Tamiflu kogust

Arvestades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusi ja teiste Euroopa riikide praktikat, peaks Eesti oma elanikkonna kaitseks soetama linnugripiravimit Tamiflu senisest varust 100 korda suurema koguse, leiab ravimifirma Roche Eesti esindus. Tänavu veebruari lõpus Eestisse jõudnud esmane kogus riiklikust linnugripiravimi Tamiflu ehk oseltamiviiri varust oli 3000 doosi. Eestis olemasolev riiklik Tamiflu varu on Roche Eesti OÜ tegevjuhi Kadri Mägi sõnul eelkõige mõeldud meditsiinitöötajatele ja "eesliini" päästetöötajatele. Mägi sõnul on hea meel tõdeda, et valitsus leidis raha linnugripi ennetamise kulude katteks ja ametkonnad on valmistunud linnugripi Eestisse jõudmiseks. Samas on tema hinnangul selgusetu, millega ravitakse inimesi võimaliku pandeemia puhkedes, kui gripivaktsiini alles välja töötatakse. WHO ekspertide hinnangul peaks ravimivarudega olema kaetud 20-25% elanikkonnast.

Valitsus otsustas lõpetada Põhja-Eesti Verekeskuse tegevuse

EV valitsus otsustas lõpetada 1. juuniks Põhja-Eesti verekeskuse tegevuse, põhjendades seda vajaduse puudumisega osutada verekeskuse teenuseid riigiasutuse tasandil. Pärast Põhja-Eesti verekeskuse likvideerimist hakkab teenuseid osutama SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastav struktuuriüksus, vahendab ETV24 valitsuse pressiesindaja teadet. Põhja-Eesti regionaalhaigla on seni olnud ka Põhja-Eesti verekeskuse toodete suurimaks tellijaks ja kasutajaks. Samas on riigikantselei teatanud, et seni puudub õiguslik alus teenuse osutamise üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Sotsiaalministeerium kavandab probleemi lahendamiseks muuta vereseadust, nähes ette võimaluse halduslepingu sõlmiseks.

Aplad koivastsed ähvardavad Pekingi rohelisi olümpiamänge

Põhja-Ameerika metsadest pärinev ning Hiinas võõrliigina leviv ameerika valge koiliblikas ähvardab 2008. aastal toimuvad ja kõigi aegade keskkonnasõbralikematena reklaamitavad olümpiamängud untsu keerata, vahendab Reuters Hiina metsandusministeeriumi kurtmist. Ministeeriumi pressiteate kohaselt ründavad ohtliku koiliigi aplad vastsed armutult osana olümpiamängude roheliseks muutmise projektist Pekingi lähistele istutatud tuhandeid hektareid puid. Antud liblikaliik on väga tõhus paljuneja, sest toob ilmale korraga kuni 3000 muna, millest väljuvad vastsed suudavad suure puu lehtedest tühjaks süüa vaid loetud päevadega.

Saturni rõngastest leiti minikuud

Saturni kuulsate rõngaste sees tiirlevad ümber planeedi vaid sadade meetrite laiused tillukesed looduslikud kaaslased, kirjutasid kosmoselaeva Cassini kogutud andmeid analüüsinud USA astronoomid ABC teatel ajakirjas Nature. Leid võib kinnitada laiemat toetust pälvinud teooriat, mille kohaselt kujutavad Saturni rõngad enesest kaugetel aegadel komeedi või asteroidi poolt purustatud Saturni jäise kuu jäänuseid. Taoline kokkupõrge tekitab aga igat mõõtu kosmilist prügi - alates tolmust ja lõpetades mitmete kilomeetrite suuruste kamakatega. Seni olid teadlased aga leidnud Saturni rõngastest kas väga väikeseid, paari sentimeetri kuni mõne meetri suuruseid osakesi, või siis päris suuri objekte, nagu kilomeetrilaiused looduslikud kaaslased Pan ja Daphnis. Nüüd teatas astronoom Matthew Tiscareno juhitav töörühm, et Cassini fotodelt on näha rõngaste sisse tekkinud erikujulisi moodustisi, mille "autoriteks" on tõenäoliselt umbes 100-meetrise läbimõõduga kosmilised objektid, mis ise on fotole jäämiseks liiga väikesed. Seni on rõngastest leitud neli minikuu arvatavat liikumisjälge, ent teadlased loodavad nende arvu olulist suurenemist, sest hiljem sel aastal asub Cassini Saturni rõngastesüsteemi senisest põhjalikumalt uurima.

Linnugripivaktsiin osutus loodetust kehvemaks

Veel ühe linnugrippi põhjustava viiruse alamtüübi H5N1 vastase inimvaktsiini katsetuse tulemus osutus spetsialistidele pettumuseks, sest tugev immuunvastus tekkis vaid kõrgete dooside korral, teatab New Scientist. Rochesteri ülikooli teadur John Treanor ja ta kolleegid katsetasid ravimifirmas Sanofi-Pasteur 2004. aastast pärit H5N1 viirustüvest loodud inimvaktsiini, ent sarnaselt varem katsetatud vaktsiinidele andis see haiguskaitse tekkeks piisavalt tugeva immuunvastuse vaid kahe 90-mikrogrammise doosi korral. See on 12 korda suurem kogus kui tavalise gripivaktsiini puhul ning isegi selline hiigelhulk vaktsiini oli efektiivne vaid pooltel katses osalenutel. Kuna H5N1 võib ekspertide sõnul pandeemia põhjustada juba lähiajal, ei suudeta selle pidurdamiseks piisaval hulgal vaktsiini toota ning seega peetakse äärmiselt oluliseks, et vaktsiin toimiks ka väikestes kogustes. Ravimiasjatundjad kahtlustavad, et inimese immuunsüsteem ei reageeri H5N1 vaktsiinidele tavaomasel moel, kuna neis kasutatava viiruskoguse pinnavalkude keemilises käitumises on tavagripi haigustekitajaga võrreldes olulisi erinevusi.

ISSi uus meeskond saadeti teele

Baikonuri kosmodroomilt startis Eesti aja järgi kell 4.30 Venemaa kanderakett Sojuz, mille pardal toimetati orbiidile rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) kaks uut meeskonnaliiget Pavel Vinogradov ja Jeffrey Williams ning esimene Brasiilia astronaut Marcos Pontes, teatab Reuters. Reisile muuhulgas koduriigi jalgpalli rahvuskoondise särgi kaasa võtnud 43-aastane Brasiilia õhujõudude piloot Pontes naaseb 10 päeva pärast koos seniste meeskonnaliikmete Bill McArthuri ja Valeri Tokareviga Maale, ent Vinogradov ja Williams jäävad ISSi tööd tegema ja valvet pidama järgmiseks kuueks kuuks. Sojuz peaks ISSiga põkkuma kahe päeva pärast.

Kured Jaak ja Tooni jõuavad lõunast Eestisse

Lähipäevil jõuavad koju Eestisse must-toonekured Jaak ja Tooni, kelle külge pandud raadiosaatja abil on linnuteadlastel nüüd senisest täpsem pilt nende lindude talvitumiskohast, teatab Postimees. Toonekured Jaak ja Tooni on osa lindude satelliitjälgimise projektist «Lennates üle Natura 2000». Saatjad pandi mullu külge veel 24 lõunasse lennanud Euroopa toonekurele. Tänu nüüd kodumaale naasvatele kurgedele said teadlased esimese kinnituse selle kohta, et must-toonekured talvituvad Etioopias. Tänu projektile sai kinnitust ka linnu-uurijate varasem oletus, et isased toonekured saabuvad kevadel Eestisse tagasi varem, et teha pesa paarilise saabumiseks.

Riik plaanib Eesti haiglatele anda õiguse ravimeid müüa

Poliitikud on küpsetanud valmis plaani anda haiglatele õigus pidada jaemüügi rohupoode, samas protestivad apteegiketid ja ravimiamet selle kava vastu, teatab Postimees. Igas suuremas haiglas või polikliinikus on apteek, kus saab arstilt saadud retsepti kohe kaubaks vahetada. Kuid haiglad rendivad apteekidele vaid ruume, sest seadus keelab haiglal jaemüügiapteeki omada. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik selgitas, et loomaks konkurentsi soovitakse anda haiglatele õiguse omada jaeapteeke. Laasik viitas sellele, et kaks suurt ravimite hulgimüügifirmat, Magnum Medical ja Tamro on omavahel jaganud ka apteegituru. Need firmad on liitnud kas omandamise või turustusfirma kaudu enamiku Eesti apteekidest kahte suurde ketti. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on ebaõiglane, et ravimite hulgimüügifirmad võivad omada apteeke, aga haiglad mitte.

Rasedad kipuvad Eestis suitsu kiskuma

Lisaks sellele, et suitsetamine on muutunud paljude Eesti noorte neidude jaoks igapäevaseks tegevuseks, ei pelga ka üha rohkem naisi tunnistada, et nad on kogu raseduse aja sigarette pahvinud, kirjutab Postimees. Sünni- ja abordiregistri andmetel on suitsetajate osa rasedate hulgas aasta-aastalt vaikselt, ent järjepidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal tunnistas suitsetamist 7,2 protsenti lapseootel naistest, siis ülemöödunud aastal oli neid juba 9,3 protsenti ehk 1286 naist. Raseduse ajal suitsetamisest loobuda on õnnestunud aastate jooksul keskmiselt vaid kahel protsendil naistest. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipandi ütles, et kuna Eestis suitsetab praegu juba iga viies 15-aastane tüdruk, siis on oluline keskenduda sellele, et noored üldse ei alustaks suitsetamist.

Loodi igavuse põhjustamisest teatav seadeldis

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadurite loodud aparaat analüüsib inimeste emotsioone ning aitab autistlikul inimesel kaaskodanikega senisest edukamalt suhelda, kirjutab New Scientist. Üks autistide suurimaid probleeme teiste inimestega suhtlemisel on suutmatus tabada sotsiaalseid märguandeid. Uudne seadeldis annab aga omanikule märku, kui tema vestluskaalsane hakkab üles näitama väsimuse või tüdimuse märke. Aparaat koosneb tillukestest kaamerast, mille saab kinnitada prillide külge, mis on ühendatud miniarvutiga, kuhu laetud tarkvara analüüsib vestluskaaslase emotsionaalset seisundit. Kui autist ei suuda arvuti hinnangul oma jutuga kaasvestlejat köita, annab seadeldis sellest vibreerimisega märku. Esimesed vabatahtlikud, kellest osa on ka autistid, saavad emotsioonide tuvastajat katsetada juba sel nädalal. Laiemale avalikkusele tutvustatakse aparaati järgmisel nädalal MIT'is toimuval kehaandurite võrgustike konverentsil.

Beeta-karoteen hoiab kopsud noorena

Inimestel, kelle veres on kõrge kontsentratsioon looduslikku ühendit beeta-karoteeni, säilib kopsude hea töötase kõrgema vanuseni, vahendab Reuters Prantsusmaa riikliku terviseinstituudi INSERM teadurite ajakirjas Thorax avaldatud uurimistöö järeldust. Mõnevõrra üllataval kombel leiti ka, et beeta-karoteen ja E-vitamiin võivad teatud määral kaitsta suitsetajate kopse. Uurimistööd juhtinud dr. Armelle Guenegou sõnul näitab uuring, et nii suitsetajad kui mittesuitsetajad peaksid tarbima suures koguses aed- ja puuvilju, kui nad tahavad oma kopsud noorena hoida. Tema sõnul ei tähenda leid kohe pärist kindlasti, et aedvilju närivad suitsetajad võivad nüüd end muretult tunda, sest nende jaoks on parim viis oma tervise eest hoolitseda siiski endiselt suitsetamisest loobumine. Prantsusmaa teadlaste avastus on vastuolus hiljuti avalikustatud kaheksa varasema uurimistöö koondanalüüsiga, milles leiti, et beeta-karoteen ning A-, C- ja E-vitamiin ei vähenda suitsetajatel kopsuvähki haigestumise riski.

Aju suurus ei määra intelligentsust

Intelligentsuse tase on suuremal määral seotud sellega, millal ja kuidas inimese aju kasvab ning palju vähem aju suurusega, vahendab New Scientist USA riikliku vaimse tervise instituudi teadurite ajakirjas Nature tutvustatud uuringu järeldust. Ajukoor pakseneb lapsepõlves, saavutab suurima läbimõõdu ning hakkab teismeliseeas taas õhenema. Tegemaks kindlaks, kuidas on see seaduspära seotud intelligentsustasemega, uuris Philip Shaw juhitav teadusmeeskond 307 kuue- kuni kahekümneaastase lapse ajuskaneeringuid. Varem olid lapsed IQ-testi põhjal jaotatud kolme erinevasse tasemerühma. Kõrgeima IQ-tasemega lastel paksenes mitmete kõrgemate ajufunktsioonidega seostatava eessagara ajukoor väga kiires tempos teismeliseelses eas ning hakkas 11-aastaselt taas õhenema. Sama trend ilmnes ka keskmise intelligentsustasemega lastel, ent see ei olnud kaugeltki sama selgelt väljendunud. Kõigi kolme grupi laste IQ olenes ka nende vanemate tööst ning haridustasemest. Eksperdid ei tea veel täpselt, mil moel ajukoore paksus ja selle muutumine täpselt intelligentsustaset mõjutab, ent üldiselt ollakse seisukohal, et oluline pole mitte aju suurus, vaid see, kuidas selle ressursse kasutatakse.

Briti poliitikud soovitavad kodust energiatootmist

Suurbritannia poliitikud soovitavad riigi kodanikel muuta oma kodud tillukesteks "elektrijaamadeks" ning kasutada senisest enam ära päikesepaneelide, väikeste tuuleturbiinide ja muude alternatiivse energeetika vahenditega koduse elektri tootmise võimalusi ja vähendada sel moel ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni, kirjutab Nature. Kuigi sellise tehnoloogia abil on loodud arvukalt meetodeid koduseks elektritootmiseks, on need kasutusele võetud väga vähestes majapidamistes. Suurbritannia energeetikaministri Malcolm Wicksi algatatud kampaania raames üritatakse mikrogeneratsiooni ideed propageerida. Hiljutine uuring näitas, et kui koduse energiatootmise levikut senisest enam soodustada, võidakse aastaks 2050 sel viisil toota 30%-40% riigi majapidamistes kasutatavast elektrist. Sobivaks viisiks ideele elu sisse puhuda peetakse maksusoodustusi ja erinevaid subsiidiume.

Lamamine annab kosmilise efekti

Pikaaegne viibimine kosmilise kaaluta oleku ehk mikrogravitatsiooni tingimustes mõjub teadupärast Maa gravitatsiooniväljas viibima harjunud inimkehale üsna kehvasti. Kosmoselennu käigus langeb inimese luu- ja lihasmass, alaneb südame-veresoonkonna töövõimekus ning kehavedelikud kogunevad tavalisest palju suuremas koguses ülakehasse. Nüüd tegid Balli riikliku ülikooli ning Marquette'i ülikooli uurijad New Scientisti teatel lõplikult kindlaks selle, mida kosmoseteadlased juba mõnda aega kahtlustasid - mikrogravitatsiooni mõju inimkehale saab jäljendada ka Maa tingimustes ning selleks tuleb lihtsalt mõneks ajaks pikali heita. Kaaluta oleku mõju simuleerib kõige paremini lamamine 6-kraadise kaldega voodis pea jalgadest madalamal. Kosmoselennult naasvaid astronaute peavad Maal alati ees ootama arstid, kes aitavad neil koduplaneedi tingimustega taaskohaneda. Ekspertide kinnitusel on pikkade kosmoselendude korral mõju inimkehale seni jälgitust veelgi rängem ja näiteks tulevikus Marsile lendavatel astronautidel saab Maa gravitatsiooniliste tingimustega taasharjumine olema väga raske ülesanne.