Spiriti parem esiratas lakkas töötamast

Üks Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) marsikulguri Spirit kuuest rattast lakkas töötamast ning robotuurijal tuleb nüüd läheneva Marsi talveperioodi hirmus viie ratta jõul turvalise talvitumispaiga suunas liikuda. Spiriti parempoolne esiratas keeldus ajuti töötamast ka varem, ent sel nädalal lõpetas ratast juhtiv mootor lõplikult töö. Marsikulguri peamiseks ülesandeks on hetkel jõuda õigeaegselt piirkonda, kus see saab talveperioodil piisavalt energiavarude täiendamiseks vajalikku päikesevalgust. Veebruariga võrreldes toodavad Spiriti päikesepaneelid juba praegu 15% võrra vähem elektrienergiat ning enam kui 50% võrra vähem kui Punase Planeedi suveperioodil.

Maailma taime- ja loomaliikide arv on teadmata

Olukord, kus keegi ei tea täpselt ega isegi ligikaudu, kui palju elab meie planeedil erinevaid looma- ja taimeliike, raskendab oluliselt looduskaitsjate ja teadlaste katseid nende säilimise eest võidelda, vahendab CNN Brasiiliasse ÜRO loodushoiukonverentsile kogunenud ekspertide teadet. Maailmaorganisatsioon otsustas 2002. aastal, et aastaks 2010 tuleb oluliselt vähendada maamunalt kaduvate taime-ja loomaliikide arvu, ent teadmatus liikide arvust teeb ennetustöö tõhususe hindamise ülimalt keeruliseks. Seni on maailmas identifitseeritud ja nime saanud ligikaudu 1,7 miljonit eluslooduse liiki. Kui uusi suuri imetajaid ja linde enam tõenäoliselt massiliselt ei leita, siis teadusele tundmatuid taimi, kalu ja putukaid avastatakse bioloogide hinnangul veel suurtes kogustes. Ühes on teadlased siiski ühte meelt - 99,9% kunagi planeedil Maa elanud liikidest on tänaseks päevaks välja surnud ning praegu on liikide väljasuremise kiirus inimtegevuse tõttu "looduslikust tasemest" oluliselt kõrgem.

Põhja-Jäämeri teist aastat osaliselt jäävaba

Põhja-Jäämeri ei jäätunud osaliselt talveperioodil kinni juba teist aastat järjest ning tegemist võib olla inimtegevusest põhjustatud kliima globaalse soojenemise hukatusliku mõjuga sellele ülitundlikule ökosüsteemile, vahendab National Geographic Colorado ülikooli teadurite hoiatust. Ülikooli lume- ja jääandmete keskuse teadur Mark Serreze sõnas, et mõningate prognooside kohaselt võib Põhja-Jäämeri muutuda talveperioodil täielikult jäävabaks juba 2050. aastaks ning praegusi trende jälgides on see ennustus ka üsna tõsiseltvõetav. Enamik maailma teadlasi peab kliima globaalse soojenemise peamiseks või koguni ainupõhjustajaks inimtegevust, peamiselt fossiilsete kütuste massilist põletamist. Teadurite kinnitusel võib soojenemine Arktika regioonis ka lähiajal hüppeliselt kiireneda, sest püsijää alt vabaneb aina enam maapinda, mis on tumedam ja imeb seega endasse oluliselt rohkem päikesekiirgust.

Satelliitsaatjaga toonekurg asus Aafrikast koduteele

Eelmise aasta juulis satelliitsaatjatega varustatud kahe must-toonekure, Jaagu ja Tooni talvitumisaeg Etioopias hakkab läbi saama, teatab EPL. Jaak alustas tagasiteed mõni päev tagasi ning on praeguseks enam kui 600 kilomeetrit Eestile lähemale liikunud.Ornitoloog Urmas Sellise sõnul edestab Sudaani jõudnud Jaaku tagasiteel 300 kilomeetriga lätlaste toonekurg Varis. Jaagu paariline Tooni ootab veel õiget hetke, millal naasmist alustada. Tänu nutikatele saatjatele, mis peaksid töötama veel kuni juunikuuni, näevad uurijad kurgede asukohta mõnesajameetrise täpsusega. Sellise sõnul võib Jaak siia jõuda paari nädala jooksul ehk millalgi aprilli alguses. Meie toonekured talvitusid Aafrikas Etioopia mägismaal, kuhu nad jõudsid mullu oktoobri lõpus. Toona lendasid linnud maha üle 6000 kilomeetri. Jaagu ja Tooni naasmist saab jälgida ka internetis.

Maa elu võib Päikesesüsteemis levida

Meie koduplaneedilt pärinevad bakterid võisid massiivsete meteoriidilöökide tagajärjel kosmosesse paiskuda ning sattuda sel viisil Päikesesüsteemi teistele planeetidele ja muudele kosmilistele objektidele, kirjutab Nature. Marssi ja Kuud tabavate meteoriidirünnakute käigus paiskub teadaolevalt kosmosesse sealt pärinevaid kivimeid ja osa neist jõuab meteoriitidena Maale. Ent Maaste eemale ja Päikesesüsteemi äärealade suunal arvati selline liiklus olema üliharv, sest sel juhul tuleb kivimitel "jagu saada" Päikese tugevast gravitatsioonitõmbest. Ent Briti Columbia ülikooli teadurite analüüs näitas, et ainuüksi eluks suhteliselt sobivatele Titanile ja Europale võis viimase 5 miljoni aasta vältel sel viisil sattuda vastavalt 30 ja 100 Maalt pärinevat objekti. Mitmed uuringud on üsna veenvalt näidanud sedagi, et kosmoses "reisivate" kivimite sees võivad mitmed bakterid väga pika aja vältel ellu jääda. Kui Europale maandumine tapaks tõenäoliselt ka kõige vastupidavamad bakterid, siis Titani tihe atmosfäär peaks teoreetilised kosmilised objektid killustama ja nende kiiruse seejärel maha võtma, kusjuures hõõrdumisest tekkiv kuumus võiks koguni pinnasesse augu tekitada ja luua võõrastele eluvormidele suhteliselt soodsa kasvupinnase. See, kas Maalt pärit bakterid oleksid Titanil valitseva keskmise temperatuuri -173 kraadi (C) juures ka "jätkusuutlikud", on juba omaette küsimus.

Aedviljad võivad vähendada astmaohtu

Naistel, kes söövad enam tomatit, porgandit ning rohelisi lehtköögivilju, näib esinevat keskmisest vähem astmat, vahendab Reuters ajakirjas Thorax tutvustatud uuringut. Kuigi esialgu ei saa kindalt väita, et väiksema astmariski põhjustavad just aedviljad, võib leid kinnitada teooriat, et köögi- ja aedviljade söömine aitab täiskasvanutel esineva astma eest kaitsta. Ka mitmetes varasemates uuringutes on leitud viiteid võimalusele, et taimedes sisalduvad antioksüdandid võivad astmasümptomeid vähendada või neid koguni ära hoida. Värskes uuringus analüüsiti 69.000 Prantsusmaal elava naise tervisenäitajaid ning leiti, et sageli toiduks tomatit, porgandit või rohelisi lehtköögivilju tarvitavatel uuritutel esines astmat 18%-22% harvemini kui neid harva söövatel naistel. Madalam astmarisk tõusis esile ka siis, kui arvesse võeti muud riskifaktorid, nagu ülekaal, suur kaloritarbimine, suitsetamine ja vitamiinide tarvitamine.

Antarktikas leiti võimalik meteoriidikraater

Antarktikas Rossi mere piirkonnas läbi viidud uuringud näitavad, et sinna võis umbes kolme miljoni aasta eest kukkuda kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kosmiline objekt, teatab BBC. Arvatava meteoriidilöögi piirkonnast leiti puurimistööde käigus mikroskoopilisi klaasjaid kerakesi ehk tektiite, mis tekivad enamike teadlaste hinnangul, kui kivifragmendid paisatakse maapinda tabava suure meteoriidi või asteroidi mõjul kõrgele atmosfääri ning langevad seejärel osaliselt "taassulades" alla. Leiti ka muid klaasjaid moodustisi, mis tekkisid uurijate arvates kuumenenud kivimi ja settekihi sulamisel. Samasuguseid objekte võib tekkida ka vulkaanilise tegevuse käigus, ent Rossi mere põhjast leitud klaassfääre uurinud teadurite sõnul oli neil mikroskoobiga vaadates kosmilise objekti löögile viitav struktuur. Teadlaste arvates võis arvatav kosmilise objekti allasadamine tekitada hiigeltsunami. Täit kindlust uue meteoriidikraatri leidmises siiski esialgu veel ei ole ning teadlased jätkavad lõpliku kinnituse saamiseks uuringuid ja analüüse.

Hiigellained võivad olla suhteliselt levinud

2000. aasta veebruarikuus puutus Suurbritannia okeanograafide uurimislaev Discovery ajakirja Nature teatel Atlandi ookeani põhjaosas kokku kahe 29 meetri kõrguse lainega, mis on ekspertide kinnitusel kõigi aegade kõrgeimad otse avaookeanis mõõdetud lainehiiglased. Kuigi teadlased olid enese sõnul surmahirmus ja magamisest ei tulnud sel ööl midagi välja, annavad hirmutav kohtumine ja mitmed varasemad vaatlused väärtuslikke vihjeid sellest, et veel mõnda aega tagasi üliharudlaseks loodusveidruseks peetud avaookeani hiigellained on vähemalt antud piirkonnas tegelikult üllatavalt sageliesinev nähtus. See omakorda näitab, et kui laevu ja naftapuurtorne projekteeritakse praegu puutumaks kokku kuni 15-meetriste lainetega, tuleb seda tava ehk muuta. Briti okeanograafide hinnangul põhjustas nende vaadeldud hiigellained sel hetkel antud piirkonnas tekkinud "resonantsefekt", kus kõrge tuulekiirus näis ühtivat lainete kiirusega, mistõttu "tuul lisas merre energiat vahetpidamatult".

Deep Impact andis teadlastele väärtuslikke komeediandmeid

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) edukas komeedimissioon Deep Impact annab teadlastele hulganisti lisaandmeid selle kohta, kuidas komeedid moodustuvad ja oma jäist rüüd mööda universumit laiali jaotavad, kirjutab BBC. Uurimislaev Deep Impact saatis juulikuus komeediga Tempel 1 kokku põrkama 370 kilogrammi kaaluva rammimissondi ning analüüsis seejärel kokkupõrkest laiali paiskunud ainepilve. NASA teadlaste sõnul paljastasid Deep Impacti tehtud fotod komeedil kuni seitse välist pinnakihti. Uurimismeeskonna liige Mike Belton märkis, et see näib viitavat asjaolule, et Tempel 1 tüüpi komeedid on moodustunud väiksematest objektidest.

Inimorganism loobus HIV-vastasest valgust miljonite aastate eest

Inimesed kaotasid loodusliku kaitsevõime HI-viiruse eest umbes 7-10 miljonit aastat tagasi, mil meie keha lõpetas teatud tüüpi valkude tsüklotiidide valmistamise, vahendab ABC Queenslandi ülikooli David Craiki teadusajakirjas Science tutvustatud uurimistöö järeldust. Craik ja ta kolleegid avastasid esimesed tsüklotiidid umbes 10 aasta eest ning esimeseks uuritud seda tüüpi valguks oli reesusahvidel esinev RTD1, mis näib imetajate organismis HIV vastu võitlevat. Austraalia teaduri arvates on inimesel olemas geneetiline baas tootmaks valku RTD1, ent me ei tee seda, kuna inimesel tekkis ilmselt evolutsiooni käigus mutatsioon, mis peatas selle valgu tootmise. Craiki uuringud näitavad, et kõnealune mutatsioon hakkas mõnede primaatide seas levima umbes 7-10 miljoni aasta eest. Ta lisas, et avastus võib selgitada sedagi, miks mõned inimesed näivad olevat HI-viiruse vastu resistsentsed.

Eesti perearstid jagavad 200.000 tasuta infobrošüüri

Eesti Haigekassa pöörab järjest rohkem tähelepanu inimeste terviseteadlikkuse suurendamisele, teatab EPL. Selle aasta esimeses kvartalis jagatakse üle Eesti laiali 200 000 haigekassa tellimusel valminud eesti- ja venekeelset brošüüri, mille eesmärk on aidata ära hoida südamehaigusi ja väikelaste traumasid.0-2aastaste laste vanemad saavad vigastuste ennetuse brošüürid kätte sünnitusmajast või perearsti juurest, 30-60aastased täiskasvanud saavad südamehaiguste ennetuse brošüürid oma perearstilt. Materjalid koostas ekspertide abiga meditsiinikirjastus Lege Artis.

Meedikud: Atkinsi dieet võib olla eluohtlik

Madalat süsivesikute ja kõrget valgutarbimist eeldav ning lääneriikides väga populaarne Atkinsi dieet võib põhjustada ränki tervisehädasid, hoiatavad USA meedikud BBC teatel ajakirjas Lancet avaldatud artiklis. New Yorki arstid kirjeldasid meditsiiniajakirjas juhtumit, kus 40-aastasel Atkinsi dieeti pidanud naisel tekkis äge ketoatsidoos ehk olukord, kus patsiendi veri külastub tervisele ohtlike ning näiteks surmanälgijate ja diabeetikute maksas tekkivate hapetega. Meeleheitlikult kaalu vähendada üritanud ülekaaluline naine sattus raskes seisundis haiglasse vaatamata sellele, et ta jälgis Atkinsi dieedi reegleid lisaainete kohta ja tarvitas vitamiine ning muid toidulisandeid.

Eesti ja Vene teadlased võtsid Peipsil proove

Eesti ja vene teadlased tegid ühisekspeditsiooni Peipsi ja Pihkva järvel, et koguda piiriveekogu vee-elustiku ja põhjasetete proove ökoloogiliselt kriitilisel ajal – enne jää lagunemist, kirjutab Postimees. Nädala alaguses läbi viidud uurimisretkel võtsid teadlased proove ka Velikaja jõe suudmealalt, mis on Peipsi järve üks põhiline reostusallikas. Veeproovid Pihkva järvest võimaldavad hinnata Venemaa poolt tulevat taimetoitainete koormust järvele. Veeproovides määratakse ka mitmete ohtlike ainete, näiteks naftasaaduste ja raskmetallide sisaldus. Teadlaste talvised uurimisretked Peipsile olid nõukogude ajal tavapärased. Eesti taasiseseisvumise järel on ühisekspeditsioone tehtud harva, peamiselt Vene poole rahanappuse tõttu. Esimene ühisretk sai teoks 2001. aasta sügisel. Talvel on ühine proovivõtt õnnestunud vaid korra, 2004. aasta märtsis. Jäävabal ajal võetakse veeproove iga kuu.

Teadlased tuvastasid H5N1 võimaliku võtmemutatsiooni

Maailmas aina laiemalt kanda kinnitava linnugripi alamtüübi H5N1 uued mutatsioonid võivad avada viirusele tee inimeste senisest palju efektiivsemaks ründamiseks, teatab LiveScience. Uurides 2004. aastal H5N1 nakkuse tõttu surnud Vietnami poisi proovidest eraldatud viirusenäidiseid avastasid teadlased mutatsiooni, mis võib võimaldada viirusel inimeste seas laialdast hävitustööd teha. Viiruse lindudelt inimestele ülekandumiseks peab haigustekitaja valk end selliselt muutma, et see oleks võimeline kinnituma inimraku külge ja sellest enesele "uue kodu tegema". Scrippsi uurimisinstituudi teadur Ian Wilson ja ta kolleegid üritasid H5N1 muuta lisades sellele kaks 1918. aasta "Hispaania gripi" põhjustanud gripiviiruse tõenäolist võtmemutatsiooni, ent tekkinud viirustüvi ei suutnud inimraku külge kinnituda. Seejärel lisasid nad H5N1-le mutatsiooni, mis muutis ilmselt pandeemiavõimeliseks 1968. aasta "Hongkongi gripi" viirustüve ja sedapuhku registeerisid nad H5N1 mõningast "huvi" inimraku vastu. Leid näitab, milline on potentsiaalne mutatsioon, mis võib H5N1 inimestele senisest märksa ohtlikumaks muuta. Teadlased toonitavad samas, et selle mutatsiooni pärast tasub tõsiselt muretseda alles siis, kui see tõepoolest aset leiab. Praegu ei ole nende kinnitusel sellest esialgu veel märkigi.

NASA kosmosesond jälgis maailmakõiksuse esimest hingetõmmet

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) kosmoselaev WMAP "piilus" tagasi aega, mil umbes 13,7 miljardi aasta eest universumi sünnitanud Suurest Paugust oli möödunud vaid vähem kui triljon triljondikku sekundit, kirjutab Reuters. Robotlaev registreeris maailmakõiksuse esimeste eluhetkede energeetilist järelkuma, mille abil suudeti universumi esimene hingetõmme taastada enneolematu detailsusega. WMAPi vanemuurija Charles Bennetti sõnul kinnitavad värsked andmed, et maailmakõiksus paisus vähem kui silmapilgutuse vältel imetillukesest täpist astronoomilist mõõtu moodustiseks. Sondi andmeid analüüsides leiti taas kinnitus ka hämmastavale tõsiasjale, et tavaline aine moodustab universumist vaid 4%. Ülejäänud 22% ja 74% osas koosneb universum vastavalt tumedast ainest ja tumedast energiast, mille täpne olemus on teadlastele siiani täielikuks saladuseks. Bennett märkis, et tume aine põhjustab praegu taas universumi kiirlaienemist, ent õnneks toimub see märksa rahulikumal moel kui 13,7 miljardi aasta eest.

Kuumem ookeanivesi tähendab tugevamat maru

Statistiline analüüs leidis kinnituse teooriale, mille kohaselt kliima globaalne soojenemine põhjustab võimsate ja suure purustusjõuga orkaanide arvu suurenemist, teatab New Scientist. Mõned päevad pärast orkaani Katrina hävitustööd New Orleansis 2005. aastal väitsid Georgia tehnoloogiainstituudi teadurid Peter Webster ja Judy Curry, et ülitugevate orkaanide arv on maailmas viimase 35 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ja selle põhjuseks on maailmamere temperatuuride tõus. Teadlastepaari uuringut rünnati üsna ägedalt ning muuhulgas toodi esile, et selles ei ole arvestatud teiste oluliste muutujate mõju orkaanide arvule ja tugevusele. Webster ja Curry palkasid seepeale statistiku Carlos Hoyosi, kes võrdles detailse analüüsi käigus veetemperatuuride mõju orkaanidele niiskuse, tuule tugevuse ja õhumasside liikumise näitejatega. Hoyos ja ta kolleegid leidsid, et orkaanide tugevust on suurendanud kõik neli faktorit, ent veetemperatuuri mõju on kõigis ookeanides olnud kõige tugevam.

Marsikulgurid hakkavad ise ilma vaatlema

Meie naaberplaneeti uurivate marsikulgurite Opportunity ja Spirit tarkvara täiendatakse peagi selliselt, et robotuurijad suudavad tulevikus iseseisvalt huvitavaid Marsi ilmastikunähtusi märgata ja neid ka jäädvustada, teatab Nature. Juunis installeeritavad tarkvarauuendused aitavad robotvennakestel märgata näiteks tolmupööriseid ning taevas hõljuvaid õhukesi pilvi. Spirit ja Opportunity on teinud enam kui 100.000 fotot ja need moodustavad rohkem kui 95% Maale saadetavatest andmetest. Tarkvarauuendustega soovivad teadlased muuta olukorda, kus piiratud ressursside juures tehakse hulganisti pilte, millelt ei paista midagi huvitavat ja uurimist väärivat. Uudset tarkvara on Maal asuva robotuurijate teisiku abil katsetatud enam kui aastajagu päevi ja testid loodetakse lõpetada sel nädalal. Kuigi esialgu arvati, et kulgurid peavad Marsil töökõlblikena vastu vaid umbes 90 marsipäeva, on nad tegelikkuses teadust teinud juba 780 marsipäeva ning uurijad loodavad, et nad peavad vastu veel ühe aasta või enamgi. Esmalt tuleb aga marsiuurijatel üle elada Punase Planeedi karm talv, mis saab olema eriti raske katsumus just kõrgemal asuva Spiriti jaoks.

Geenitestiga saab prognoosida kopsuvähi teket

Uurides kõrge kopsuvähi riskiga inimesi testiga, mis võimaldab tuvastada kopsus asuvad vigastatud geenid, saab tõenäoliselt prognoosida tegelikku kopsuvähki haigestumist, kirjutab Reuters. USA uurijate välja töötatud geenitest ei ole veel laialdaseks kasutamiseks piisavalt täpne, ent võib tulevikus välja vahetada kallid ja ohtlikud röntgenuuringud. Testi väljatöötamist juhtinud Steven Belinsky sõnul võimaldab see diagnoosida kopsuvähki tõve väga varajases algfaasis, mis tõstab oluliselt patsiendi väljavaateid terveneda. Ajakirjas Cancer Research tutvustatud uuringu raames suutsid Belinsky ja ta kolleegid identifitseerida 65% patsientidest, kellel ilmnesid järgmise 18 kuu jooksul kopsuvähi sümptomid. Testi käigus uuritakse kopsurakkude DNAd ning see põhineb teadmisel, et kopsuvähi korral on rakkudes teatud geenid "vaigistatud".

Marsilt leiti võimalik suur jääkogus

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimislaev Mars Express leidis meie naaberplaneedilt võimaliku uue suure pinna alla peitunud jääkoguse, teatab New Scientist. 2005. aasta juunis avatud Mars Expressi radarantenn MARSIS tuvastas peaaegu kohe Marsi põhjapooluse jääkatte all asuva suure jääkamaka ning mõni aeg hiljem leidis uurimislaev sarnase, ent veelgi sügavamale ulatuva "jäähoidla" ka Punase Planeedi lõunapooluse jäämütsi alt. Kui pooluste jääkatte alt suurte jääkoguste leidmine oli vaid "vormistamise küsimus", siis lõunapooluse lähistelt, ent alalt, kus pinnal puuduvad vähimadki jääkogused, leitud tõenäolised massiivsed jäävarud olid teadlastele üllatuseks. Esialgu ei saa teadurid siiski veel kindalt väita, et radarsignaalid joonistavad välja just pinnaaluse jääkihi, sest tegemist võib olla ka paksu tolmukihiga.

Vanemal embrüol on paremad ellujäämise shansid

Viljastatud ning emakasse siirdatud munarakul on umbes 48% suuremad võimalused lapsena ilmale tulla, kui ta on viie, mitte kolme päeva vanune, vahendab Reuters ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringu järeldust. Uurimistöös leiti, et kaks päeva vanema embrüo saanud 175 naisest tõid beebi ilmale 32% ning kolmepäevase embrüo saanud 176 naisest sünnitas lapse vaid 22%. Uuringu läbiviijad toonitavad siiski, et seekord osalesid uurimistöös vaid alla 36-aastased naised, mistõttu kõigile kunstliku viljastamise abil sünnitajatele ei pruugi see seos laieneda. Belgia teadurite uuringuga üritati leida viise tõsta embrüote ellujäämise protsenti. Ühe viisina sünnituste protsenti tõsta viljeldakse mõnel pool maailmas ka mitme embrüo emakasse siirdamist, ent see tõstab oluliselt mitmike sünnitamise tõenäosust.

Õllekõht ei kaunista enam meest

Ajad, mil suurt õllekõhtu peeti mehelikkuse sümboliks, on möödas, vahendab BBC Suurbritannia uurijate 500 meest hõlmanud telefoniküsitluse järeldust. Teadurite sõnul on moodsad mehed oma kehakuju pärast sama murelikud kui naised, kolmandik meestest ei ole rahul oma kõhu kujuga ning veerandil on enese arvates probleeme kogu kehaga. Uuringus selgus, et mehed sooviksid enim olla oma lemmiksportlaste välimusega ning kõige ihaldusväärsema kehaga sookaaslaseks peeti jalgpallur David Beckhamit. Meeste vastuste analüüs näitas, et surve hea välja näha ja sportlik olla on nii suur, et mehed kipuvad enesele ja teistele oma tegeliku vormi ja sportimissageduse kohta valetama.

NASA arutab taas Dawni projekti saatust

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) juhtkond tegi tavatu ja enneolematu käigu, otsustades ümber vaadata enese varasema kindla otsuse jätta ära missioon kahele asteroidile, teatab AP. Dawni nimeline uurimisprojekt otsustati peatada 2. märtsil, viis kuud pärast seda, kui missiooni ettevalmistamine oli tehniliste probleemide ja ülekulude tõttu peatatud. NASA pressiteate kohaselt otsustati otsus üle vaadata pärast seda, kui missiooni ette valmistanud Pasadena reaktiivmootorite labor esitas projekti jätkamise kasuks uusi andmeid. Tegemist on üle väga pika aja esimese korraga, kus NASA kohalik keskus seab agentuuri juhtkonna otsuse avalikult küsimärgi alla. NASA lubas Dawni saatuse osas uue otsuse teha ja sellest teada anda juba selle kuu lõpus. Dawn pidi esialgse kava kohaselt võtma sihikule kaks Päikesesüsteemi suurimat, Marsi ja Jupiteri vahel asuvas asteroidivöös paiknevat asteroidi Ceres ja Vesta. Teadlaste arvates aitaks asteroidide koostise uurimine mõista senisest täpsemalt Päikesesüsteemi kosmiliste objektide tekke protsesse.

Siseministeerium korraldab lennujaamas gripiõppuse

Siseministeerium korraldab täna Tallinna lennujaamas kriisireguleerimise õppuse, et harjutada lennujaama valmisolekut nakkushaiguse leviku takistamiseks, vahendab PM Online siseministeeriumi teadet. Stsenaariumi järgi avastatakse Eestisse saabuval lennul linnugripi nakkusega reisija. Edasine tegevus kulgeb nii, nagu lennujaamas töötavad teenistused gripiepideemia ohu korral käituma peaks. Õppusest võtavad osa Tallinna lennujaama, maksu- ja tolliameti, piirivalve, lennuettevõtete, operatiivteenistuste jt asutuste esindajad.

Teadlased kaalusid pruune kääbuseid

Astronoomid viisid esmakordselt läbi otsese pruunide kääbustähtede massi mõõtmise võttes arvutustes aluseks kaks teineteise ümber "tantsivat" pruuni kääbust, kirjutab New Scientist. Pruunid kääbused on kosmilised objektid, mis on liiga suured olemaks planeedid ja liiga väikesed saamaks tähtedeks. Teadlaste arvates tekivad pruunid kääbused sarnaselt tähtedele, ent nad ei suuda koguda piisavalt massi käivitamaks päristähtedes toimuvaid tuumareaktsioone. Astronoomide sõnul aitab pruunide kääbuste massi kindlakstegemine senisest paremini mõista tähtede moodustumisega kaasnevaid protsesse ning veenduda, et mitmed pruunideks kääbusteks peetavad kosmilised objektid on tõepoolest just pruunid kääbustähed.

Uuring: Kunstrinnad vähendavad rinnavähi riski

2800 aastail 1973-1995 rinnaimplantaadi saanud Taani naise tervisenäitajate uuring tõi esile, et neil naistel oli vastupidiselt laia kõlapinna saanud veendumusele oma kunstrinnatutest ea- ja sookaaslastest hoopis väiksem rinnavähki haigestumise risk, teatab Reuters. Ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud uuringust selgus, et kunstrinnad ei suurendanud ka ühegi teise vähivormi esinemissagedust, välja arvatud ohutumat tüüpi ja hea tervenemisprognoosiga nahavähk. Uuringu autorid peavad võimalikuks, et suurenenud nahavähiriski tegelikuks põhjuseks on tõik, et kunstrindadega naised päevitavad lihtsalt enam ning tõbi on tingitud ülemäärasest allumisest päikesekiirgusele. Uuringus osalenud naiste tervisenäitajaid uuriti kuni 30 aasta vältel pärast kunstrindade paigaldamist ja nende vähirisk oli 30% madalam kui 1736 kontrollgruppi kuuluval naisel. Väiksema vähiriski täpset põhjust ei oska uurijad välja tuua, ent kunstrindadega naised on ühe varasema uuringu kohaselt oma soo- ja eakaaslastest keskmiselt saledamad ja jäävad sagedamini rasedaks, mis mõlemad on rinnavähi tekke riski alandavad faktorid.

Koolitüdruku tuberkuloosijuhtum põhjustas Tartu koolis lauskontrolli

Märtsis tuvastati jaanuaris haigestunud Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi 12. klassi tüdrukul tuberkuloos. Sajad õpilased ja ka õpetajad on nakkusohu tõttu pidanud läbima tervisekontrolli, teatab SL Õhtuleht. Mart Reiniku gümnaasiumi direktor Toomas Samm rahustab, et koolis põhjust paanikaks pole, sest tüdrukul avastatud tuberkuloosivorm oli kergeloomuline. Tervisekaitsetalitus saatis koolile tuberkuliiniproovide tegemiseks 300 doosi. Et tõmmata maha koolis pingeid, mis seoses nakkushaigusega võivad tekkida, on Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliiniku töötajad vestelnud õpilastega tuberkuloosist.

Vihjeid marsielust tuleb otsida pinna alt

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimislaeva Mars Express Punaselt Planeedilt pärinevat nähtavat ning infrapunavalgust analüüsiva Omega aparaadi juhtivteadlane Jean-Pierre Bibring teatas, et kui soovitakse leida märke Marsil kunagi leidunud või ehk isegi praegu leiduvast elust, tuleb uurimistööde sihik seada Marsi pinna alla, vahendab Reuters. Mars Express on nüüdseks kaardistanud peaaegu kogu Marsi pinna mineraalide osas, mis võivad eneses kanda märke veega kokkupuutest kaugetel aegadel. Bibring sõnas, et veemärke võib leida vähem kui 1%-lt planeedi pinnast ning seega ei osutunud tõeks esialgne lootus, et voolava veega kokku puutunud mineraalid on Marsil laialt levinud. Teadlased loodavad saada meie naaberplaneedi mineraalsest ülesehitusest palju selgema pildi, kui tööle asub äsja end edukalt Marsi orbiidile "parkinud" Mars Reconnaissance Orbiter (MRO), mille spektromeeter on Mars Expressi vastavast aparaadist kuni 10 kõrgema eraldusvõimega.

Linnugripp võis tappa esimese koera

Aserbaidzhaani tervishoiuametnikud teatasid, et leidsid linnugripi inimeselegi ohtliku alamtüübi H5N1 poolt tapetud hulkuva koera, teatab BBC. Surnud koer leiti pealinnast Bakuust 9. märtsil. Aserbaidzhaan teatas esimesest kolmest kinnitust leidnud inimese linnugripisurmast esmaspäeval. Esialgu ei ole teada kinnitust leidnud juhtumeid viiruse edasikandumisest ühelt inimeselt teisele, ent teadlased kardavad, et H5N1 võib selliselt levivaks haigustekitajaks muteeruda ja põhjustada globaalse gripipandeemia, mis viib hauda miljoneid või isegi kümneid miljoneid inimesi üle maailma.

Kopsupõletikuvaktsiin vähendab eakatel surmasid

Kopsupõletiku vastane vaktsiin näib vähendavat surmasid eakatel patsientidel, kes haigestuvad nii rängalt, et nad tuleb hospitaliseerida, vahendab Reuters mitmes USA osariigis läbi viidud ja ajakirjas Clinical Infectious Diseases tutvustatava uuringu järeldust. Kogutud andmete analüüsist ilmnes, et vaktsineeritud inimesed surevad kopsupõletikku 40%-70% väiksema tõenäosusega kui need eakad patsiendid, kes ei mäleta, kas nad on vaktsineeritud, või ei ole kindlasti vaktsineeritud. Vaktsineeritud patsientidel tekib oluliselt harvemini hingamiselundkonna ülesütlemist, neerude töötamast lakkamist, südamelihase infarkti ja teisi komplikatsioone. Sellised inimesed veetsid uurimistöö kohaselt ka haiglas keskmisest vähem päevi. Kopsupõletikuvaktsiin ei anna ennekõike vanematel ja nõrgema immuunsüsteemiga inimestel täit kaitset haiguse eest, ent blokeerib tõbe põhjustava bakteri pääsemist vereringesse ja vähendab seega oluliselt tüsistuste tekke ohtu.

Teadlased jõudsid Vaidal meteoriidikraatri jälile

Eile õnnestus oletatavat Vaidasoo meteoriidikraatrit uurinud teadlastel lõpuks maa seest välja tõmmata pragudega paekivist puursüdamik, mis peaks lõplikult kinnitama, et Eesti on saanud ühe kraatri võrra rikkamaks, teatab EPL. Varem Neugrundi kraatrit uurinud geoloogiakeskuse geoloog Kalle-Mart Suuroja rääkis, et praegu võib siiski öelda vaid seda, et Vaida lähedal on rõngakujuline struktuur, mille aluspõhja kivimid on viieteist meetri sügavusel purustatud. Kui varem võis Suuroja hinnangul oletada kraatri tekkimist umbes paarkümmend tuhat aastat tagasi, siis nüüd näitasid puurimistööd, et auk võis tekkida ligikaudu miljon aastat tagasi.

Teadussaavutused võivad eluea piiri oluliselt edasi nihutada

Meditsiini kiire areng ja paljud teadussaavutused võivad peagi inimese eluea piiriks peetava 120 aasta tähise oluliselt edasi nihutada, vahendab Reuters Oxfordi ülikooli teaduskonverentsile kogunenud uurijate arvamust. Kuigi sageli arvatakse, et inimesele on "looduse poolt" maksimaalne elukestvus "sisse programmeeritud", ei pea spetsialistid seda teooriat tänapäeval enam eriti tõepäraseks. Harvardi rahvastikupoliitika spetsialist Paul Hodge märkis, et maailma riikide valitsused peavad arvestama, et elanikkonna kiire vananemine on vältimatu ning seda silmas pidades tuleb leida uusi viise pensionisüsteemide ja seniste majandusmudelite püstihoidmiseks. Inimesele geneetiliselt üsna sarnastel hiirtel ja rottidel läbi viidud teaduslikud katsed on näidanud, et ainuüksi kaloritarbimist piirates saab elusolendite eluiga pikendada umbes 40% võrra, mis tähendaks inimühiskonda ümberpanduna, et lääneriikides tõuseks keskmine eluiga ligikaudu 112 aastani. Cambridge'i ülikooli teadur Aubrey de Gray usub aga koguni, et esimene 1000-aastaseks elav inimene on juba sündinud ning tüvirakkude, geeniteraapiate ja muude protseduuride abil tehtavad "kehauuendusprotsessid" võivad viimaks muuta inimesed sisuliselt surematuks.

Egiptuse vaaraoleid ei ole hauakamber

Möödunud kuul Egiptusest Kuningate Orust päevavalgele tulnud ruum ei olnud vastupidiselt esialgu väidetule kuninglik hauakamber, kuhu vaaraode surnukehad salaja toimetati, et neid hauaröövlite eest kaitsta, tunnistas Egiptuse peaarheoloog Zahi Hawass BBC andmeil. Tegelikkuses kasutati leitud kambrit tema sõnul vaaraode mumifitseerimiseks. Ruumist leiti seitse 18. dünastia aegadest pärinevat puust kirstu ja suletud anumaid ning suures koguses mumifitseerimisel kasutatud tööriistu ja esemeid. Kahes kirstus võib olla ka mumifitseerunud säilmeid.

Uus dinofossiil tõstatas taas sulgede tekke küsimuse

Lõuna-Saksamaalt leitud ning tsoelurosauruste grupi moodustavate kahejalgsete lihasööjatest kiskjasauruste gruppi kuuluva uue kanamõõtu Juravenatori liigi esindaja väga hästi säilinud fossiilsed säilmed võivad sundida teadlasi ümber hindama, millal ja kuidas suled evolutsiooni käigus tekkisid, vahendab Reuters Müncheni ülikooli teadurite ajakirjas Nature esitatud väidet. Nimelt ei leitud Hilis-Juura ajastust pärinevatelt Juravenator'i säilmetelt jälgi sulgedest, kuigi teiste sama dinodegrupi esindajate fossiilidelt on neid varem leitud. Paleontoloogid peavad nüüd võimalikuks, et suled tekkisid küll väga ammu, ent mõnedel dinosauruste liikidel muutusid need ajapikku soomusteks, sest sulgede järele puudus neil otsene vajadus.

Hiina konn suhtleb ultraheli abil

Haruldase Hiinas elava konnaliigi Amolops tormorus isendid suhtlevad omavahel kasutades ultraheli ning tegemist on esimese kahepaiksega, kes teadaolevalt liigikaaslastega sidepidamiseks ülikõrgeid helisagedusi kuuldavale toob, kirjutab BBC. Seni arvasid teadlased, et inimese kuulmissageduse ülempiiri ületava ultraheli abil suhtlevad vaid mõned imetajad, nagu nahkhiired, vaalad ja delfiinid. USA professori Albert Fengi juhitud teadlasterühma hinnangul võttis konnaliik ultraheli suhtluses kasutusele, et "karjuda üle" vihmaperioodidel kõiki kuuldavas helidiapasoonis tekkivaid helisid lämmatavast veevulinast. Esialgu on teadurid kindlaks teinud vaid A.tormorus liiki kuuluvate isaste konnade ultrahelisuhtluse ning pisut erineva kuulmiselundi ehitusega emaste konnade sama võime pole veel kinnitust leidnud.

Britid alustasid ambitsioonika geenivaramu projektiga

Suurbritannias soovitakse koostada maailma suurim geeniandmete kogu UK Biobank, mille tarvis võetakse DNA-näidiseid ja kogutakse terviseandmeid ühtekokku 500.000 inimeselt, teatab Reuters. 45-69 aastastelt vabatahtlikelt kogutud geeniandmete ja terviseküsitluste abil loodetakse välja selgitada paljude tõbede geneetiline baas ning leida vastus küsimusele, miks mõned inimesed haigestuvad näiteks vähki, südametõbedesse, diabeeti, astmasse ning Alzheimeri tõppe, ent teised mitte. Biobanki peadirektor Rory Collins kinnitas, et varem pole üheski riigis geeniandmete kogumist nii laialdaselt ja detailselt ette võetud. Geenivaramu töö rahastamises lööb kaasa ka Suurbritannia valitsus. Esimeste vabatahtlike vere- ja uriiniproovide kogumist ja nende pikkuse, kaalu, keha rasvasisalduse ning hingamisnäitajate andmete ülesmärkimist alustatakse lähiajal. Projektis kaasalööjate tervisenäitajaid uuritakse lähimate aastakümnete jooksul põhjalikult, et selgitada välja geenide, elustiili ja keskkonnategurite mõju nende tervisele.

Genesisest leiti siiski päikesetuule osakesi

Vaatamata sellele, et Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Päikeselt pärit osakesi püüdma saadetud uurimislaeva Genesis maandumiskapsel kukkus 2004. aasta 8. septembril Maale naastes puruks, suudeti selle sisemusest siiski eraldada piisaval hulgal päikesetuule ioone, et lugeda missiooni vähemalt osaliselt õnnestunuks, kirjutab New Scientist. Uurimistöö ei ole siiski sugugi mitte kerge, sest umbes pool kogutud materjalist muutus täiesti kasutuskõlbmatuks ja ülejäänud osakesed said allakukkumisel ja kapsli purunemisel keemiliselt reostatud. Teadlased loodavad Genesise kogutud päikeseosakesi uurides välja selgitada Päikesesüsteemi planeetide ja teiste objektide tekke asjaolusid. Kuigi vahetult pärast Genesise purukskukkumist valitses üsna laialdane üksmeel, et selle kogutud materjal sai õnnetuses sedavõrd rängalt viga, et muutus uurimiskõlbmatuks, näitas uurimislaeva kapslis leiduvate osakeste esialgne analüüs, et nende abil saab teadust teha küll.

Jalopeno ajab vähirakud vabasurma

Jalopeno pipra sedavõrd teravamaitseliseks muutev looduslik ühend sunnib eesnäärmevähi rakke enesetappu sooritama, vahendab BBC Ameerika Ühendriikide teadurite ajakirjas Cancer Research tutvustatud uuringu järeldust. Katsetes selgus, et tshillipipardes leiduv kapsaitsiin sundis 80% vähirakkudest algatama enesehävitusega päädivaid protsesse ning sellega kokku puutunud vähkkasvaja oli keskmisest väiksem. Eesnäärmevähi eksperdid möönavad, et kapsaitsiin võiks kuuluda antud vähivormi ravimite koostisesse, ent hoiatavad samas, et liiga suurte koguste tshillipipra söömist on mitmetes uuringutes seostatud maovähi tekke riski suurenemisega.

Vähem suitsetajaid = vähem südametõbesid

Tänu tervislikematele eluviisidele ja paranenud meditsiinitasemele on südame-veresoonkonnahaigustest põhjustatud surmajuhtumid Iirimaal viimase 15 aasta jooksul vähenenud peaaegu 50%, kirjutab Reuters. Dublini St. Jamesi haigla meedikute analüüsi kohaselt on pool surmajuhtumite langusest põhjustatud suitsetajate arvu vähenemisest ning inimeste tervislikumast toitumisest ja ca 44% taga on senisest efektiivsem tervishoiusüsteem ja vilunumad kirurgid. Südamelihase infarkt ning insult on juhtivad surmapõhjused kogu Euroopa Liidu territooriumil. 2004. aastal sai Iirimaast esimene euroliidu riik, kus kehtestati üldine töökohtades ja sealhulgas ka pubides ning restoranides suitsetamise keeld. Varem on USA uurijad teatanud, et samasugune suitsetamiskeeld Montana osariigis asuvas Helena linnas tõi ühe positiivse efektina kaasa südamelihase infarktide arvu järsu languse.

Valitsus annab linnugripi ennetamiseks kolm miljonit

EV valitsus eraldab põllumajandusministeeriumile ja selle haldusala asutustele ligi kolm miljonit krooni linnugripi ennetustegevuseks, vahendab ETV24 valitsuse pressiesindaja teadet. Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservi vahenditest põllumajandusministeeriumile 1 304 770 krooni, veterinaar- ja toiduametile 979 415 krooni ning veterinaar- ja toidulaboratooriumile 3 785 000 krooni lindude gripi ennetusmeetmete ja teavitamisega seotud kuludeks. Raha on ette nähtud linnugripi ennetusmeetmete ja teavitamisega seotud kulude katteks.

Haigekassa maakondlikke büroosid ei suleta

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul peab suhtlemine haigekassaga olema lihtne ja kättesaadav kõigile, mistõttu otsustas haigekassa juhatus, et olemasolevaid maakondlike büroosid ei suleta, teatab PM Online. Sotsiaalministri sõnul peab nõusaamine ja avalduste esitamine olema kättesaadav kõigile ning inimestele, kes ei saa internetti kasutada, on haigekassa maakondlikud bürood oluliseks toeks. Samas jätkab haigekassa andmete ja info vahetamist teiste ametkondadega läbi elektrooniliste kanalite, nii et inimene ei pea paljudel juhtudel enam ise klienditeenindusse kohale minema. Haigekassale esitatavaid blankette ja avaldusi saab jätkuvalt ka Eesti Posti kontoritest. Aabi sõnul võib maakondlike büroode sulgemist kaaluda kaugemas tulevikus.

Jüri lasteaias haigestus 70 inimest salmonelloosi

Harjumaal Jüris asuvas Tõrukese lasteaias on haigestunud 70 inimest salmonelloosi, haigestunute seas on 64 last, teatab ETV24. Esimesed haigusjuhud registreeriti 3. märtsil, kui haigestunud pöördusid arsti poole - neil ilmnesid palaviku tõus, kõhulahtisus ja kõhuvalu, oksendamine ja iiveldus, teatas tervisekaitseinpsketsioon.Laboriandmed lastelt ja personalilt 9., 10. ja 13. märtsil võetud proovide kohta kinnitasid salmonelloosi haigestumist. Tervisekaitseametnikud selgitavad haigusepuhangu tekkepõhjusi. Kahtlustatakse, et haigestumine sai alguse toidust. Inspektsiooni kinnitusel on Tõrukese lasteaed põhjalikult puhastatud, seal viiakse pidevalt läbi desinfektsiooni ning personali on teavitatud hügieenipidamise täiendavatest võimalustest ja vajadustest. Lasteaias jätkub tavapärane töö ning kõik, kes on terved, võivad seal edasi käia. Kokku on Tõrukese lasteaia nimekirjas 124 last ning 24 personalitöötajat.

USAs uuritakse unepillide veidraid kõrvalmõjusid

Ameerika Ühendriikides laialt kasutatavate unetablettide veidrad kõrvalmõjud, mis varieeruvad magamise ajal seksimisest kuni enese kõrvuni täis söömiseni, sunnivad USA ravimiametnikke mõtlema nende ravimite kasutamise senisest karmimale piiramisele, kirjutab Reuters. Mõnel juhul üsna uskumatute sündmuste ühisnimetajaks on unetablettide tarvitamine ja tõik, et inimene ei mäleta öösel korda saadetud "vägitegudest" mitte midagi, kinnitavad eksperdid. Meedikud väidavad, et selliseid veidraid kõrvalmõjusid on registreeritud juba ammu, ent nende hulk on viimasel ajal märgatavalt suurenenud, kuna unetablette kasutatakse aina suuremates kogustes. Ameerika Ühendriikides kasutab unepille hinnanguliselt 30 miljonit inimest, mis on mõningail andmeil 50% enam kui veel mõne aasta eest. Kõige ohtlikumateks unetablettide kõrvalmõjudeks on häired lühiajalises mälus ning liiklusõnnetusriski suurendav hommikune uimasus.

Väikesed beebid on suuremas väärkohtlemise ohus

Enneagsena ning madala sünnikaaluga ilmale tulnud lapsed puutuvad eakaaslastest suurema tõenäosusega kokku väärkohtlemise, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise, või hülgamisega, vahendab BBC Warwicki ülikooli teadurite 120.000 aastail 1983.-2001. sündinud lapse andmeid analüüsinud uuringu tulemit. Väikseima sünnikaaluga beebide väärkohtlemise tõenäosus on uurijate kinnitusel kaks korda kõrgem kui suurima sünnikaaluga lastel. Selle seose täpsed põhjused on teadmata, ent uurijate arvates võivad väiksesed lapsed, kes on sageli ka vaimselt tasakaalutumad, vanemates enam negatiivseid tundeid provotseerida, sest neid on keerulisem kasvatada ning käitumishäiretega lapsed ei kuula sageli vanemate sõna. Meedikud peavad ka võimalikuks, et lapsi suurema tõenäosusega väärkohtlevad emad toovadki keskmisest sagedamini ilmale beebisid, kes ei võta kaalus juurde.

NASA: osoon mängib Arktika soojenemisel suurt rolli

Põhjapoolkeral tehaste emissioonides ning sõiduautode väljaheitegaasides sisalduvate ainete reageerimisel päikesevalgusega tekkinud osoonikogus mängib Arktilise regiooni soojenemisel arvatust palju suuremat rolli, vahendab Reuters Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Goddardi kosmoseuuringute instutuudi uurija Drew Shindelli väidet. Avastust hinnatakse üllatavaks, sest osooni peeti seni kliima globaalse soojenemise protsessides "väikeseks tegijaks". Globaalselt põhjustabki osoon Shindelli sõnul võrreldes süsinikdioksiidiga (CO2) kuni seitse korda vähem kliimasoojenemist tekitavaid protsesse, ent viimase 100 aasta kliimamuutuste analüüs näitas, et Arktilises regioonis võib osooni "hingel" olla kuni 50% temperatuuride tõusust. Teadlase sõnul on selle põhjuseks tõik, et põhjapoolkeral asuvad mitmed maailma suurimad tööstusriigid, ning seal tekkiv osoon liigub enamiku aastast otse Arktika suunas, kuhu see jääb troposfääri pidama.

Superarvuti ehitas viiruse

USA teadurid on superarvuti abil loonud hetkelise simulatsiooni viirusest ning seda saavutust peetakse bioloogilise organismi terviku esimeseks sedavõrd täpseks imitatsiooniks, kirjutab Nature. Klaus Schulten ja ta kolleegid Illinoisi ülikoolist ehitasid riikliku superarvutilahenduste keskuse arvutit ja arvutiprogrammi NAMD viimast versiooni kasutades arvutimudeli enesest tillukest RNA-kera kujutavast tubaka mosaiikviirusest. Arvuti tegi kindlaks, kuidas iga viiruse ja teda ümbritseva soolalahuse tilga umbes miljon aatomit mõjutavad ligikaudu 50 miljondiku sekundi vältel peaaegu iga teist aatomit. Tavalisel lauaarvutil kuluks selle ülesande lahendamiseks umbes 35 aastat. Teadusväljaandes Structure tutvustatud uuringust ilmneb, et kuigi viirus on tõepoolest sümmeetriline, pulseerub see aeg-ajalt justkui hingates asümmeetrilisse vormi. Arvutimudel näitab ka, et ilma geneetilise materjalita kukuks viiruse väliskest kokku, mis kinnitab teadlaste arvamust, et paljunedes ehitab viirus kesta geneetilise materjali ümber, mitte ei sisesta geneetilist materjali juba valmis kesta sisse. Viiruseid on arvutimodelleeritud ka varem, ent tehnilistel põhjustel on piirdutud vaid viiruse ühe fragmendiga ja jäädud lootma, et kõik ülejäänud viiruse osad käituvad sarnaselt.

Teadlased lõid kullal kihutava molekulauto

Rice'i ülikooli teadurid ehitasid imetillukese molekulauto, mis liigub mööda "kuldset maanteed", teatab Discovery Channel. Sarnaseid moodustisi on kokku pandud ka varem, ent USA teadlaste nanomasin on esimene, mis tõepoolest liigub ning selle edasiarendamisel saab luua tillumobiile, mis võiksid tulevikus näiteks iseseisvalt ränikiipe või inimkudet valmistada. Süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest kokku pandud nanomasin on nii väike, et ühe juuksekarva laiusele alale mahuks neid kõrvuti seisma 20.000. Molekulauto liigub mööda kullast pinda, mille külge see kinnitub süsinikuaatomist ratastes asuvate elektronide külgetõmbe abil. "Kullast maantee" kuumutamine 200 kraadini (C) vabastab selle sideme ning nanomasina rattad hakkavad veerema. Ülitäpsete vaatlustega kindlaks tehtud tõsiasja, et miniauto rattad tõepoolest pöörlevad, peavad eksperdid väga oluliseks, sest see aitab teaduritel mõista, kui palju energiat on nanomasina liigutamiseks vaja ning kuidas seda saaks liigutada just soovitud suunas.

Uuring lükkas ümber stereotüübi leinavast lesest

Kurb pilt musta riietatud leinavast lesest ei pruugi päriselt tõele vastata, näitab Michigani ülikooli teadurite värske uuring, teatab Reuters. USA riikliku vananemisinstituudi tellitud uuringust selgus, et kuus kuud pärast elukaaslase kaotust esineb sügavaid leinamärke vaid umbes pooltel inimestest ning 10 protsenti neist vaatab elule isegi senisest positiivsema pilguga. Uurimistöös analüüsiti 1500 abielupaari kooselu kvaliteeti, mehe ja naise omavahelisi suhteid ning elukaaslase surma mõju. 46% paarilise kaotanud inimestest kinnitas, et nad olid abieluga rahul, ent suudavad kaotusvalu taluda ilma suurema leinata, sest surm on paraku osa elust ning lohutust saab leida mälestustest. Elukaaslase surma järel tunnevad kergendust inimesed, kelle abielu kvaliteet oli väga madal, märkisid uurijad.

NASA lükkas süstikustardi edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) teatas, et maikuusse kavandatud süstiku Discovery start lükatakse edasi, et vahetada välja neli streikima hakanud kütuseandurit, vahendab CNN. Süstikute järgmine sobilik stardiaken kestab 1.-19. juulini ning kosmoseagentuuri ametnike teatel üritatakse Discovery teele lähetada 1. juulil. Discovery tuleva lennu käigus testitakse uut turvavarustust ja USA astronautide kõrval kuulub süstikumeeskonda ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kogenuim astronaut Thomas Reiter. Viimati startis NASA süstik 2005. aasta 26. juunil ning sellest ajast alates on süstikupark püsinud turvakaalutlustel maapinnal.

Ekspert: evolutsioon on prognoositav kõikjal universumis

Kui elu arengu Maal saaks seisma panna ning taas algusest vallandada, ilmneksid üsna paljud tänapäevalgi jälgitavad bioloogilised uuendused ja vormid, ent pisut teises järjekorras ja mõnevõrra erineval kujul, vahendab LiveScience California ülikooli paleontoloogi Geerat Vermeij väidet. Kui teaduril on õigus, tähendab see muuhulgas, et teistel planeetidel tekkinud eluvormid ei pruugigi nii väga meie koduplaneedi elust erineda. Vermeij märkis, et paljud bioloogilised "leiutised" on sedavõrd universaalsed ja nende kandjatele selgeid eeliseid andvad, et peavad tekkima iga evolutsiooniprotsessi käigus. Selliste omadustena tõi ta esile muuhulgas fotosünteesi, geneetilise koodi, lindude suled, kilpkonna kilbi, taimeseemned, seksuaalse paljunemise, mõistusliku elu ning keele. Hoopis vastupidise teooriaga on varem välja tulnud Harvardi bioloog Stephen Jay Gould, kes leidis, et kui "elu linti" saaks tagasi kerida ning uuesti "mängima panna", areneksid Maal hoopis teistsugused eluvormid. Gouldi hinnangul mängis elu evolutsioonis väga suurt rolli juhus ning ühe näitena on ta välja toonud teooriat, et dinosaurused suretas välja 65 miljoni aasta eest Maale langenud meteoriit.

Vererõhuravimid vähendavad Alzheimeri riski

Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniatõbe põdevatele patsientidele välja kirjutatavaid diureetikume ning beeta-blokaatoreid tarbivatel eakatel patsientidel näib Alzheimeri tõppe haigestumise oht vähenevat olenevalt ravimist 40% kuni 70%, vahendab New Scientist USA teadurite lühiajalise uuringu tulemit. Meedikute hinnangul alaneb kõrgvererõhupillide tarbimisel vanadusdementsuse oht seetõttu, et ravimid parandavad veresoonte tööd ning tagavad seeläbi ajule paremad tingimused. Teadurid toonitavad siiski, et eakad inimesed ei tohi veel vähemalt praegu apteeki tõtata, sest lühiajalise uuringu tulemused vajavad veel kinnitamist teistes, pikemaajalistes uurimistöödes.