Analüüs: osooniaugud võivad kaduda aastaks 2050

Regulaarselt Antarktika kohale tekkivad osooniaugud võivad alates 2020. aastast hakata pidevalt väiksemaks muutuma ning kaduda lõplikult aastaks 2050, kuna osooni lagundavate freoonide ehk kloorfluorsüsinike (CFC) ning teiste sarnaste ühendite kasutamine väheneb pidevalt, vahendab AP Jaapani riikliku keskkonnauuringute keskuse teaduri Eiji Akiyoshi juhitud uurimistöö järeldust. Jaapanlaste prognoos põhineb real osooni lagundavate ainete tööstuses kasutatavate ja atmosfääri paisatavate koguste tulevikusimulatsioonidel. Ennustus on üldiselt kooskõlas teiste osooniuurijate arvamusega. Mitmed eksperdid arvavad siiski samas, et osoonikiht vajab taastumiseks enam aastaid, sest varasematel aegadel ehitatud ning osooni lagundavaid ühendeid õhku paiskavad külmutuskapid ja kliimaseadmed on kasutusel veel väga pikka aega. CFC tase atmosfääris on pidevalt langenud alates 90. aastate keskpaigast.

Uuring: piimatooted suurendavad kaksikute sündimise tõenäosust

Ajakirjas Journal of Reproductive Medicine tutvustatud uurimistöö viitab võimalusele, et piimatoodete suur osakaal toidukordades tõstab kaksikute sündimise tõenäosust, vahendab BBC. Viimase 30 aasta jooksul on kaksikute osakaal sündinud laste seas maailmas oluliselt tõusnud ja mõnedes riikides on see kolme aastakümega kerkinud koguni 50% võrra. Üldiselt peetakse selle peamisteks põhjusteks kunstliku viljastamise laiemat levikut ning tõsiasja, et naised sünnitavad aina sagedamini kõrgemas eas. Ent antud uuringu valguses paistab, et kaksikute fenomeni taga võivad olla ka muutunud toitumisharjumused. Teadlased avastasid sünnitanud naiste terviseandmeid ning toitumisharjumusi analüüsides, et piimatooteid tarvitavatel emadel sünnib kaksikuid viis korda suurema tõenäosusega kui täistaimetoitlastel. Ekspertide hinnangul võib selle seose põhjuseks olla lehmapiimas ja teistes loomsetes toiduainetes leiduv hormoon insuliinilaadne kasvufaktor (IGF), mis stimuleerib naise munasarju ning tõstab loote ellujäämisvõimalusi raseduse varajases staadiumis. Tõenäoliselt on piimatoodete tarvitamise ja kaksikute sünnitamise seos tugevam riikides, kus kariloomadele lubatakse sööta kasvuhormoone. Teiste riikide kõrval on see lubatud näiteks Ameerika Ühendriikides.

Süstik Discovery jõudis stardirambile

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstikulendude programmi juht Wayne Hale teatas, et eile õhtul alanud süstiku Discovery transport Kennedy kosmosekeskuses asuvale stardirambile jõudis edukalt lõpule, vahendab Yahoo!. Discovery lennuks sobiv ajaaken kestab 1. juulist kuni 19. juulini. Koodnimetuse STS-121 saanud missiooni käigus põkkub süstik rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) ning toimetab sinna hulga kaupa ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudi Thomas Reiteri. Discovery meeskonda kuuluvad Steven Lindsey, Piers Sellers ja Michael Fossum väljuvad süstiku ISSi küljes viibides viibides vähemalt kaks korda avakosmosesse. Kui Discovery ikka kenasti üles lennutatakse, on tegemist alles teise missiooniga pärast 2003. aastal süstikuga Columbia toimunud katastroofi. NASA kavatseb praeguste plaanide kohaselt lõpetada süstikute kasutamise 2010. aastal ning uue põlvkonna kosmoselaevade CEVide esimesed lennud peaksid toimuma 2012. aastal.

Uurijad: Kolumbuse säilmed asuvad Hispaanias

Hispaania geneetiku Jose Antonio Lorente juhitav teadlasterühm kinnitas pärast mitmete DNA-proovide põhjalikku analüüsi, et kuulsa maadeavastaja Christoph Kolumbuse maised säilmed asuvad tänapäeval Hispaanias, vahendab LiveScience. Uurimistöö raames võrreldi Sevilla katedraalis säilitatavatest Kolumbusele omistatavatest luudest pärinevaid DNA-fragmente DNA-proovidega, mis eraldati teadaolevalt ta vennale Diegole kuuluvatest säilmetest. Analüüsis osalenud ajaloolane Marcial Castro teatas, et Christoph Kolumbusele omistatava ning ta venna säilmete mitokondriline DNA langevad täielikult kokku. Kui optimistid usuvad, et uuring peaks lahendama Hispaania ja Dominikaani Vabariigi aeg-ajalt ägedaks paisuvad vaidlused selle üle, kumma riigi territooriumil Ameerika avastaja põrmu säilitatakse, siis samuti Kolumbuse säilmete omamist kinnitava Santa Domingo Kolumbuse Majaka direktor Juan Bautista Mieses kinnitas, et ei pea DNA-analüüsi usaldusväärseks ja tegelikult puhkab kuulus maadeavastaja siiski Dominikaani Vabariigis. Ka geneetikud ise tunnistavad, et Kolumbuse maiseid säilmeid transporditi pärast ta surma nii palju ringi, et mõned Santa Domingos säilitatavad luud võivad tõepoolest talle kuuluda. Kindlust ses küsimuses siiski ei ole, sest Dominikaani võimud ei ole seni sealsete luude geeniuuringutega nõustunud. Lorente juhitav töörühm keskendub nüüd teise Kolumbusega seotud suure müsteeriumi lahendamisele ning üritab kindlaks teha ta päritolu. Kahe juhtiva teooria kohaselt oli Kolumbus kas itaallane või kataloonlane.

Spermadoonor pärandas lastele raske tõve

Michigani ülikooli teadlased teatasid ajakirjas The Journal of Pediatrics juhtumist, kus üks spermadoonor pärandas neljas erinevas peres sündinud viiele lapsele üliharuldase ning eluohtliku geneetilise haiguse raskekujulise kaasasündinud neutropeenia ehk Kostmanni sündroomi, teatab AP. Antud pärilik haigus võib ravimatuna põhjustada lapse surma, ent tõstab ka igapäevaste raviannuste saades siiski patsiendil erinevate leukeemiavormide tekke riski. Ka on seda geneerilist tõbe põdevatel inimestel 50/50 tõenäosus see oma lastele edasi pärandada. Ekspertide sõnul on haigus paraku nii haruldane, et selle olemasolu enne kustlikku viljastamise protseduure ei otsita ning Kostmanni sündroomi võivad oma järglastele edasi anda ka mehed, kel enesel sümptomeid ei tekigi. Uurimistööd juhtinud dr Lawrence A. Boxer märkis, et juhtumi õppetund seisneb selles, et kui sa kasutad spermapanka, ei tea sa tegelikult kunagi, mida sa sealt saad.

Ameeriklased võtavad Iraagis kasutusele laserid

Iraagis teenivatele USA sõduritele jagatakse peagi kätte laserid, mille eesmärgiks on pimestada autojuhte, kes ei võta autoga kontrollpunktile lähenedes kiirust maha, teatab New Scientist. Projekti toetajad loodavad, et sel moel õnnestub vältida ohvreid Iraagi tsiviilisikute seas, kel pole terroristlikke kavatsusi ja kes ei aeglusta liikumiskiirust hajameelsusest või mõnel muul sarnasel põhjusel. Viimastel aastatel on kontrollpunktides sel moel elu kaotanud paljud süütud sohvrid ja nende kaassõitjad. Kriitikute arvates pole aga laserite kasutamine kuigi humaanne, sest need võivad põhjustada püsivat pimedaksjäämist. Pöördumatut nägemiskaotust põhjustavad laserrelvad on ka ÜRO eestvedamisel 1995. aastal sõlmitud rahvusvahelise leppega keelustatud. "Rohelise kiire suunaja" valmistajaks on USA ettevõte BE Meyers ning laseri esialgset prototüüpi muudeti selliselt, et selle kiir hajuks enam ning oleks seega tervisele ohutum. Esialgseil andmeil tekitab laser 100 meetri kaugusele umbes 40-sentimeetrise läbimõõduga pimestava kiire. Laserkiir on ekspertide kinnitusel efektiivne kuni 300 meetri raadiuses. Vähem kui 70 meetri kauguselt võib laserkiir põhjustada püsivaid nägemiskahjustusi. Iraagis kasutusele võetav laserseadeldis on umbes 25 sentimeetri pikkune ja see kinnitatakse automaatrelva M-4 külge. Ameerika Ühendriikide sõjaväeametnikud kavatsevad tellida BE Meyersilt Iraagis kasutamiseks tuhandeid laserseadmeid.

Discovery alustas teed stardirambile

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) alustas kosmosesüstiku Discovery transportimist stardirambile, teatab CNN. Süstiku 6,5-kilomeetrine teekond stardirambile peaks aega võtma ligikaudu seitse tundi. Discovery lennuks sobiv ajaaken kestab 1. juulist kuni 19. juulini. Koodnimetuse STS-121 saanud missiooni käigus põkkub süstik rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) ning toimetab sinna hulga kaupa ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudi Thomas Reiteri. Discovery meeskonda kuuluvad Steven Lindsey, Piers Sellers ja Michael Fossum väljuvad süstiku ISSi küljes viibides viibides vähemalt kaks korda avakosmosesse. Kui Discovery ikka kenasti üles lennutatakse, on tegemist alles teise missiooniga pärast 2003. aastal süstikuga Columbia toimunud katastroofi. NASA kavatseb praeguste plaanide kohaselt lõpetada süstikute kasutamise 2010. aastal ning uue põlvkonna kosmoselaevade CEVide esimesed lennud peaksid toimuma 2012. aastal.

CJt võib ohustada arvatust suuremat hulka inimesi

"Hullu lehma tõve" ehk veiste spongifoormse entsefalopaatia (BSE) inimestel esinev vorm Creuzfeldt-Jakobi tõbi (CJt) võib ähvardada oluliselt suuremat hulka inimesi kui seni arvati, kirjutab New Scientist. Ajakirjas British Medical Journal täna tutvustatud Edinburghi ülikooli teadurite uurimistööst ilmnes nimelt, et arvamus, mille kohaselt enamik inimestest näib olevat selle ebamoodustunud valkudest ehk prioonidest põhjustatud tõve eest geneetiliselt kaitstud, võib osutuda vääraks. Tänaseks päevaks on Suurbritannias registreeritud 161 CJt-st põhjustatud surmajuhtumit, mis on kõik aset leidnud inimestel, kel on organismis prioonivalgu geeni nõndanimetatud MM variant. Suurbritannia elanikest on antud geeni MM variant 42% ning ülejäänud inimestel on teist tüüpi geenivariandid - 47% MV variant ja 11% VV variant. Kuna seni pole ükski kahe viimase geenitüübiga inimene haigestunud, peetakse seda tõendiks sellest, et nad on CJt eest geneetiliselt kaitstud. James Ironside'i juhitud uurimisrühm tegi DNA-analüüsi kolmele pimesoole koeproovile, millest oli varem leitud prioone ning avastasid oma üllatuseks, et kaks neist kuulusid inimesele, kel on VV geenivariant. Kummalgi eemaldatud pimesoole omanikul ei ole aga CJt sümptomeid tekkinud. Ekspertide hinnangul pole küll paanikaks esialgu põhjust, ent leid võib viidata võimalusele, et CJt ohustab seni arvatust suuremat hulka inimesi. Ka teeb avastus asjatundjad murelikuks seetõttu, et VV variandiga ja varjatult prioone organismis kandvad inimesed võivad haigustekitajaid näiteks vereülekande teel edasi anda.

Viljandi haigla avas uue korpuse tuberkuloosi sundraviks

Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus Jämejalal avati täna renoveeritud ravikorpus, kus hakatakse osutama ka tahtevastast tuberkuloosiravi. SA Viljandi Haigla on ainus raviasutus Eestis, kus toimub ravi katkestanud või ravist keeldunud inimeste tahtevastane tuberkuloosiravi. Riikliku tuberkuloosiregistri andmetel on selliseid inimesi hetkel teada umbes 30. Üks ravimata tuberkuloosihaige nakatab aastas haigla teatel umbes 10-15 inimest. Hoone on ehitatud ja projekteeritud spetsiaalselt nakkushaiguste raviks, sealhulgas tahtevastaseks raviks sobivaks.

Ministeerium: Ruhnu saarel olev karu uinutatakse

Keskkonnaministeerium kinnitas, et spetsialistid lähevad homme Ruhnu saarele selleks, et saarel ekslev pruunkaru (Ursus arctos) uinutada ning ta tagasi mandrile tuua, teatab PM Online. Küll aga võetakse saarele kaasa nii tulirelvad kui ka jahikoerad. Keskkonnaametnikud ei saa ministeeriumi pressiteate kohaselt tulirelvi ja jahikoeri maha jätta - koeri kasutatakse karujälgede leidmiseks ning õnnestunud uinutuslasu järel karu ülesleidmiseks. Relvaga jahimees on aga ministeeriumi teatel kaasas inimeste turvalisuse tagamiseks, sest metslooma käitumine võib olla ettearvamatu. Keskkonnaministeerium palub Ruhnu elanikke, et nad paneksid nädalavahetuseks kinni oma koerad. Siis saavad karu otsivad koerad oma tööd teha.

Loodusesõbrad paluvad Reiljanil Ruhnu karu ellu jätta

Loodusesõbrad saatsid keskkonnaminister Villu Reiljanile avaliku kirja, milles paluvad, et homme Ruhnu saarele karu püüdma minevad jahimehed jätaksid tulirelvad ja jahikoerad koju, vahendab PM Online portaali Looduse Omnibuss teadet. Kirjale on kõigi loodussõprade nimel alla kirjutanud zooloog ja loodusfotograaf Fred Jüssi, loodusfilmide autor Rein Maran, Looduse Omnibussi korraldaja Jaan Riis ja ilm.ee portaali omanik Gennadi Skromnov. Kirja autorid soovivad, et Enn Vilbaste looduskaitsekeskusest saaks oma õilsa aktsiooni lõpule viia. Riiklik looduskaitsekeskus tahab toimetada karu Pärnu- ja Viljandimaal asuvasse Soomaa rahvusparki ja seal lahti lasta. Sel eesmärgil käis Vilbaste aprillis Ruhnul karu uinutipüssiga püüdmas, kuid looma tabada ei õnnestunud. Ruhnus ringi kõndiv pruunkaru (Ursus arctos), kellele on «teine elu kingitud», peab saama seda Eestimaa mandri metsades vabalt edasi nautida. Seda ei tohi karult võtta jahimees taparelvaga, seisab loodusesõprade kirjas.

Keskkonnakaitsjad hoiatavad nanoosakeste eest

Keskkonnaorganisatsiooni Friends of Earth (FOE) sel nädalal avalikustatud ettekandes on välja toodud kauplustes või internetis müügil olevad 116 laiatarbekaupa, peamiselt kosmeetikatarbeid ja päikesekreeme, milles leidub nanoosakesi, mille kasutamine on seadustega korralikult reguleerimata ja mis võivad mõnede ekspertide hinnangul inimese tervist kahjustada, teatab ABC. FOE nanotehnoloogia alases projektis osalev Georgia Miller avaldas arvamust, et nimekirja jõudnud kaubad moodustavad tegelikust nanoosakesi sisaldavast toodetearmeest vaid murdosa. Raportis esile toodud kaubad on toodetud selliste tuntud ettevõtete nagu L'Oréal, Revlon, Clinique, Chanel ja Estée Lauder poolt. Nanoosakesteks loetakse tavaliselt 100 nanomeetrist väiksemaid osakesi ning praegu ei nõua nende toodetes kasutamisest teavitamist ühegi maailma riigi seadused. Paljud eksperdid kardavad, et sellised nanoosakesed võivad olla inimesele toksilised ning erilist muret teeb ekspertidele võimalus, et need võivad naha pinnale kantuna organismi "imbuda". Muuhulgas on teadmata mitmete väidetavalt naha vananemist pidurdavate kreemide koostisesse kuuluvate fullereenide ehk ülitillukeste süsinikukerade pikemaajaline tervisemõju.

NASA kuulaev stardib 2008. aastal

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) projekt sai ekspertidelt lõpliku heakskiidu, mis tagab sellele vajaliku rahastamise, teatab space.com. Kui kõik sujub plaanide kohaselt, peaks LRO Kuu suunas startima 2008. aasta oktoobris. Lunar Reconnaissance Orbiter on NASA esimene samm 30 aastase vaheaja järel meie planeedi looduslikule kaaslase naasmise teel. LRO kaardistab Kuud selle pinnast keskmiselt 50 kilomeetri kõrgusel tiireldes aasta vältel ning sel viisil luuakse praegustest oluliselt täpsem kuukaart. Kuuuurija peamiseks ülesandeks on koguda andmeid, mis võimaldavad astronautidel tulevikus Kuule lennata ning sinna uurimisbaase luua.

Kolumbiast leiti väljasurnuks peetud konnaliik

Kolumbia mägedest leiti juba aastaid väljasurnuks peetud kirevkonna (Atelopus ebenoides marinkellei) populatsioon, teatab LiveScience. Kõik teised värvikonna populatsioonid on langenud Kesk- ja Lõuna-Ameerika kahepaiksete seas ränka laastamistööd teinud viburseente tekitatava kütridiomükoosi ohvriks. Avastuse teinud Boyaca ülikooli teadlased loodavad, et ehk on kusagil ligipääsmatutes paikades säilinud ka teiste maamunalt kadunuks peetavate kohalike konnaliikide esindajaid. Värvikonna nähti enne nüüd avalikustatud leidu viimati 1995. aastal. Teadurid kutsusid üles üliharuldase konnaliigi päästmises kaasa lööma nii Kolumbia kui ka teiste riikide konnaasjatundjaid.

Valida tuleb sudu ja kliimasoojenemise vahel

India ookeani piirkonna kummaliste kliimamuutuste uurimine paljastas Discovery Channeli teatel hirmuäratava kliimadilemma - vähendades sudu kiirendatakse samas paraku kliimasoojenemist. Ajakirjas Journal of Climate tutvustatud laialdases uuringus leiti, et Indiast pärinevad paksud sudupilved absorbeerivad päikesekiirgust ning ei luba sel India Ookeani põhjaosas ookeanivett soojendada. Paraku nõrgestab ookeanivete jahenemine aga piirkonna jaoks olulisi mussoontuuli, mistõttu ühte maailma kõige tihedamalt asustatud piirkonda ähvardavad laialdased põuad. India ookeani lõunaosas, kuhu sudupilved ei jõua, toimub aga globaalse kliimasoojenemise mõjul ookeanivete kiire kuumenemine, mis annab mussoontuuli tekitavale "looduslikule mootorile" lisajõudu. Nende protsesside tulemuseks on ookeani põhja- ja lõunapiirkonna temperatuuride pidevalt suurenev erinevus, mis toob paljude ekspertide hinnangul kaasa senisest oluliselt ekstreemsemaid ilmastikunähtusi. California ülikooli okeanograafiainstituudi teadur V. Ramanathan märkis, et tegelikult ei ole sellised kliimaprotsessid sugugi vaid India ookeani eripäraks ja sarnased koosmõjud leiavad aset globaalselt. Ta lisas, et sudupilved võivad vähendada kliimasoojenemise efekti mõnedes piirkondades koguni 30%-60%. Teadlane tunnistas, et iroonilisel kombel võib õhu puhtamaks muutmine seega kliimasoojenemise protsesse oluliselt kiirendada ning seega on ainsaks võimaluseks olukorda normaliseerida õhku paisatavate kasvuhoonegaaside koguste kiire vähendamine.

Tshiilisse ehitatakse superteleskoop

Tshiilis asuvale mäetipule püstitatakse peagi 8,4-meetrine vaatlusteleskoop, mis on seni kasutusel olevatest 50 korda võimsam ning mille abil saab kogu tähistaeva "üle katsuda" vaid loetud päevade, mitte praegu standardiks olevate aastate jooksul, teatab CNN. LSST (Large Synoptic Survey Telescope) projekti juht Donald Sweeney märkis, et loodav teleskoop muudab oluliselt viisi, kuidas me tähistaevast jälgime ja uurime. LSST abiga loodavad teadurid lahendada mitmeid astronoomilisi ja füüsikalisi probleeme, kaasa arvatud tumeda aine ja tumeda energia müsteeriumit. Astronoomide poolt pikisilmi oodatava teleskoobi ehitustööd peaksid algama 2009. aastal ning kui kõik sujub plaanide kohaselt, saab esimesed vaatlused läbi viia juba aastal 2012.

Ahvid oskavad tulevikku planeerida

Teadusajakirja Science värskes numbris tutvustatud uuring näitab, et sarnaselt inimesele, kes paneb enne poodi minekut kirja puuduolevate toiduainete nimekirja või pakib randa minnes kotti päikesekreemi, oskavad ka ahvid omal moel tulevikku planeerida, teatab LiveScience. Leid näitab, et sageli vaid inimese ainuoskuseks peetav võime tulevaid tegevusi ette mõelda võis tegelikult välja areneda juba inimese ja inimahvide 14 miljoni aasta eest elanud ühistel esivanematel. Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadurid Nicholas Mulcahy ja Josep Call valisid eksperimentideks välja viis kääbusshimpansi ja orangutani ning õpetasid neile esmalt, kuidas kasutada teatud tööriistu viinamarjade ning mahlapudelite kättesaamiseks. Seejärel juhatati ahvid "tööriistakambrisse", kus olevast kaheksast tööriistast sobis selle töö tegemiseks vaid kaks. Kui ahvid olid oma valiku teinud, ei lubatud neil tunni aja vältel viinamarjade ning mahla jahile minna, mistõttu nad viisid tööriista hoiukambrisse tagasi. Kui õige ruumiuks viimaks avati, said ahvid umbes 30% kordadest ülesandega hakkama vähem kui 5 minutiga. Üks emane orangutan oli uurijate sõnul eriti taiplik - ta valis õige tööriista välja peaaegu iga kord ja kui juhtumisi ka vale tööriist kätte sattus, mõtles ta välja viisi selle kohandamiseks nii, et viinamarjad ja mahl ikkagi kätte saada. Eksperimendi teises järgus pidid kõige targemateks ettemõtlejateks osutunud orangutan ja kääbusshimpans ootama õige puuriukse avanemist 14 tundi ning said sellele vaatamata enamikul kordadest ülesandega kenasti hakkama. Mulcahy ja Call selgitasid Science'is, et õige tööriista väljavalimine eelseisva ülesande täitmiseks näitab selgelt välja kujunenud etteplaneerimise võimet.

Uuring: Florese inimene ei ole uus inimliik

18.000 aasta eest Florese saarel elanud ja 2004. aastal suure meediakära saatel uueks inimliigiks Homo floresiensis kuulutatud olendid ei olnud tegelikult uus inimliik, vaid tänapäevased inimesed, kes põdesid haruldast geneetilist tõbe mikrotsefaaliat, mis põhjustab väikest ajumahtu, vahendab National Geographic ajakirjas Science avaldatud ning seniseid Florese inimese uurimisandmeid analüüsinud teadlastegrupi hinnangut. Analüüsi juhtinud Robert Martin Chicago loodusmuuseumist märkis, et mikrotsefaalia teooria tundub kõige usutavam ennekõike seetõttu, et Florese inimese väga väike aju ei võimalda tõsiselt võtta väiteid, et tegemist võiks olla teiste inimliikidega lähisuguluses oleva olendiga. Kõige levinuma teooria kohaselt on Florese inimene arenenud Homo erectuse'est ning väikesaarel valitsevad piiratud ressurssid on suunanud antud liigi väiksemaks muutumise evolutsioonilisele rajale. Martini hinnangul on aga väikeolendi kolju ta keha jaoks liiga väike, et see mõte võiks teaduslikule analüüsile vastu pidada. Ta selgitas, et kui H. erectus'e teooria peaks tõele vastama, pidi Florese inimene olema vaid 1 meetri pikkune ja kaaluma kaks kilogrammi, mis on loomulikult mõeldamatu. Seetõttu pooldavad Martin ja ta kolleegid arvamust, et Floreselt leiti jälgi tänapäevastest inimestest, kes põdesid mikrotsefaaliat. Teadlase sõnul on tegemist päritava, ehk siis suguvõsas leviva tervisehädadaga, mistõttu pole midagi üllatavat või võimatut selles, kui see oli väikese populatsiooni piires väga levinud tõveks. Ta tõi esile sellegi, et üliväikese ajuga Florese inimese säilmeid leiti arenenud tööriistade kõrvalt, mille valmistamisega said teadlaste hinnangul hakkama vaid tänaste inimeste esivanemad.

Kanada ülikoolis puhkes ajuvähi "epideemia"

Alates aprilli keskpaigast on viiel Melbourne'i tehnikainstituudi (RMIT) majanduskooli töötajal diagnoositud ajukasvaja ning kuna enamik haigestunud inimestest töötas ülikoolihoone ülemistel korrustel, suleti sealsed ruumid ajutiselt, teatab Nature. Hiljem selgus, et pärast 1999. aastat leiti ajuvähk veel kahel inimesel, mis tõstis vähijuhtumite koguarvu seitsmeni. Kaks ajuvähijuhtumitest on olnud pahaloomulised ja viis healoomulised. Ülikoolitöötajate seas on üsna laialt levinud arvamus, et arvukad ajuvähijuhtumid on põhjustatud ülikooli katusel paiknevatest mobiilimastidest, ent asjatundjate hinnangul on kõige tõenäolisemalt tegemist siiski vaid kokkusattumusega. Kuigi teaduslikes uuringutes ei ole seni leitud mobiiltelefoni kasutamise või mobiilisaatja läheduses elamise seost ajuvähi tekke riski suurenemisega, uurib ülikooli administratsioon siiski võimalust, et haigestumiste põhjustajaks on mobiilimastidest pärinev kiirgus. Uuritakse ka vee ja õhu kvaliteeti ning otsitakse neist haigustekitajaid, mis võiksid ajuvähki haigestumise vallandada. Uurimisrühma raport avalikustatakse ilmselt järgmisel nädalal.

Himaalaja metsad ja liigid on kadumas

Maailma katuseks nimetatava Himaalaja metsad kaovad Delhi ülikooli teadurite kinnitusel nii kiiresti, et neljandik ses liigirikkas piirkonnas elavates taime- ja loomaliikidest võib välja surra juba käesoleva sajandi lõpuks, teatab New Scientist. Mõistmaks selle ohu ulatust piisab sellest, kui meenutada, et möödunud aastal ajakirjas Science tutvustatud teadusuuringu kohaselt on Himaalaja veekogude liigirikkus koguni suurem kui Amazonase sama näitaja. India valitsus muudab niigi kurva olukorra aga veelgi halvemaks, sest lähtub piirkonna arendusplaane tehes vääratest andmetest, mille kohaselt Himaalajas metsa all olevad alad hoopis kasvavad. Seetõttu on heaks kiidetud näiteks mitmete hüdroelektrijaamade rajamine, mis kiirendab metsade kadumise tempot oluliselt. Himaalajast aastail 1972-1974, 1980-1983 ja 1999-2001 tehtud satelliitfotosid analüüsinud ning ka kohapeal vaatlustöid teinud Delhi ülikooli teaduri Maharaj Panditi juhitav uurimisrühm kinnitab, et olukord on üsna hull ja hullemaks läheb ning paljude kaitsealuste liikide päästmise ainus võimalus on väga laialdane rahvusvaheline koostöö.

"Superbakterite" vastu võidi leida uus imerelv

Teadlased teatasid ajakirjas Nature, et on leidnud kemikaali, mis võib tulevikus osutuda võtmetähtsusega ühendiks aina tõsisemaks muutuvas võitluses praegu kasutatavatele antibiootikumidele resistentseks muutunud haigustekitajatega, vahendab LiveScience. Ravimifirma Merck & Co uurijate leitud ühend võib enesest kujutada esimest uue antibiootikumide klassi ravimit viimaste aastakümnete vältel ning on juba osutunud esialgsetes laborikatsetes efektiivseks resistentsete bakteritega nakatatud hiirte ravimisel. Kuigi see ei tähenda automaatselt, et sama häid tulemusi saadakse ka inimeste ravimisel, on katsetatud ühendi efektiivsus Nature andmeil muljetavaldav. Paljulubav aine sai nimeks platensimütsiin, kuna seda toodab mullas elav bakter Streptomyces platensis, mis kasutab seda teiste mikroobide hävitamiseks. Asjatundjate sõnul on uute antibiootikumide leidmine üks tänapäeva ravimitööstuse ja meditsiini suurimaid väljakutseid, sest aina suurema hulga ka kõige uuematele antibiootikumidele tundetute bakterite avastamine näitab, et havimal juhul võib meid juba lähitulevikus oodata ees olukord, kus praegu veel lihtsalt ravitavate haiguste vastu ei olegi enam toimivaid ravimeid. Kui platensimütsiin osutub toimivaks ka inimestel, saab sest tõenäoliselt päästerõngas ka ravimifirmale Merck & Co enesele, sest Vioxxi juhtumi kohtuprotsesside tõttu tuleb ettevõttel lähiaastatel maksta astronoomilistesse kõrgustesse ulatuvaid valurahasid.

Angola ei suuda pidurdada möllavat kooleraepideemiat

Angolas on viimase kolme kuu jooksul haigestunud koolerasse umbes 35.000 inimest, kellest enam kui 1200 on sellesse tõppe surnud, teatab BBC. Tervishoiuekspertide kinnitusel on tegemist kõigi aegade rängima kooleraepideemiaga Angolas ning olukorra muudab eriti kehvaks tõik, et pooled haigusjuhtumid on registreeritud pealinna Luanda vaestelinnaosas, kus valitsevad ebasanitaarsed tingimused ja elanike suur kontsentratsioon aitavad epideemia levikule oluliselt kaasa. Ühtekokku on haigusjuhtumitest teatanud üksteist Angola maakonda kaheksateistkümnest. Asjatundjate arvates haigestub ja sureb koolerasse Angolas praegu tegelikult ametlikest andmetest oluliselt enam inimesi, ent paljud neist lähevad loojakarja ja maetakse kiirkorras maha enne, kui meedikud sest teada saavad.

Eesti rahavaarvu vähenemine on aeglustunud

Eestis rahvaarvu vähenemise tempo on aeglustunud, vahendab ETV24 statistikaameti teadet. 2006. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 344 684. Rahvaarv vähenes 2005. aastal aeglasemalt kui varasematel aastatel, 3000 inimese võrra. 2004. aastal kahanes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu 3700 võrra. 2005. aastal sündis 14 350 last, see on 358 last rohkem kui eelmisel aastal, ka surmajuhtumite arv oli 369 võrra väiksem kui aasta varem. 2004 aastal registreeriti 17 316 surmajuhtumit. Aeglustunud on ka eestlaste arvu kahanemine loomuliku iibe tagajärjel.

Ameeriklased võivad tarvitada liiga palju vitamiine

Ameeriklased võivad tervena püsimise ja pikemalt elamise soovist ajendatuna tarvitada liiga suurtes kogustes vitamiine ja teisi toidulisandeid, vahendab Reuters Ameerika Ühendriikide meditsiiniinstituudi (IOM) kokku kutsutud uurimisrühma analüüsi järeldust. Ekspertide hinnangul on mõnedele inimestele lisavitamiinid vajalikud - näiteks eakad naised saavad kasu kaltsiumi ja D-vitamiini koostarvitamisest ning lapsesaamise eas naised peaksid tarvitama foolhapet, ent ükski usaldusväärne teaduslik uuring ei näita veenvalt, et terved inimesed lõikavad suurtes kogustes vitamiinide ja mineraalainete tarvitamisest erilist tervisekasu. Teadurid märgivad, et pigem võiksid inimesed tervislikult toituda ja regulaarselt sporti teha, sest sellest tõuseb väga suure tõenäosusega palju enam tervisetulu. Inimeste seas on üsna levinud arvamus, et kuna vitamiinid on kuuldavasti tervisele kasulikud, tuleb neid süüa nii suurtes kogustes kui vähegi võimalik. Asjatundjad tuletavad aga meelde, et mitmed vitamiinid ning mineraalained võivad ületarvitamise korral põhjustada tõsiseid tervisehädasid.

Uurijad: ahvid kasutavad "lauseid"

Lääne-Aafrikas elavad valgenina-ahvid (Cercopithecus nictitans) suudavad liita üheks tervikuks kaks erinevat hoiatushüüdu ja kombineerivad sel viisil kohest tähelepanu nõudva märguande, vahendab National Geographic ajakirjas Nature tutvustatud uurimistöö järeldust. Kui seni peeti võimet sõnu laiemat sõnumit kandvaks lauseks vormida inimese ainuoskuseks, siis antud leid näitab, et sel esineb analooge ka loomariigis. Uuringu autorid Klaus Zuberbühler ja Kate Arnold St. Andrewsi ülikoolist ei samasta küll ahvihäälitsusi üks-üheselt inimlausetega, ent Zuberbühleri sõnul näitab hoiatushüüdude analüüs, et peamiseks sõnumikandjaks pole mitte selle üksikud fragmendid, vaid tervik annab kombinatsioonile uue tähenduse. Valgenina-ahvidel on kaks erinevat hoiatushüüdu - üks teatab lähenevast leopardist (ahvid ronivad puu otsas kõrgemale) ning teine taevalaotuses ringi lendavast röövlinnust (ahvid laskuvad kaitsva lehestiku varju). Pikaaegsete katsete tulemusel selgus, et nende kahe teate kombineerimise ligikaudseks tähenduseks võiks olla "jookse nii kiiresti ja nii kaugele kui suudad", selgitavad uurijad.

Voodimärgamine pole vaid väikelaste probleem

Kui üldiselt arvatakse, et voodimärgamine ehk öine enurees on vaid väikelaste probleem, siis 16.500 2-19 aastast inimest hõlmanud ja ajakirjas BJUI International tutvustatud uuringust ilmnes, et voodit märgab magamise ajal ka 2% teismelistest ning pooled selle probleemiga kimpus olevad 19-aastased noored teevad alla igal ööl, kirjutab LiveScience. Uurimistööd juhtinud Hongkongi ülikooli teaduri Chung Yeungi sõnul lükkab leid ümber müüdi, mille kohaselt on öine enurees vaid väikelastel esinev häda, mis lapse vanemaks saades alati iseenesest kaob. Asjatundjate hinnangul peaksid pikaajaliselt ja regulaarselt voodit märgavate laste vanemad kindlasti arsti poole pöörduma, sest vastasel juhul võib see tervisehäda last pikkadeks aastateks kummitama jääda. Arstid toonitavad, et öine enurees ei ole reeglina põhjustatud liigsest vedelikutarvitamisest enne uinumist ja sellega kimpus olev laps vajab vanemate mõistvat suhtumist ja tihti ka arstide abi.

Eesti muuseumidesse pääseb täna tasuta

Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul on neljapäeval kõik muuseumid avatud tasuta ja kõikjal Eestis tähistatakse päeva erinevate üritustega, teatab ETV24. Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse oodatakse eriti lapsi ja noori, sest algavad töötoad, mida juhendab kunstnik Anna Wildrose. Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum kutsub samuti lapsi ja noori osalema muuseumi otsimismängus ning seejärel ehtetöötoas. Tartu linn tunnustab linna muuseumitöötajaid tänuüritusel Eesti Rahva Muuseumis Raadil. Ürituste kohta saab teavet Eesti Muuseumide Infokeskuse kodulehelt.

Inimgenoomi projekt läbis järjekordse vahefinishi

Geeniteadlased teatasid ajakirjas Nature, et inimgenoomi uurimisel on ületatud järjekordne oluline verstapost - kindlaks on tehtud viimase inimese kromosoomi geenijärjestus, kirjutab ABC. Kromosoom 1 on peaaegu kaks korda enam geene kui teistes kromosoomides keskmiselt ning need geenid sisaldavad eneses hinnanguliselt kuni 8% inimliigi geneetilisest koodist. Kromosoom 1 asub ühtekokku 3141 geeni, mis on teadaolevalt seotud 350 haigusega, mille hulka kuuluvad muuhulgas erinevad vähivormid, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi. Inimese suurima kromosoomi geenijärjestuse kindlakstegemises osales 150 teadlast maailma erinevatest riikidest, kel kulus selle töö lõpuleviimiseks 10 aastat. Inimgenoomi projekt aitab maailma teadlastel uurida senisest palju efektiivsemalt paljude haiguste geneetilist tagapõhja ning kiirendab paljudele rasketele tõbedele ravimite loomist. Inimgenoomis on ligikaudu 20.000-25.000 geeni ja kromosoom 1 "läbipuistamine" lisas nende hulka tuhatkond uut geeni, mille täpsema funktsiooni väljaselgitamine on teadlaste järgmiseks suureks väljakutseks.

Leiti unikaalne planeedisüsteem

Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) astronoomid avastasid unikaalse planeedisüsteemi, mis koosneb kolmest Neptuuni meenutavast planeedist, mis tiirlevad ümber Päikesest pisut massiivsema tähe, teatab Reuters. Teadurite hinnangul on tähele lähim eksoplaneet ilmselt kivise ehitusega ning kaugeim taevakeha on esimene teadaolev sellise massiga kaugplaneet, mis asub oma tähest sellisel kaugusel, et seal võib leiduda elu aluseks olevat voolavat vett. Genfi observatooriumi astronoomi Christophe Lovisi sõnul on tegemist esimese teadaoleva Neptuuni mõõtu massiga planeetide süsteemiga. Teadlased uurisid veidrat, Maast 41 valgusaasta kaugusel asuvat tähesüsteemi enam kui kahe aasta vältel.

Varajased inimesed võisid shimpansidega paarituda

Meie kauged esivanemad võisid saada ühiseid järglasi metsikute shimpansidega veel pärast seda, kui kaks liiki olid miljoneid aastaid liikunud mööda erinevaid evolutsioonilisi radu, vahendab ABC Ameerika Ühendriikide geeniekspertide ajakirjas Nature tutvustatud ning kindlasti laia vastukaja põhjustavat arvamust, mis põhineb avastusel, et kaks liiki eraldusid arvatust oluliselt hiljem ning seni kindlaks peetust palju pikema aja vältel. Üks uurimistöös osalenud teaduritest, Harvardi ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Eric Lander, märkis, et selle pika perioodi vältel tekkis inimestel ja shimpansidel kindlasti ühiseid järglasi ja toimus tihe geenivahetus, mis lõppes alles siis, kui kaks liiki teineteisest lõplikult eraldusid. Kui seni arvasid teadlased üldiselt, et ühist eellast omavad inimesed ja shimpansid astusid erinevale evolutsioonirajale 6,5-7,4 miljoni aasta eest, siis kahe liigi genoomide eripära analüüsinud USA teadlaste värske dateeringu kohaselt ei toimunud liikide lahknemine mingil juhul varem kui 6,3 miljoni aasta eest ning tõenäoliselt koguni vähem kui 5,4 miljonit aastat tagasi. Lisaks selgus, et inimese ja shimpansi lõplik liigiline väljakujunemine võttis aega koguni umbes 4 miljonit aastat. Muuhulgas seab värske geenianalüüs suure kahtluse alla teadlaste seas üsna laialdast toetust pälvinud arvamuse, et nõndanimetatud Toumai fossiili näol on tegemist vanima varajase inimese säilmetega.

Keskkonnakaitsjad teevad Saaremaal rändlindudele viljapõlde

Saaremaal Lümanda vallas tegeleb kohalik keskkonnateenistus juba kolmandat aastat järjest viljapõldude rajamisega lindudele, et need kevadisel ja sügisesel rändehooajal talupidajate viljasaagi kallale ei kipuks, kirjutab EPL. Põldude rajamist vedava Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Mari Koppel-Lepiku sõnul rajatakse lindudele põllud just sinna, kus on nende põhilised peatumis- ja kogunemiskohad ning kus paikneb enamik talunike linnukahjustustega aladest. Alade paikapanemisel oli abiks spetsiaalne pikaajaline uuring. Koppel-Lepik tähendas, et lindude põllud on hädavajalikud just seepärast, et vältida linnukahjustustega piirkondades talumajanduse väljasuremist ning ühtlasi ka väärtuslike rannaniitude hooldamise lakkamist. Sügiseti käivad põldudel ennekõike valgepõsk-lagled, kevadel ka hallhaned ning suvel sookured.

EPL: Maaülikool üritab taimeteadlasi uurimiskeskusest välja ajada

Tüli Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja selle allasutuse taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse EVIKA teadlaste vahel on paisunud nii suureks, et ülikool on palunud teadlastel oma isiklikud asjad kokku koguda ja pooleli olevad taime-projektid maha jätta, vahendab EPL. Probleeme on kahe osapoole vahel olnud ennegi, kuid tüli saavutas uue hoo, kui mullu veebruarist Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tööle läinud teadurid teatasid, et tahavad nüüd ka oma projektid sinna kaasa viia. Teadlased läksid maaülikoolist TTÜ-sse tööle pärast seda, kui nende töölepingud EMÜ allasutuses lõppesid ja nad uuel konkursil kehtestatud nõuetele ei vastanud, sest vajaka jäi publikatsioone rahvusvahelistes teadusajakirjades. Nende projektid jätkusid aga samas Saku baasis üle aasta nii nagu ennegi. Nüüd on maaülikool asunud oma varasid ja halduseid üle vaatama ning on teinud TTÜ-le ettepaneku kokku saada, et varad ja dokumentatsioon EMÜ-le korrektselt üle anda. Töötajad kardavad, et seoses käsuga oma isiklikud asjad EVIKA ruumidest ära viia ning hiljuti signalisatsiooni koodide muutmist uurinud turvafirma käiguga ei pääse nad enam ka oma taimedele ligi.

Õhu saastajail hoiab Eestis silma peal seiresüsteem

Kaheksa aastat loodud ja 50 miljonit krooni neelanud süsteemi eest, mis hakkab jälgima Eesti õhukvaliteeti, ei tohiks enam varju jääda ükski õhusaastaja ega haisulevitaja, teatab Postimees. Ametliku nimetusega Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteem on lihtsustatult öeldes veebilehekülg, kuhu automaatsed õhuseirejaamad saadavad reaalajas kõigile infot sellest, kas õhk meie kohal on puhas või mitte. Kuna kõikjal veel seirejaamu pole, siis arvutab eile tööle hakanud süsteem õhusaastet enamikus piirkondades veel vaid matemaatiliste mudelite järgi ehk arvutab lubatud normid paberite järgi, mitte kohapeal kontrollides. Samas tehakse juba praegu pistelisi kontrolle ning nii saab lõpuks teada, kus õhku saastatakse. Eile süsteemi tutvustades toodigi näiteks Kohtla-Järve juhtum, kus elanikud kaebavad juba aastaid, et õues haiseb, kuid põhjust pole teada.

Haigekassa peab rasedate suunamist üldjärjekorda rikkumiseks

Sotsiaalministeeriumi sõnul loeb haigekassa rasedate vastuvõttu üldjärjekorras jämedaks rikkumiseks ja esitab selles asjus lepingupartneritele päringu, vahendab ETV24. Rasedate ilma järjekorrata günekoloogile pääsemiseks on haigekassa ravi rahastamise lepingu lisas kokku leppinud, et "raseduse jälgimise käigus osutatud tervishoiuteenustega raviarveid käsitlevad pooled vältimatu abi raviarvetena," teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.
See tähendab, et rase peab pääsema järjekorrast mööda täpselt nii nagu iga teine vältimatut abi vajav inimene. Sotsiaalministeeriumi andmetel 1. mai seisuga oli üle nelja nädala pikkune järjekord Pärnu haiglas. Tartu Ülikooli kliinikumis pääses vastuvõtule kahe päeva ja Ida-Tallinna Keskhaiglas kolme päeva jooksul. Eesti Päevaleht kirjutas täna, et nädalate pikkused järjekorrad riiklikes naistekliinikutes peletavad rasedad tasulistesse erakliinikutesse.

Reumatoidartriidi ravimid tõstavad vähiriski

Ravimifirma Abbott Laboratories ravimit Humira või ravimifirma Centocor ravimit Remicade tarvitavatel reumatoidartriiti põdevatel patsientidel on neid medikamente mitte kasutavate patsientidega võrreldes kolmekordne risk haigestuda mitmetesse vähivormidesse ja kahekordne risk saada külge ägedaloomuline infektsioon, muuhulgas ka kopsupõletik, vahendab AP Mayo kliiniku teadurite seniste ravimiuuringute koondanalüüsi tulemust. Uurijate sõnul suurendavad antud ravimid oluliselt lümfoomi, nahavähki, seedekulgla vähivormidesse, rinnavähki ja kopsuvähki haigestumise tõenäosust Uuringu läbi viinud eksperdid toonitavad siiski, et ravimite vähki põhjustav mõju on üldkokkuvõttes üsna väike ning nende tarvitamisel ilmnevad olulised positiivsed efektid. Samas leitakse, et patsiendid peavad ravimite kasutamisega kaasnevatest riskidest teadlikud olema. Suurim vähirisk on ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud analüüsi kohaselt eakatel patsientidel, kes on Humirat ja Remicade'i tarvitanud keskmisest kauem.

Mõõdukas stress võib olla lootele kasulik

Ameerika Ühendriikide teadlaste ajakirjas Child Development tutvustatud uurimistööst ilmneb, et raseduse ajal kogetud mõõdukas stress ei ole lootele kahjulik ja võib ta hilisemale arengule pigem hoopis kasuks tulla, vahendab BBC. Johns Hopkinsi Bloombergi meditsiinikooli uurijad küsitlesid 137 tervet ja normaalselt kulgeva rasedusega naist, kelle lapseootus oli jõudnud 24.-32 nädalani. Kui varasemates uuringutes on leitud, et stressis emad võivad stressi oma lapsele edasi anda ning suurendavad oma veel sündimata järeltulijal aeglase kasvu ja sünnidefektide riski, siis värskest uurimistööst selgus üllatuslikult, et kõige suuremast rasedusaegsest stressist teada andnud emade lapsed olid teiseks eluaastaks kõige paremini arenenud. Uurimistööd juhtinud arengupsühholoog Janet DiPietro nimetas leidu üllatavaks ja arvas, et selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla tõik, et stressis naiste organismis tekib enam hormooni kortisool, mis on vajalik kõigi elundite normaalseks arenguks. Alternatiivse seletusena pidas ta võimalikuks, et kuna stressirohke eluviis sõltub suuresti inimese enese valikutest, võivad enesele kõrgemaid nõudmisi esitavad naised enam tagant tõugata ka oma lapse arengut. Uuringus leiti ka, et sünnieelne stress ei mõjuta lapse hilisemat võimekust oma emotsioone ja käitumist kontrollida. Küll leiti aga sellega raskustes olevat need lapsed, kelle emad teatasid, et suhtusid oma rasedaks jäämisesse negatiivselt. DiPietro sõnul pole aga ka antud juhul selge, kas see on põhjustatud bioloogilistest faktoritest või viisist, kuidas lapse eest pärast ta sündi hoolitseti.

Andamanide hõimu ründavad leetrid

India ookeanis asuvatel Andamani ja Nicobari saartel elava Jarawa hõimu ligi 50 last ja paljud täiskasvanud on haigestunud leetritesse ning see tõbi võib veelgi levides anda kunagi 5000 liikmelisele ja praegu vaid 270 inimesest koosnevale hõimule ränga hoobi, kirjutab BBC. Arstid hoiatavad, et haigus on tabanud enam kui 20% hõimu liikmetest ja olukord on üsna tõsine. Meedikud märgivad, et kuigi esialgu ei ole surmajuhtumeid registreeritud, on leetrid möödunud aegadel saarte hõimude seas suurt hävingut külvanud. Nii näiteks tappis see tõbi 19. sajandil Andamanide suurimast hõimust ühel saarel pooled ja teisel saarel praktiliselt kõik selle liikmed ning tänapäeval kuulub sellesse hõimu vaid 41 inimest. Keskkonnakaitsjad ja mittetulundusorganisatsioonid süüdistavad saarteriigi keskvõimu, kes ei pööra nende kinnitusel Jarawa hõimu liikmete seas puhkenud epideemiale küllaldast tähelepanu.

Turistiklassi sündroomi põhjused said selgemaks

Leicesteri ülikooli teadurite 73 vabatahtlikku hõlmanud ja pikaaegse lennureisi tingimusi jäljendanud uurimistöös lükati ümber arvamus, et pikkade lennureiside ajal tekkivad potentsiaalselt eluohtlikud vereklombid on põhjustatud vähenenud hapnikutasemest ja madalast õhurõhust reisijatesalongis, teatab Reuters. Leid annab lisakaalu ka muidu laia poolehoidu pälvinud teooriale, mille kohaselt tekib too "turistiklassi sündroomiks" kutsutav ja meditsiiniliselt süvaveeni tromboosina tuntud tervisehäda ennekõike pikaaegsest liikumatus olekus viibimisest kitsastes oludes, mistõttu on verevool jalgadesse oluliselt takistatud. Seetõttu soovitatakse reisijatel lennates ikka jalgu sirutada, võimaluse korral salongis ringi jalutada, rohkem vett juua ja alkoholiga mitte liialdada. Briti teadurite uuringut tutvustatakse pikemalt ajakirjas Journal of the American Medical Association ning selle läbiviimist toetasid Euroopa Komisjon ja Suurbritannia tervishoiuministeerium.

Maikuu Horisont räägib ilmaruumist ja inimesest

Maikuu Horisondis on juttu satelliitsüsteemist Galileo, mille esimene pääsuke lennutati kosmosesse 2005. aasta lõpul. Tartu Observatooriumi tähefüüsik Indrek Kolka õgvendab taevaakent seekord röntgenteleskoopide abil. Tehnikaülikooli doktorant Toomas Kirt mõtiskleb inim- ja tehismõtlemise eripärade üle. Ajaloolane Heino Arumäe kirjutab kindral Laidonerist, kes omal ajal oskas väga hästi inglastega läbi saada. Indrek Rohtmets on intervjueerinud Eesti meest Stockholmi ülikoolist - professor biokeemik Ülo Langelit, kes uurib neuroni siseelu ja püüab luua vähiravimit. Rubriigis "Üksainus küsimus" uurib Toomas Jüriado, mis on Tartu Ülikooli keemiatudengite tubliduse taga. Põnevaid teemasid on teisigi.

Mõnuained ja alkohol on naistele ohtlikumad

Ameerika Ühendriikide sõltuvuse ja ainete kuritarvitamise riikliku keskuse (CASA) 10 aastat väldanud ja mahukuse tõttu raamatuna välja antud uurimistöös leiti kinnitus arvamusele, et naised jäävad kergemini ja kiiremini purju ja "pilve" ning ka sõltuvus mõnuainetest ja alkoholism kujuneb neil välja oluliselt kiiremini kui meestel, teatab LiveScience. Seni on alkoholi ja mõnuainete kuritarvitamist peetud üldiselt pigem meeste probleemiks, ent viimasel ajal on USAs ning teisteski arenenud riikides naised meestele ses vallas kiiresti järele jõudmas. CASA kogutud andmeil tarvitavad tüdrukud alkoholi, tubakat ja teisi meelemürke tänapäeval praktiliselt sama palju kui poisid ning näiteks valuvaigistite kuritarvitamine on tütarlaste seas koguni laiemalt levinud. Vägijookide ja meelemürkide mõju naistele analüüsinud uurimisrühma tööd juhtinud Susan Foster märkis, et mitmete füsioloogiliste ja psühholoogiliste faktorite tõttu laastab alkoholi, tubaka ja narkootiliste ainete tarvitamine naiste tervist oluliselt enam ning naisterahvad jäävad nende ainete tarvitamisest ka märksa kiiremini ja kergemini sõltuvaks. Teadurid kutsuvad ka üles muutma olukorda, kus sõltuvusravi on suunatud peamiselt meestele ning hinnanguliselt koguni kuni 90% seda ravi vajavatest naistest jääb professionaalse abita.

Uuring: statiinid ei tõsta rinnavähi tekke riski

Naistel, kes kasutavad kolesteroolitaset alandavaid ravimeid ehk statiine, ei ole eakaaslastega võrreldes suurem rinnavähki haigestumise risk, vahendab Reuters ajakirjas Journal of the National Cancer Institute avaldatud mitmete Ameerika Ühendriikide ülikoolide uurijate enam kui 156.000 naise terviseandmeid hõlmanud analüüsi tulemust. Leid on vastuolus mitmete varasemate uurimistöödega, kus sellise seose võimalus tuvastati. Kuigi statiinidel ei leitud üldiselt rinnavähi riski osas mõju olevat, avastasid teadurid andmeid kõrvutades, et teatud tüüpi, hüdrofoobseid statiine tarvitavatel naisterahvastel esines rinnavähki keskmisest 18% võrra harvemini. Seda seost tuleks teadlaste hinnangul kindlasti täpsemalt uurida.

Eesti naistekliinikutes on pikad järjekorrad

Mitme nädala pikkused järjekorrad riiklikes naistekliinikutes peletavad naised tasulistesse era-kliinikutesse, teatab EPL. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliinikus oleks eile saanud vastuvõtuaja suvalise naistearsti juurde alles 13. juuniks, kindla arsti aega pidanuks veelgi kauem ootama. Tasulisse vastuvõttu saanuks aja 30. maiks. Esimene vaba aeg Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikus oli naissoost arsti juurde 22. juunil, meesarsti juurde 5. juunil. Kui aga maksta 250 krooni visiiditasu, saanuks aja samuti juba täna hommikuks. Tallinna Pelgulinna sünnitusmaja esimene vaba naistearst võtab vastu 16. juunil, rasedusega lubati arvele võtta kahe nädala jooksul. Tartu Elite erakliiniku naistearst Svetlana Räim kinnitas, et naised ei malda riiklike kliinikute järjekordades nii kaua oodata, seetõttu valivadki erakliiniku, kuhu saab aja kindlasti juba samal nädalal. Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Marika Raiski sõnul sõltub järjekordade lühendamine ravikindlustuse tulubaasist.

Ruhnlased nõuavad karuprobleemile kiiret lahendust

Ruhnu saare elanikud saadavad keskkonnaminister Villu Reiljanile ühiskirja, kus paluvad kuu aega väldanud karusaagale kiiret lõppu – kui looma ei suudeta elusalt tabada, siis lasku jahimehed ta maha, teatab Postimees. Allkirjakogumise eestvedaja, põlise Ruhnu saare suvitaja ja taluomaniku Kristiina Tuulbergi selgitusel on jääpangal saarele triivinud pruunkaru käpajäljed tulnud külale üha lähemale. Karu väljaheidete järgi käib metsaelukas aga täpselt samadel radadel, mida mööda inimesed randa jalutavad. Taluomaniku sõnul on enamik saareelanikke tõsises mures. Kui varem uitasid lapsed omapäi looduses ja käisid rannas jalutamas, siis nüüd ei lasta neid majade juurest kaugemale. Riikliku looduskaitsekeskuse peadirektori Jaanus Tuusti sõnul seiratakse koostöös piirivalvega jätkuvalt karu tegemisi ning üritatakse iga hinna eest teda uinutada ja mandrile sõidutada. Seni ei ole aga karupüüdjaid edu saatnud.

Portugallased ehitasid juhtmevaba lennuki

Cristina Santos ja ta kolleegid Minho ülikoolist ehitasid 3-meetrise mehitamata väikelennuki AIVA, millel puudub juhtmeühendus ning igasugune mehhaaniline side mootori, navigatsioonisüsteemi ja pardaarvutite vahel ning kogu masinavärgi sisesuhtlus käib Bluetooth juhtmevaba tehnoloogia abil, kirjutab New Scientist. AIVA esimesed lennukatsed näitasid, et juhtmevaba lennujuhtimissüsteem toimib kenasti. Santose sõnul üritati sellise uudse lähenemisega ennekõike vähendada lennuki kaalu ning selle energiavajadust. Ekspertide kinnitusel võetakse sarnaseid juhtmevabasid süsteeme tulevikus ehitatavates lennukites tõenäoliselt kasutusele üsna laialdaselt, ent see tekitab muidugi ka uut tüüpi turvariske. Nii näiteks on sellised süsteemid suhteliselt avatud elektromagnetilistele häiretele ja ka kuritahtlikule signaalisegamisele. Santose ja ta kolleegide kinnitusel on Bluetooth-sidet siiski tänapäeval nii kaugele arendatud, et see on tavalistele häiretele üsna tundetud ja minimaalne vajalik andmevoog liigub edasi ka tugevate häirete korral. Samas tunnistas Santos, et süsteemi tuleb veel väga palju katsetada, enne kui ta ise soostuks sellise põhimõttega ehitatud lennumasinaga õhku tõusma. Ta ennustas ka, et lisaks lennukitele võetakse sarnased juhtmevabad süsteemid kasutusele ka sõiduautodes ning sel viisil hakkab tulevikus toimuma signaaliedastus ka nii kriitilistes süsteemides nagu pidurdus- ja roolimehhanismid.

Ravimifirmad reageerivad WHO malaariaüleskutsele laisalt

Viie kuu eest kutsus Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ravimifirmasid üles lõpetama malaariaravimi artemisiniin ainulevitamine ning asendama see kombineeritud raviga. Paraku on Nature teatel vaid kolmandik WHO üleskutse saanud ravimitootjatest sellega kaasa läinud ning ülejäänud ei ole algatust isegi kommenteerinud. Igal aastal haigestub maailmas malaariasse erinevatel hinnangutel 350-500 miljonit inimest ning ekspertide kinnitusel on malaariaparasiidid viimasel ajal ilmutanud aina suuremaid selle tõve peamisele ravimile artemisiniinile resitstentseks muutumise märke. Üheks viisiks seda ohtlikku tendentsi pidurdada on tagada, et artemisiniini antakse alati koos teiste malaariaravimitega. Sellised kombineeritud ravimiteraapiad mõjuvad kiiremini ja on sageli efektiivsemad, ent nende tootmine on kahjuks kallim. Paraku ei ole artemisiniini tootvad ravimifirmad WHO vastava algatusega eriti agaralt kaasa tulnud ning mõned neist üritavad koguni majanduslikult kasulikku artemisiniini ainuturustamist varjata, pakkides seda muuhulgas teepakkidesse ja kommipaberitesse. WHO asjatundjad tunnistavad, et neil napib ravimifirmade mõjutamiseks survevahendeid, ent lubavad selgitustöid siiski jätkata.

Peuust leiti tõenäolise naissõdalase muumia

Peruus leiti naissõdalase keerukate tätoveeringutega kaetud muumia, mille matmiskohast kaevati välja ka mitmeid andameid ning ühe tõenäoliselt ohverdatud tütarlapse säilmed, teatab CNN. Arheoloogide hinnangul kuulub naine Peruu põhjaregioonis aastail 1 maj kuni 700 maj domineerinud Moche kultuuri ning ta säilmed pärinevad hinnanguliselt aastast 450 maj. Ehete ja muude väärisesemete leidmine hauast näitab, et naine oli rikkast soost, ent sõjarelvade leid on naismuumia puhul üsna haruldane ja viitab võimalusele, et tegemist oli naissõdalasega. Säilmete uurimine näitas, et naine oli vähemalt korra elu jooksul sünnitanud, ent ta surma põhjust ei suudetud kindlaks teha. Seni ei ole ühestki Moche perioodi hauast tõenäolist naissõdalast leitud, kinnitavad uurijad.

Teadlased eraldasid neandertallase tuuma-DNAd

Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi geneetiku Svante Paabo uurimisrühm teatas New Yorgis toimuval geneetikakonverentsil, et neil õnnestus esmakordselt eraldada neandertallaselt pärinevat tuuma-DNAd, teatab BBC. Horvaatia territooriumilt leitud 45.000 aasta eest elanud neandertallase fossiilist eraldatud geneetilise materjali pikad segmendid peaksid andma senisest täpsema pildi, kui lähedalt neandertallased ikkagi Homo sapiensiga suguluses on. Varem on Homo neanderthalensis'e fossiilsetest säilmetest eraldatud vaid mitokondrilist DNAd (mtDNA), mis annab uuritavast organismist tuuma-DNAst piiratuma pildi. Hinnanguliselt ligikaudu 0,03% neandertallase kogugenoomist esindava geeniandmestiku esialgne analüüs näitab, et neandertallase Y-kromosoom on tänapäevase inimese ja shimpansi Y-kromosoomist väga erinev ning seda suuremal määral, kui teiste uuritud kromosoomide osas ilmnev erinevus. Paabo uurimisrühma analüüs kinnitab ka teooriat, et nendertallased lahknesid Homo sapiens'i tekkeni viinud evolutsioonirajast umbes 315.000 aasta eest.

Geeniteraapias võivad kasutusele tulla veremullid

Baylori ülikooli meditsiinikeskuse teadurid katsetasid rottidel edukalt geeniteraapiat, mille raames toimetati eriliste mullikeste sisse peitunud insuliinigeenid täpselt kõhunäärmesse, kus neid suhkrutõve korral ka vajatakse, teatab New Scientist. Teadlased süstisid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud eksperimentide käigus mikroskoopilised kerakesed näriliste vereringesse ja purustasid need geenikoorma vabastamiseks täpselt suunatud ultrahelilöökidega. Geeniteraapial, ehk siis raviprotseduuril, mille käigus üritatakse sisestada patsiendi rakkudesse korrigeerivat DNAd aitamaks neil tõvega toime tulla, on üsna vastuoluline ajalugu. Viimaseks raskeks löögiks geeniteraapia maine pihta oli 18-aastase Jesse Gelsingeri geeniteraapia tekitatud ränga immuunreaktsiooni põhjustatud surm 1999. aastal. Ekspertide hinnangul ongi geeniteraapia suurimaks väljakutseks geenilaadungi õigesse kehapiirkonda toimetamise turvaline meetod. Üheks viisiks DNAd soovitud kohta toimetada on kasutada kahjutuid viiruseid, ent need ei suuda tungida kõikidesse rakkudesse. Kui näiteks kõhunäärme vajalikku piirkonda on viirustel üsna keeruline jõuda, siis veremullidesse peidetud geenilaadung jõuab sinna probleemideta, kinnitavad teadlased.

Teadlased: Võrtsjärv on ohus

18.-19. mail korraldab Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus Pühajärvel rahvusvahelise seminari, mille peateema on kliimamuutuste mõju järvedele, sealhulgas Võrtsjärvele, mille veetase on praegugi erakordselt madal. Kuigi Võrtsjärv on üle elanud veelgi madalamaid kevadisi veetasemeid, näiteks 1996. aasta kevadel, on tegemist ohuolukorraga. Veetase hakkas järves alanema möödunud aasta mai lõpus ja vältas märtsi lõpuni. Ka suurvett tänavu peaaegu ei olnudki. Kuiva suve ja sügise korral alaneb veetase veelgi ja kui mitte juba suvel, siis järgneval talvel on karta ökoloogilist katastroofi järves, selgitab limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene.

Eksperdid: Kuult tasub otsida maaväliste eluvormide loodud esemeid

Londoni ülikooli uurija Ian Crawford avaldas Suurbritannia Kuninglikus Astronoomiaühingus toimunud kosmiliste elusignaalide otsimise ekspertide kokkusaamisel arvamust, et Kuule naasvad astronaudid võiksid meie planeedi loodusliku kaaslase pinda põhjalikult uurida, sest seal võib leiduda jälgi maaväliste elusolendite loodud esemetest, vahendab New Scientist. Crawford möönis, et tulnukate artefaktide otsimine ei saa kindlasti olla Kuule lendamise peamiseks põhjuseks, ent kui juba kohale minnakse, siis võiks ka Kuu pinnases pisut ringi kaevata. SETI instituudi vanemteadur Seth Shostak märkis, et kuna meie kosmiliste vendade loodud esemete otsimine ei tooks erilisi lisakulutusi, oleks see kaalumist väärt mõte küll, ent millegi leidmise tõenäosuse katteks SETI uurijad ilmselt oma maja panti ei paneks. Kuigi antud idee võib kõlada liiga ulmeline, on ka inimesed oma kosmilistele vendadele mõistuses "pudelpostiga" sõnumeid saatnud, lootuses, et sellised kosmoselaevad nagu Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2 kohtavad ehk tuhandete aastate pärast kaugetel planeetidel elavate mõistuslike olendite kosmoselaevu. Üldiselt on suur osa ekspertidest ühel meelel selles, et kui maavälistel eluvormidel ei ole kontakti loomisega just kiiret, on parimaks võimaluseks teisi tsivilisatsioone leida just tehislike esemete laialisaatmine, mitte raadiosignaalid. Crawfordi hinnangul on Kuu selliste saadetiste säilimiseks ideaalne paik, sest seal puudub atmosfäär ja praktiliselt ka igasugune geoloogiline aktiivsus. Kui väikesele looduslikule kaaslasele tohutute vahemaade tagant "pihta laskmine" tundub olevat liiga uskumatu idee, tasub kaaluda Ukraina astronoomi Aleksei Arhippovi 1998. aastal tutvustatud teooriat, mis näeb ette, et kui kosmosesse tunginud tsivilisatsioonid on meie galaktilises lähiümbruses kunagi eksisteerinud ja ei jõudnud ka kunagi oma tähesüsteemi piiridest kaugemale, valitseb siiski suur tõenäosus, et osa nende "toodetud" kosmilisest prügist, mis on siis kas mikroskoopilist mõõtu või ehk suuremgi, on jõudnud ka Päikesesüsteemi. Paljud eksperdid peavad Kuult selliste säilmete otsimist siiski liiga "meeleheitlikuks" ettevõtmiseks ning toovad muuhulgas esile, et isegi kui sellised mikroosakesed seal eksisteerivad, on nende leidmine kahjuks ülimalt keeruline.