Kosmosesüstik Atlantis startis viimaks

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) kosmosesüstik Atlantis startis viimaks pärast mitmeid tehnilistest ja muudest asjaoludest põhjustatud viivitusi täna Florida kosmosekeskusest rahvusvahelise kosmosejaama ISS poole ning jõudis kosmoseagentuuri teatel edukalt kavandatud orbiidile, teatab BBC. NASA teatas, et stardi käigus tabasid süstikut kütusemahuti kattematerjali mõned lahtitulnud detailid, ent väga suure tõenäosusega ei tekitanud need süstikule mingisuguseid vigastusi. Tänasele stardile eelnes alates 27. augustist kahe nädala vältel mitu luhtaläinud stardikatset, mille põhjusteks olid kosmoselaeva stardirampi tabanud pikselöök, troopiline torm Ernesto, rikked süstiku elektrisüsteemis ning vigane kütuseandur. Kui ka tänane stardikatse oleks ebaõnnestunud, tulnuks Atlantise missioon edasi lükata vähemalt septembri lõpuni, ent tõenäoliselt koguni oktoobrisse. Nimelt stardib juba 18. septembril kosmosejaama suunas Venemaa kosmoseagentuuri kosmoselaev Sojuz ning selleks ajaks peab Atlantis ISSi juurest lahkunud olema. NASA süstikutele on lähiaastateks loodud üsna tihe stardigraafik, sest ameeriklased soovivad alates aastast 2010 kosmosesüstikute kasutamise lõpetada ning selleks ajaks peab ISS seega lõplikult valmis saama.

Teismelise aju töötab erinevalt

Suurbritannia uurijate kinnitusel käituvad teismelised sageli oma vanemate jaoks mõistetamatul moel seetõttu, et nad ei kasuta täielikult seda ajuosa, mis analüüsib enese tegude mõju teiste inimeste tunnetele, kirjutab BBC. Uurimistööst ilmneb, et inimese ajus aset leidvad otsuste tegemise protsessid "saavad täiskasvanuks" üsna aeglases tempos ning inimaju saavutab täisea ning normaalse töövõimekuse alles 20-30 aastaselt. Neuroloog Sarah-Jayne Blakemore'i juhitav töörühm kasutas 11-17 aastaste teismeliste ning 21-37 aastaste täiskasvanute ajutegevuse võrdlemiseks funktsionaalse magnetresonantsjäädvustuse (fMRI) tehnoloogiat, mis mõõdab verevoolu intensiivsust erinevates ajupiirkondades. Katsealustel paluti mõelda, mida nad teeksid teatud situatsioonides, mis eeldavad nende eneste aktiivset osalust. Katsete käigus aktiveerusid teismelistel ja täiskasvanutel küll samad ajupiirkonnad, ent üsna erineval määral. 21-37 aastastel vabatahtlikel muutusid kõige aktiivsemaks regioonid, mida seostatakse "kõrgema mõtlemisega", kus oma tegusid planeerides võetakse muuhulgas arvesse ka nende kaugemad mõjud ning teiste inimeste emotsioonid ning tunded. Teismelistes aktiveerusid aga enam "teeme lihtsalt ära" tüüpi kiiret otsustustegevust juhtivad ajualad. Avastus näitab, et teismeliste närvesöövat käitumist ei saa põhjendada vaid möllavate hormoonidega, märgivad uurijad.

Uuring: mehed on naistest targemad

Lääne-Ontario ülikooli psühholoogid J. Philippe Rushton ning ta kolleeg Douglas Jackson viisid läbi teadusliku analüüsi, millest näib ilmnevat, et kuigi sadakond aastat on teaduses valitsenud konsensus, mille kohaselt intelligentsuse küsimuses ei valitse soolisi erinevusi, on mehed tegelikult siiski naistest targemad, vahendab LiveScience. Selgitamaks välja, kas soo ja intelligentsuse vahel valitseb seos, analüüsisid uurijad ajakirjas Intelligence tutvustatud uurimistöö raames 100.000 17- kuni 18-aastase naise ja mehe sooritatud akadeemilise võimete testi (SAT) tulemusi. Uurijad tegid iga SAT vastust hinnates kindlaks vastaja üldise intelligentsusfaktori ning avastasid, et meeste vastused ületasid naiste vastuseid keskmiselt 3,6 IQ punkti võrra. Rushtoni arvates on mehed naistest intelligentsemad, kuna neil on lihtsalt enam ajukudet. Psühholoogid peavad USA teadlaste uuringut huvitavaks ning möönavad, et nende poolt esile toodud erinevused intelligentsustasemes näivad olevat reaalsed. Samas leitakse, et neil erinevustel võivad olla vähemalt osaliselt teised põhjused, kui Rushton ja Jackson esile toovad. Nii näiteks üritab pärast põhihariduse omandamist haridusteed jätkata enam naisi kui mehi ning ka antud uuringu raames oli naiste vastuseid analüüsimisel 10.000 võrra enam. Mehed, kes teevad teistsuguseid eluplaane, võivad aga otsustada nii põhjusel, et ei usu end SATis piisavalt häid tulemusi saavat.

Suitsiid viib sõdadest enam inimelusid

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suitsiidiennetuspäeva seminaril esinenud ekspertide sõnul viivad enesetapud igal aastal hauda enam inimesi kui sõjad ning mõrvad kokku, kuigi enamikku suitsiididest saaks ennetada, vahendab Reuters. WHO vaimse tervise spetsialist Jose Manoe Bertolote märkis, et igal aastal üritab enesetappu ca 20-60 miljonit inimest, ent ligikaudu vaid ühel miljonil neist õnnestub kavatsetu teoks teha. Rahvusvahelise suitsiidiennetuse ühingu presidendi Brian Mishara hinnangul on enamikku suitsiididest võimalik ennetada, kui piirata enesetapuks kasutatavate pestitsiidide, relvade ja ravimite kättesaadavust ning pöörata suuremat tähelepanu depressiooni, alkoholismi ja skisofreenia ravimisele. Ekspertide teatel viiakse umbes kolmandik suitsiide maailmas läbi pestitsiide ehk keemilisi taimekaitsevahendeid kasutades ning eriti suures enesetapuriskis elavad arstid, veterinaarid ja hambaarstid, sest neil on ohtlikke aineid teistest lihtsam kätte saada. Asjatundjate väitel tapavad end sagedamini inimesed, kes on ootamatult vaesustunud, mitte aga isikud, kes on terve elu vaesuses elanud. Tähele on pandud sedagi, et psühholoogidelt ja psühhiaatritelt otsivad potentsiaalsed enesetapjad kõige harvemini abi neis riikides, kus suitsiid on seadusega keelatud, näiteks Singapuris, Liibanonis ja Indias.

Atlantise starti lükati taas edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lükkas viimasel hetkel ilmnenud tehnilise probleemi tõttu taas vähemalt päeva võrra edasi kosmosesüstiku Atlantis starti, teatab BBC. Stardi edasilükkamise tingis sel korral süstiku välimise kütusemahuti vigane andur, mille ülesandeks on vesiniku koguse kontrollimine. Kui Atlantist ei õnnestu teele lähetada ka homme, tuleb start tõenäoliselt edasi lükata koguni oktoobrisse. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Atlantis rahvusvahelise kosmosejaama ISS suunas startima juba 27. augustil, ent starti on korduvalt edasi lükatud stardirampi tabanud pikselöögi, troopilise tormi Ernesto, elektrisüsteemi rikete ja nüüd vigase kütuseanduri tõttu. Võimalus Atlantis hiljemalt laupäeval teele lähetada saadi alles üsna hiljuti läbirääkimiste käigus Venemaa kosmoseagentuuriga. Nimelt stardib peagi ISSi suunas ka kosmoselaev Sojuz ning Atlantis peab selle saabumise ajaks juba jaama küljest lahkunud olema. NASA süstikutele on lähiaastateks koostatud tihe lennugraafik, sest ISS soovitakse lõplikult valmis saada aastaks 2010, et kohe seejärel süstikud lõplikult "pensionile saata".

Leiti autismiriski tõstev X-faktor

15 aastat väldanud rahvusvahelise uurimisprojekti raames leiti senitundmatu autismi vallandav faktor, mis kujutab enesest mutatsioone, mis mõjutavad neuronite arengut piirkonnas, mis on oluline õppimisvõime ja sotsiaalse lävimise seisukohast, teatab New Scientist. Autism on poiste seas umbes neli korda laiemalt levinud kui tüdrukutel, mis viitab selgelt tõigale, et haigestumisriski kujunemisel mängivad suurt rolli X-kromosoomi geenide mutatsioonid, kuna poistel puudub teine X-kromosoom, mis võimaldaks geneetilise ebanormaalsuse kompenseerimist. Varasemates uurimistöödes on leitud mitusada X-kromosoomis paiknevat "autismigeeni" kandidaati, ent kindlat seost nende ja autismi vahel pole seni tuvastatud. Ajakirjas Molecular Psychiatry tutvustatud uuringu raames avastati aga kaks erinevat mutatsiooni ühes X-kromosoomi geenis, mis näivad olevat seotud autismiga kahes sugulussidemeta perekonnas. Antud geen kodeerib valku L10, mis on ribosoomide võtmekomponendiks ja mida toodetakse kõige suuremas koguses aju õppimisvõime ja mälu, ent ka sotsiaalsete ja emotsionaalsete funktsioonidega seostatavas regioonis. Kuigi kaardistatud mutatsioonid on üsna haruldased, võivad need anda olulisi vihjeid selle kohta, kuidas erinevad geneetilised defetid põhjustavad eri tekkemehhanismiga autismi.

Haigekassa eelarve suureneb 2007. aastal 22%

Rahandusministeeriumi ametliku prognoosi järgi suureneb sotsiaalmaksust haigekassale minev raha 2007. aastal võrreldes tänavusega 1,75 miljardi krooni ehk 22% võrra, vahendab ETV24 sotsiaalministeeriumi teadet. Tuleval aastal on tervishoiule riigieelarve eelnõu järgi kavandatud 9,695 miljardit krooni. Sel aastal oli riigieelarvest tervishoiule eraldatud 7,94 miljardit krooni, millele lisaeelarvega lisandub 0,5 miljardit krooni. Kui arvestada suurenemist koos lisaeelarvega, kasvab haigekassa eelarve 2007. aastal 15%. Tänane Postimees kirjutas, et Eesti meditsiinitöötajad kardavad tuleval aastal lubatud palgatõusust ilma jääda muuhulgas seetõttu, et meditsiinitehnika käibemaks tõuseb tuleval aastal praeguselt viielt protsendilt 18le. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normeti sõnul mõistab ta haiglate muret meditsiiniaparatuuri käibemaksu tõusu pärast. Ta tunnistas, et tõus sööb tõesti ära osa lisarahast, mis tuleb tervishoidu tänu majanduskasvule. Samas on tema sõnul praegu raske prognoosida, kui suur on vajadus uusi seadmeid osta ning millised on seadmete turuhinnad uuel aastal. Normeti sõnul on käibemaksu tõusul on ka oma hea külg, sest see vähendab haiglate võidurelvastumist ja ohjab ebaotstarbekaid oste.

Uudne päikesekreem võib päikesepõletust ravida

Suurbritannia teadurid teatasid ajakirja Journal of Investigative Dermatology vahendusel, et on loonud uut tüüpi päikesekreemi, mis parandab päikesekiirgusest nahale põhjustatud kahjustusi ja võib koguni nahavähki ennetada, vahendab BBC. Sarnaselt tavalistele päikesekreemidele kaitseb Bathi ülikooli uurijate toode nahka päikesekiirguse kahjuliku mõju eest, ent sellesse on lisatud valgustundlikku ainet, mis muutub Päikese ultraviolettkiirguse mõjul aktiivseks ning hakkab põletada saanud nahast "üles korjama" vabanenud rauda. See vähendab paistetust ja valu ning piirab rakke kahjustavate ja vähki põhjustavate vabade radikaalide kuhjumist. Uudset päikesekreemi katsetatakse praegu laboritingimustes ning inimkatsed peaksid algama 2-3 aasta pärast. Muuhulgas tuleb kindlaks teha raudaeemaldava päikesekreemi pikaaegse kasutamise mõjud, sest selle abil viiakse paraku nahast välja ka normaalseteks bioloogilisteks protsessideks vajalikud rauakogused.

Reumaarstid taunivad ravi ebapiisavat rahastamist Eestis

Tallinnas koguneva Põhja- ja Baltimaade reumanõukogude foorumi hinnangul rahastatakse Eestis ravi ebapiisavalt, mille tõttu võib palju inimesi töövõimetuks jääda, vahendab ETV24. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus bioloogilist ravi reumatoidartriidi, spondülartriidi, juveniilse kroonilise artriidi ja psoriartriidi uutele haigetele absoluutselt ei hüvitata, teatas Põhja- ja Baltimaade reumanõukogude foorum. 20%-30% varase reumatoidartriidi (RA) haigetest ei allu tavapärasele ravile ning vajab bioloogilist ravi. Esmaste RA haigusjuhtude arv on tõusnud 2001. aastaga võrreldes 40%. 60% haigestunuid oli töövõimelises eas. Vajaliku ravita võib RA haige invaliidistuda 3 aastaga. Foorum kritiseeris ka seda, et haigekassa ei ole siiani realiseerinud oma otsust võimaldada 75-90 protsendilist soodustust osteoporoosiravimitele, mis kehtiva kuni 200kroonise soodustusega on paljudele haigetel liiga kallid. Soodusretseptide väljakirjutamise korda muutes on haigekassa muutnud need ravimid inimestele tegelikult kallimaks.

Äkilised kliimamuutused sünnitavad uusi tsivilisatsioone

3000 aasta eest aset leidnud ekstreemsed kliimamuutused, mille käigus Sahhaara piirkond täielikult kõrbestus ja El Nino tsükkel intensiivistus, võisid mõnes maailma piirkonnas inimtsivilisatsioonide tekkele anda olulise taganttõuke, vahendab Nature Suurbritannia teaduri Nick Brooksi väidet. See, et rasked ajad sunnivad inimesi enam ühte hoidma ning tõukavad tagant kultuurilist arengut, võib näida ilmselge tõena, ent paljud uurijad on olnud seni veendunud, et kõrgkultuur saab tekkida vaid "headel aegadel", mis kestavad pikema perioodi vältel. Brooks võttis ajakirjas Quaternary International tutvustatud uurimistöö raames vaatluse alla 3000 aasta eest aset leidnud tormiliste kliimamuutuste ajajärgul praeguse Liibüa terrirtooriumil paiknenud tsivilisatsiooni. Arheoloogilised leiud näitavad, et kui toonaste inimeste senine elukeskkond kõrbestus, koondusid nad elama üksikute allesjäänud järvede kallastele. Just sellistes keerulistes tingimustes, kus valitses suur ressursside puudus, tõusis antud tsivilisatsioon läbi põllumajanduse tormilise arengu, kõrgetasemelise ehitustegevuse ja suurema territoriaalse ühtsuse oma kõrgpunktini. Brooksi kinnitusel leidsid sel ajajärgul sarnaseid arenguid aset kogu maailmas - just ca 3000 aasta eest hakkas Egiptuse impeerium oma suurkuju võtma ning kiiresti arenesid mitmed Lõuna-Aasia ja Hiina tsivilisatsioonid. Varasemates uuringutes on püstitatud teooria, mille kohaselt sel ajaperioodil toimunud muutused El Nino tsüklilisuses mõjutasid olulisel määral Peruu tsivilisatsioonide arengut.

Uuring: seksika naisega teisele naisele kaupa ei müü

Florida ülikooli teadlaste uuring näitab, et seksikate naiste eksponeerimine naisteajakirjade kaantel ja naistele suunatud reklaamides ei täida tõenäoliselt oma eesmärki, teatab LiveScience. Uurijad näitasid 100 tudengieas naissoost vabatahtlikule fotosid kaunitest naisterahvastest ning palusid iga pildi puhul oma emotsioone kirjeldada. Uurimistööd juhtinud Robyn Goodmani sõnul tuli selgelt välja suundumus, et mida seksikam oli fotol esitatud modell, seda väiksemat huvi ja enamat igavustunnet ta katsealuste sõnul neis tekitas. Leid näitab, et naisteajakirjade kaantel ja reklaamides kasutatavad meelad naiskujud ei aita tegelikult kaupa müüa. Uuringu kaasautori Jon Morrisi hinnangul on see veider vastuolu tekkinud seetõttu, et ajakirjade kirjastusi juhivad tavaliselt mehed, kes ei saa lihtsalt aru, millega naisteajakirjade lugejaid köita. Lisauuringutest selgus, et naised märkavad modellipilte vaadates laias laastus vaid kahte tüüpi ilu - "üldist" ilu ning seksuaalset-sensuaalset ilu. Goodman lisas, et naised ostavad pigem kaupa, mida reklaamitakse lihtsalt kenade modellidega ning jätavad soetamata kauba, mille reklaamis kasutatakse seksikaid naismodelle.

Koomas naine mängib tennist

Suurbritannia ja Belgia teadurid kirjeldasid ajakirjas Science juhtumit, kus vegetatiivses seisundis patsient suutis nendega oma mõtteid kasutades suhelda, teatab BBC. Vegetatiivseks seisundiks nimetatakse koomalaadset olekut, mille puhul patsiendil puudub igasugune täheldatav teadvus. Teadlased uurisid 23-aastase naise juhtumit, kes sai liiklusõnnetuses raskelt vigastada ning kaotas näiliselt igasuguse võime ümbritsevate inimestega sidet pidada. Ent viis kuud päras vegetatiivse seisundi põhjustanud õnnetust läbi viidud funktsionaalsed magnetresonantsjäädvustuse (fMRI) uuringud näitasid, et püsivas koomaseisundis naine suudab mõista tale meedikute poolt antud korraldusi. Nimelt palusid uurijad näiliselt suhtlusvõimetul ja täielikult teadvuseta naisel kujutada end ette tegemas erinevaid argitoimetusi ja mängimas tennist. fMRI abiga selle käigus tehtud ajupildid olid teadlaste kinnitusel "täiesti eristamatud" fMRI fotodest, mis tehti tervete inimeste ajust, kel paluti ette kujutada samu tegevusi. Uurimistööd juhtinud neuroloog Adrian Owen nimetas avastust ülimalt üllatavaks, ent toonitas, et sest ei maksa teha ennatlikke järeldusi, sest tegemist võib olla erandliku üksikjuhtumiga. Ta toonitas, et praegu pole mingisugust alust eeldada, et kõik vegetatiivses seisundis viibivad patsiendid oleksid ümbritsevast sama teadlikud, sest nende vigastused ja paranemisväljavaated on väga erinevad. Leid annab lisakaalu nende patsientide väidetele, kes on vegetatiivsest seisundist väljunud ja mäletavad enese kinnitusel õudust tekitavat olukorda, kus nad küll tajusid ümbritsevat, ent ei suutnud sest mingisugusel moel teada anda.

Maa sarnased planeedid võivad olla tavalised

Teiste tähtede ümber tiirlevad Maa sarnased planeedid võivad olla palju tavalisemad kui seni arvati, vahendab BBC teadusajakirjas Science tutvustatud USA uurijate väidet. Praegu kasutusel olevate kaugplaneetide avastamise viisi tõttu on seni "sõelale jäänud" peamiselt Jupiteri ja Saturni meenutavad gaasihiiud, ent paljudes nende tähesüsteemides võib leiduda ka meie koduplaneeti meenutavaid väikeseid kiviplaneete. Värskes uurimistöös keskenduti tähesüsteemidele, milles leidub nõndanimetatud "kuumi Jupitere". Need massiivsed objektid tiirlevad oma tähele väga lähedal ja mõned neist koguni lähemal kui näiteks Merkuur Päikesele. Kui seni arvati, et sellised tulised hiiglased pühivad oma kodutähe suunas liikudes tähesüsteemist minema kõik või enamiku teiste planeetide moodustumiseks vajalikest planetoididest ja muust materjalist, siis nüüd näitasid arvutused, et see pole sugugi nii ja suur osa planeetide ehitusmaterjalist jääb siiski tähe ümber tiirlema. Colorado ülikooli astronoomi Sean Raymondi juhitava töörühma loodud arvutisimulatsioon näitab seega, et igas kolmandas kuuma Jupiteriga tähesüsteemis võib asuda eluks sobivas kauguses tähest Maa sarnane väikeplaneet. Kui tähest sobivas kauguses tiirlev kiviplaneet hoiab gaasihiiust piisavalt kaugele, võib seal uurijate kinnitusel leiduda ka ookeane ning elu sellisel kujul, nagu meie seda tunneme.

Eesti meditsiinitöötajad kardavad lubatud palgatõusust ilma jääda

Hoolimata sellest, et haigekassa eelarvesse tuleb järgmisel aastal 1,25 miljardit krooni rohkem kui tänavu, ei pruugi sellest jätkuda õdede-arstide palgatõusuks ega ka haiglate kulude katteks, kirjutab Postimees. 1,25 miljardist kroonist peaks arstide ja õdede palkadeks minema 165 miljonit krooni, üle 300 miljoni kulub aga selleks, et lühendada ravijärjekordi. Nii meditsiinitöötajad kui haiglajuhid ütlevad eelarveprognoosi vaadates, et 12-protsendiline palgatõus, nagu haigekassa on järgmiseks aastaks lubanud, jääb tulemata. Haiglate liidu juhatuse liikme Tõnis Alliku sõnul ei ole 165 miljonit krooni selleks kindlasti piisav. Haiglatele teeb muret ka meditsiinitehnika käibemaks, mis tõuseb tulevast aastast praeguselt viielt protsendilt 18-le. Alliku sõnul tähendab see ligi 150 miljoni suurust kulu, mida aga ei ole eelarveprognoosi sisse arvestatud.

Globaalne soojenemine võib põhjustada massilise väljasuremislaine

Yorki ülikooli teadur Chris Thomas hoiatab, et kliima globaalse soojenemise protsessid võivad alanud sajandi jooksul tuua tagasi temperatuurid, mis valitsesid viimati dinosauruste ajastul ning põhjustada kuni poolte eluslooduse liikide väljasuremise, vahendab Reuters. Teadlase kinnitusel ootab meid sel sajandil ees olukord, kus atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2) tase on kõrgem kui kordagi viimase 24 miljoni aasta vältel ja õhutemperatuurid püstitavad viimase 10 miljoni aasta rekordeid. Thomase hinnangul võib see kaasa tuua liikide massilise väljasuremislaine, mis pühib maamunalt 10%-50% eluslooduse liikidest. Kliimateadlaste hinnangul tõusevad keskmised õhutemperatuurid sel sajandil peamiselt kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise tõttu 2-6 kraadi. Thomas märkis, et ca 80% looma- ja taimeliikidest on juba temperatuuride tõusu tõttu muutmas oma traditsioonilisi asuralasid.

Tsüstilise fibroosi geen kaitseb tuberkuloosi eest

Yale'i ülikooli teadurite ajakirjas Journal of the Royal Society Interface tutvustatud uurimistöö näitab, et tõenäoliselt ei kao tsüstilist fibroosi põhjustav geenimutatsioon inimpopulatsioonist seetõttu, et kuigi kaks sellise geeni koopiat viivad inimese hauda, kaitseb üks koopia tuberkuloosi eest, kirjutab New Scientist. Uurijad hakkasid huvi tundma, mil moel on kõnealune mutatsioon läbi inimajaloo püsinud, kui varasematel aegadel surid kahte taolise mutatsiooniga geenikoopiat kandvad ja seetõttu tsüstilist fibroosi põdevad inimesed enne suguküpseks saamist. Sellele vaatamata esineb mutatsioon Euroopa päritolu inimestest koguni 2% ning tsüstilisse fibroosi haigestub eurooplastest keskmiselt 1 inimene 3000st. Teistest maailmajagudest pärinevatel inimestel esineb ohtlikku mutantgeeni oluliselt harvemini, mis näitab, et mutatsioonil peab olema eurooplastele teatud kasulik efekt. Kui varem on arvatud, et tsüstilist fibroosi põhjustav mutatsioon võib samal ajal kaitsta koolera või tüüfuse eest, siis teadlaste värske analüüs näitas, et need tõved ei tapnud Euroopas piisaval hulgal inimesi, selgitamaks antud geeni säilimist. Loodud arvutimudel näitas hoopis, et eurooplaste geneetilise eripära loojaks on tõenäoliselt tuberkuloos, mis põhjustas ajavahemikul 1600-1900 ligikaudu 20% kõigist Euroopas aset leidnud surmadest. Teadlaste hinnangul annab tsüstilist fibroosi põhjustav mutatsioon tuberkuloosi eest mõningase resistentsuse. Neis piirkondades, kus tuberkuloosi haigestumine kontrolli alla saadakse, peaks aga ohtliku mutatsiooni esinemissagedus pikkamisi langema hakkama, ent seda küll paraku vaid 0,1% võrra aastas. Kahjuks pole niigi tagasihoidlik vähenemistrend eriti tõenäoline, sest Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas äsja, et maailmas on laialt levinud "praktiliselt ravimatud" tuberkuloosivormid, mis moodustavad mõnedes piirkondades kuni 1/5 kõigist haigestumisjuhtumitest.

Eestis, Lätis ja Leedus on kõige rohkem naisteadlasi

Euroopa statistikaameti Eurostat värske raporti järgi on Eestis, Lätis ja Leedus naiste osakaal teadlaste ja inseneride hulgas suurim Euroopas, seejuures on Eestis naiste üldine tööhõive tase Euroopa kõrgeim, teatab PM Online. Augustis avaldatud Eurostati ametlikest statistilistest näitajatest 2004. aasta kohta selgub, et Eestis on üle poole ehk 51 protsenti teadlastest ja inseneridest naissoost. Meie lõunapoolsetes naaberriikides on see näitaja aga veel kõrgem - Lätis 51,4 protsenti ja Leedus koguni 55,5 protsenti. Samas on naistöötajate üldist osakaalu teaduse- ja tehnoloogiasektoris arvestades teadlaste ja inseneride hulk nende seas ka Balti riikides endiselt suhteliselt väiksem kui meestel. Ühtekokku töötab Eestis selles sektoris 84.000 inimest ja neist tervelt 69,2 protsenti on naised. Lätis ja Leedus on see näitaja veidi üle 65 protsendi.

Keisrilõikega sündinutel on suurem surmarisk

Keisrilõikega ilmale tulnud beebidel on normaalsel viisil sündinud lastega võrreldes peaaegu kolm korda suurem tõenäosus surra juba esimese elukuu vältel, vahendab BBC ajakirjas Birth tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadurite mahuka uurimistöö leidu. 5,7 miljoni sünni andmete analüüsil põhinev väide on asjatundjate kinnitusel eriti oluline olukorras, kus arstid soovitavad rasedatel aina sagedamini lapsi keisrilõikega ilmale tuua. Teadurid valisid uurimiseks juhtumeid, kus lapsed toodi ilmale keisrilõikega, kuigi selleks polnud meditsiinilist hädavajadust. Andmeid analüüsides avastasid uurijad, et kui normaalsel teel sündinud tuhandest beebist suri esimesel elukuul keskmiselt 0,62, siis keisrilõikega ilmale tulnute seas oli sama näitaja koguni 1,77. Ekspertide sõnul tuleb uurimistulemusi hinnates siiski silmas pidada, et arvesse võeti vaid elusalt sündinud lapsed.

Uudne pudel võimaldab maitsevalikut pärast ostu sooritamist

Ameerika Ühendriikides tegutsev ettevõte Ipifini on välja töötanud uudse karastusjookide pudeli, mille poest ostnud tarbija saab ise hiljem joogi maitset valida, teatab Discovery Channel. "Programmeeritav" pudel võimaldab maitse-, värvi- või lõhnavalikut alles pärast ostu kojutoomist sooritada ka näiteks shampoonide, kastete, värvide ja parfüümide puhul. Samal ajal vähendab uudne pudeliidee tootmiskulusid ning hoiab kaupluses kokku riiuliruumi. Uudispudeli põhimõte on lihtne - poes müügil olevas pudelis on nõndanimetatud põhitoode, mille puudub spetsiifiline maitse-, värvi- või lõhnalisa. Pudeli küljes on mitu "nuppu", millele vajutades pritsitakse vedeliku sisse vastavat lisaainet. Nii näiteks võib koolajoogi pudeli külge kinnitada nupukesi kirsi-, vanilli-, laimi-, sidruni- jms. maitselisandiga. Kui vajutada nupule "Kirss", nõrgub koolajooki kirsimaitseline lisand ning kui nupule "Laimi", muutub karastusjook samal viisil laimimaitseliseks. Loomulikult saab maitseid ka kombineerida, vajutades enesele näiteks vanilli- ja kirsimaitselise koolajoogi. Samal põhimõttel on võimalik valida baasvedeliku lõhna ning värvust. Ipifini on võtnud leiutisele patendi ning müünud selle kasutusõiguse seni veel avalikustamata ettevõttele.

Hiina linnugripivaktsiin osutus efektiivseks

Hiina juhtiv vaktsiinivalmistaja Sinovac Biotech avalikustas enese toodetava linnugripi viirustüve H5N1 vastase vaktsiini katsetuse tulemused ja need on ekspertide kinnitusel meeldivalt positiivsed, vahendab New Scientist. Hiinlaste vaktsiin osutus efektiivseks dooside puhul, mis on 1/3-2/3 võrra väiksemad kui seni kõige edukamatel katsetatud vaktsiinidel. Mida väiksem on inimese immuniseerimiseks vajalik doos, seda enam suudetakse pandeemia puhkedes lühikese aja vältel vaktsiini toota. Sinovac Biotechi edukust ei saa pidada väga üllatavaks, sest firma avalikustas esimesena maailmas sellise vaktsiini katsetused, mille valmistamiseks kasutatakse surmatud tervet H5N1 viirust. Varasemates ravimikatsetes on uuritud vaid H5N1 viiruse fragmente sisaldavate vaktsiinide mõju, sest samal moel valmistatakse ka tavalist gripivaktsiini. Kui kõik maailma vaktsiinitehased asuksid H5N1 pandeemia puhkedes tootma Sinovac Biotechi vaktsiini, suudetaks seda kuue kuuga valmistada 742 miljonile inimesele. Paraku oleks gripipandeemia ekspertide hinnangul kuue kuuga juba suuresti möödas, mistõttu vaktsiinivarusid tuleks koguda enne selle puhkemist.

USA teadlased võitlevad poliitilise sekkumise vastu naljapiltidega

Ameerika Ühendriikide teadurid on olnud viimasel ajal hädas poliitikutega, kes nende töösse ja uurimistulemuste avaldamisesse aina aktiivsemalt sekkuda tahavad, kirjutab Nature. Nüüd võtsid teadlased poliitilise sekkumise vastases võitluses uue relvana kasutusele huumori ning kuulutasid välja vastavateemaliste karikatuuride võistluse. Välja on valitud 12 finalisti, kellest paljud heidavad nalja president George W. Bushi soovimatuse üle tunnistada inimtegevusest põhjustatud globaalse kliimasoojenemise reaalsust. Võitja selgitatakse välja internetihääletamise teel ning iga soovija saab kuu lõpuni teadlaste naljapilte vaadata ja neid hinnata.

Uuring: sulav igikelts kiirendab kliimasoojenemist

Teadusajakirjas Nature tutvustatud Venemaa ja Ameerika Ühendriikide teadlaste uurimistööst selgus, et Siberi igikeltsa sulamisel tekkivatest järvedest lendub õhku 5 korda enam kasvuhoonegaasi metaani kui varem arvati, kirjutab BBC. Uurijatele huvi pakkuvad järved tekivad suvisel ajal, kui pidevalt külmunud maapind hakkab temperatuuride tõustes sulama. Mida soojem on õhutemperatuur, seda kiiremini sulab igikelts ja vabaneb õhku metaan ja seda kiiremini tõusevad omakorda õhutemperatuurid. Ekspertide kinnitusel on metaan praegu globaalset kliimasoojenemist põhjustavate faktorite seas süsinikdioksiidi (CO2) järel teisel kohal ning selle gaasi kogused atmosfääris on 2,5 korda suuremad kui tööstusrevolutsiooni eelsel ajastul. Siberist õhku paiskuvaid metaanimolekule analüüsinud teadurid avastasid, et mõned neist pärinevad koguni enam kui 40.000 aasta tagusest ajast, mis on selgeks märgiks selle kohta, et tänapäeval aset leidva kliimasoojenemise kiirus ja ulatus on vähemalt antud ajaperioodil pretsedenditu.

Atlantise start lükati edasi reedeks

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lükkas kosmosesüstiku Atlantis stardi edasi reedeks, et uurida riket toitesüsteemis, mis annab orbiidil viibimise ajal süstikule elektrienergiat, teatab New Scientist. Kui süstikut ei õnnestu teele saata ka reedel, avaneb selleks järgmine võimalus tõenäoliselt alles oktoobri lõpus. Nii pikk viivitus võib lüüa sassi NASA plaanid lõpetada rahvusvahelise kosmosejaama ISS ehitus aastaks 2010 ja loobuda seejärel lõplikult kosmosesüstikute kasutamisest. Praegu analüüsivad NASA eksperdid avastatud probleeme põhjalikult ning Atlantise starti lubamine otsustatakse vahetult enne planeeritud stardiaega. Kuigi rike elektrisüsteemides ei pruugi lennu ajal avalduda, võib selle ilmnemine siiski sundida süstikut kavandatust varem Maale naasma. Põhimõtteliselt on võimalik seegi, et süstik stardib alles laupäeval, sest missiooni on ettenägematute probleemidega tegelemiseks sisse planeeritud üks "varupäev". NASA ei soovi sest ettevaatusabinõust siiski loobuda, sest olude sunnil tehtud otsus võib hiljem valusalt kätte maksta. Kuuldavasti arutatakse kosmoseagentuuris ka võimaluse üle loobuda nõudest viia süstikustardid läbi vaid päevasel ajal, et näha paremini stardi käigus eralduvaid isolatsioonimaterjali tükke ja potentsiaalselt nende poolt süstikule tekitatavaid kahjustusi. Kui öise stardi keelust otsustatakse loobuda, avaneb Atlantisele sobivaid stardivõimalusi ka septembri lõpus ja oktoobri alguses.

Eestlased vallutavad Antarktikas mäge

Antarktikas asuval 4892-meetrisel Vinsoni mäel on üldse käinud vaid tuhatkond mägironijat, ühegi eestlase jalg pole sinna veel astunud. Nüüd avaneb selleks võimalus Everesti vallutajal Alar Sikul ja Tallinki juhil Kalev Järvelillel, teatab Postimees. Ühe inimese unistus läheb maksma ligi pool miljonit krooni, grupi unistus seega kokku kolme miljoni krooni ringis, sest lisaks nimetatud kolmele mehele ronivad tippu veel kolm inimest, kelle nimed pole kindlad. Erinevalt eestlastest on Antarktika tipu vallutamisega hakkama saanud üks lätlane ja leedulane. Antarktikas kehtivad ülikarmid keskkonnanõuded, mistõttu tuleb endaga kaasas kanda absoluutselt kõik jäätmed, mis teekonnal tekivad. Igasse laagrisse ehitatakse lippudega märgitud käimlad, kust pärast kõik kilekottides ära tuuakse. Mägi ise on ronijate sõnul tehniliselt suhteliselt kerge. Liigutakse mööda liustikke, lumenõlvu ja ainult mäe tipp on kaljune.

Südamele on parim külmpressitud oliiviõli

Ajakirjas Annals of Internal Medicine tutvustatud Euroopa teadurite uurimistööst selgus, et kõigist taimeõlidest on südamele parim külmpressitud oliiviõli, teatab Reuters. 200 tervet meest hõlmanud uurimistöös leiti, et antioksüdantidest looduslike ühendite polüfenoolide sisalduse poolest rikas külmpressitud oliiviõli vähendab südamehaiguste riski enam kui töödeldud oliiviõli. Just polüfenoolide suur sisaldus on teadurite hinnangul külmpressitud oliiviõli tervislikkuse üheks oluliseks põhjuseks. Uurimistööd juhtinud Barcelona meditsiiniuuringute munitsipaalinstituudi teadur Maria-Isabel Covas selgitas, et tegelikult on külmpressitud oliiviõli ainus toiduvalmistamiseks kasutatav õliliik, milles leidub suures koguses polüfenoole, kuna muud tüüpi õlist kaovad need rafineerimise käigus praktiliselt täielikult. Just sel põhjusel leidub polüfenoole vähem ka "tavalises" oliiviõlis, kuna see kujutab enesest külmpressitud ja töödeldud oliiviõli segu.

WHO hoiatab "praktiliselt ravimatu" tuberkuloosi eest

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hoiatuse kohaselt on maailmas hakanud aina laiemalt levima "praktiliselt ravimatud" tuberkuloosivormid, teatab BBC. XDR TB koondnimetust kandvaid tõvevorme on leitud mitmelt poolt maailmast, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikidest, Ida-Euroopast ja Aafrikast. Enim on XDR TB levinud endise NSV Liidu aladel ja Balkanil. Lääne-Euroopas pole seda seni veel diagnoositud. Tuberkuloos põhjustab juba praegu maailmas igal aastal umbes 1,7 miljonit surmajuhtumit, ent ravimitele resistentse haigusvormi laiem levik võib seda numbrit olulisel määral kasvatada. XDR TB põhjustajaks on haigustekitajad, mis on tundetud kõigile nõndanimetatud "esimese laine" ravimitele ning kolmele või enamale "teise laine" ravimiklassile kuuest. Eriti ohtlik on XDR TB HIV-positiivsetele inimestele, kellele tähendab sellesse tõvevormi haigestumine praktiliselt surmaotsust, kinnitavad asjatundjad.

Labor alustab teist hooaega

Vikerraadio teadussaade Labor alustab pühapäeval, 10. septembril teist hooaega. Avasaates kuuleme isiklikke mälestusi ühest kõigi aegade suuremast Eesti astronoomist Ernst Julius Öpikust, meenutajaks tuntud Ameerika astronoom, emeriitprofessor Fred Singer, kes Öpikuga aastakümneid lähemalt suhtles ja koostööd tegi. Inglismaal elav tunnustatud populaarteaduslike raamatute autor David Bodanis, kes augusti lõpul Käsmu meremuuseumis teadus.ee suvekoolis esines, tutvustab Labori kuulajaile oma auhinnatud teoste "Electric Universe" ja "E=mc2" põhiideid ja põnevalt isiksustekeskset lähenemisnurka füüsikateaduse ajaloole. Saatejuht on Priit Ennet. Laborit saab kuulata ka veebis.

Atlantise start lükkus taas edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lükkas pardasüsteemide elektrivarustuse probleemide tõttu taas edasi kosmosesüstiku Atlantis stardi, teatab BBC. Veel täna hommikul kinnitas NASA, et ilmastikust tingitud või tehnilisi takistusi Atlantise tänaseks planeeritud stardiks ei ole. Kosmoseagentuuri ametnike kinnitusel üritatakse süstik teele lähetada homme. Varasemad stardikatsed nurjasid Atlantise stardirampi tabanud piksenool ning troopiline torm Ernesto. Kui Atlantist lähipäevadel orbiidile lähetada ei õnnestu, tuleb uut katset oodata kuni oktoobri lõpuni.

Uuring: ürgsed kotkad pidasid inimestele jahti

Ohio riikliku ülikooli antropoloogi W. Scott McGraw juhitud teadustööst ilmneb, et tänapäeval elavate kotkaliikide ürgsed esivanemad võisid varajasi inimesi rünnata ja neist toituda ning neil võis olla arvatust oluliselt suurem roll inimliigi evolutsioonilises arengus, kirjutab National Geographic. Väide põhineb Côte d'Ivoire'is elavate kroonkotkaste (Spizaetus coronatus) pesade alt leitud enam kui 600 ahviluustiku ja kolju uuringul. Nende analüüsimine näitas, et tavaliselt 4,5-5 kilogrammi kaaluvad kroonkotkad peavad jahti ja tarvitavad toiduks kuni 11 kilogrammi kaaluvaid loomi. Mõnevõrra üllatav oli ka avastus, et kotkad ründavad just maapinnal elavaid ahviliike. Peagi ajakirjas American Journal of Physical Anthropology tutvustatavast uurimistööst selgus, et enamikel ahvidest olid jäsemed enne pessa toimetamist küljest rebitud, mis seletab, mil moel linnud enesest palju raskemaid loomi transportida suudavad. Uuring võib lahendada ka 1924. aastal Lõuna-Aafrikas Taungis asuvast koopast leitud inimese kauge sugulasliigi Australopithecus africanus'e lapseeas isendi säilmete mõistatuse. Taungi koopast leitud isend kaalus teadlaste hinnangul ligikaudu 12 kilogrammi ning kuigi juba avastamise järgselt kaldusid paljud spetsialistid arvama, et lapse tappis kotkas, pidasid teised uurijad seda lausrumaluseks, väites, et nii rasket koormat ei jõuaks ükski lind kanda. Uute andmete valguses ei paista see teooria enam sugugi nii laestvõetuna, seda enam, et lapsekoljut uurides avastati sellelt spetsiifilisi, suure linnu nokaga tekitatud vigastusi. Ekspertide hinnangul võisid suured röövlinnud mängida primaatide ja kitsamalt inimese evolutsioonis seni arvatust palju olulisemat rolli, soodustades muuhulgas kogukamat keret ning suuremas grupis elamist.

Valgudieedid toimivad tänu hormoonile PYY

Suurbritannia teadlased avastasid, et kõrge valgusisaldusega dieedi kaalulangetava mõju põhjustajaks võib olla soolestiku poolt eritatav hormoon PYY, kirjutab BBC. PYYd eritatakse kui inimene sööb valgurikast toitu ning see saadab ajju signaali täiskõhutunde kohta. Kõrge valgusisaldusega toite soovitatakse süüa paljude populaarsete dieetide, sealhulgas ka Atkinsi dieedi propageerijate poolt. Senistes teaduslikes uuringutes on leitud mõningane kinnitus väidetele, et valgudieedid võivad kaalu langetada ja seda all hoida, ent selle põhjus oli seni ebaselge. Nüüd avastas dr Rachel Batterhamo juhitav uurimissrühm, et saladus võib peitud just nimelt PYY söögiisu piiravas toimes. Eksperimentide käigus lõid teadlased geneetiliselt muundatud hiire, kelle organism ei suutnud PYYd toota. Sellised närilised sõid palju enam kui nende normaalsed liigikaaslased ja võtsid kaalus kiiresti juurde isegi siis, kui neile anti vaid valgurikast toitu. Kui GMO-hiirtele anti nende vaeguse kompenseerimiseks regulaarselt lisakoguseid PYYd, muutus nende söögiisu normaalseks ja ka kaal läks alla. PYYravi lõppedes hakkasid hiired taas enam sööma ja läksid jälle paksuks. Enne seda, kui hakata inimeste toitumisharjumuste muutmiseks laialdasi kampaaniaid korraldama, tuleb valgurikaste toitude mõju inimese organismile siiski teadlaste kinnitusel veel uurida. Küll aga näib nende hinnangul, et positiivse efekti annaks ka väike muudatus toidukordades - 2%-3% võrra suurendatud valgutarbimine ning pisut vähem süsivesikuid.

Põhja-Jäämeri muutub aina magedamaks

Woods Hole'i merebioloogia laboratooriumi teaduri Bruce Petersoni ning ta töörühma uurimistöös leiti kinnitus kahtlustele, et Põhja-Jäämeri muutub aina magedamaks, teatab New Scientist. Kliima globaalse soojenemise tõttu on Põhja-Jäämeri magestunud juba viimase poole sajandi vältel ja pole märgata vähimaidki märke sellest, et see suundumus võiks muutuda. Uurijate sõnul on selle põhjuseks sademete hulga oluline suurenemine Arktika regioonis ning aina kiiremini ja laialdasemalt sulavad jääkate ning liustikud. USA teadurite arvutused näitavad, et ajavahemikul 1965-1995 sattus lisasademete ning jõgede kaudu Põhja-Jäämerre magedat vett ligikaudu 20.000 km3 võrra tavalisest enam. Sulav merejää lisas veel 15.000 km3 ning liustikud 2000 km3. See magevee kogus on võrdelises seoses Põhja-Jäämere magestumisega antud perioodil, kinnitavad teadlased. Kuna Põhja-Jäämere soolasus on üks Golfi hoovuse "mootoreid", kardavad kliimauurijad, et hoovus võib aeglustuda või koguni täielikult peatuda ning see tähendaks suurele osale Põhja-Euroopast senisest palju jahedamat kliimat.

Süstik Atlantis peaks täna startima

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdid peavad tõenäoliseks, et kosmosesüstik Atlantis suudetakse täna rahvusvahelise kosmosejaama ISS suunas teele lähetada, teatab BBC. Optimismiks annab alust hea ilmaprognoos ja tõsiasi, et tehnikute teatel ei ole avastatud ühtegi stardi edasilükkamist nõudvat tehnilist riket. Varasemad stardikatsed tuli edasi lükata Atlantise stardirampi tabanud pikselöögi ning lähenenud troopilise tormi Ernesto tõttu. Atlantise missioon on oluline jätkamaks ISSi ehitamist. Kosmosejaama valmimiseks tuleb teha veel 16 süstikulendu ning alles siis saavad kosmosesüstikud aastal 2010 lõplikult "pensionile siirduda". NASA loodab, et kosmosejaama ehitamise kõrvalt suudetakse üks süstikumissioon eraldada ka vananeva ja laguneva Hubble'i kosmoseteleskoobi parandamiseks.

Teadlased asuvad angerjate rännet uurima raadiomärgistega

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadurid plaanivad juba oktoobris Narva jõe hüdroelektrijaama tammist ülesvoolu lahti lasta kümmekond raadiomärgisega angerjat, uurimaks seda, kas meil sirgunud angerjad pääsevad läbi turbiiniavade Sargasso merre kudema, kirjutab EPL. Limnoloogiakeskuse direktori Ain Järvalti sõnul on angerjate liikumise uurimise tinginud Euroopa Liidu nõue, mille kohaselt peab iga liikmesriik tagama angerjate väljapääsu merre, et nood saaksid rahulikult Sargasso merre kudema minna. Narva hüdroelektrijaama pais on eksisteerinud juba enam kui pool sajandit ning senimaani pole veel keegi uurinud, kas meie Võrtsjärve ja Peipsi vesikonda asustatud angerjad ka elusalt läbi turbiiniavade Atlandi ookeani rändamiseks Soome lahte jõuavad. Samuti kinnitatakse angerjate väljapääsuvõimaluste uurimiseks paarisajale isendile külge spetsiaalsed lipikud, mis loodetakse hiljem teiselt poolt tammi kalurite käest tagasi saada.
Juhul kui tuleb välja, et Narva hüdroelektrijaama tammist angerjad eluga läbi ei pääse, tuleb tulevikus paisule rajada kalatrepp või kalakäigud.

Enamik dinosauruseid on veel avastamata

Swarthmore'i kolledzhi statistik Steve Wang ning Pennsylvania ülikooli paleontoloog Peter Dodson lõid matemaatilise mudeli, mille ennustuse kohaselt on seni avastamata veel vähemalt 70% dinosauruste perekondadest, kirjutab New Scientist. Uurijatepaar võttis arvutustes aluseks igast tuntud dinosauruste perekonnast pärit juba avastatud luustike arvu ning üritas nende põhjal prognoosida, kui suur hulk teadusele tundmatute dinosauruste luid veel maapinnas väljakaevamist ootab. Teadurid märgivad, et kui praegu on kirjeldatud 527 hiidsisalike perekonda, siis ühtekokku peaks neid olema ligikaudu 1850. Wangi sõnul on viimasel ajal uute dinosauruste avastamine ja kirjeldamine oluliselt kiirenenud ja kahel viimasel aastakümnel on avastatud umbes sama palju uusi hiidsisalikke kui kogu varasema inimajaloo vältel kokku. Tõeline "leidudeplahvatus" on viimastel aastatel aset leidnud Hiinas ja Argentinas ning uueks "kuumaks piirkonnaks" kujuneb Wangi hinnangul ilmselt Aafrika. Samas möönis ta, et kõiki teadusele tundmatuid dinosauruste perekondi ei avastata paraku kunagi, sest ligikaudu 46% neist on "avastamatud", kuna ei jätnud enesest maha fossiile. 90% avastatavaid perekondi saavad tema prognoosi kohaselt tuntuks järgmise 100-140 aastaga. Wangi ja Dodsoni ennustustega saab pikemalt tutvuda ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences värskes numbris.

Südametõved ründavad nüüd ka arenguriike

Maailma Kardioloogiakongressil osalevad teadlased ja meedikud kinnitavad, et kuigi tavaliselt peetakse südame-veresoonkonnahaigusi just rikaste lääneriikide probleemiks, on need viimasel ajal aina laiemalt kanda kinnitamas ka arenguriikides, vahendab Reuters. Ekspertide sõnul on selle põhjuseks ebatervislikumaks muutuv toitumine, vähene liikumine ning suitsetamine. Sydney ülikooli teadur Stephen Ledeer märkis, et enamikes arenguriikides tapavad südametõved tänapäeval neli korda enam sünnitusealisi naisi kui HIV/AIDS ja sünnitusel ilmnevad komplikatsioonid kokku. Mõnedes arenguriikides on risk surra südamehaigustesse tegelikult isegi oluliselt suurem kui rikastes lääneriikides. Nii näiteks sureb enne 65. eluaastat infarkti või insuldi tõttu 28% Brasiilia elanikest, mis on kolm korda enam kui Põhja-Ameerika ja Euroopa keskmine. Asjatundjad on kokku arvutanud, et südame-veresoonkonna ja muud tüüpi kroonilised haigused põhjustavad Hiinale ajavahemikul 2005-2015 majanduslikku kahju ühtekokku 558 miljardit USA dollarit, Indiale 236 miljardit USA dollarit ja Venemaale 303 miljardit USA dollarit. Uurijate hinnangul on 90% südame-veresoonkonnahaigustest ennetatavad väga lihtsate vahenditega, mille hulka kuuluvad ennekõike tervislik toitumine, suitsetamisest loobumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus.

Eurokomisjoni volinik pooldab tervishoiuturu avamist

Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Markos Kyprianou teatas, et Euroopa Liidu liikmesriikide patsientidel peab olema vaba voli saada vajaduse korral ravi ükskõik millises euroliidu liikmesriigis, vahendab BBC. Päevalehe Financial Times kinnitusel soovib Kyprianou algatada Euroopa Komisjonis debati, milles ta kaitseb seisukohta, et Euroopa Liidu tervishoiuturg tuleb täielikult avada. Ainsa laiema piiranguna teeb ta ettepaneku kehtestada nõudmine, et patsient võib siirduda välisriiki ravile vaid siis, kui sama protseduuri pakutakse ta koduriigis sama hinna eest. Praegu tehakse vaid umbes 1% EL liikmesriikides läbi viidavatest operatsioonidest mõne teise euroriigi kodanikele. Kuigi tervishoiuturism on tõusuteel ning eriti agaralt käiakse mujal sooritamas ilulõikusi ning kunstliku viljastamise protseduure, on paljud euroliidu liikmesriigid seisukohal, et tervishoiuteenused peaksid jääma muudele teenustele kehtestatud üldist vabaturgu kehtestavast regulatsioonist välja. Juba on aset leidnud ka esimesed kohtuasjad. Nii näiteks leidis Euroopa Kohus maikuus Suurbritannia kodaniku Yvonne Wattsi juhtumit arutades, et kui patsiendi ravimine koduriigis "venib liigselt", peab tal olema võimalus saada ravi mõnes teises EL liikmesriigis.

ETVs algab saatesari teaduse köögipoolest

Alates 8. septembrist hakkab ETV ekraanil igal reedel kell 18.15 olema koostöös Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega valminud teaduse köögipoolt tutvustav telesari "Bionina", teatab PM Online. Sari toob TÜ teabetalituse teatel vaataja ette põnevaid lugusid sellest, mida pakub teadus ja tehnoloogia paljude aktuaalsete probleemide lahendamiseks, millega Eesti riigil ja kogu rahval tuleb kas nüüd või hiljemalt lähiaastail kokku puutuda. Esimeses saates tuleb juttu sarjale nime andnud bioninast ehk teaduslikult täpsema nimetusega biosensorist. See on tundlik seadeldis, mis "haistab" talle ülesandeks antud ainet juba mõne õhus lendleva lõhnamolekuli järgi. "Bionina" kordussaated on ETV eetris teisipäeval kell 14.10 ja neljapäeva hilisõhtul.

Uuring: ahvid ahvivad õppimiseks

Ajakirjas Public Library of Science tutvustatud Itaalia teadurite uurimistöös leidis kinnituse teooria, mille kohaselt ka alamad ahvid "ahvivad õppimiseks" ehk siis viivad oma käitumist sellise omalaadse sotsiaalse õppetegevuse käigus vanemate liigikaaslaste käitumisega kooskõlla, kirjutab New Scientist. Kui seni arvati, et taoliseks jäljendamise teel õppimiseks on võimelised vaid inimahvid ja inimene ise, siis Parma ülikooli teaduri Pier Ferrari juhtimisel töötanud uurimisrühma uuringu raames registreeriti samasugust õpikäitumist ka äsjasündinud reesusmakaakidel (Macaca mulatta), kes hakkasid teadureid jäljendama juba kolme päeva vanuselt. Näoilmete imiteerimise periood kestis reesusmakaakidel kaks nädalat. Inimbeebide võime keelenäitamist ning suuavamist jäljendada on üldteada. Selline imitatsiooniperiood jätkub inimlastel kuni kolm kuud ning pisikestel shimpansidel kaks kuud. Kuna vastsündinud ei saa näha omaenese nägu, vajavad nad näoväljenduse viiside õppimiseks vanemate abi. Inimbeebil hakkavad oma ema liigutusi jäljendades tööle teatud tüüpi, nõndanimetatud peegelneuronid. Kuna sama tüüpi neuronid aktiveeruvad jäljendamise käigus ka beebieas reesusmakaakidel, näitab see, et inimesel ja ahvidel vastutavad selle omaduse eest samad ajuprotsessid, mis tekkisid ilmselt ajal, mil inimese ja reesusmakaakide evolutsiooniline rada ei olnud veel lahknenud.

Nõmme hooldushaiglas odavnes voodipäeva hind

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juhatus langetas alates 1. septembrist Nõmme hooldushaiglas hooldusravi voodipäeva hinda seniselt 350-lt kroonilt 250-le kroonile, teatab PM Online. LTKH nõukogu esimehe Boris Kirdi sõnul sai hinnalangetamine võimalikuks tänu linnaeelarvest eraldatud 1,2 miljonile kroonile. Nõmme hooldushaiglas on praegu avatud 20 voodikohta ühe-, kahe-, kolme- ja neljakohalistes palatites. Kirdi sõnul on haigla püüdnud seni katta kõik hooldusraviga kaasnevad kulutused ise, kuid ilma lepinguta on ravivoodite käigushoidmine keeruline, mis avaldub ennekõike patsiendi jaoks liiga kõrges voodipäeva hinnas.

Autism seostati vanemate isadega

Ajakirjas Archives of General Psychiatry tutvustatud Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide teadlaste uurimistööst ilmnes, et vanemate isade lastel on oluliselt kõrgem autismi ilmnemise tõenäosus, teatab BBC. Teadurite kinnitusel on autismioht enam kui 40-aastaste meeste lastel koguni 6 korda kõrgem kui alla 30-aastaste meeste lastel. Ema vanusel ei leitud analüüsi käigus seost lapse autismiriskiga olevat. Tegemist on järjekordse leiuga, mis näitab, et sarnaselt naistele tiksub ka meeste jaoks "bioloogiline kell". Ekspertide hinnangul võib avastus olla võtmetähtsusega mõistmaks autismi tekke geneetiliste mehhanismide põhimõtteid. Autismi ning sellega seotud tervisehäireid diagnoositakse iga aastaga aina enam ning kui veel kahe aastakümne eest diagnoositi autismi viiel lapsel kümnest tuhandest, siis nüüd on sama näitaja juba 50 last 10.000 kohta. Asjatundjate arvates on selle peamiseks põhjuseks suurenenud teadlikkus ning asjaolu, et autismi diagnoos on parajasti "moes", ent juhtumite tõusu taga võib olla ka muid faktoreid. Eakamaid vanemaid on lapse ebanormaalse ajuarengu kõrgenenud riskiga seostatud ka mitmetes varasemates uurimistöödes. Seekordne avastus põhineb 132.271 lapse tervise- ja pereandmete analüüsil.

Uuring: CO2 kogus atmosfääris on rekordtasemel

Antarktise jääkatte sügavustest välja puuritud proovide analüüsimine näitas, et Maa atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2) sisaldus on praegu kõrgem kui kordagi varem viimase 800.000 aasta vältel, teatab BBC. Sellisele järeldusele jõudsid uurijad analüüsides kuni 3,2 kilomeetri sügavuselt jääkihist välja puuritud jäämassi õhumullide sisaldust. Suurbritannia Arktiliste Uuringute keskuse teadurid leiavad, et inimesed on põhjustanud kliimamuutusi, mis võivad kaasa tuua dramaatilisi ja globaalseid arenguid. Uurimistöös osalenud Eric Wolff möönis, et teadurid ei leidnud jääproovidest midagi, mis viitaks võimalusele, et Maa atmosfäär "lahendab" üleliigse CO2 koguse probleemi iseseisvalt ja seega ootavad meid ees suured ning ohtlikud kliimamuutused. Tema kinnitusel ilmneb jääproovide analüüsist üheselt, et CO2 taseme tõusu ja kliimasoojenemise vahel valitseb otsene seos ning selle kasvuhoonegaasi taseme seekordne pretsedenditu tõus vallandab seninägematu ulatusega kliimamuutused.

Naiste haigestumine kopsuvähki sageneb

Suitsetamise lai levik on suurendanud ka naiste haigestumust kopsuvähki, kirjutab Postimees. Erinevalt teistest vähivormidest on aga kopsuvähist hilise avastamise tõttu lootust paraneda vaid mõnel üksikutel. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogi Tõnu Vanakesa sõnul tekitab naiste seas sagenev haigestumine kopsuvähki muret. Varem on kopsuvähki peetud meeste haiguseks, kuid viimastel aastatel on meeste haigestumus püsinud muutumatuna. Vanakesa sõnul on kasv naiste osas olnud pidev ja selle põhjuseks on naiste seas järjest sagenev suitsetamine. Vähiregistri andmeil on naiste haigestumuskordaja suurenenud 1970. aastast vähemalt kolm korda. Vähiliidu andmetel diagnoositakse suuremal osal haigetest kopsuvähk alles sellest staadiumis, kus kasvaja on suur ning levinud naaberkudedesse ja mujale organismi. Kui kaua peab suitsetama, et vähki haigestuda, on TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja Hele Everausi sõnul võimatu öelda. Tema sõnul öeldakse, et kui 35-aastaselt suitsetamine lõpetada, siis risk väheneb 80 protsenti, ja kui 50-aastaselt, siis poole võrra.

Tark särk jälgib südamerütmi

Maailma Kardioloogiakongressil osalevatele teadlastele ja meedikutele tutvustati "tarka" särki, millesse põimitud roostevabast terasest niidid moodustavad omalaadse võrgustiku, mille abil on võimalik jälgida reaalajas haiglast eemal viibiva patsiendi südametööd, teatab Reuters. Registreeritud elektrokardiogrammi (EKG) saadetakse arstidele mobiilivõrgu kaudu. 15 vabatahtliku abil läbi viidud katsete käigus selgus, et särgi registreeritud EKG on sama usaldusväärne kui haiglas asuvate meditsiiniliste aparaatidega tehtud elektrokardiogramm. "Südamesärk" võib tulla kasutusele telemeditsiinis ning võimaldada suure südameriskiga patsientidel end kodus ravida.

Austraallased kasvatavad tehisemakas haisid

Keskkonnakaitsjate katsed tõsta väljasuremisohus liivhai (Carcharias taurus) arvukust on seni põrkunud üsna omapärase ning õõvastava takistuse taha - selle kalaliigi embrüod kipuvad emakõhus viibides üksteist nahka pistma, kirjutab New Scientist. Selline emakasisene kannibalism tekitab olukorra, kus raseduse algusjärgus viibib liivhai kõhus küll umbes 40 embrüot, ent ilmale tuleb neist viimaks vaid keskmiselt kaks. Selle olukorra lahendamiseks lõid Austraalia Cronulla Kalakasvatuskeskuse teadurid omalaadse tehisemaka prototüübi, mis kujutab enesest 1-meetrist suletud otstega toru. Embrüod uhutakse emakõhust välja ning kasvatatakse üles tehistingimustes. Austraalia keskkonnakaitsjad loodavad sel viisil lisada merre aastas kuni 40 uut pisikest liivhaid.

Uuring: vaktsineerimine vähendaks emakakaelavähi surmade arvu 3/4 võrra

Värskest uurimistööst selgus, et kõigi 12-aastaste tüdrukute vaktsineerimine ravimifirma GlaxoSmithKline toodetava inimese papilloomviiruse (HPV) vastase vaktsiiniga Cervarix vähendaks emakakaelavähist põhjustatud surmajuhtumeid 75% võrra, kirjutab BBC. HPV on peamine emakakaelavähi tekkepõhjus ning Cervarix võtab sihikule kaks selle kõige ohtlikumat tüve. Uuringutes on leitud, et Cervarix on efektiivne ka mitmete teiste HPV levinud tüvede vastu. Uurijad möönsid, et arvutianalüüsis baasiks võetud 100%line vaktsineerimistase on ebarealistlik, ent kinnitasid samas, et kui ka vaid 80% 12-aastastest tütarlastest saavad vaktsineeritud, vähendab see antud vähiliigist põhjustatud surmajuhtumite arvu ikkagi vägagi märkimisväärse 61% võrra. Rahvusvahelisel papilloomviiruse konverentsil tutvustatud uurimistööst selgus ka, et Cervarixiga sarnase toimega ravimifirma Merck HPV-vaktsiin Gardasil on efektiivne enamate viirustüvede vastu kui seni arvati. Kui seniste hinnangute kohaselt pakkus Gardasil kaitset kuni 75% emakakaelavähki põhjustavate HPV tüvede eest, siis värske uuring tõstis selle lati 85%ni. Gardasil saab euroliidu müügiloa ilmselt juba lähiajal, Cervarix on aga alles katsestaadiumis ning sellele taotletakse ilmselt Euroopas müügiluba alles umbes aasta pärast.

Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste levikule Euroopas

Kuna globaalne kliima muutub üha soojemaks, hakkavad Euroopas esile kerkima nakkushaigused, mida pole siin varem diagnoositud, vahendab Reuters Suurbritannia nakkushaiguste eksperdi Paul Hunteri hoiatust. Teaduri kinnitusel on esimesed märgid sest juba olemas. Nii näiteks on Läänemeres ujunud inimesed haigestunud tõppe nimega Vibrio vulnificus, mida põhjustav mereorganism elab peamiselt Mehhiko lahe Ameerika Ühendriikide kallastel ning eelistab 20-kraadilist veetemperatuuri. Taanis on Hunteri kinnitusel juba registreeritud ka üks antud tõvest põhjustatud surmajuhtum. Itaalia rannikupiirkondades elavate inimeste seas on aga registreeritud Ostreopsis'e nimelisest organismist põhjustatud haigusjuhtumeid. Merevee soojenemise tõttu uusi elualasid hõivanud Ostreopsis põhjustab inimestel kõhulahtisust, nahalöövet ja allergilise nohu tüüpi tervisehädasid. Uurija märkis, et samuti on viimasel ajal oluliselt laiemalt levima hakanud putukate kaasabil inimesi nakatav Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik (CCHF), mis põhjustab patsientidel veritsust nahal, suus ja ninas.

Eestisse vanglate keskhaiglat ei tule

Justiitsministeerium on loobunud plaanist rajada tulevikus vanglate keskhaigla, kirjutab SL Õhtuleht. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul pole vanglahaigla ehitus enam päevakorras. Ta lisas, et vange ravitakse vanglate meditsiiniosakondades ja Tallinna vangla tervishoiuosakonna statsionaarses üksuses. Tema sõnul tuleb kindlasti riigile odavam osutada vangidele tervishoiuteenust vanglas, kui osta kogu teenus haigekassa hinnakirja järgi. Psühhiaatria sundravi jääb Jämejala haiglasse. 2001. aastal otsustas valitsus ehitada vanglate haigla Viljandi külje alla Pärsti valda.

Uus seadus saadab haiged kurjategijad kohe vangi

Uus seadusepunkt lubab sellest suvest kohtul tõbise kurjategija trellide taha saata kohe, kui vanglas on võimalik teda ravida, teatab Postimees. Justiitsministeeriumi andmetel jalutab vabaduses 48 kurjategijat, kelle karistuse kandmise alguse on kohus edasi lükanud. Lõviosa neist on saanud lisaaega nigelale tervisele viidates. Tõbise järjekordse haiguslehe esitamisel ei langeta pikendamisotsust kohtunik üksi, vaid koos prokuröri ja vangla esindajaga. Neil on nüüd õigus nõuda lisaks vanglaarsti arvamusele riiklikku ekspertiisi. Arstliku komisjoni otsuse põhjal annab vangla esindaja kohtule aga kohe vastuse, kas sellist tervisekahjustust on võimalik trellide taga ravida või mitte. Samuti ei luba seadusemuudatus kohtul karistust edasi lükata rohkem kui pool aastat senise ühe asemel. Karmilt jälgitakse sedagi, et kui teise astme kohus on edasilükkamise otsuse tühistanud, siis ei saa süüdimõistetu enam samadel alustel taotlust uuesti maakohtule esitada.

Viis kurge-kotkast said selga jälgimisseadmed

Rännete paremaks uurimiseks varustasid Eesti linnuuurijad sel suvel viis lindu GPS-aparaatidega. Varem kasutatud satelliitsaatjad lakkasid aku tühjenedes töötamast, uued seadmed saavad vajaliku energia päikeselt, teatab EPL. Mõned päevad tagasi õnnestus kotkaklubi meestel Läänemaal kinni püüda suur-konnakotka (Aquila clanga) isalind, kes saab endale ilmselt nimeks Mart. Samuti sai juulis endale Soomaal ligikaudu 60.000 krooni maksva “seljakoti” sama liigi õrnema soo esindaja Ann. Kotkaklubi juhatuse liige Urmas Sellis rääkis, et juuli lõpu poole Ida-Virumaalt Puhatu soostikust kinni püütud emalinnu mõõtudega kalakotkas (Pandion haliaetus) sai endale nimeks Maria ning ka tema on juba rännuteele asunud, olles viimaste andmete kohaselt Tshaadis, keset Aafrikat. Kalakotkastest sai vinge seadme endale tänavu külge ka Põlvamaal asuvas pesas sirgunud poeg Mati. Juulis püüti Lääne-Virumaal GPS-saatjaga varustamiseks kinni ka Raivoks kutsutav must-toonekurg (Ciconia nigra), kes oli viimaste signaalide kohaselt rännuteel Iisraeli kalatiikidel peatumas. Kotkaklubi juhatuse liige Urmas Sellis rääkis, et kevadel oma saabumisega kuulsaks saanud must-toonekurg Tooni, kelle satelliitsaatja taheti tänavu nutikama GPS-seadme vastu vahetada, hakkas Aafrika poole rändama eelmise nädala reedel. Kuigi ta oli liigikaaslaste seas üks viimaseid lahkujaid, ei õnnestud talle uut saatjat külge panna.

ESA kosmoselaev põrutas vastu Kuud

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimislaev SMART-1 viis täna edukalt lõpuni oma 16 kuud kestnud missiooni ja põrkas vastu Kuu pinda, teatab BBC. SMART-1 lennu peamiseks ülesandeks oli katsetada uudseid ja senistest efektiivsemaid ning odavamaid kosmoselennu tehnoloogiaid. Ka kaardistas uurimislaev meie planeedi loodusliku kaaslase pinda ning SMART-1 poolt kogutud andmeid analüüsides leidsid teadlased kinnituse teooriale, mille kohaselt tekkis Kuu kaugetel aegadel aset leidnud noore Maa ja Marsi mõõtu tundmatu taevakeha kokkupõrkes. ESA kuulaev põrkas vastu Kuu pinda kiirusega ca 7200 km/h ning kokkupõrkest tekkinud sähvatus oli ka Maa pealt teleskoobiga vaadatuna nähtav. Astronoomide kinnitusel oli sähvatus oluliselt tugevam kui nad lootsid. Loodetavasti paiskus SMART-1 vägivaldse lõpu raames Kuu pinnalt üles piisav kogus ainet, et teadlased saaksid selle koostist analüüsida. Tõenäoliselt tekitas kokkpõrge Kuu pinnale 3-10 kilomeetrise läbimõõduga kraatri ning paiskas pinnaainet laiali enam kui 78 km2 alale. Teadlaste suurenenud huvi Kuu vastu on tingitud asjaolust, et sinna lendamise kavatsustest on teatanud nii Ameerika Ühendriikide, Hiina kui ka Venemaa kosmoseagentuurid. NASA astronaudid peaksid praeguste plaanide kohaselt taas Kuu pinnale astuma aastal 2020.