MAREKI TERVISELEHT

10/14/2006

Kongo Demokraatlikus Vabariigis levib katk

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teatel on Kongo Demokraatlikus Vabariigis puhkenud kopsukatku haigestumislaines esialgsete andmete kohaselt viimase kahe kuu jooksul hukkunud 42 inimest, kirjutab BBC. Enam kui 600 kahtlase juhtumi uurimisel sai katkuepideemia ekspertide sõnul kindlaks tehtud. Samas toonitavad WHO asjatundjad, et senised testid on kõik tehtud välitingimustes ja neile peab veel laborikatsetes kinnituse saama. Praegu on haigestunute ning surnute proportsioon ekspertide sõnul paigast ära, sest surmaga lõppevate kopsukatku juhtumite arv peaks olema oluliselt suurem. See viitab võimalusele, et tegelikult on haigestunuid mõnevõrra vähem. Sel suvel Kongi Demokraatlikus Vabariigis puhkenud kopsukatku haigestumiste laine viis hauda umbes sadakond inimest. WHO teatel esineb erinevaid katkuvorme endeemiliselt paljudes Aafrika, endise NSV Liidu ja Aasia riikides. Kui patsient ei saa õigeaegset meditsiinilist abi, on suremus sellesse tõppe 30%-60%.

Vaata ka:

Lühiajaliselt on infarkt naistele eluohtlikum

Ajakirjas European Heart Journal tutvustatud uurimistöö näitas, et kuigi pikemas perspektiivis ei mõjuta patsiendi sugu ta surmariski südamelihase infarkti korral, surevad naised vahetult pärast antud tervisehäda tõttu haiglasse toimetamist 57% võrra suurema tõenäosusega kui mehed, kirjutab Reuters. Uurijate hinnangul võivad selle põhjuseks olla nii soopõhised erinevused südametõbedes kui ka erinev ravi. Viimasel ajal on selgunud, et infarktiga haiglasse toimetatud mehi ravitakse naistest agressiivsemalt. Paraku on teada seegi, et naiste puhul ei avaldu infarktisümptomid meestega võrreldes sama selgelt, mis võib võtmetähtsusega raviprotseduuride alustamist viivitada. Bergeni ülikooli teaduri Vernon V.S. Bonarjee juhitav uurimisrühm teatas, et südame-veresoonkonnahaigused on lääneriikides naiste oluliseks surmapõhjuseks ning naisi sureb tänapäeval südametõbede tõttu enam kui mehi. Kuigi infarktirisk tõuseb inimese vananedes, diagnoositakse naistel igas vanuserühmas infarkte vähem kui nende eaakaaslastest meesterahvastel. Antud uurimistöö raames jälgiti keskmiselt 2,7 aasta vältel 5477 infarkti üle elanud inimese saatust.

Vaata ka:
Uuring: südameinfarkti kahjustused ei ole pöördumatud
Avalikes ruumides suitsetamise keelamine vähendab südameinfarkte

Eurodirektiiv tõstab tulevast aastast hambaravi hinda

Tulevast aastast kallinevad hambaraviteenused, sest vastavalt Euroopa Liidu direktiivile tõstetakse meditsiiniseadmete käibemaks seniselt 5% 18%ni, teatab EPL. Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse esimehe Kristjan Gutmanni sõnul tõusevad hambaravi teenuste hinnad seoses seadmete hinna kallinemisega vähemalt 10%. Hambaarst Lauri Siiaki sõnul tuleb arvestada, et meditsiinimaterjalid ostetakse samade hindadega mis teistes Euroopa Liidu maades, mistõttu on paratamatu ka meie teenustasude tõus. Hambatehnik Uno Kütt arvutas, et hambakrooni hind kallineb 1000 kroonilt umbes 1180 kroonile. Hambaravi hinnatõusu mõjutab 2007. aasta 1. jaanuarist jõustuv käibemaksuseadus, mille kohaselt meditsiiniseadmete 5%ne käibemaks tõuseb 18%ni. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heidi Gili sõnul oli muudatuse põhjuseks see, et seadus viidi vastavusse Euroopa Liidus käibemaksu reguleeriva direktiivi nõuetega.

Vaata ka:
Rootslaste huvi Eestis hammaste ravimise vastu kasvab
Bakterinäts hoiab hambad korras

10/13/2006

Ämblikuniit võib tulla kasutusele meditsiinis

Teadaolevalt tugevaimal looduslikul kiul ämblikuniidil võib olla tohutu potentsiaal kasutamiseks meditsiinis, kirjutab LiveScience. Vähemalt viimase 2000 aasta vältel on rahvameditsiinis soovitatud ämblikuvõrguga katta veritsevaid ning raskesti paranevaid haavu. Kuigi teaduslikes uuringutes ei ole leitud tõendeid sellest, et ämblikuniit tapaks haigustekitajaid, on uurijad tähele pannud, et katseloomade organismi viidud ämblikuniit ei tekita üldse või tekitab väga vähesel määral immuunreaktsioone, mis võiksid viia võõrkeha väljatõrjumiseni. Wyomingi ülikooli uurija Randolph Lewise töörühm on nüüd asunud koguma ämblikuniiti ja uurima selle kasutusvõimalusi meditsiinis. Lewis selgitas, et Tuftsi ülikooli teadurite katsetes selgus näiteks, et ämblikuniiti võib kasutada inimese kõõluste ja liigisesidemete vigastuste kokkukasvatamisel omalaadse toetava raamistikuna. Ka peetakse võimalikuks, et ämblikuniidi baasil on võimalik luua siirdamiseks sobilikke tehislikke kõõluseid. Teadlased teevad ka katseid arendamaks ämblikuniiti ülipeeneks haavaniidiks, millega saab kokku õmmelda vigastatud närve või silma pinda ilma, et haavade paranemisel tekiks haavakudet. Ämblikuniidi masstootmiseks tuleb loomulikult leida viis teha seda ämblike abita ning ühe võimalusena katsetatakse ämblikuniidi valkude tootmist kitsepiimas. Lewis tutvustas antud valdkonna uurimissuundi ja saavutusi ajakirja Chemical Reviews värskes numbris.

Vaata ka:

WHO hakkab võitlema õhupuhtuse eest

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) pani esmakordselt paika globaalsed eesmärgid õhusaaste vähendamiseks ning teatas, et kui maailma riigid peavad neist kinni, hoiab see igal aastal ära umbes 2 miljoni inimese enneaegse surma, kirjutab New Scientist. WHO seadis eesmärgiks, et transpordivahenditest, tööstusest ja fossiilsete kütuste põletamisest õhku paiskuvate reostusosakeste hulk peaks võrreldes tänaste tasemetega vähenema kolmandiku võrra ja seda ennekõike sellistes ränga õhureostuse poolest tuntud linnades nagu Peking ja New Delhi. WHO eksperdi Michael Krzyzanowski sõnul suudetaks sel viisil vähendada enneaegseid surmasid umbes 15%-20% võrra. Eesmärgiks on võetud enamike reostusainete hulga vähendamine ja muuhulgas soovitakse alandada osooni ja vääveldioksiidi taset. Viimasel ajal on teaduslikes uurimistöödes leitud, et õhureostus suurendab oluliselt nii ränkade hingamistõbede kui ka südame-veresoonkonnahaiguste ilmnemise tõenäosust.

Vaata ka:

Tervishoiueksperdid hoiatavad lastehalvatuse pealetungi eest

Tervishoiuasjatundjad hoiatavad, et Nigeerias, Indias, Pakistanis ja Afganistanis võib igal aastal poliomüeliiti ehk lastehalvatusse haigestuda enam kui 250.000 inimest, kui taas pead tõstva haiguse leviku pidurdamiseks tehtavat tööd ei tõhustata, kirjutab Reuters. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) juhtimisel loodud poliomüeliidi leviku vastase töörühma esimees Steve Cochi sõnul on need neli riiki praegu maailmas ainsad, kus haigus levib endeemiliselt, ent olukorra võib muuta hullemaks nende valitsuste suutmatus vaktsineerida lastehalvatuse vastu kõik lapsed. Möödunud aastal registreeriti maailmas vähem kui 2000 lastehalvatuse juhtumit ja kuigi veel 1988. aastal küündis nende arv 350.000, ei ole WHO algatus kaotada aastaks 2005 poliomüeliit maailmast täielikult siiski paraku õnnestunud. Selle peamiseks põhjuseks loetakse 2003. aastal aset leidnud vaktsineerimiste peatamist Nigeerias peaaegu aastaks ajaks, mis võimaldas haigusel end taas "koguda" ning laiemalt levima hakata.

Vaata ka:

Uuring: naise elukutse võib mõjutada ta rinnavähiriski

Ajakirjas Annals of the New York Academy of Sciences avaldatud Kanada Ontario töötervishoiu kliiniku teadlaste uuringust ilmneb, et naise elukutsevalik võib mõjutada ta riski haigestuda rinnavähki, vahendab AFP. 1100 naise andmeid analüüsinud uurijad avastasid, et põllumajandussektoris töötanutel on pärast peamiste teadaolevate riskifaktorite arvesse võtmist keskmisest peaagu kolm korda suurem tõenäosus haigestuda rinnavähki. Eriti selgelt ilmneb see seos nende naisterahvaste puhul, kes töötasid põllumajanduse valdkonnas noores eas, mil rinnakude on asjatundjate hinnangul toksilistele välismõjutustele eriti tundlik. Veelgi suurem rinnavähirisk tuvastati aga nende naiste seas, kes siirdusid põllumajandussektorist tööle autotehasesse või meditsiinivaldkonda. Selgitamaks välja, milliste ainetega kokkupuude võib antud seost seletada, alustas sama uurimisrühm nüüd laiemat ning põhjalikumat uuringut. Uurimistööd juhtiva James Brophy hinnangul võib naine põllutööd tehes kokku puutuda näiteks erinevate keemiliste taimekaitsevahendite või keskmisest surema koguse diiselmootorite tööst tekkiva väljalaskegaaside kogusega.

Vaata ka:
Uuring: ülekaalulisus suurendab rinnavähiriski
Eesti naised suhtuvad vähiuuringutesse leigelt

Treeningmasinat soovitagu treener

Kui pole aega ega tahtmist spordiklubis tervisespordiga tegeleda, tuleks enne treeningseadme koju ostmist kuulata näpunäiteid personaaltreenerilt, soovitab Äripäev. Individuaalseks treenimiseks seadmeid ostes tuleb eelnevalt endale selgeks teha, kas oled üksi kodus treenija. Samuti, kas sul jagub motivatsiooni treeneri nõuannete ja treeningkeskkonna puudumisel ennast kõigest hoolimata higiseks pingutada. EFTE koolitaja ja ajakirja Üks kolumnisti Kaisa Marrani soovitus kõigile jõuda oma soovides selgusele, kes kaaluvad, kas osta koju trenažöör või treenida spordiklubis. Marrani sõnul tasub kindlasti müüjatelt võtta mitu pakkumist ja proovida valitud seadmeid. Tema soovitab koju osta pigem kalli ja selle võrra töökindlama vahendi, millel on head hooldusvõimalused ja piisav, kuid mitte liigne hulk erinevaid omadusi. Spordimeditsiini Sihtasutuse ortopeed Mihkel Mardna nimetab kõige paremaks trenažööriks sõudetrenažööri, mis hõlmab kõige rohkem lihasgruppe. Mardna peab oluliseks ka kodustele trenažööridele alternatiivide otsimist. Näiteks kepikõnd on alternatiiv crosstrainer'ile. Stepperi asemel saab edukalt kõndida treppidel.

Vaata ka:
Tervisesportlastele avati internetipõhine enesetestimise süsteem
Tervisesportimine on eriti oluline üle 30-aastastele

10/12/2006

Kõva treeningkoormus alandab mehe viljakust

Regulaarselt rasket koormustreeningut tegevatel meestel võib muutuda organismi hormoonitase ning väheneda sperma viljastamisvõime, vahendab Reuters Cordoba ülikooli teadlaste uurimistöö järeldust. Kuigi need muutused ei ole püsivad, näitab dr Diana Vaamonde juhtimisel läbi viidud ja ajakirjas International Journal of Sports Medicine tutvustatud uuring, et regulaarne jõusaalitrenn võib alandada viljakust meestel, kel on kehvad spermanäitajad ning madal hormoonidetase. Keskmisest intensiivsema trennitegemise olulisel määral viljakust vähendav ning hormoonitaset kõigutav mõju naistele on kinnituse saanud paljudes teaduslikes uurimistöödes, ent suure koormusega füüsilise aktiivsuse mõju meeste viljakusele ei ole seni põhjalikumalt uuritud. Uurijad jagasid 16 tervet meesterahvast kahte rühma - ühel neist paluti füüsilisest aktiivsusest hoiduda ning teise liikmetele korraldati spetsiaalse trennirattaga neli korda nädalas suure koormusega treeningtunde. Andmeanalüüs näitas, et füüsiline koormus alandab mehe sperma kvaliteeti ja mõjutab ta organismi hormoonitaset, ent 2-3 päeva pärast muutuvad kõik näitajad endisteks. Kuna katsetes osalenud meeste keskmine vanus oli 19 eluaastat, peavad uurijad võimalikuks, et vanemate meesterahvaste taastumine sama kiiresti ei toimu.

Vaata ka:
Moodne elustiil vähendab naiste viljakust
Jõusaalitrenn võib kahjustada nägemist

Rasedatel tuleks hoiduda liigsest rasvase kala söömisest

Ajakirjades New Scientist ja Environmental Health Perspectives tutvustatud uurimistööst ilmnes, et rasedad peaksid sööma rasvast kala mõõdukates kogustes, sest vastasel juhul võib tekkida oht, et nende laps tuleb ilmale liiga varakult, teatab BBC. Rasvased kalaliigid on näiteks lõhe, makrell ehk skumbria ja sardiinid ning asjatundjate hinnangul võib tuvastatud seose põhjuseks olla tõik, et rasvastes kalades leidub keskmisest enam inimorganismile mürgist elavhõbedat. Värskes uurimistöös mõõdeti 1024 raseda naise juuste elavhõbedataset ja viidi need andmed kokku lapse sünniajaga. Hilisema andmete analüüsi käigus selgus, et lapse õigest ajast varem ilmale toonud naistel oli organismis kõrgem elavhõbedatase ja nad tarvitasid toiduks keskmisest enam rasvast kala, ennekõike konservikala. Kuna enneagse lapse sünnitasid vaid 44 naist, on teadlaste kinnitusel enne lõplike järelduste tegemist siiski veel vaja läbi viia lisauuringuid. Asjatundjad toonitavad samas, et kala ja sealhulgas ka rasvaseid kalaliike peaks siiski tarbima regulaarselt, sest neis leiduvatel rasvhapetel on palju teaduslikult kindlaks tehtud positiivseid terviseomadusi. Rasedad võiksid aga enne terviseriski täpsema ulatuse selgumist kasutada rasvase kala asemel enam oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid.

Vaata ka:
D-vitamiini puudus seostati lapse madala sünnikaaluga
Ema spordilembus tõstab beebi ajumahtu

Tallinna Lastehaigla uimastisõltlaste osakond aitab sadat last aastas

Homme saab viieaastaseks Tallinna Lastehaigla laste ja noorukite sõltuvusravi üksus, mis aitab aastas umbes sadat käitumis- ja sõltuvushäiretega last aastas, teatab PM Online. Eesti esimese lapssõltlaste osakonna asutajal Merike Martinsonil on põhjust rahuloluks. Ta märkis, et tänaseks on Tallinna üksuse tegevusest ning väljakujunenud võrgustikust eeskuju võetud ka mujal Eestis, sest probleem kahjuks ei kao. Tallinna Lastehaigla uimastisõltlaste osakonda tullakse tavaliselt koos vanemaga, arstide poole pöördumise vajaduses on sõltuvuses lapsi veennud kool, politsei, alaealiste komisjon, sotsiaaltöötajad. Raskemaid kasvandikke saadavad ravile ka lastekodud.
Sõltlaste ravi ei seisne üksnes isoleerimises ja võõrutamises, vaid terves võrgustikus, kuhu kuuluvad peale arstide ka sotsiaaltöötajad, noorsoopolitseinikud, tugiisikud, kodu ja kool. Ravi kestab umbes kaks nädalat. Lahkumisel sõlmitakse ravialusega leping, mille peamiseks garantiiks on ikkagi patsiendi enda tahe.

Vaata ka:

Riik asub koostama rahvastiku tervise arengukava

Valitsus kiitis heaks rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 koostamise ettepaneku, teatab PM Online. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul vajame ühtset tervisepoliitikat, sest Eesti inimeste mitmed tervisenäitajad: mürgistus- ja vigastussurmad, alkoholism, HIV positiivsete arv, on oluliselt halvemad võrreldes uute ja vanade Euroopa Liidu liikmesriikide keskmise tasemega. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul tuleb selleks, et terves riigis ellu viia rahvastiku tervise parandamiseks mõeldud tegevusi, kirja panna läbimõeldud ja ühtsed põhimõtted. Arengukava elluviimise eesmärk on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahvaarvu kasvuks ning vähendada järjest süvenevat ebavõrdsust rahvastiku tervises. Sotsiaalministeerium tugineb rahvastiku tervise arengukava väljatöötamisel visioonidokumendile „Rahvastiku tervisepoliitika – investeering tervisesse“. Arengukava peaks valmima järgmise aasta novembriks.

Vaata ka:

Antipsühhootilised ravimid on Alzheimeri tõve patsientidele sobimatud

Pettekujutlustega ja agressiivsushoogudega kimpus olevate Alzheimeri tõbe põdevate patsientide ravis laialdaselt kasutatavad antipsühhootilised ravimid võivad küll üksikutele patsientidele kasu tuua, ent põhjustavad liiga palju ohtlikke kõrvalmõjusid, et nende laiemat kasutamist võiks propageerida, vahendab Reuters Lõuna-California ülikooli teadlaste uurimistöö järeldust. Selliseid ravimeid kirjutatakse välja probleemse käitumisega Alzheimeri tõbe põdevatele inimestele ja nende hulka kuuluvad muuhulgas Eli Lilly toodetav Zyprexa (olansapiin), AstraZeneca ravim Seroquel (kuetipiin) ning ravimifirma Johnson&Johnson müüginimekirja kuuluv Risperdal (risperidoon). Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud uurimistöö raames vaadeldi antipsühhootiliste ravimite mõju 421 meelepetete, agressiivsuse, hallutsinatsioonide ja üliaktiivsuse sümptomitega Alzheimeri tõve patsiendile. Selgus, et 85% patsientide puhul tuli antud ravimite kasutamisest loobuda, kuna neil puudus igasugune toime või ilmnesid rängad kõrvalmõjud. Ka andis antipsühhootiliste ravimite kasutamine vaid pisut parema tulemuse kui platseebopreparaadi manustamine. Pettekujutelmad ning agressiivsushood ilmnevad erinevas haigusjärgus kuni kahel kolmandikul Alzheimeri tõbe põdevatest patsientidest.

Vaata ka:
Alzheimeri tõbi võib end organismis "külvata"
Alzheimeri tõvele eelneb kaalukaotus

Kiirem tuberkuloositest päästab inimelusid

Suurbritannia, USA ja Peruu teadlaste välja töötatud senistest kiirem ja täpsem tuberkuloositest võib ekspertide kinnitusel päästa hulganisti elusid ja seda ennekõike arenguriikides, vahendab BBC. MODS nimeline test on senistest ka odavam ja tundlikum ravimiresistentsete tuberkuloosivormide vastu ning annab vastuse praeguse umbes kuue nädala asemel keskmiselt juba seitsme päeva jooksul. Uurijad loodavad, et tulemuste kiire selgumine annab meedikutele võimaluse alustada patsientide ravi juba haiguse algfaasis, mis tõstab haigestunu paranemisväljavaateid ja vähendab ohtlike haigustüvede levimise kiirust. MODSi eripäraks on tõik, et tuberkuloosi haigustekitajaid kasvatatakse vedelikus, mitte tahkel pinnal, nagu praegu kasutuses olevates testides. See võimaldab kiiremat tulemuste selgumist ning peaaegu 98%ni ulatuvat diagnoositäpsust. Kuigi tuberkuloosi haigustekitaja tavatüved alluvad ravile hästi, levivad maailmas aina laiemalt tuberkuloosivormid, mis on resistentsed peaaegu kõigile kasutuses olevatele ravimitele. Hinnanguliselt sureb igal aastal maailmas tuberkuloosi tõttu enam kui 2 miljonit inimest.

Vaata ka:

Koolid saavad õppefilmid alkoholi kahjulikkusest

Eesti koolidesse jõuavad lähiajal haigekassa toetusel valminud kaks õppefilmi, milles noored ise arutlevad alkoholi tarvitamise põhjuste ja tagajärgede üle, kirjutab Postimees. Oma kogemustest ja arvamustest seoses alkoholiga räägivad õppefilmides Rahumäe põhikooli ja Lasnamäe üldgümnaasiumi õpilased. Mitmed õpilased tunnistasid filmis, et nad on joonud, kui neil on masendus, või vastupidi, on vaja viia end lõbusamasse meeleollu, ning neil kõigil on sõpru või koolikaaslasi, kes joovad väga tihti. Rahumäe põhikooli sotsiaaltöötaja Marge Aasalaid tõdes, et kui klassist kahte-kolme last film mõjutab, siis on see juba oma eesmärgi täitnud. Ta lisas, et kuigi filmid on mõeldud näitamiseks alates 6. klassist, oleks samal teemal eakohaseid filme vaja veelgi noorematele, sest filmistki selgub, et alkoholi hakatakse tarvitama juba 8-aastaselt. Haigekassa andmetel on viimase kümne aasta jooksul Eestis alkoholilembeste noorte arv pidevalt kasvanud. Mõne aasta taguse õpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel oli enne 13. eluaastat purjus olnud üle 18% ja 15-aastastest üle 49%.

Vähist paranenud lastel esineb hilisemas elus enam terviseprobleeme

Lapsepõlves vähist paranenud lastel tekivad hilisemas elus suure tõenäosusega kroonilised tervisehädada, mistõttu peaksid arstid suhtuma selliste inimeste terviseuuringutesse keskmiselt tõsisemalt, vahendab New Scientist ekspertide hoiatust. New Yorgi Sloan Ketteringi vähikeskuse teadurite läbi viidud ja 10.000 lapseeas vähist paranenud inimese terviseandmeid hõlmanud analüüs näitas, et vanemaks saades ilmnes 62% neist vähemalt üks krooniline terviseprobleem ning kolmandikul sellistest inimestest diagnoositi kolm või enam kroonilist terviseprobleemi. Eluohtlikke kroonilisi tõbesid, muuhulgas raskeid südamehaigusi, esineb aga lapseeas vähki põdenute seas kaheksa korda sagedamini kui nende eakaaslastel keskmiselt. Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud uuringust selgus, et suurimad terviseriskid hilisemas elus on lümfisüsteemi vähkkasvajast Hodkini tõvest ehk Hodgkini lümfoomist paranenutel. Uurimistööd juhtinud Kevin Oeffingeri hinnangul on selle põhjuseks tõik, et paljud sellised lapsed allutati ravi käigus kõrgetele kiirgusdoosidele, mis tekitas nende rakkudes hulganisti vähkipõhjustavaid mutatsioone. Nii näiteks said kaelas asuvate lümfisõlmede vähiga lapspatsiendid suuri kiirgusdoose rinnapiirkonda ja see tõstis neil omakorda oluliselt riski haigestuda tulevikus rinnavähki. Kuigi lapsed taluvad vähiravi üldiselt üsna hästi, võib see neil Oeffingeri sõnul põhjustada alles arenevates elundites laialdasi kahjustusi, mille mõju ilmneb alles paljude aastate pärast. Teaduri hinnangul tuleks senisest aktiivsemalt arendada kiiritusravile alternatiivseid vähkkasvajate ravi viise. Samas toonitas ta, et paljude vähijuhtumite puhul on kiiritusravi praegu selgelt parim või ainuvõimalik raviviis.

Vaata ka:

Punaste juuste geen suurendab nahavähiriski

Harvardi meditsiinikooli teaduri Jiali Hani juhitav uurimisrühm leidis kinnituse teooriale, mille kohaselt mõjutavad naha pigmentatsiooniga seotud geenid lisaks juuste ja naha toonile ka inimese riski haigestuda nahavähki, kirjutab Reuters. Ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud uuringust selgus, et kõrgeim nahavähi risk oli valge nahavärviga naistel, kel on üks "punase juuksevärvi" geeni MC1R teatud variatsioon, ent keskmine või oliivivärvi nahajume. MC1R mõjutab pigmendi melaniini aktiivsust ja selle kaudu ka nahavärvi ning heleda nahavärviga naiste seas on selle erinevad variatsioonid väga laialt levinud. Kui teadurid analüüsisid selle punase juuksevärvi ning väikese päevitusvõimega seostatava geeni kolme erineva variatsiooni ning nahavähiriski seost, tuvastasid nad, et ennekõike geenivariant 151Cys tõstis uuritutel oluliselt riski antud vähivormi haigestuda. 151Cys geenivariandiga naistel esines analüüsi kohaselt erinevat tüüpi nahavähki keskmisest näitajast 56%-67% sagedamini.

Vaata ka:
Uuring: füüsiline aktiivsus võib vähendada nahavähi riski
Uudne päikesekreem võib päikesepõletust ravida

10/11/2006

Spordivõistlus on osadele meestele meditsiinilisest kiirabist olulisem

Marylandi ülikooli meditsiinieksperdi David Jerrardi värskest uurimistööst selgus, et lemmikmeeskonna mängu jälgivat meest ei sunni sageli televiisori eest lahkuma isegi infarktile, insuldile või pimesoolepõletikule viitavad vaevused või erineva raskusastmega traumaatilised vigastused, kirjutab Reuters. 800 ameerika jalgpalli, pesapalli ning korvpalli mängu järgset kiirabiosakondadesse pöördumise aktiivsust analüüsides leidis Jerrard, et kui mängude eneste ajal oli meessoost patsientide voog keskmisest madalam, siis vahetult pärast mängu lõppu pöördus vältimatu abi osakondade poole keskmisest umbes 30%-50% rohkem meesterahvaid. Teaduri sõnul analüüsis ta vaid Marylandi tervishoiuasutuste poole pöördumiste ajastusi, ent tõenäoliselt on see trend sarnane ka teistes Ameerika Ühendriikide piirkondades. Ta lisas, et vahetult pärast mängu lõppu meedikute poole vältimatut abi saama pöördunud meestel olid üldiselt samad kaebused kui keskmiselt igal muul ajal pöördunutel - tugev valu rinnapiirkonnas, valu alakõhus, peavalu ning erinevat liiki vigastused. Nüüd kavatseb uurija välja selgitada, kui paljudel spordivõitluse tõttu hiljem arsti juurde läinutest ilmnesid tõsised tervisehädad ja kui suure osa selliste meeste tervis sai viivituse tõttu rängemalt kannatada. Jerrard toonitas, et spordivõitluse tõttu ei tohiks arsti poole pöördumist edasi lükata, sest vastasel juhul võib sedavõrd tähtsaks peetav mäng jääda elu viimaseks.

Vaata ka:
Uuring: mehed on naistega võrdsed poodlejad
Uuring: mehed on naistest targemad

Terviseuuringuga saadakse ülevaatlik pilt eestlaste tervisest

Tervise Arengu Instituudi (TAI) koordineerimisel algab oktoobris rahvatervist käsitlev uuring „Terviseuuring 2006“, teatab TAI. Terviseuuring annab võimaluse hinnata Eesti täiskasvanud rahvastiku sotsiaalset ja tervisest tulenevat toimetulekut, prognoosida rahvastiku tervist ning võrrelda neid näitajaid ka teiste Euroopa Liidu riikide omadega.Terviseuuring 2006 on alles teine suuremahuline üleriigiline küsitlusuuring, mis käsitleb eesti rahva tervist, eelmine tervisuuring viidi läbi 1996. aastal. Küsitlusankeet sisaldab küsimusi mille andmestikud on võrreldavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tervisuuringute andmetega ning see moodustab osa ühtsest Euroopa Liidu terviseuuringute süsteemist. Terviseuuringut viib läbi ja koordineerib TAI.

Vaata ka:

Suitsetamiskeeld parandab baariöötajate tervist

Söögikohtades suitsetamise keeld näib kiiresti parandavat baaritöötajate kopsutervist, vahendab CBC Shotimaal läbi viidud uuringu tulemusi. 77 baaritöötaja terviseuuring enne ja pärast söögikohtades suitsetamise keelustamist näitas, et kui enne keeldu esines 80% mittesuitsetavatest baaritöötajatest erinevaid hingamisteedega seotud tervisehädasid, siis vaid kuu pärast suitsetamise keelustamist langes probleemidest teavitanud inimeste hulk 26% võrra ning kahe kuu pärast juba 32% võrra. Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud Ninewellsi haigla ja meditsiinikooli teadurite uurimistöö näitab üheselt, et avalikes kohtades suitsetamise keeld on passiivset suitsetamist vähendades parandanud oluliselt söögikohtades töötavate inimeste tervist. Paljud arenenud riigid on juba avalikes kohtades suitsetamise keelustanud ning viimasel ajal leitud tõendid passiivse suitsetamise arvatust veelgi rängemast tervisemõjust on vastavate otsuste tegemist kõikjal maailmas oluliselt kiirendanud.

Vaata ka:
Avalikes ruumides suitsetamise keelamine vähendab südameinfarkte
Passiivne suitsetamine suurendab nurisünnituse riski

Psoriaas tõstab infarktiriski

Pennsylvania ülikooli uurijate teatel on põletikulist nahahaigust psoriaasi põdevatel ennekõike noortel inimestel oma eakaaslastega võrreldes oluliselt suurem südamelihase infarkti risk, vahendab BBC. Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uurimistöös tuvastati, et näiteks 30-aastasel laiaulatuslikku psoriaasi põdeval inimesel on keskmisest umbes kolm korda suurem tõenäosus infarkt saada. Uurijate arvates on leitud seose põhjuseks tõik, et nahaprobleeme põhjustavate immuunsüsteemi anormaalsuste mõjul tõusevad ka südameriskid. Psoriaasi südamerisk näib patsiendi vananedes alanevat ning ränka psoriaasi põdeval 60-aastasel patsiendil on veel vaid 36% võrra keskmisest kõrgem infarktirisk. Uurijate kinnitusel vajab avastus veel uutes teaduslikes uurimistöödes kinnitust, ent psoriaasi põdevad inimesed võiksid oma südametervisesse juba praegu igaks juhuks senisest tähelepanelikumalt suhtuda.

Vaata ka:

Septembris registreeriti rekordarv borrelioosijuhtumeid

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeriti septembris tänavune rekordarv puukborrelioosi nakatunuid, teatab SL Õhtuleht. Käesoleva aasta üheksa kuuga oli rohkem haigusjuhtusid kui mullu terve aasta jooksul. Septembris tuvastati 89 borrelioosijuhtu. Seda on ligi kaks korda rohkem eelmise aasta rekordist, kui nakatunuid oli septembris 46, ja tänavusest seni suurima haigestunute arvuga augustist, kui neid oli 67. Kokku on tänavu üheksa kuuga Eestis olnud 138 entsefaliidi- ja 282 borrelioosijuhtu. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiini pole.

Vaata ka:

Eestis sooritatakse endiselt palju enesetappe

Eilsel enesetapule pühendatud rahvusvahelisel vaimse tervise päeval võisid ametnikud tõdeda, et Eestis on suitsiide vähemaks jäänud, kuid endiselt viivad alkohol ja pereprobleemid suitsiidini pea 300 inimest aastas, kirjutab Postimees. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur Kairi Kõlves keskendus septembri lõpus kaitstud doktoritöös enesetapu põhjustele ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii eestlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Enesetapjate lähedaste ja kontrollgrupi küsitlemisel selgus, et suitsiidi riskiteguritest on olulisel kohal alkohol. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Iseseisvuse alguses sagenesid enesetapud kõigi eestimaalaste seas – 90ndate keskpaigaks 41 enesetapuni 100.000 inimese kohta. Halvimaks aastaks oli 1994, mil oma elu külge pani käe veidi üle 600 inimese. Viimase kümne aastaga on enesetappude arv siiski märgatavalt vähenenud. Nüüdseks on suitsiidide arv 100.000 inimese kohta langenud 20ni.

Vaata ka:

10/10/2006

Uuring: statiinid pikendavad eluiga

Arkansase ülikooli teaduri dr J.L. Mehta mahukast uurimistööst selgus, et statiinid ehk kolesteroolitaset alandavad ravimid pikendavad eakate patsientide elukestvust keskmiselt 2 aasta võrra, teatab Reuters. Ajakirjas The American Journal of Cardiology tutvustatud uuringu raames jälgiti peaaegu 1,5 miljoni eaka inimese tervisenäitajaid. Arstid olid statiinid välja kirjutanud neist ligikaudu 350.000 eakale kodanikule. 2004. aastal alguse saanud uuringus leiti, et enim lõikasid kolesteroolitaset alandavatest ravimitest kasu suurima surmariskiga patsiendid. Reeglina kirjutati statiinid välja patsiendile, kel oli varem diagnoositud mõni südame-veresoonkonnahaigus, diabeet, kõrgeverõhutõbi või kes suitsetas. Kuigi statiinide kasutajatel oli oluliselt kõrgem surmarisk, elasid nad kolesterooliravimi abiga siiski keskmiselt kaks aastat kauem kui nende tervemad eakaaslased, selgus uuringust.

Vaata ka:
Uuring: statiinid ei tõsta rinnavähi tekke riski
Hispaania võib võtta kolmiktableti kasutusele aastal 2009

Vahemere tüüpi toitumine vähendab dementsusriski

Ajakirjas Archives of Neurology tutvustatud uuringus leiti, et Vahemere tüüpi toitumine vähendab seni veel täpselt teadmata viisil Alzheimeri tõve tekke riski, kirjutab Reuters. Vahemere dieedi peamisteks pidepunktideks on suur puuviljade, juurviljade, kala ja oliiviõli tarbimine ning vähene piimatoodete ja liha tarvitamine. Columbia ülikooli meditsiinikeskuse teadurid võtsid vaatluse alla 1984 inimest keskmise vanusega 76 eluaastat. 194 vabatahtlikest oli juba Alzheimeri tõbi diagnoositud. Teadlased uurisid tähelepanelikult, mida katsealused 12 kuu vältel toiduks tarbisid ja selgitasid välja, millises mahus see Vahemere tüüpi toitumisega kattub. Pärast teiste võimalike riskifaktorite arvessevõtmist selgus, et enim Vahemere dieedi reeglitega kooskõlas toitunud inimestel on 68% madalam tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe. Kuna aina enam leitakse tõendeid sellest, et antud tüüpi toitumine vähendab insuldi ja infarkti tõenäosust, peetakse võimalikuks, et südame-veresoonkonnahaigused on dementsuse arenguga otseselt seotud. Samas ajakirjanumbris tutvustatud teises uuringus leidsid Karolinska instituudi uurijad, et oomega-3 rasvhappe toidulisandid vähendavad Alzheimeri tõve süvenemist väga leebe haigusvormi puhul, ent kaugemale arenenud tõve puhul neist enam abi ei ole.

Eestis on tekkimas psühhiaatrite puudus

Eestis on lähemal ajal tekkimas psühhiaatrite puudus, kuna värsked ülikoolilõpetajad asuvad tööle üldjuhul Soome, teatab ETV24. Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Adamsoo sõnas, et igal aastal asub psühhiaatriaõppesse kaheksa noort arsti, aga viimaste aastate tendents on sinnapoole, et kõik lõpetajad siirduvad tööle ülelahe Soome. Eestis tähistati täna viiendat korda vaimse tervise päeva, mis tänavu keskendus enesetappude küsimusele. Eestis diagnoositakse aastas ligi 22 000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. Arstide hinnangul pöörab Eesti sotsiaalsüsteem ühiskonna arenedes järjest rohkem tähelepanu ka vaimsele tervisele, abi ja moodsad medikamendid muutuvad üha kättesaadavamaks.

Vaata ka:

Pähklid hoiavad veresooned tervete ja elastsetena

Barcelona Hospital Clinico teadurite uurimistöös selgus, et söögikorra järel pähklite söömine aitab vähendada rasvasest toidust veresoontele põhjustatavat kahju, kirjutab BBC. Ajakirjas Journal of the American College of Cardiology tutvustatud uuringust ilmneb, et kreeka pähklites leidub suures koguses ühendeid, mis pärsivad ateroskleroosi ehk arterilubjastuse süvenemist ning hoiavad veresooned tervetena. Hispaania teadlaste uuringus selgus seegi, et kreeka pähklid on koguni tervislikumad kui oliiviõli, sest pähklite tarvitamine hoidis arterid elastsetena ka neil katsealustel, kel on kõrge kolesteroolitase. Arterite elastsus on südametervise seisukohast oluline näitaja, kuna see võimaldab veresoontel verevoolu intensiivsuse suurendamise vajaduse korral laieneda. Uurimistööd juhtinud dr Emilio Rosi sõnul ei tähenda leid siiski kindlasti mitte seda, et nüüd võib süüa ükskõik kui rasvast toitu, kui vaid selle järel peotäis pähkleid ära krõbistatakse. Ta toonitas, et selle asemel tuleks pähkleid lisada ka muidu tervislikesse söögikordadesse. Soovitatavaks päevaseks pähklikoguseks nimetasid uurijad umbes 28 grammi. Asjatundjad tõstavad uuringut kommenteerides esile tõika, et kui tavaliselt peetakse Vahemere tüüpi toitumise tervisekasu peamiseks põhjustajaks just oliiviõli, siis uute andmete valguses võib võtmeküsimuseks olla hoopis pähklite tarbimine.

Vaata ka:
Vahemere tüüpi toitumine on tervislikum kui tavaline dieet
Tervislik eluviis on südamele tablettidest olulisem

Tervisesportlastele avati internetipõhine enesetestimise süsteem

Alates 09. oktoobrist on aadressil www.trimm.ee avatud esimene internetipõhine enesetestimise süsteem Eestis, teatab Ühendus Sport Kõigile. Erinevate testide ja ankeetide abil on kodulehekülje külastajatel võimalus hinnata oma kehalist võimekust ja määrata tervislikku seisundit. Lisaks saavad huvilised näpunäiteid tervisliku toitumise ja venitusharjutuste sooritamise ning erinevate spordialade iseloomustuse kohta. Süsteemi raames ilmub käesoleva aasta novembris ajakirja TervisPlussi vahel „Enesetestimise käsiraamat“ ning 2007. aastal täiustatakse kodulehekülge ja antakse välja tervisesportlastele mõeldud erinevaid abimaterjale: kaloriketas, pulsiketas jm. Enesetestimise süsteemi töötas välja ja selle rakendumist juhib professor Rein Jalak.

Vaata ka:
Uuring: tervislikud eluviisid pikendavad eluiga
Tugitoolisportlaste tervist parandab ka mõõdukas trennitegemine

Uurijad katsetavad verejooksu sulgevaid vedelikke

Massachusettsi tehnikainstituudi (MIT) ning Hongkongi ülikooli teadurid katsetavad haava sulgemiseks kasutatavaid kõrgetehnoloogilisi vedelikke, mis võivad muuta olulisel määral viisi, kuidas kirurgid operatsiooni käigus verejookse sulgevad, teatab Reuters. Ajakirjas Nanomedicine tutvustatud katsete käigus leiti, et biolagunevad ja valgufragmentidest peptiididest koosnevad vedelikud peatavad närilistele tekitatud verejooksu loetud sekunditega. Haava paranemise käigus laguneb haavavedelik molekulideks, mida keharakud kasutavad kannatada saanud kudede ülesehitamiseks. Uurimistööd juhtiv MITi teadur Rutledge Ellis-Behnke sõnas, et verejooksu peatavate vedelike kasutuselevõtt võib lühendada operatsioonile kuluvat aega kuni 50% võrra, sest just nii palju kulub aega verejooksude peatamiseks keskmise lõikuse käigus. Kui haavavedelikud peaksid tulema igapäevakasutusse, kaovad aga asjatundjate arvates kiirelt müügilt haavaplaastrid, sest vedelikega haavade sulgemine on oluliselt mugavam ja efektiivsem.

Vaata ka:
Britid loovad kiilaspäisust ravivat robotit
Euroopa teadurid arendavad soolestikus roomavat ussrobotit

Ülekaalulisus muudab rumalamaks

Ülekaalulised keskealised inimesed saavad standartsetes mälu-, õppevõime- ja tähelepanutestides reeglina madalamaid tulemusi ja need langevad nende vananedes kiiremini kui nende saledamatel eakaaslastel, vahendab Reuters ajakirjas Neurology tutvustatud Tolouse'i ülikoolihaigla uurijate uurimistöö käigus tehtud avastust. Dr Maxime Cournot' juhitava töörühma hinnangul näitab leid, et ülekaal keskeas võib olla seotud dementsuseriski tõusuga kõrgemas vanuses. Uurijate arvates võib antud seose põhjuseks olla ülekaalust tingitud suurem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonnatõbedesse ja diabeeti, ent võimalik on seegi, et rasvarakkude toodetavad looduslikud ühendid, nagu näiteks hormoon leptiin, võivad aju otseselt mõjutada. Cournot tõi esile sellegi, et nii ülekaaluliste kui ka dementsust, sealhulgas Alzheimeri tõbe, põdevate inimeste osakaal tõuseb pidevalt. Ta lisas, et tervislikul elustiilil on suur hulk positiivseid kaasmõjusid ja üheks selliseks näib olevat ka terve mõistus kõrgemas vanuses. Uurimistöös analüüsiti 2223 32-62 aastase inimese terviseandmeid.

Vaata ka:
Paksude pealetungi peatamiseks soovitatakse erimaksu
Uuring: paksud inimesed ei ole keskmisest rõõmsamad

Uuring: südameinfarkti kahjustused ei ole pöördumatud

Ameerika Ühendriikide teadurite korraldatud katsetest selgus, et südamelihase infarkti südamekahjustused ei pruugi olla pöördumatud ning õigete ravimikombinatsioonide abiga saab infarktist kahjustunud piirkonnas oluliselt kiirendada uute kudede ning veresoonte teket, kirjutab New Scientist. Uurimistööd juhtinud Bostoni lastehaigla pediaatri Felix Engeli kinnitusel õnnestus tehislikult esile kutsutud südameinfarktiga rottide südant ravides see vähemalt mitmeteks kuudeks vähemalt sama hästi tööle panna kui enne infarkti. Tavaliselt tekib infarktijärgselt südamelihases eluvõimetu koe piirkondi, mis pärsib oluliselt südame töövõimet. Engel ja ta kolleegid kasutasid kahjustunud piirkonna taastamiseks rottidel kahte ravimit - üks neist mõjutas loomulikku rakujagunemist südamelihases ning teine kiirendas uute veresoonte teket. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud eksperimentide käigus tehti ravimikatseid 120 närilisega ning südamelihase kahjustunud piirkonna töövõime õnnestus taastada ka väga laialdaste kahjustuste puhul. Engeliga uuringute algfaasis koostööd teinud Yibin Wang California ülikoolist nimetas leidu küll läbimurdeliseks, ent tõi samas esile, et kuna kahte ravimit anti rottidele juba südameinfarkti tekitamise ajal, ei saa vähemalt esialgu väita, et kogu positiivne efekt tulenes just elujõuetu koe taastumisest. Ta pidas võimalikuks, et südamerakud sattusid ravimite toimel vaid "varjusurma", mistõttu tuleks nüüd korraldada katseid, kus sama ravimikombinatsiooni antakse rottidele alles nädal või enamgi pärast infarkti. Ka tuleb enne antud meetodi laialdasemat kasutuselevõttu leida viis toimetada ravimeid vaid südamesse, sest vastasel juhul võivad need põhjustada vähikasvu teistes elundites.

Vaata ka:
Avastati viis mõõtmaks südamerakkude energiavarusid
Täiskasvanud tüvirakkudest pole infarktikahjustuste ravimisel erilist kasu

Pett teeb tervisele head

Pett on piimatoodete seas teenimatult tagaplaanile jäänud, kuigi tervisele soodsa mõju poolest edestab pett nii mitmeidki teisi toiduaineid, vahendab PM Online ajakirjas TervisPluss avaldatud artiklit. Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Eestis müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist mõningal määral lõssi. Pett sisaldab lõviosas loomulikult vett (92 – 92%), kuivainete osas (8 – 9%) jaotub aga piimasuhkru – laktoosi, kõrge bioväärtusega piimavalkude, fosfolipiidide, mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel. Klaasitäie joomisel saab petisõber kõigest 60 – 70 kilokalorit toiduenergiat. Kaltsiumi – ja fosforiühendite sisalduselt on pett enam-vähem võrdne lehmapiimaga. Pett on väga hea kaaliumiallikas ja klaas petti annab kena koguse magneesiumi. Pett sisaldab rohkesti inimorganismis vajalikku letsitiini.

Vaata ka:

Eksperdid hoiatavad euroliitu tuberkuloosi pealetungi eest

Ida-Euroopast ning Kesk-Aasiast pärinevad ravimiresistentsed tuberkuloosivormid võivad põhjustada Euroopa Liidu riikides laialdase epideemia, vahendab BBC ekspertide hoiatust. Rahvusvaheline Punane Rist nimetas tänaseks välja kujunenud olukorda kõige ohtlikumaks tuberkuloosiohiga seotud situatsiooniks pärast Teist Maailmasõda ning kutsus euroliidu liidreid üles probleemiga tõsiselt tegelema. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) teatel asuvad ravimitele tundetute tuberkuloosivormide "kuumad piirkonnad" just EL piiride kõrval. Igal aastal Euroopas ja Aasias diagnoositud 450.000 tuberkuloosijuhtumist kujutavad hinnanguliselt 70.000 enesest uusi ja ohtlikke haigustüvesid. WHO teatel esineb palju ravimiresistentset tuberkuloosi muuhulgas ka Balti riikides ning näiteks Lätis leitud resistentsetest juhtumitest 18% kujutab enesest praktiliselt ravimatut haigusliiki. Maailmas sureb tuberkuloosi tõttu igal aastal umbes 1,7 miljonit inimest.

Vaata ka:

TÜ kliinikum avab väsimuse keskuse

TÜ kliinikumi kõrvakliinikus avatakse kolmapäeval väsimuse keskus, kus saab uurida inimese päevast väsimust, teatab ETV24. Väsimuse keskuse uuringud baseeruvad uneuuringute masinate abil elutegevuse mitmete funktsioonide fikseerimisel monotoonse tegevuse simuleerimise käigus, näiteks auto juhtimisel. Uuringu käigus on võimalik uurida aju funktsioonide muutusi, teatas TÜ kliinikum. Kliinikumi hinnangul puudutavad väsimus, depressioon ja päevane unisus üha laiemat osa Eesti elanikkonnast. Eriti ohustatud on autojuhid, kes monotoonsest tegevusest ja ületööst väsinuna võivad suure tõenäosusega liiklusõnnetusi põhjustada. Soome andmetel on 18% liiklusõnnetustest põhjustatud väsimusest või rooli taga magamajäämisest. Selline autojuht võib 6-7 korda sagedamini liiklusõnnetuse põhjustada.

Vaata ka:

Nägemis- ja kuulmiskadu on omavahel seotud

Ajakirjas Archives of Ophthalmology tutvustatud Austraalia teadurite uurimistööst selgus, et vanematel inimestel aset leidev nägemis- ja kuulmisvõimekuse langus on tõenäoliselt omavahel tihedalt seotud, kirjutab BBC. Sydney ülikooli ning Austraalia riiklike akustikalaboratooriumide uurijad analüüsisid ca 2000 keskmiselt 70-aastase inimese tervisenäitajaid ning avastasid, et kehva nägemisega inimestel on suurema tõenäosusega probleeme ka kuulmisteravusega ja vastupidi. Lisaks tavalisele vananemisega kaasnevale nägemisteravuse vähenemisele suurendasid uuringu andmeil kuulmishädade diagnoosimise tõenäosust ka sellised silmatõved nagu vanusega seotud makulaarne degeneratsioon (AMD) ja katarakt ehk hallkae. Teadlaste hinnangul võivad selliste tervisehädade võtmepõhjused olla suures osas kattuvad. Uurijate teatel alandavad nii nägemis- kui kuulmisvõimet näiteks üldised terviseriskifaktorid nagu suitsetamine, oksüdatiivne stress ja ateroskleroos, ent ka diabeet.

Vaata ka:
Hollandi uurijad tuvastasid kurtusegeeni
Spinatisöömine võib aidata nägemist säilitada

Eesti apteekrite soov hindu tõsta põrkab vastuseisule

Eesti apteekrid on asunud oma tööandjate eest võitlema ning nõuavad apteekidele riigilt senisest suuremat ravimite juurdehindlusõigust, sotsiaalministeerium lükkab need nõudmised aga kindlalt tagasi, teatab Postimees. Apteegiäri on Eestis ainulaadne seetõttu, et seadusega on paika pandud seal lubatavad juurdehindluse määrad. See tähendab, et igale apteekrile kirjutatakse ette vahemik, millesse peab mahtuma retseptiravimi sisseostuhinnale lisatav summa. Jaemüügis peab see jääma 21%–25% vahele arstimi hinnast. Apteekrite Liidu peaproviisori Kaidi Vendla sõnul on viimastel aastatel muutumatuna püsinud juurdehindluse määr aga ajale jalgu jäänud. Apteekrid pakuvad enda hinnangul välja mõistliku lahenduse, mis lubaks firmadel juurdehindlust suurendada, aga tarbijale hinnatõusu ei tähendaks. Nimelt peaks riik kauplema suurtelt ravimitootjatelt välja senisest soodsamad hinnad, millega kaupa apteekidele müüakse. Hinnalanguse arvel saaks oma tulusid aga kasvatada just apteegid. Nii võiks Vendla hinnangul keskmine juurdehindlus tõusta 21 protsendini, mis kosutaks märkimisväärselt apteekide rahakotti. Alternatiivina pakuvad apteegid välja võimaluse alandada ravimite käibemaksu, mis peaks samuti raha müüjate taskusse rohkem jätma. Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul ei hakka riik kindlasti apteekidele senisest suuremat kasumit tagama. Vastupidi – väljatöötamisel olevas seadusemuudatuses kaotatakse juurdehindluse alampiir sootuks ja reguleerituks jääb vaid selle ülempiir.

Vaata ka:

Algas meestele pühendatud vähinädal

Eesti Vähiliit ja TÜ Kliinikumi Meestekliinik organiseerivad 9.–15. oktoobril meeste tervisele pühendatud vähinädala, teatab EPL. Meeste tervisele pühendatud vähinädala eesmärk on juhtida avalikkuse, aga ka meditsiinitöötajate tähelepanu eesnäärmehaiguste ja eelkõige eesnäärmevähi ennetamise ja varajase avastamise võimalustele. Eesnäärmehaigused on laialt levinud, kuid sageli eiratud meeste krooniliste haigestumise põhjus Eestis. Eesnäärmevähk on maailmas kõige sagedasemaks vähiliigiks meestel. Maailmas on viimaste aastate jooksul toimunud läbimurre eesnäärmevähi varase avastamise võimalustes. Regulaarne kontroll ja PSA-test kord aastas alates 50. eluaastast võimaldavad enamiku eesnäärmevähijuhtudest avastada haiguse edukalt ravitavas staadiumis. Vähinädalaks valmib film “Mehe teine süda”, mis esilinastub 15. oktoobril kl 15 ETVs. Trükivalgust näeb ka dr Margus Punabi kirjutatud brošüür “Mehe teine süda”, kus käsitletakse eesnäärmehaiguseid, ravi ja ennetamise võimalusi. Üle Eesti toimuvad spetsialistidele ja patsientidele suunatud üritused.

Vaata ka:

Digitaalne terviselugu tuleb turvaline nagu internetipangad

Esmaspäeval allkirjastati leping digitaalse terviseloo tehnilise lahenduse väljatöötamiseks ja 2008. aasta lõpuks peaksid digitaalse terviseloo süsteemiga olema liitunud ning seda kasutama kõik Eesti tervishoiuasutused, sealhulgas perearstid. Digitaalse terviseloo loomine on üks Eesti riigi mahukamaid ja olulisemaid infotehnoloogiaprojekte, teatab EPL. Eesti e-tervise sihtasutuse juhatuse liige Agu Kivimägi märkis, et turvalisuse aspektist vaadates tuleb digitaalse terviseloo lahendus samalaadne nagu pankadel ja andmete õige kasutamise tagamiseks jätab süsteem igast päringust jälje. Sotsiaalministeeriumil on plaanis välja arendada veel kolm üleriigilist e-tervise teenust: e-retsept, digiregistratuur ja digipilt. E-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest ja nende elluviimiseks on kavandatud 36 miljonit krooni.

Vaata ka:

Paljudes Eesto lasteasutustes on probleeme ohtliku radooniga

Käesoleva aasta hakul mõõtis kiirguskeskus radoonitaset 208 lasteasutuses ja avastas, et peaaegu pooltes on radoonisisaldus kõrgem kui lubavad Eestis kehtestatud piirnormid, kirjutab EPL. Uuringu läbi viinud keskkonnaministeeriumi kiirguse peaspetsialist Evelyn Pesur nentis, et probleeme radoonisisaldusega oli 49% radooniohtlikele aladele jäävates lasteasutustes, keskmine radoonisisaldus oli üle kehtestatud piirväärtuse 200 bekrelli kuupmeetris 66-s uuritud hoones ning 36-s oli radooniga probleeme vähemalt ühes ruumis. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja-Eesti, kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kõige suurem radoonitase (3850 bekrelli kuupmeetris) mõõdeti Ida-Virumaal Vaivara vallas ja see ületas lubatud normi peaaegu 20 korda. Sellised sisaldused võivad Pesuri sõnul pikema perioodi jooksul mõjuda tervist kahjustavalt ning seepärast peaksid kohalikud omavalitsused ülemäärase kiirituse vähendamiseks midagi ette võtma. Eestis põhjustab radoon hinnanguliselt 90 kopsuvähi juhtumit aastas.

Vaata ka:

10/09/2006

Eksperdid soovitavad loobuda termini "skisofreenia" kasutamisest

Juhtivad vaimse tervise valdkonna eksperdid soovitavad homse vaimse tervise päeva eel tehtud avaldustes loobuda meditsiinilise termini "skisofreenia" kasutamisest, kuna see koondavat vääral moel erinevat tüüpi sümptomeid ning tekitab patsientides liigset usaldust antipsühhootiliste ravimite vastu, samas kui psühholoogiline nõustamine jääb ravimeetodina tahaplaanile, vahendab BBC. Skisofreeniaks nimetatakse psühhooside hulka klassifitseeritud psüühhikahäiret, mille sümptomite hulka kuuluvad muuhulgas hallutsinatsioonid, meelepetted ning ebaadekvaatne maailmakäsitlus. Asjatundjate hinnangul on need sümptomid aga patsienditi väga erinevad ning teaduslikust küljest mõttetu ühtne meditsiiniline termin tekitab kõigi nende kohta üldistuse kui vägivaldsetest, ohtlikest ja ravimatutest hälvikutest. Hinnanguliselt tekib skisofreenia mõnel eluperioodil keskmiselt igal sajandal inimesel. Kuigi terminist skisofreenia loobumist toetab suur hulk mainekaid vaimse tervise ala asjatundjaid, möönavad nad kõik siiski kui ühest suust, et enne seda sammu tuleks kokku leppida, kuidas ja mil moel antud psüühhikahäirena koondatavaid sümptomeid siis tulevikus nimetama peaks.

Vaata ka:
Uuring: väärkohtlemine lapseeas võib tõsta skisofreeniariski
Meedikud: astma ei ole haigus

Leiti rinnavähiriski kahekordistav geneetiline mutatsioon

Suurbritannia uurijad teatasid pärast 1212 naise geeniandmete analüüsi, et tuvastasid geneetilise mutatsiooni, mis kahekordistab seda kandavatel naistel rinnavähki haigestumise tõenäosust, kirjutab Reuters. Geen nimega BRIP1 (tuntud ka nime all BACH1) on ajakirjas Nature Genetics tutvustatud leiu kohaselt tegev DNA-kahjustuste parandamisel sarnaselt mitmete teiste rinnavähiriski kergitavate geenidega. Ning sarnaselt teada-tuntud rinnavähigeenile BRCA2 võib avastuse teinud Suurbritannia vähiuuringute instituudi uurijate teatel ka BRIP1 teatud mutatsioonid põhjustada haruldast haigust nimega Fanconi aneemia. Mutatsioonid geenides BRCA1, BRCA2 ja TP53 tõstavad rinnavähiriski naise 6o. sünnipäevaks 10-20 korda ning mutatsioonid geenides CHEK2 ja ATM kahekordistavad antud vähivormi tekke tõenäosust. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teatel tapab rinnavähk igal aastal maailmas ca 500.000 inimest.

Vaata ka:
IVF uuringud avastavad embrüol rinnavähiriski
Eksperdid: levinud vähigeenide otsingud võivad olla tulutu ettevõtmine

Trennitegemine aitab taastuda rinnavähi kiiritusravist

Mõõdukas, ent regulaarne füüsiline aktiivsus aitab naistel ennetada või vähendada mõningaid rinnavähi kiiritusraviga kaasnevaid negatiivseid kõrvaltoimeid, vahendab Reuters ajakirjas Cancer tutvustatud Michigan-Flinti ülikooli uurijate leidu. Teadlased analüüsisid 20 naise tervisenäitajaid ning avastasid, et kui patsiendid jalutasid kiiritusravi seansside ajal 4-5 korda nädalas mõõduka tempoga 20-45 minutit, aitas see neil säilitada vererakkude normaalset taset. Vähkkasvaja kiiritusravil on hulganisti kõrvalmõjusid, mille hulka kuuluvad muuhulgas nõrkus, aneemia ja depressioon. Värskest uurimistööst ilmnes, et kiiritusravi patsientidel, kes mõõdukaid jalutuskäike ei tee, on oluliselt madalam vere hemoglobiinitase ning nende aneemilised sümptomid on tõsisemad.

Vaata ka:
Rinnavähist paranenutel on kõrge suitsiidirisk
Eestis on liiga suur rinnavähki suremus

Eesti suurfirmad peibutavad töötajaid tasuta meditsiiniteenusega

Tasuta arstiabi tööandja arstitoas - sellist bpeibutist leiab vaid suurte tööandjate juurest, sest tegu on kalli lõbuga, mille pakkumine on tööandja hea tahte märk, vahendab PM Online ärilehe Äripäev artiklit. Mõnes vanas tootmisettevõttes on säilinud nõukogudeaegne kohustuslik arstipunkt, kuhu nüüdseks on alles jäänud vaid õde. Vaid üksikutes pärast taasiseseisvumist rajatud ettevõtetes on meditsiinipunktid. Varem nägi seadus ette, et 300 töötajaga ettevõttes peab meedik olema, kuid nüüd seda enam ei nõuta. Magusatootja Kalevi arstitoas saab teha reumavaludes töötajatele diadünaamikat ja kui suuremad valud üle läinud, võib jätkata ultraheliprotseduuridega, rääkis Äripäevale Kalevis teenuselepingu alusel töötav Ida-Tallinna Keskhaigla õde Berta Šulga. Medicover Eesti pakub õe valveteenust Elcoteq Tallinn, kus õde võtab vastu täistööpäeva jooksul, kell 8-16.30. Seal ei pakuta aga ravimeid, kuna õde ei tea, milliseid allergilisi reaktsioone need võivad esile kutsuda, põhjendab Medicoveri pearegistraator Kaia Hang.

Eesti apteekrid kurdavad rahapuuduse üle

Apteegiteenus odavneb pidevalt ning apteegipidajad ei suuda enam teha vajalikke investeeringuid ega maksta kõrgharitud apteekrile Eesti keskmist palka, mistõttu apteekidest on puudu iga viies töötaja, vahendab PM Online Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Apteekide Ühenduse ühiskirja. Probleemide teadvustamiseks korraldavad Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Apteekide Ühendus täna hotellis olümpia konverentsi „Eesti apteekide jätkusuutlikkus“. Teemadena tõstatakse küsimused - Kas apteekide jätkusuutlikkus Eestis on ohus? Kas riiklik koolitustellimus täidab oma eesmärki? Kas kvaliteetne apteegiteenus on kättesaadav erinevates Eesti piirkondades ka tulevikus? Need on ühenduste hinnangul küsimused, mille vastu pole riik seni sisulist huvi tundnud. Vabariigi Valitsus kehtestas apteekidele juurdehindluse piirmäärad 1996. aastal. Tänaseni on need püsinud pea muutumatutena, kuigi ravimite hinnad on koos üldise elukallidusega kordades kasvanud. Apteekreid ei aita ka ravimituru tõus, kuna tegevuskulud kasvavad kiiremini kui ravimite müügist saadav tulu, seisab ühiskirjas.

Vaimse tervise päev pöörab tähelepanu enesetappudele

Homme toimuv rahvusvaheline vaimse tervise päev tuletab meelde, et vaimse tervise probleemid võivad elu jooksul puudutada meist igaüht, teatab sotsiaalministeerium. Ülemaailmse vaimse tervise föderatsiooni algatusel tähistatakse sel aastal 10. oktoobrit ühtse deviisi all "Teadlikkuse tõstmine – riskide vähendamine: vaimse tervise probleemid ja suitsiid". Eestis diagnoositakse igal aastal ca 22.000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi juhataja professor Airi Värniku sõnul on viimase kümne aasta jooksul Eestis suitsiiditrend langenud 41lt 20le 100.000 elaniku kohta, kuid me püsime ikka veel kõrge suitsiidiriskiga maade hulgas. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel ilmneb 25% inimestest mingil eluperioodil vaimse tervise häireid. Igal aastal sureb maailmas umbes 873.000 inimest enesetapu tagajärjel.

Vaata ka:

Uudne rasestamisvastane vahend meestele pakub suurt huvi

Meestele loodud rasestamisvastase vahendi Ameerika Ühendriikides toimuvaid katsetusi tuli laiendada, kuna selle kirurgilise vasektoomia alternatiiviks oleva seadme kasutamise vastu valitseb ülisuur huvi, teatab BBC. Intra Vas Device (IVD) nime kandev seadeldis viiakse läbi väikese avause mehe munandikotti ja see blokeerib sperma liikumise kehas. 30 meest hõlmanud esialgsetes katsetustes täitis IVD oma eesmärgi eeskujulikult ning ahvidel läbi viidud katsed näitasid, et selle toime on tagasipööratav s.o. seadeldise eemaldamisel taastub normaalne viljakus. Põhimõtteliselt on osadel meestel teatud mahus tagasipööratav ka traditsiooniline vasektoomia, ent mõeldud on see esmaselt siiski viljastamisvõime lõplikuks kaotamiseks. Ka on uurimistöödes selgunud, et mehe viljastamisvõime on pärast vasektoomia tagasipööramise operatsiooni langenud iga suguvõimetuna veedetud aastaga keskmiselt 10%. Seda, kas IVD kasutamisel ei ole mehe viljakusele püsivaid mõjusid, tuleb aga asjatundjate kinnitusel uurida seadeldist aastaid, mitte loetud kuid kasutanud meeste tervisenäitajate põhjal. Hiljuti üheksas erineval mandril asuvas riigis läbi viidud enam kui 9000 mehe küsitlemine andis tulemuseks, et rohkem kui 60% Hispaanias, Saksamaal, Mehhikos ja Brasiilias elavatest meestest oleksid valmis kasutama uusi rasestamisvastaseid vahendeid. Lisaks mehhaanilistele vahenditele on katsetamisjärgus ka mitmed hormoonide mõjul toimivad ravimid, ent neil võib esineda negatiivseid kõrvalmõjusid ja ka leiab teatud hulk mehi, et beebipillide manustamine ohustab nende maskuliinsust.

Vaata ka:
Uuring: vasektoomia kahjustab meeste sperma kvaliteeti
Uuring: bioloogiline kell tiksub ka meeste jaoks

Tervisesportimine on eriti oluline üle 30-aastastele

Rahvusvahelise ülikooli Audentes professor Rein Jalak teatab SL Õhtulehes, et tervisesportimine on eriti vajalik üle 30-aastastele inimestele, sest ilma treeninguta kaotavad nad 10 aastaga kolm kilo lihaseid. Ta lisas, et vähene liikumine on tänapäeval ebatervisliku toiduvaliku ja suitsetamise kõrval üks peamisi terviseriske - ürginimene kõndis ju 20–40 kilomeetrit päevas, tänapäeval käiakse aga umbes kaks kilomeetrit päevas. Õige spordiala valik on Jalaku ütlust mööda äärmiselt oluline. Kuigi tervisejooks on väga populaarne, tuleks ülekaalu korral jooksutreeningute asemel valida aga hoopis ujumine, jalgrattasõit või kepikõnd, sest juba 10%line normist suurem kehakaal võib jooksmisel põhjustada vigastusi. Rohkem võiks Jalaku soovituse kohaselt tähelepanu pöörata ka spordiklubide treeningseadmetele. Vähe liikuvast eluviisist, pidevast stressist ja valest toitumisest tingitud haigusi esineb kõige rohkem just arenenud riikides. Eriti drastiliselt on Jalaku sõnul muutunud laste ja noorte eluviis – iga viies neist on rasvunud – ning ülekaalulisi lapsi on tänapäeval neli korda rohkem kui neid olid 1970ndatel. Kõige kurvem on tema meelest see, et lapsepõlves omandatud ebatervislikust eluviisist on täiskasvanuna väga raske vabaneda.

Vaata ka:
Sporditegemist võib alustada ka keskeas
Tugitoolisportlaste tervist parandab ka mõõdukas trennitegemine

Õendushariduse konverents vaatab tulevikku

Homme Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis algaval rahvusvahelisel õdede konverentsil arutletakse õendusteaduse ja -hariduse ning Eesti tervishoiusüsteemi aktuaalsete probleemide üle, teatab Postimees. Kliinikumi ülemõe Tiina Freimanni sõnul on konverentsi eesmärk tähistada ülikooli arstiteaduskonna õendusteaduse osakonna 15. aastapäeva, arutleda akadeemilise õendushariduse mineviku, oleviku ja tuleviku üle ning kuulata ettekandeid Eesti ja Soome kolleegidelt. Õendusteaduse eriala avati Tartu Ülikoolis 1991. aastal tookordse arstiteaduskonna dekaani Lembit Allikmetsa eestvedamisel. Selleks ajaks olid mujal maailmas olemas akadeemilise õendushariduse traditsioonid ning teaduskraadidega õed.

Vaata ka:

10/08/2006

Ainult trennitegemine last saledaks ei muuda

Glasgow ülikooli teadurite korraldatud ja nelja-aastaseid lapsi hõlmanud kuuekuulisest uurimistööst selgus, et eelkooliealistel lastel ülekaalulisuse kaotamiseks ei piisa vaid regulaarsest mõõdukast füüsilisest aktiivsusest, kirjutab Reuters. Küll aga võib regulaarne trennitegemine parandada laste motoorset võimekust, tõsta nende eneseusku ning luua aluse tervislike eluviiside harrastamiseks ka täiskasvanuna. Eksperimendis osalenud lastele korraldati kolm korda nädalas 30-minutilisi kehalise kasvatuse tunde ning laste vanematel paluti tõsta oma järeltulijate kodust füüsilise aktiivsuse taset. Paraku selgus hilisemas andmete analüüsis, et kõrgem füüsiline aktiivsus ei mõjutanud lastel märkimisväärselt ülekaalulisuse universaalseks indikaatoriks peetavat kehamassiindeksit (BMI). Ajakirjas British Medical Journal tutvustatud uurimistööd juhtinud John Reilly toonitas, et laste aina paksemaks muutumise trendi pidurdamiseks tuleb teha aktiivset selgutustööd ning senisest oluliselt enam tuleb tähelepanu pöörata ka laste toitumisharjumustele. Ta lisas, et katsete käigus kohandatud füüsilise aktiivsuse tase võis olla liiga madal ning tegelikult peaksid lapsed juba eelkoolieas tegema oluliselt enam trenni. Aina suurem ülekaaluliste laste osakaal on tõsiseks probleemiks kõigis arenenud riikides ning ekspertide kinnitusel valitseb suur oht, et tänastest paksudest poistest ja tüdrukutest saavad tulevikus diabeedi, kõrgvererõhutõve ja südame-veresoonkonnahaigustega kimpus olevad täiskasvanud, kellel on madal elukvaliteet ja kes koormavad samal ajal ka riiklikke tervishoiusüsteeme.

Vaata ka:
Uuring: beebid on aina kaalukamad
Tüsedad lapsed murravad enam luid

Leiti uus viis pidurdamaks osteoporoosi

Howard Hughesi meditsiiniinstituudi teadurid tuvastasid uudse viisi kiirendamaks uue luukoe moodustumist, mis võib viia senisest efektiivsemate osteoporoosi ehk luuhõrenemise vastaste ravimite loomiseni, kirjutab BBC. Ajakirjas Developmental Cell tutvustatud ja hiirtel läbi viidud eksperimentide käigus avastati, et muutes mõnevõrra valgu NFATc1 struktuuri ja aktiveerides seda, saab uue luukoe moodustumise protsesse olulisel määral kiirendada. Teadlased on sarnase meetodi inimestel kasutuselevõtu võimaluste osas üsna optimistlikud, sest laialdasteks positiivseteks muutusteks organismis on vaja läbi viia vaid minimaalseid muudatusi valgus NFATc1. Seetõttu ei tohiks ravimeetodil vähemalt praeguste teadmiste valguses olla olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid.

Vaata ka:
Koolajookide tarbimine tõstab naistel osteoporoosiriski
Uuring: kaltsiumitabletid ei vähenda tõenäoliselt luumurruriski