MAREKI TERVISELEHT

9/02/2006

Uuring: amalgaamplommid ei ole ohtlikud

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti (FDA) uurijad analüüsisid 34 viimasel ajal läbi viidud uurimistööd amalgaam- ehk hõbeplommide mõjust tervisele ning teatasid, et läbi viidud koondanalüüsi andmed näitavad selgelt ja üheselt, et hambaaukude täitmine selliste plommidega ei ole tervisele ohtlik, teatab AP. Teadlaste kinnitusel võivad amalgaamplommid tekitada terviseprobleeme vaid harvadel juhtudel, kui patsiendil tekib allergiline reaktsioon. Mitmed survegrupid nõuavad FDAlt, et hõbeplommide kasutamist piirataks oluliselt ning rasedatele keelustataks nende paigaldamine täielikult, kuna need sisaldavad teiste ainete kõrval ka ligikaudu 50% ulatuses inimesele ülimalt toksilist elavhõbedat. Teaduslikes uuringutes on leidnud kinnitust, et amalgaamplommides sisalduv elavhõbe satub hambapesu ja söömise käigus organismi. Kuigi avastatud on sedagi, et mida enam on inimesel hõbeplomme, seda suurem on ta vere elavhõbedatase, on selle kogus veres ka paljude amalgaamplommidega inimestel siiski oluliselt madalam kui tervisele ohtlikuks peetav piir.

NASA pluutolaev tegi esimese foto

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Pluuto suunas teele lähetatud uurimislaev New Horizons tegi oma esimese kõrge resolutsiooniga foto ning Maale saabunud kaugete tähtede jäädvustus näitas, et kosmoselaeva kaamera on heas töökorras, teatab space.com. Probleeme ei ole leitud ka kosmoselaeva kuuelt muult peamiselt teadusaparaadilt, mida on juba varem kosmilistes tingimustes katsetatud. New Horizons saadeti teele käesoleva aasta jaanuaris ning peaks äsja planeedistaatuse kaotanud Pluutoni jõudma 2015. aastal. Edukas kaamerakatsetus, mis sujus New Horizonsi missiooniga seotud ekspertide kinnituse loodetust isegi paremini, annab lootust, et kümnekonna aasta pärast saavad teadlased enese käsutusse Pluutost ja selle looduslikest kaaslastest tehtud fotod, mis on praegustest oluliselt teravamad ja selgemad.

E-vitamiini vaegus emal tõstab lapsel astmariski

Last ootavad naised peavad tarvitama piisavaid koguseid E-vitamiini, kuna selle vitamiini vaegus tõstab tõenäosust, et nende lapsel tekib astma, teatab BBC. Aberdeeni ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et lastel, kelle ema tarvitas raseduse ajal kõige vähem E-vitamiini, tekkis astma viis korda suurema tõenäosusega kui nende eakaaslastel, kelle ema sai raseduse ajal piisavaid koguseid E-vitamiini. Uurijate hinnangul võivad E-vitamiini tarvitamise seisukohast olla kriitilised just esimesed 16 nädalat, kuna selleks ajaks on embrüo hingamisteed lõplikult välja arenenud. Ajakirjas American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine tutvustatud uurimistöö raames jälgiti 2000 rasedat naist ja nende lapsi enam kui viie aasta vältel. E-vitamiini leidub suures koguses taimeõlides, pähklites, päevalilleseemnetes ja margariinides.

9/01/2006

Geenid vormivad me keha enam kui iseloomu

Geenid kujundavad meie välimust ja tervist enam kui meie iseloomu, selgus Discovery Channeli teatel ajakirjas PLoS Genetics tutvustatud tuhandeid inimesi hõlmanud uurimistööst. USA teadurite analüüsist ilmnes, et geenid vastutavad 51% ulatuses inimese pikkuse, kehakaalu ja üldise kehakuju, 25% ulatuses veresoonkonna eripärade ja umbes 40% ulatuses verekoostise eripärade, nagu näiteks veresuhkru ja kolesteroolitaseme eest. Samal ajal aga määravad geenid iseloomuomaduste, nagu näiteks neurootilisus, introvertsus ning ekstravertsus, tekke vaid ca 19%liselt. Michigani ülikooli statistilise geneetika keskuse teaduri Goncalo Abecasise juhitav töörühm vaatles suure sugulastihedusega Sardiinia saare 6148 elanikku, kellel paluti täita põhjalikke küsitluslehti ning kelle tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks viidi läbi mitmeid uuringuid. Arvutamaks välja, mil määral geenid iga kindlaksmääratud omadust mõjutavad, arvutasid teadlased esmalt välja identse DNA suhtarvu uuritutel. Siis viidi tulemused vastavusse terviseanalüüsi ning küsitlusandmetega. Seejärel arvutati juba spetsiaalse arvutiprogrammi abiga välja, mil määral mõjutab geneetika iga teatud omaduse ilmnemist. Kuigi uurimistööst selgub, et geenid panevad suures osas paika, kas siia ilma sündiv inimene on paks või kõhn, toonitasid uurijad, et kaaluprobleemides ei saa alati ja ainult geene süüdistada. Samuti uuringus osalenud USA riikliku vananemisinstituudi teaduri David Schlessingeri sõnul on jälgitava ülekaalulisuse epideemia põhjuseks siiski ennekõike muutused elustiilis. Samas möönis ta, et mõnedel inimestel on geneetiline ülesehitus, mis muudab nad tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiili negatiivsetele mõjudele vähem vastuvõtlikeks.

Äädikakärbeste geenimuutused annavad märku kliima kiirest soojenemisest

Kolmel erineval mandril elavate äädikakärbeste (Drosophila subobscura) populatsioonidel on samaaegselt ning vaid kahe aastakümnega tekkinud identsed geenimuutused, mille abil need putukad kohanevad kliima globaalse soojenemisega, teatab New Scientist. Avastuse teinud töörühma juht Raymond Huey Washingtoni ülikoolist märkis, et leid näitab, et kliima soojenemine jätab oma jälje liikide geenidele. Drosophila subobscura liiki kuuluvad kärbsed pärinevad Euroopast, ent levisid 1970ndate aastate lõpus ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse. Teadlaste 26 erinevast piirkonnast võetud DNA-proovid näitasid, et varem vaid ekvaatori lähistel elavatele populatsioonidele omased geneetilised muudatused on hakanud nüüd tekkima ka isenditel, kes elavad ekvaatorist kaugemal. Huey kinnitusel "migreeruvad" sellised geenimuudatused ekvaatorist põhja suunas kiirusega umbes 100 kilomeetrit 25 aasta jooksul ehk siis 400 kilomeetrit sajandis. Äädikakärbestel sünnib aastas keskmiselt 4-6 uut põlvkonda järglasi ja nemad suudavad selliste kliimamuudatustega kohaneda. Ent enamike liikide elutsükkel on oluliselt aeglasem ning nad ei ole võimelised nii kiiresti toimuva kliimasoojenemisega adapteeruma. USA teadurite uurimistööd tutvustab detailsemalt ajakirja Science viimane number.

Haiglate liit: arstide üleostmist vähendaks täiendav finantseerimine

Eesti Haiglate Liit teatas täna, et Tallinna haiglates ei lõpe arstide-õdede üleostmine enne, kui riik sektorisse täiendavaid finantsvooge ei suuna, kirjutab Postimees. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik teavitas eile avalikkust, et pealinna haiglates toimub mõttetu üleostmine. Haiglate liit teatas täna avalikus vastuses, et üleostmise põhjuseks on tervishoiusektori ebapiisav finantseerimine. Finantsskeem ja sellest tulenev hinnakujundus vajavad liidu hinnangul kiiret korrastamist. Liit mainis, et sellele probleemile on lisaks meditsiiniüldsusele oma raportides Vabariigi Valitsusele korduvalt tähelepanu juhtinud ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

Geeniteraapia andis vähiravis paljulubavaid tulemusi

Ameerika Ühendriikide riikliku vähiinstituudi teaduritel õnnestus muuta tavalised T-rakud vähirakke ründavateks "superagentideks", mis kaotasid melanoomi pahaloomulist vormi põdeva kahe mehe organismist kõik märgid asjatundjate hinnangul ravimatusse staadiumi jõudnud vähkkasvajast ja on neid hoidnud vähivabana peaaegu kaks aastat, teatab Discovery Channel. Raskekujulist melanoomi põdenud patsientidelt eraldati nende enese T-rakke, mida nakatati viirusega, mis kandis eneses melanoomirakkude spetsiifilisi retseptoreid. Sisuliselt "õpetasid" uurijad immuunrakke vähirakke ära tundma ja neid ründama. Tegemist on olulise edasiliikumisega katsetes luua vähkkasvaja vastast toimivat geeniravi. Uuringu uudisväärtust tõstab tõik, et ravitud vähkakasvaja oli staadiumis, kus see levis agressiivselt kogu organismis. Kui kaks katsealust patsienti näisid tervenevat täielikult, siis veel 15 melanoomi põdevale inimesele ei avaldanud ravi paraku soovitud mõju, mistõttu uurijad üritavad nüüd teraapiat efektiivsemaks muuta. Teadlased loodavad, et selliste meetodite edasiarendamine annab võimaluse võtta vähiravis kasutusele pikaaegne strateegia - kord juba organismi viidud muundrakud kasvavad ja arenevad seal iseseisvalt edasi ning suruvad juba eos alla kõik vähkkasvaja naasmiskatsed. Vähispetsialistid on ajakirjas Science tutvustatud uurimistööd kiitnud, ent hoiatavad, et selliste meetodite igapäevakasutusse jõudmine võtab veel väga pikalt aega.

Sperma võib naistel kiirendada teatud vähitüüpide arengut

Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadurite uurimistööst selgus, et spermas leidub suur kogus uute veresoonte teket soodustavaid hormoone prostaglandiine ning naiste emakas ja emakakaelal asuvates vähirakkudes on suures koguses neile hormoonidele spetsialiseerunud retseptoreid, teatab Nature. See kombinatsioon võib uurijate kinnitusel osutuda ohtlikuks naistele, kel on suur tõenäosus haigestuda emakakaelavähki või emakavähki või kellel esineb juba nende vähivormide varajane staadium. Spermas leidub prostaglandiine ca tuhat kordi enam kui naise emakas. Leid näitab, et riikides, kus esineb keskmisest sagedamini mainitud kahte vähivormi, tuleks kondoomide kasutamist propageerida senisest aktiivsemalt. Emakakaelavähki diagnoositakse enim arenguriikides. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse sugulisel teel levivat inimese papilloomviirust (HPV).

Eestis nähti lendamas haruldast liblikat

Eesti Päevaleht teatab, et Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul on tänavu suvel komisjonile tulnud Lahemaalt ja Kesk-Eestist kaks teadet, nagu oleksid inimesed koolibrit näinud ja mõlemal korral olid teatele tõestuseks lisatud ka fotod. Linnuvaatlejatelt täpsemaks määramiseks saadud parajalt udustelt fotodelt tundis Tartu ülikooli erizooloogia professor Toomas Tammaru aga ära hoopis Lõuna-Euroopast pärit üsna haruldase rändliblika päevasuru (Macroglossum stellatarum). Ta sõnas, et sellist olukorda, et neid liblikaid oleks meie kandis korraga nii palju nähtud, pole viimase paarikümne aasta jooksul olnud. Tammaru lisas, et Soome lõunarannikul on tänavu nähtud päevasuru ligemale sada korda. Tammaru hinnangul pole päevasurusid siia meelitanud mitte meie soe ja kuiv suvi, vaid liblikad on põhja poole pagenud just Vahemeremaades valitseva eluks sobimatu kuivuse eest. Võrreldes meil esinevate surudega, võib kolme sentimeetri pikkust ning tüsedama kehaga päevasuru Tammaru sõnul aga koguni väikeseks pidada. Teadur rääkis, et näiteks meil tavalise sirelisuru tiiva siruulatus võib olla kuni 12 sentimeetrit, sisserändavad kassitapu- ja tontsuru võivad aga olla veelgi suuremad. Kuna need liblikad lendavad vastupidiselt päevasurule ringi vaid öösiti, ei hakka nad ka inimestele nii sageli silma.

8/31/2006

NASA uue kosmoselaeva ehitab Lockheed Martin

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) teatas, et selle uue põlvkonna kosmoselaeva Orion ehitab Lockheed Martin, kirjutab BBC. Orioniga lendavad tulevased astronaudid Kuule ja tõenäoliselt kaugemas tulevikus ka Marsile. Lockheed Martini kõrval soovisid NASAle kosmoselaeva ehitada ka ühispakkumise teinud Northrop Grumman ja Boeing. Orioni esimene mehitatud lend - reis rahvusvahelisse kosmosejaama ISS, peab toimuma hiljemalt aastal 2014 ning esimene kuureis on planeeritud aset leidma kõige hiljem aastal 2020. NASA uue põlvkonna kosmoselaeva läbimõõduks on 5 meetrit ja see kaalub umbes 25 tonni. Astronautidel on Orionis ruumi 2,5 korda enam kui Apollo ajastu kosmosekapslites. Kosmosejaama suudab Orion toimetada kuni kuus inimest ja suure koguse kaupa. Kuureisile saab Orioniga siirduda aga maksimaalselt neli astronauti. Orion vahetab välja praegu NASA kosmoselende tegevad süstikud, mis saadetakse "vanaduspensionile" aastal 2010.

Saladusliku geeni korduvkoopiad teevad meist inimese

Värskelt avastatud salapärane geen võib mängida võtmerolli tänapäevase inimese aju unikaalsete võimete kujunemisel, kirjutab Nature. Kuigi ajakirjas Science leidu tutvustanud USA teadurid ei tea veel täpselt avastatud geeni funktsioone organismis, on selge, et see toodab inimese ajus leiduvat valku ning seda leidub inimesel enam kui shimpansidel, makaakidel, rottidel ja hiirtel. Viimasel ajal on läbi viidud mitmeid uuringuid, kus võrreldakse inimese ja meie evolutsiooniliste lähisugulaste genoomi ja üritatakse nii mõista, millised on geneetilised võtmefaktorid, mis suunasid inimese võrreldes teiste primaatidega sedavõrd erilise arenguteele. Colorado ülikooli teaduri James Sikela juhitav töörühm avastas, et kui inimesel on valku DUF1220 kodeeriva geeni koopiaid 212, siis shimpansil vaid 37 ning makaagil 30. Hiirel ja rotil leiti sest geenist ainult üks lisakoopia. DUF1220 leiti inimese organismis mitmelt poolt, muuhulgas ka ajus asuvatest neuronitest. Kuigi on üsna tõenäoline, et DUF1220 on seotud inimese ajufunktsioonidega, tuleb teadlastel seda nüüd ümberlükkamatult tõestada. Kui hiirtel lülitatakse sellisel puhul uuritav geen lihtsalt välja, siis primaatidel ei saa sama paraku teha.

Arvutiprogramm lõi inimest ristsõnade lahendamises

Itaalias Riva del Gardas toimuva Euroopa tehisintelligentsi konverentsi raames korraldatud ristisõnamõistatuste lahendamise võistluse esimene ja teine koht läksid luust ja lihast osalejate ees arvutiprogrammi WebCrow kahele erinevale versioonile, teatab New Scientist. Arvutiprogrammide vastu võistlesid 25 konverentsil osalejat ning interneti teel üritasid programmidel "selja prügiseks teha" veel 50 ristsõnamõistatuste entusiasti. Viie erineva lahendamiseks välja pakutud ristsõna seas oli kaks "Ameerika stiilis" ristsõnamõistatust päevalehtedest New York Times ja Washington Post, kaks Itaalia päevalehtedest pärinevat mõistatust ning nii itaalia- kui ka ingliskeelseid vasteid nõudev ristsõna. Üks WebCrow versioonidest võistles oma "kodust" Siena ülikoolist ning teine oli installeeritud kohapealsesse arvutisse. Mõlemad WebCrow versioonid said esimese ja teise koha üldkokkuvõttes, USA ristsõnade ja kakskeelse mõistatuse lahendamisel. Ent Itaalia päritolu ristsõnade lahendamisel said arvutiprogrammid vaid vastavalt 21. ja 25. koha. Üks WebCrow loojatest, Marco Ernades, selgitas, et nende ristsõnade looja kasutab arvukalt sõnademängu ja poliitilisi vihjeid, mille mõistmisel arvutiprogramm vähemalt esialgu inimesele konkurentsi ei paku.

Atlantis sai stardiks juurde ühe lisapäeva

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) sai tänu kokkuleppele Venemaa kolleegidega kosmosesüstiku Atlantis teelelähetamiseks äsja juurde ühe lisapäeva, teatab CNN. Nii NASA kui ka Venemaa kosmoseagentuur kavatsevad septembrikuus lähetada kosmoselaeva rahvusvahelisse kosmosejaama ISS ning täpne lennugraafik on ülimalt oluline, et kaks laeva orbiidil "liiklusummikut" ei tekitaks. Troopiline torm Ernesto ja möödunud nädalal Atlantise stardirampi tabanud pikselöök seadsid kahtluse alla, kas Atlantis ikka jõutakse enne seniste kokkulepete kohaselt 7. septembrini kestvat stardiperioodi teele lähetada. Nüüd leidsid USA ja Venemaa kosmosespetsialistid ühiselt, et kui Atlantis stardib ka 8. kuupäeval, ei tekita see venelaste kosmoselendu silmas pidades mingisuguseid probleeme, kui süstik lahkub ISSi küljest hiljemalt 17. septembril. Kui süstiku uurimise käigus ei leita Ernesto poolt tekitatud vigastusi, siis stardib Atlantis NASA tänase otsuse kohaselt 6. septembril. Kaks lisapäeva kuluvad aga marjaks ära, kui start sel päeval mingisugusel põhjusel ei õnnestu. Venemaa kosmoseagentuuri kosmoselaev Sojuz siirdub rahvusvahelise kosmosejaama poole praeguste plaanide kohaselt 18. septembril.

Õhusurvega süstimine muutis HIV kaksisvaktsiin efektiivseks

Süstlanõela asemel õhusurvega HIV kaksisvaktsiini organismi viimine andis katsete käigus häid tulemusi ning ekspertide hinnangul toob see vahepeal kõrvale heidetud vaktsiinitüübi taas uurijate huviorbiiti, teatab New Scientist. 90ndate aastate lõpus pandi HIV DNAd ning HI-viiruse geene sisaldavat modifitseeritud viirust sisaldavatele HI-viiruse kaksisvaktsiinidele suuri lootusi, ent ravimikatsete kehvad tulemused jahutasid selle huvi väga kiiresti. Nüüd aga kasutasid Rootsi Karolinska ülikoolihaigla teadurid sama tüüpi vaktsiini vabatahtlike organismi viimiseks USA ettevõtte Bioject toodetavaid seadmeid, mis paiskavad vaktsiini valutult läbi naha. Sel viisil vaktsineeritud 24 HIV-negatiivsest katsealusest tekkisid 22 organismis HI-viiruse suhtes spetsiifilised T-rakud. Ka talusid kõik vabatahtlikud vaktsiini hästi ning ühelgi neist ei tekkinud märkimisväärseid kõrvalnähte. Uurimistöös osalenud Eric Sandström tõi esile, et tugev immuunvastus tekkis ka neil katsealustel, kelle organismi viidi väga väikeseid koguseid vaktsiini. Uurijate hinnangul annab õhksüstimine häid tulemusi, kuna naha alla pritsituna jõuab vaktsiin paremini dendriitrakkudeni, mis toimetavad võõraine analüüsimisel saadud info teiste immuunsüsteemi rakkudeni. Sandström toonitas siiski, et tavakasutusse ta töörühma poolt välja töötatud ning uudsel moel organismi viidav vaktsiin veel niipea ei jõua. Sel sügisel alustavad Rootsi uurijad Tansaanias oma vaktsiini laialdasemaid katsetusi.

Tallinna Botaanikaaed kutsub õpilasi külla

1. kuni 3. septembrini on Tallinna Botaanikaaia külastamine õpilastele ja üliõpilastele tasuta. Palmimaja ja kasvuhooned on avatud kell 11.00 kuni 16.00, teatab botaanikaaed. Esimesel septembril tuleb Tallinnasse õppima palju noori, kellel pole siiani olnud võimalust Tallinna Botaanikaaeda külastada. Sel puhul kutsutakse noori taimekollektsioonidega tutvuma ja loodetakse, et seda võimalust kasutatakse. Alates 11. septembrist 2006 viiakse Tallinna Botaanikaaias läbi õppekava toetava praktilise loodushariduse pilootkoolitusprojekti Tallinna koolide algklasside ja põhikooli noorema vanuseastme õpilastele.

Teaduskompetentsi Nõukogu uus juhatus valitud

Täna toimunud Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) istungil valiti TKNile uus juhatus, mis hakkab nõukogu juhtima aastatel 2006-2009, teatas sihtasutus Archimedes. TKN esimehena jätkab Tartu Ülikooli professor Martin Zobel.TKN kaudu sihtfinantseeritakse 2006. aastal 226 teadusteemat kogumahus 262,65 miljonit krooni. Sihtfinantseerimine on jätkuvalt kõige olulisem Eesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimisinstrument, moodustades umbes kuuendiku Eesti teadus- ja arendustegevuse kogurahastamisest. Teaduskompetentsi Nõukogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

Mahlad võivad vähendada Alzheimeri tõve riski

Regulaarselt puu- ja juurviljadest valmistatud mahlade joomine võib oluliselt vähendada tõenäosust haigestuda Alzheimeri tõppe, vahendab BBC ajakirjas American Journal of Medicine tutvustatud uurimistöö järeldust. Ameerika Ühendriikide teadlased jälgisid kuni 10 aasta vältel peaaegu 2000 inimese toitumisharjumusi ja terviseandmeid ning avastasid, et vähem kui korra nädalas mahla joovatel inimestel on võrreldes enam kui kolm korda nädalas mahla joovate eakaaslastega 76% suurem tõenäosus Alzheimeri tõppe haigestuda. Mitmetes varasemates teaduslikes uuringutes on leitud vihjeid sest, et juur- ja puuviljades leiduvad antioksüdantlike omadustega polüfenoolid pärsivad organismis Alzheimeri tõve kujunemiseni viivaid protsesse. Asjatundjate hinnangul on uurimistulemused tõsiseltvõetavad, sest jälgiti suurt hulka inimesi pika aja vältel. Kuna Alzheimeri tõve teket on seostatud ka aju halva verevarustusega, on võimalik, et juur- ja puuviljad aitavad selle haiguse väljakujunemist ennetada ka hoides veresooned pikemalt tervetena.

Õel meel teeb kopsud haigeks

Kopsud muutuvad vananedes nõrgemateks kõigil inimestel, ent ajakirjas Thorax tutvustatud Harvardi meditsiinikooli teadurite uurimistööst ilmnes, et vihastel ja negatiivse ellusuhtumisega inimestel on see protsess märkimisväärselt kiirem, vahendab Reuters. 670 45-86 aastase meesterahva terviseandmete analüüsist kerkis esile, et kaheksa-aastase jälgimisperioodi lõpuks oli kopsutervis kõige kehvem neil vabatahtlikel, kel esines vaatlusperioodi alguses enim pikaaegseid vihameelsuse perioode. Uurijate kinnitusel tõuseb viha negatiivne mõju kopsudele analüüsis esile isegi siis, kui võtta arvesse peamine kopsutervise riskifaktor, ehk siis suitsetamine. Varasemates teaduslikes uuringutes on vihahood, vihameelsus ja stress seostatud ka südamehaiguste, astma ja teiste tervisehädade esinemise suurenenud tõenäosusega. Teadurite hinnangul mõjutavad negatiivsed emotsioonid organismis aset leidvaid bioloogilisi protsesse ja alandavad seeläbi immuunsüsteemi suutlikkust ning soodustavad põletikuliste protsesside teket ja levikut.

PERH lubab tagada kõrva-nina-kurguarstide öövalve

Põhja-Eesti regionaalhaigla tagab kõrva-nina-kurguarstide 24-tunnise valve jätkumise septembris ja edaspidi, vahendab PM Online regionaalhaigla teadet. See tähendab, et ükski erakorralist abi vajav patsient ei jää abita ka öötundidel. Kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kuke sõnul on seoses kõrva-nina-kurguarstide töökoormuse suurenemise ja arstide vähesusega tekkinud probleeme öövalvetega. Leonhard Kuke sõnul on aasta jooksul haiglast töölt lahkunud kaks arsti ning üks arst on jäänud lapsepuhkusele. Tänane Postimees kirjutab, et arstide nappuse tõttu võib Põhja-Eesti regionaalhaigla lõpetada kõrva-nina-kurguhaiguste ööpäevase valve, mis tähendab, et pealinnas ja kogu Põhja-Eestis ei saaks öösel vastavalt erialaarstilt enam abi.

Astronoomid jälgisid reaalajas supernoovat

Ajakirja Nature teatel õnnestus astronoomidel esmakordselt reaalajas jälgida täheplahvatust ehk supernoovat, teatab BBC. Ekspertide hinnangul on antud vaatluse näol tegemist seni kõige põhjalikuma supernoova vaatluse ja selle parameetrite registreerimisega. Teadlased suunasid oma teleskoobid õigesse piirkonda pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) satelliit Swift registreeris kaugelt tähelt välja paiskunud energiakoguse. Selline, röntgenkiirguse sähvatuseks nimetatav sündmus eelneb tavaliselt supernoova tekkele. Swift loodi tabamaks gammakiirguse purskeid (GRB), mis kujutavad enesest täheplahvatuste käigus tekkivaid ülivõimsaid energiakogumeid. Kõigi supernoovade käigus siiski gammakiirguse purskeid ei teki ja astronoomid ei tea veel täpselt, miks need mõnede täheplahvatuste käigus tekivad ja teiste puhul mitte. Astronoomide jälgitud täheplahvatus toimus 400 miljoni valgusaasta kaugusel.

8/30/2006

Aafrikas tuli avalikuks elevantide massimõrv

Aafrika Zakouma rahvuspargi lähistel vaatluslendu teinud looduskaitsjad avastasid sajakonna salaküttide poolt tapetud elevandi korjused, teatab LiveScience. Tshaadis paiknevas Zakouma rahvuspargis elas veel 35 aasta eest ligikaudu 300.000 elevanti, ent tänaseks päevaks on neid alles jäänud vaid umbes 10.000. 3. ja 11. augustil tehtud vaatluslendude käigus avastati umbes sada salaküttide poolt tapetud elevanti, kelle korjused olid jäänud vedelema viiele erinevale tapaalale. Loomakaitsjate vaatevälja jäänud elevandikorjused olid suhteliselt värsked ning umbes 50 neist oli tapetud vaid loetud päevad enne vaatluslendu. Keskkonnakaitsjatel õnnestus märgata ka salaküttide laagrit, kus oli viis meest ja kuus hobust. Nad lahkusid kiirustades kohe pärast seda, kui olid loomaaktivistide väikelennukit märganud. Kui salakütte üriti jälitada, avas üks neist lennuki pihta tule. Kuigi elevandid on Zakouma rahvuspargis suhteliselt kaitstud ja neid seal ei kütita, lahkuvad paljud loomad aeg-ajalt pargist ning satuvad salaküttide püssitoru ette. Looduskaitsjad kardavad, et elevantide massimõrv on märk sellest, et salakütid on oma tegevust oluliselt hoogustanud.

Ookeaniplankton absorbeerib arvatust vähem CO2

Oregoni riikliku ülikooli teaduri Peter Struttoni juhitava töörühma uurimistööst selgus, et globaalse soojenemise protsessi oluliseks pidurdajaks loetav fütoplankton absorbeerib peamist kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi (CO2) oluliselt vähem kui seni arvati, teatab New Scientist. Kuni viimase ajani kasutati fütoplanktoni biomassi kindlaksmääramiseks peamiselt satelliitfotosid. Teadlased eeldasid, et mida rohelisem on ookeani, seda enam CO2 fütoplankton absorbeerib. Paraku näib nüüd, et see seos pole sugugi nii ühene. Struttoni uurimisrühm analüüsis Vaikses ookeanis viimase 12 aasta vältel "õitsenud" fütoplanktonit ning avastas, et see toodab palju vähem klorofülli kui seni arvati. Selle põhjuseks on tõik, et paljudes toitainete poolest vaestes ookeanipiirkondades jääb fütoplanktonil vajaka nitraate ja rauda. Seetõttu toodab fütoplankton klorofülli asemel hoopis omalaadset rohelist aseainet, mis näeb satelliitfotodel välja täpselt samasuguse rohelise massina kui klorofüll. Struttoni arvutuste kohaselt absorbeerib fütoplankton aastas ca 2,5 miljardit tonni vähem CO2 kui seni üldiselt arvati.

Kosmosejurist nõuab kosmose piiri täpset paikapanekut

Steven Freeland Lääne-Sydney ülikoolist leiab, et kosmoseturismi ajastu lähenedes vajame me rahvusvahelist konsensust küsimuses, millisest kõrgusest alates kosmos algab, vahendab ABC. Austraalia kosmoseseaduste eksperdi sõnul on vastu võetud palju leppeid ja seadusi selle kohta, mida kosmoses tohib ja ei tohi teha. Nii näiteks ei saa kosmoses asuvaid objekte enese omaks kuulutada ning seda mitterahumeelsetel eesmärkidel kasutada. Samal ajal puudub aga Freelandi kinnitusel rahvusvaheline ja kõikide maailma riikide poolt aktsepteeritav kokkulepe selle kohta, millisest kõrgusest alates kosmos õigupoolest peale hakkab. Varem pole sellist üksmeelt tema hinnangul ka tegelikult eriti vaja olnud, ent kosmoseturismi jõudmine massidesse eeldab, et ses asjas saavutatakse laiem konsensus. Freeland selgitas, et paljud kosmoseturismiga tegelevad firmad sooviksid kindlasti teatada, et toimetavad inimesi kosmosesse, mitte "väga kõrgele üles". Eriti oluliseks muudab selle asjaolu tõik, et kui kosmosereisi eest ollakse üldiselt valmis üsna palju maksma, siis "väga kõrgele üles" reisimiseks ilmselt suur osa inimesi 100.000 USA dollarit maksvat piletit ei ostaks. Kuigi ÜRO koridorides ja sellele nõu andvates komisjonides on räägitud kosmose piiri täpsest paikapanekust juba alates 60ndatest aastatest, ei ole ses küsimuses siiani märkimisväärseid rahvusvahelisi arenguid olnud. Üldiselt hinnatakse enamikes riikides kosmose piiriks 100 kilomeetrit merepinnast, ent näiteks ameeriklased nimetavad astronautideks inimesi, kes on käinud vähemalt 80 kilomeetri kõrgusel merepinnast.

Uuring: Inimajus ei ole "jumalikku piirkonda"

Montreali ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et inimajus ei ole ühte kindlat "jumalikku piirkonda", mis vastutab müstiliste ja religioossete kogemuste tekke eest, teatab LiveScience. Detailsemalt ajakirjas Neuroscience Letters tutvustatud uuringust ilmneb, et "jumala või inimestest suurema ja võimsama olendiga ühendumise" tunne tekib paljude erinevate ajupiirkondade koosmõjul ning muuhulgas on sel hetkel aktiivsed ajuosad, mis vastutavad eneseteadvuse, emotsioonide ja kehatunnetuse eest. Kanada teadurite uuring lükkab ümber teooria, mille kohaselt on inimese ajus "jumalaga suhtlemiseks" üks teatud piirkond. Teadlased palusid 15 vabatahtlikult uurimistöös osalenud nunnal meenutada oma kõige võimsamat religioosset kogemust ning jälgisid, millised ajuregioonid selle käigus kõige aktiivsemalt töötavad. Eksperdid on veendunud, et selline uurimismeetod annab täpse tulemuse, sest varasematest teaduslikest töödest on teada, et kui paluda näitlejal näidelda teatud meeleolu, aktiveeruvad seepeale täpselt samad regioonid kui inimesel, kes tõepoolest samu emotsioone üle elab. Samuti paluti nunnadel religioosse emotsiooni täpsustamiseks eksperimentide käigus võrdlusmaterjali loomiseks meenutada ka kõige helgemat teise inimesega läheduse kogemise hetke. Religioosse kogemuse meenutamise käigus aktiveerunud enam kui tosina ajuregiooni seas oli ka ajupiirkond, mida seostatakse selliste positiivsete emotsioonidega nagu õnnetunne, romantiline armastus ning emaarmastus. Uurijate hinnangul tekitab just selle ajupiirkonna aktiveerumine "jumalaga läheduse saavutamise" hetkel ülevoolavat õnnetunnet, millest usklikud inimesed oma kogemusi meenutades sageli räägivad.

Vereülekanded võivad vähendada gripisurmasid

Ajakirja Annals of Internal Medicine järgmises numbris tutvustatavast Ameerika Ühendriikide teadlaste uurimistööst selgus, et gripist paranenud inimeste vere või selle komponentide ülekanne grippi haigestunud patsientidele võib tulevaste pandeemiate käigus surmajuhtumeid vähendada, teatab BBC. Uurijad analüüsisid aastail 1918-1920 ligikaudu 100 miljonit inimest tapnud nõndanimetatud Hispaania grippi põdenud inimeste andmeid ning avastasid, et gripist paranenud inimeselt saadud vereülekanne tõstis oluliselt gripipatsiendi võimalusi raskest tõvest eluga pääseda. Gripieksperdid kardavad, et linnugripi viirustüvi H5N1 muteerub inimeselt inimesele levivasse vormi ja hoiatavad, et sel viisil alguse saav pandeemia võib surmata miljoneid või isegi kümneid miljoneid inimesi üle maailma. Värske leid näitab, et vereülekanne võib sellisel juhul olla ravimite ning vaktsiinide kõrval oluliseks abivahendiks. Samas möönavad uurimistöö läbi viinud teadlased, et nende järeldus põhineb piiratud andmestikul, mistõttu tuleks vereplasma abil nakkushaiguste ravimise ehk seroteraapia täpset mõju gripipatsientidele senisest paremini uurida ja teha seda enne, kui linnugripist põhjustatud pandeemia alguse saab. Mõnede ekspertide hinnangul ei ole sellisest raviviisist siiski suurt kasu, sest see võiks olla efektiivne haiguse algstaadiumis, mil sümptomid ei ole veel selgelt välja kujunenud ja inimene ei pruugi veel isegi teada, et on nakatunud.

Haigekassa hüvitab kehavälise viljastamise ravimeid

Alates reedest võtab Eesti Haigekassa sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel vastu avaldusi kuni 40-aastaste naiste kehavälise viljastamise protseduuriga seotud ravimite kulutuste hüvitamiseks kuni 10.000 krooni ulatuses ühe protseduuri kohta, teatas haigekassa. Naisel on õigus taotleda kuni kolme kehavälise viljastamise protseduuri jaoks vajalikele retseptiravimitele tehtud kulutuste hüvitamist. Ravimid, mida hüvitatakse, peavad olema kantud haigekassa ravimite loetellu. Hüvitist saab taotleda tagasiulatuvalt kogu 2006. aasta eest. Avaldusi saab esitada selle aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini. Taotlus kehavälise viljastamise ravimite kulu hüvitamiseks tuleb esitada haigekassa piirkondlikku osakonda. Taotluse vormi saab haigekassa kodulehelt, Eesti Posti kontoritest või haigekassa piirkondlikest osakondadest. Taotluse võib tähitud kirjaga saata ka posti teel.

Atlantis võib siiski veel septembris startida

Kuna Florida poolsaarele lähenev troopiline torm Ernesto on oluliselt jõudu kaotamas, otsustas Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) loobuda esialgsest plaanist peita stardirambilt maha võetud kosmosesüstik Atlantis angaari tormivarju, teatab Reuters. Nüüd kinnitatakse Atlantis taas stardirambi külge ja võetakse eesmärgiks lähetada kosmoselaev orbiidile veel käesoleva, 7. septembrini kestva stardiks sobiva perioodi ajal. NASA süstikustartide koordinaator Mike Leinbach teatas, et tõenäoliselt planeeritakse start kas 6. või 7. septembrile ning täpne päev selgub lähiajal. Süstikute stardiks sobilik "stardiaken" kujuneb välja mitmetest tehnilistest faktoritest, nagu näiteks lennusihiks oleva rahvusvahelise kosmosejaama ISS positsioon orbiidil, Päikese liikumisnurk Maa suhtes ning vajadus lähetada süstik teele päevasel ajal, mil stardi kõiki detaile saab kaameratega jäädvustada. Järgmine võimalus Atlantist kosmosesse saata avaneb alles oktoobri lõpus.

8/29/2006

Brasiilia teadlased avastasid uue dinosauruseliigi

Brasiilia paleontoloogid avastasid fossiilseid säilmeid uurides 80 miljoni aasta eest elanud senitundmatu taimetoidulise hiidsauruse, teatab Reuters. Uus dinosauruseliik sai nimeks Maxakalisaurus topai. Teadlaste sõnul oli selle liigi täiskasvanud isend 13 meetri pikkune ja kaalus umbes 9 tonni. Maxakalisaurus topai'l oli suur keha, pikad saba ja kael ning suhteliselt väike pea. Mõnedelt leitud luudelt avastati hambajälgi ning uurijate hinnangul langes saurus ilmselt pärast surma hiidsisalike ajastu raipesööjate saagiks. Saurus sai nime oma leiukoha lähistel elava Maxakali indiaanlaste hõimu järgi. Topa on aga jumalus, kelle poole selle hõimu liikmed palvetavad. Brasiilias on kombeks anda avastatud hiidsisalikele pärismaised nimed. Brasiilia riiklikus loodusmuuseumis tutvustatud Maxakalisaurus topai luustiku rekonstruktsiooni (pildil) aluseks olnud fossiilsed luud leiti aastail 1998-2002.

Suurbritannia keelustab salajased DNA-proovid

Alates järgmise nädala reedest jõustub Suurbritannias valitsuse määrus, mis keelustab DNA-proovi analüüsi, kui selle omanik ei ole vastavateks uuringuteks nõusolekut andnud, teatab New Scientist. Suurbritannia valitsust nõustava Inimgeneetika Komisjoni (HGC) juhi Helena Kennedy sõnul on selline samm inimõiguste kaitseks hädavajalik. Ta selgitas, et näiteks praegu ei takista ükski seadus mõnel ajakirjanikul võtmast kaasa mõne avaliku elu tegelase poolt kasutatud igapäevast objekti, näiteks kohvitassi, eraldama selt DNA-näidist ja avalikustama hiljem antud inimese geneetilist informatsiooni. Kui näiteks Ameerika Ühendriikide ekspresident Bill Clinton külastas 1997. aastal toimunud Suurbritannia visiidi ajal sealset pubi, siis võtsid ta ihukaitsjad väidetavalt ta õlleklaasi pärast selle kasutamist kaasa just sellise vahejuhtumi välistamiseks. Nüüd keelustab aga värske määrus Suurbritannias inimese nõusolekuta ta DNA-proovi tegemise ning muudab seega seadusevastaseks muuhulgas olukorra, kus kindlustusfirmad viivad kliendi teadmata ta terviseriskide täpsemaks hindamiseks läbi ta DNA analüüsi.

Amazonas oli liigirikas juba miljonite aastate eest

Ligikaudu 12-15 miljoni aasta eest puuvaiku lõksu jäänud putukate analüüs näitas, et Amazonase piirkond oli erakordselt liigirikas juba tol ajal, teatab ABC. Iidses merevaigutükis leidub vähemalt 13 senitundmatut putukaliiki, kolme erinevat liiki lesti ning veel 30 liiki mikroorganisme, teatas Tolouse'i ülikooli uurija Pierre-Olivier Antoine' juhitav teadusrühm ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artiklis. Tegemist on alles kolmanda fossiile peitva merevaigutüki leiuga Lõuna-Ameerikas ning Amazonase piirkonnast pole ühtegi sellist "tardunud ajaloo" tükikest varem avastatud. Leid näitab, et Amazonas oli juba kümnekonna miljoni aasta eest soe ja niiske piirkond, kus valitses suur liigiline mitmekesisus. Varem on mitmed spetsialistid avaldanud arvamust, et Amazonas muutus liigirikkaks alles suhteliselt hiljuti. Prantsusmaa teadlaste kinnitusel on mitmed merevaiku lõksu jäänud putukad sedavõrd hästi säilinud, et võimalik on koguni nende DNA uurimine, mis võimaldaks kindlaks teha äsjaavastatud isendite liigilise suguluse tänapäeval elavate putukatega.

Polli aiandusuuringute keskus kutsub õunapäevale

Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus ootab laupäeval, 2. septembril kell 11 kõiki huvilisi infopäevale, kus kuuleb nii mõndagi huvitavat kodumaisest õunakasvatusest. Infopäeval antakse ülevaade perspektiivsetest õunasortidest, madaltihedate õunaistanduste rajamisest ja väetamisest, kahjuritest ja haigustest õunakasvatuses. Külalised võivad tutvuda nõrga- ja keskmisekasvulistel kloonalustel rajatud õunaistandusega. Huvilised saavad kaeda õunasortide näitust ning lubatud on ka erinevaid õunasorte degusteerida. Polli-keskuses on aretatud 26 õunasorti. Õunapäev jätkab Polli aiandusuuringute keskuse infoürituste temaatilist sarja "Keskkonnasäästlik puuvilja- ja marjakasvatus".

Meeste arvuline ülekaal ajab ühiskonna kreeni

Suurbritannia ja Hiina teadurid hoiatavad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, et poiste tüdrukutele eelistamine ja sellest tulenev meeste suur arvuline ülekaal on tõsiseks ohuks sotsiaalsele ja ühiskondlikule stabiilsusele, vahendab ABC. Zhu Wei Xing Hiina Zhejian Normali ülikoolist ja Therese Hesketh Londoni lastetervise instituudist märkisid, et soolise tasakaalutuse tõttu jääb enam mehi üksikuteks, mis suurendab neil antisotsiaalse ja vägivaldse käitumise ilmnemise riski. Uurijate sõnul elab paljudes Hiina ja India piirkondades vähemalt järgmise 20 aasta vältel 12%-15% enam mehi kui naisi ja sageli ilmneb selline sooline ebavõrdsus maapiirkondades, kus inimestel on madal haridustase. Poisslaste eelistamine on väga laialt levinud paljudes Aasia ja Põhja-Aafrika piirkondades ning ilmale tulnud tüdrukud "kaovad" sageli pärast sündi või katkestatakse rasedus juba enne sünnitust, kui selgub, et laps on naissoost. Hiina kehtestas 1979. aastal nn ühe lapse poliitika küll rahvastikuarvu kiire kasvu pidurdamiseks, ent paraku on sellega kaasnenud ka poiste ja tüdrukute sündide suhtarvu kiire muutus - kui veel aastail 1980-1989 oli see ligikaudu 1,11:1, siis ajavahemikul 1996-2001 oli sama näitaja juba 1,23:1. 2004. aastal oli naisi Hiinas 48,6% ning Indias 48,7% rahvastikust. Euroopas on sama näitaja aga näiteks 52,1%.

Shimpansid on head õpilased ja õpetajad

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistööst selgub, et shimpansid (Pan troglodytes) suudavad anda edasi teadmisi ühelt isendilt teisele mitme õpilase ja õpetaja "generatsiooni" vältel, kirjutab New Scientist. Avastus näitab, et shimpansidel on üks võtmeoskustest, mis on vajalik gruppidevaheliste kultuuriliste erinevuste tekkeks ja säilitamiseks. Kuigi teadlased teavad juba ammu, et erinevad shimpanside grupid käituvad erinevalt, oli St. Andrewsi primatoloogi Victoria Horneri juhitava töörühma uuring esimene, milles selgitati välja teatud grupile iseloomulike erinevuste edasiandmise viisid. Uurijad lõid spetsiaalse kasti, mida oli võimalik avada kahel erineval moel ning õpetasid kahele eraldiseisvale shmpanside grupile erineva ukse avamise viisi. Seejärel andsid shimpansid neile selgeks saanud tehnika edasi vastavalt kuue ja viie õpetaja ning õpilase "põlvkonna" vältel. Horneri kinnitusel näitavad katsete tulemused, et shimpansidel on kultuuriõppe võime tugevalt arenenud.

Eestis on doonoreid vaja praegusest kaks korda rohkem

Eesti riigi verevaru pole piisavalt tagatud ja doonorite üldarv on vaid napp 2,6%, teatab EPL. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse kommunikatsioonispetsialist Marina Talisainen ütleb, et paljud doonorid on verd andma hakanud just seetõttu, et nad ise või nende sõbrad või sugulased on vajanud vereülekannet. Üle 70% Eesti doonoritest on vanuses 18 - 35 aastat, mehi ja naisi on umbes pooleks. Verekeskuse maja külastab päevas keskmiselt 50 kuni 80 inimest ning verekeskuse abipalvete korral kuni 150 doonorit. Võrreldes varsemaga anti mullu siiski vähem verd. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel on riigi verevaru tagatud kui vähemalt 4 - 5% elanikkonnast käitub aktiivsete doonoritena. Eestis on doonorite üldarv elanikkonnast ainult 2,6%.

8/28/2006

Marsilt leiti kõrged pilved

Marsi ümber tiirlev Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimislaev Mars Express jäädvustas meie naaberplaneedi kohal 80-100 kilomeetri kõrgusel liikuvad pilved, teatab space.com. Ekspertide teatel on tegemist kõige kõrgemal maapinna kohal avastatud pilvedega mõnel Päikesesüsteemi planeetidest. Kõige kõrgemad Maa pilved liiguvad umbes 82 kilomeetri kõrgusel. Uurijate hinnangul koosnevad Marsi kõrgpilved peaaegu kindlasti süsinikdioksiidist (CO2) ja need jäädvustati infrapuna- ja UV-kaamera abil. ESA Mars Expressi projekti teadur Franck Montmessin arutles, et kui keegi tahaks selliseid pilvi Marsi pinnal näha, siis tuleks oodata, kuni Päike on loojunud, sest need on väga õrnad ja märgatavad vaid juhul, kui peegeldavad öötaeva taustal valgust. Pilved vajavad moodustumiseks tillukesi aineosakesi, mille külge niiskus kondenseerub, ning avastatud Marsi kõrgpilvede puhul täidavad seda rolli tõenäoliselt kas Punase Planeedi pinnalt õhku paiskunud tolm või Marsile langedes selle hõredas atmosfääris lagunenud meteooride jäänused. Leid näitab, et Marsi atmosfääri ülakihid võivad olla seni arvatust tihedamad, mida tuleb tulevikus meie naaberplaneedile uurimislaevu saates ja neid selle atmosfääris pidurdades arvesse võtta.

Atlantise start lükkus Ernesto tõttu edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) jätab läheneva troopilise tormi Ernesto tõttu ära tänasele planeeritud kosmosesüstiku Atlantis stardi, teatab BBC. NASA eksperdid viivitasid otsusega pikalt, sest valitses väike võimalus, et Ernesto muudab suunda ning muutub nõrgemaks. Paraku püsib troopiline torm endiselt Florida kursil, jõuab sinna kahe päeva pärast ja on sünoptikute kinnitusel hakanud taas tugevnema. Atlantise start oli esialgselt kavandatud nädalavahetusele, ent eelmise nädala lõpus tabas süstiku stardirampi tugev pikselöök, mille võimalikku mõju süstikule ja selle kanderakettidele kuni tänaseni uuriti. Florida kosmosekeskuses on juba alustatud ettevalmistusi Atlantise stardiplatvormilt eemaldamiseks ja angaari tormivarju toimetamiseks. Atlantise orbiidile saatmiseks sobilik käesolev stardiperiood kestab kuni 7. septembrini. Järgmine "stardiaken" avaneb alles 26. oktoobril.

Ülekaalulisus muudab munasarjavähi agressiivsemaks

Ajakirjas Cancer tutvustatud Cedars-Sinai meditsiinikeskuse uurijate teadustööst selgus, et ülekaalulistel naistel tekib keskmisest agressiivsem munasarjavähi vorm ning see naaseb neil pärast esmast ravikuuri kiiremini ja sagedamini. Samuti surevad ülekaalulised naised munasarjavähi tõttu sagedamini kui nende normaalkaalus sookaaslased, teatab BBC. Eksperdid teadsid juba varem, et ülekaalulisus tõstab mõnedesse vähiliikidesse haigestumise riski, ent antud uurimistöö näitab, et see võib ka vähkkasvaja arengut organismis kiirendada ja muuta selle tavalisest letaalsemaks. Uuringu autorite hinnangul eritub rasvarakkudest ilmselt mõnda hormooni või valku, mis soodustab munasarjavähi rakkude tavalisest agressiivsemat levikut. Kuna munasarjavähki on keeruline diagnoosida, avastatakse see tavaliselt alles hilises staadiumis, mistõttu suremus sellesse vähiliiki ulatub diagnoosimisele järgnenud 5 aasta vältel kuni 70%ni.

Teaduskompetentsi Nõukogu saab uue juhatuse

Neljapäeval algusega kell 11.00 toimub Tallinnas Ülemiste hotelli konverentsikeskuses Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) vana ja uue koosseisu ühisistung, kus organisatsioonile valitakse ka uus juhatus, vahendab PM Online SA Archimedese teadet. Teaduskompetentsi Nõukogu kaudu rahastatakse sellel aastal 226 teadusteemat kokku 262,65 miljoni krooni eest. Sihtfinantseerimine on jätkuvalt kõige olulisem Eesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimisinstrument, moodustades umbes kuuendiku Eesti teadus- ja arendustegevuse kogurahastamisest. Ühisistungi päevakorras on TKNi senise koosseisu tegevuse lõpetamine ja volituste üleandmine TKNi uuele koosseisule ning TKNi esimehe ja aseesimehe valimine. Päevakorras on samuti TKN liikme käitumiskoodeksi allkirjastamine ja muud küsimused. Praegu on TKNi esimees Tartu Ülikooli professor Martin Zobel ja aseesimees Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik.

Tehismolekul vallandab vähirakkudes suitsiidiprotsessi

Illinoisi ülikooli teadurid lõid sünteetilise molekuli, mis sunnib vähirakke end ise hävitama, teatab BBC. Kui tervetele rakkudele on suitsiidimehhanism "sisse ehitatud" ja nad hävitavad end, kui nende arengus tekib oluline viga, siis vähirakkudel see bioloogiline mehhanism ei käivitu. Raku enesetapuprotsessi ehk apoptoosi käivitumisel mängib võtmerolli valk nimega procaspase-3, mille organism peab muutma "hävitajaensüümiks" nimega caspase-3. Kuigi mitut erinevat tüüpi vähirakkudes on valku procaspase-3 väga suurtes kogustes, et muutu need enesehävituseks hädavajalikuks ensüümiks. USA teadlased uurisid ajakirjas Nature Chemical Biology tutvustatud uurimistöö käigus ca 20.000 erineva sünteetilise mõjuri antud protsessi käivitavat toimet ning avastasid, et molekul PAC-1 on võimeline hiire ja inimese vähirakkudes soovitud transformatsiooni käivitama. Mida enam leidus rakus valku procaspase-3, seda vähem oli suitsiidiprotsessi käivitamiseks PAC-1 vaja lisada. Tervetes rakkudes, nagu näiteks vere valgelibledes, on antud valku oluliselt vähem, mistõttu mõjutas PAC-1 neid vähirakkudega võrreldes väiksemal määral. Katsete käigus tehti kindlaks, et inimese vähirakud on sünteetilisele molekulile 2000 korda tundlikumad kui sama patsiendi terved rakud. Vähieksperdid peavad avastust väga paljulubavaks ning avaldavad lootust, et see võimaldab muuta vähiravi senisest efektiivsemaks.

Muistne vulkaanipurse oli seni arvatust võimsam

Teadaolevalt inimajaloo võimsuselt teine vulkaanipurse oli seni arvatust oluliselt võimsam, teatab BBC. Pronksiajal aset leidnud nn Thera vulkaanipurse pidi Rhode Islandi ülikooli ja Kreeka mereuuringute keskuse ekspertide kinnitusel andma ränga hoobi kõigile piirkonna inimasustustele, kuna õhku paiskunud osakeste pilved matsid hinnanguliselt vähemalt 300.000 km2 ehk siis enamuse Vahemere piirkonnast õhutemperatuure alandavasse pimedusse ning väga suure tõenäosusega tekkinud tsunami purustas kõik sadamad. Purske epitsentriks olnud Santorini saarestiku ümber paiknev vulkaanilise aine kiht on 80 sentimeetri sügavune ja ulatub igas suunas 20-30 kilomeetri kaugusele. Värske uuringu kohaselt voolas 3600 aasta eest toimunud vulkaanipurske käigus kraatrist välja ligikaudu 60 km3 magmat. Näiteks ainult paari tunni jooksul 40.000 inimest tapnud kurikuulsa Krakatau vulkaanipurske käigus 1883. aastal paiskus maapinnale "vaid" 25 km3 magmat.

8/27/2006

Uuring: rotid tunnevad inimestest lähisugulased lõhna järgi ära

Chicago ülikooli teaduri Erin Ablesi töörühma läbi viidud eksperimentide käigus selgus, et rotid suudavad sarnase kehalõhna põhjal ära tunda geneetilises suguluses olevaid inimesi, teatab New Scientist. Uurijad harjutasid laborirotte vabatahtlike kehalõhnaga ning jälgisid seejärel nende reageeringut võõrastele lõhnadele. Selgus, et rotid uurisid juba tuttava lõhnaga inimesega lähisuguluses oleva inimese lõhnaproovi lühemat aega kui täiesti võõra inimese proovi. Leid annab lisakaalu teooriale, mille kohaselt on geneetilises suguluses olevatel inimestel sarnane kehalõhn ning selle eripäradel on geneetiline baas. Varasemates uurimistöödes on leitud vihjeid sellegi kohta, et ka inimesed ise suudavad eristada oma lähisugulase lõhna võõra inimese lõhnast. Ablesi hinnangul on tegemist evolutsiooni käigus tekkinud võimega, mis takistab inimesel sugulasega paaritumast.

NASA: Atlantise start lükkub veel edasi


Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) insenerid soovivad läbi viia lisauuringuid, välistamaks võimalust, et reedel Florida kosmosekeskuses starti ootava kosmosesüstiku Atlantis stardirampi tabanud välgunool võis põhjustada vigastusi Atlantise kahele kanderaketile, teatab Reuters. Lisauuringute vajadus tähendab NASA esindajate kinnitusel, et suure tõenäosusega stardib Atlantis kõige varem teisipäeval. Enne kosmoseagentuuri plaanid sassi löönud äikesetormi oli kavas Atlantis orbiidile lennutada juba täna. Esialgu arvasid NASA eksperdid, et uuringuteks vajatakse vaid ühte päeva. Süstikustardi kohale kergitab tumedaid pilvi ka jõudu koguv ja Ameerika Ühendriikide piiridele lähenev orkaan Ernesto. Kui Ernesto peaks tugevnema, tuleb Atlantis stardirambilt eemaldada ning see viivitaks starti enam kui nädala võrra. Kuigi süstikul ja seda kandval stardirambil on spetsiaalne piksekaitsesüsteem, oli seekordne stardikonstruktsioone tabanud äikesenool (ülemisel pildil) seni registreerituist võimsaim, mis seletab ka, miks NASA eksperdid seekord tabamuse tõttu nii murelikud on.

Hollandi uurijad tuvastasid kurtusegeeni

Hollandi riikliku kurtide inimeste instituudi rahastatud uurimistöö käigus seostati eakatel inimestel tekkiv kuulmiskadu teatud kindla geeniga, teatab BBC. Hinnanguliselt nõrgeneb kuulmine olulisel määral ca 35% 61-70 aastastel ja ligikaudu 60% 71-80 aastastel inimestel. Hollandi teadlased avastasid, et vanusega seotud kuulmisprobleemide üle kaebavatel patsientidel on keskmisest enam levinud teatud tüüpi muutused geenis KCNQ4. Ekspertide kinnitusel annab leid lootust, et tulevikus suudetakse sellist kuulmiskadu vähemalt teatud määral ennetada või ravida ning suur potentsiaal on ka võimalusel teha juba varakult kindlaks need noored või keskeas inimesed, kellel on suurim oht kõrges vanuses kurdistuda. Vanusest tuleneval kuulmiskaol on nii keskkondlikke kui ka geneetilisi põhjuseid ja selle tekke peamiseks ennetatavaks põhjuseks on pikaaegne allumine tugevale mürale.