Kahe neeru siirdamine on efektiivne

Teiste raviasutuste poolt madalakvaliteedilisteks põlatud või vähenenud funktsionaalsusega neerupaari siirdamine võib anda sama hea tulemuse kui ühe hästifunktsioneeriva neeru siirdamine, selgus BBC teatel Wake Forest'i ülikooli babtistliku meditsiinikeskuse 19 patsienti hõlmanud uuringust. Kas lastelt pärineva ning seega liialt nõrga või eakate inimeste vähenenud töövõimega neerupaari saanud patsientidest jäid 10-20 kuud kestnud jälgimisperioodi vältel ellu kõik opereeritud. Ekspertide hinnangul võib nõrgema funktsionaalsusega neerude paarissiirdamine lühendada aina pikemaks venivaid asendusneeru ootejärjekordi.

Veiniühendid võivad aidata igemehaiguse vastu

Punases veinis leiduvad ühendid polüfenoolid suudavad blokeerida suurtes kogustes igemeid kahjustavate vabade hapnikuradikaalide moodustumist ning ära hoida peamise hammaste kaotamise põhjuse periodontiidi teket, vahendab BBC Kanada teadurite väidet. Teadlaste uuring näitab, et polüfenoolid peatavad vabade hapnikuradikaalide moodustumise mõjutades veidi rakkudes paiknevaid hapnikuradikaalide tootmise eest vastutavaid valke. Periodontiidi tekke peamiseks vallandajaks peetakse bakterit, mis stimuleerib immuunrakkude vabade hapnikuradikaalide tootmise taset. Varasemates teaduslikes uuringutes on leitud, et punases veinis leiduvad polüfenoolid vähendavad põletikuriski ja võimalik, et ka vähki ning südametõbedesse haigestumise ohtu. Eksperdid toonitavad siiski, et punases veinis leiduva ühendi potentsiaalselt kasulik toime inimorganismile ei tähenda, et veini peaks nüüd hakkama meeletutes kogustes jooma.

Teadurid lõid helendava südamega hiire

Cornelli ülikooli uurijad lõid hiire, kelle süda helendab iga kord kui südamelihas kokku tõmbub, kirjutab LiveScience. Selleks vajaliku fluorestseeriva molekuli lõi RIKEN'i ajuinstituudi teadur Junichi Nakai, kes modifitseeris bioluminestseerivast meduusist eraldatud "helendusgeeni". Hiire südamesse lisatud "andurmolekul" lülitub sisse ja välja ning kiirgab nähtavas spektris valgust kaltsiumitaseme suurenedes; kaltsiumi kontsentratsioon südamelihases tõuseb aga iga kokkutõmbe ajal. Juuresoleva pildiseeria tegemiseks hiireembrüo fluorestseerivast südamest kasutasid teadurid sekundis 6-10 korda "lööva" hiireloote südame teravaks jäädvustamiseks spetsiaalset, 90 miinuskraadini (C) jahutatud kaamerat. Helendava südamega hiire abil uurisid teadlased näriliste südame erinevaid arengufaase looteperioodis.

Kütuseelemendid muudavad sülearvutite kasutamist

Peagi saab müüki tulevate kütuseelementide abil oma sülearvutiga terve päeva töötada, ilma et seda vahepeal vooluvõrku peaks ühendama, vahendab BBC Saksamaal toimuval arvutimessil CeBIT oma järgmise aasta alguses müügilettidele jõudvaid kütuseelemente tutvustanud Taiwani firma Antig lubadust. Esimesed turustatavad metanoolil põhinevad kütuseelemendid peaksid hoidma arvutit töös umbes 9 tunni vältel. Kütuseelementide arendus sai hiljuti uut tuult tiibadesse, kui rahvusvaheliselt muudeti seniseid reegleid, mis keelasid tuleohtliku metanooli toimetamise lennukitesse. Kütuseelemendid tekitavad elektrienergiat lagundades elektrokeemiliste protsesside käigus metanooli ning neid saab "laadida" spetsiaalsest säilitusanumast uut metanooli lisades.

NASA kosmoselaev jõudis Marsi orbiidile

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) uurimislaev Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) jõudis täna edukalt Punase Planeedi orbiidile, vahendab New Scientist NASA missioonijuhtide teadet. MRO pööras oma peamootorid liikumissuunda ning lasi neil 27 minutit täisvõimsusel töötada, pidurdamaks maha oma meeletuks paisunud hoogu. Kui ettevõtmine mõnel põhjusel ebaõnnestunuks, oleks MRO lihtsalt Marsist mööda põrutanud, selgitasid eksperdid. Edukas orbiidile jõudmine oli NASAle ka auküsimus, sest agentuuri kaks viimast marsilaeva ei saanud sellega edukalt hakkama - Mars Observer kadus 1993. aastal ilmselt pärast rikke põhjustanud leket mootorisüsteemis ning Mars Climate Orbiter kukkus 1999. aastal tõenäoliselt puruks, kuna missioonijuhid olid selle orbiidile jõudmist planeerides segi ajanud Euroopas ja USAs kasutusel olevad erinevad pikkusühikud. MRO pidurdab end nüüd aeg-ajalt Marsi atmosfääri riivates seitse kuud ja jääb viimaks oma kahetunnisele ning umbes 300 kilomeetri kõrgusele orbiidile tiirlema. Järgneva, kaks aastat kestva uurimistöö perioodi jooksul kogub MRO enam teaduslikke andmeid kui kõik senised marsilaevad kokku. Muuhulgas on marsilaeva külge monteeritud ülivõimas kaamera, mis suudab jäädvustada vaid meetrise läbimõõduga objekte. Pärast marsilaeva elu "teadusfaasi" keskendub see järgmiste Punase Planeedi orbiidile saabuvate uurimislaevade andmete edastamisele, ent jätkab väiksemas mahus ka teaduslike andmete kogumist. MRO eeldatav "eluiga" on 10 aastat.

Eesti uurib koostöövõimalusi ESAga

Haridus- ja teadusministeeriumi juures hakkab tööle kosmoseuuringute rühm, teatab EPL. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehnoloogia arenduse direktor Madis Võõras kommenteeris eilset ligi neljatunnist kohtumist Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) välissuhete osakonna juhatajaga Pariisi peakorteris, märkides, et läks päris hästi. Võõrase kinnitusel oli esmakordse ametliku kohtumise eesmärgiks tutvustada ESAle Eesti teaduse ja ettevõtluse potentsiaali kosmosetehnika tootmisel. ESA Eestile kindlaid ettekirjutusi ei teinud, leppis vaid kokku läbirääkimiste jätkamises ning ootab nüüd Eesti poolset sammu. Eestlased tõid ESA-le ühe eduka ettevõttena näiteks satelliite ja selle osi tootva Vertex Estonia. Austraalias asub ESA satelliitantenn, millele Vertex tootis reflektori tagastruktuuri ja muid osasid kokku 100 tonni ulatuses. ESA loodi 1975. aastal, praegu kuulub sinna 17 riiki.

Pluuto kuud on ilmselt vennad

Kõik kolm planeedi Pluuto looduslikku kaaslast on sama värvi, mis lisab kaalu teooriale, mille kohaselt nad tekkisid ühes ja samas umbes 4 miljardi aasta eest aset leidnud võimsas kokkupõrkes, kirjutab New Scientist. Pluutol on kolm kuud – 1200-kilomeetrise läbimõõduga Charon ning alles 2005. aastal avastatud 60-kilomeetrise läbimõõduga S/2005 P1 ja 50-kilomeetrise läbimõõduga S/2005 P2, mis teevad koduplaneedile tiiru peale vastavalt 38 ja 25 päevaga. Kosmoseteleskoobi Hubble abil tehtud täpsemad vaatlused kinnitasid, et kõigil kolmel Pluuto kuul on sarnase kujuga orbiit, nad tiirlevad ümber planeedi ühel tasapinnal ja on ühte tooni, mis meenutab laias laastus meie Kuu värvust.

Venemaa alustas lindude gripivaktsineerimist

Venemaa alustas kodulindude massilist vaktsineerimist, et peatada linnugripi inimeselegi ohtliku alamtüübi H5N1 pealetungi, kirjutab BBC. Linnugripist enim räsitud piirkondadesse Lõuna-Venemaal on juba toimetatud miljoneid vaktsiinidoose. Ekspertide hinnangul on Venemaal linnugripi tõttu juba surnud või tapetud peaaegu miljon kodulindu. Mitmed eksperdid peavad lindude vaktsineerimist ohtlikuks, sest praegused vaktsiinid ei anna väidetavalt täielikku kaitset ning nii võib tõbi varjatult lindude vahel levida ja kardetust kiiremini inimesele ohtlikumasse vormi muteeruda. Euroopa Liit on andnud kodulindude vaktsineerimiseks loa ka Prantsusmaale ning Hollandile.

Kolumbuse sünni- ja surmamüsteerium on lahenemas

Peaaegu 500 aastat pärast Ameerika avastajana ajalukku läinud Christoph Kolumbuse surma on Hispaania, Itaalia, USA ja Saksamaa teadlastest koosnev rühm väidetavalt leidmas vastust kahele kuulsa meresõitjaga seotud müsteeriumile - kust ta pärineb ning kuhu ta on maetud, teatab Reuters. Läbi ajaloo on maadeavastajat peetud küll itaallaseks, Hispaania juudiks, baskiks, portugallaseks ja isegi kreeklaseks ning nii Hispaania kui ka Dominikaani Vabariik kinnitavad, et just nende riigis asuvad 1506. aastal surnud Kolumbuse maised säilmed. Teadlased kogusid Kolumbuse venna ja poja säilmetest DNA-proove ning võrdlesid neid Sevillas säilitatavatelt ning väidetavalt meresõitjale kuuluvatelt luudelt pärinevate DNA-fragmentidega. Kuigi ametlikult teatatakse uuringutulemus alles hiljem sel aastal, kinnitas uurimistöös osalev Olga Rickards Rooma Tor Vergata ülikooli laboratooriumist, et esialgsed tulemused näivad viitavat üsna selgelt sellele, et Sevilla säilmed on tõepoolest autentsed. Loodetavasti Kolumbuse päritolu paljastavad DNA uuringud loodetakse lõpule viia maikuuks, mil tähistatakse Ameerika avastaja 500. surmaaastapäeva.

Leetrisurmade arv väheneb kiiresti

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja ÜRO lastefond (UNICEF) teatasid, et leetrite põhjustatud surmajuhtumite arv maailmas langes aastail 1999-2004 48% võrra 871.000 surmajuhtumilt 454.000 surmaga lõppenud haigusjuhtumini, kirjutab BBC. Kiirele statistilisele langusele vaatamata suri ka 2004. aastal leetritest põhjustatud tervisehädadesse tervelt 410.000 alla 5-aastast last ning tuhanded lapsed said selle haiguse tõttu püsivaid tervisekahjustusi, kaasa arvatud nägemisvõime täielik kaotus ja ajukahjustused. Odav ja turvaline vaktsiin leetrite vastu on kättesaadav juba alates 1960.-ndatest aastatest. Ekspertide kinnitusel on surmajuhtumite kiire vähenemise põhjuseks edukad vaktsineerimiskampaaniad. WHO ja UNICEF võtsid 2005. aastal ülesandeks vähendada aastaks 2005 leetritest põhjustatud surmajuhtumeid poole võrra.

Austraallased harrastavad ksenoturismi Mehhikosse

Austraalia diabeetikud on hakanud tervenemise lootuses Mehhikosse reisima, et lasta enesele sealses kliinikus süstida sigadelt pärinevaid insuliini tootvaid rakke, teatab ABC. Austraalias on teiselt liigilt pärinevate rakkude, kudede või organi siirdamine inimesele ehk ksenotransplantatsioon ametlikult keelatud, kuna kardetakse loomatõbede ülekandumist inimesele, ent Mexicos tegutsev Laboratorio de Xenotransplantes pakub diabeedi raviks sigade rakusüste juba alates 2004. aastast. Austraalia asjatundjate kinnitusel on Mehhiko suunaline ksenoturism alles algusjärgus, ent näitab selgeid elavnemise märke. Kuigi Mexico kliinik kinnitab, et searakud läbivad enne inimesele siirdamist põhjaliku kontrolli, peavad eksperdid vajalikuks, et rahvusvahelisel tasandil kiidetaks heaks kindlad "mängureeglid" selle kohta, milliseid liike tohib liigilt-liigile siirdamises kasutada ning millised testid peab enne raviprotseduuri läbi viima. Omaette küsimus on seegi, kas eneses "loomset materjali" kandvad isikud tuleks kodumaale saabudes sarnaselt loomadele karantiini suunata.

Tasuta infotelefon jagab linnugripi kohta nõu

Alates esmaspäevast alustab Eesti Põllumajandusministeeriumis tööd tasuta infotelefon 1676, kuhu saab teatada surnud lindudest ja esitada linnugripiteemalisi küsimusi, teatab PM Online. Tasuta telefon on helistajatele avatud tööpäeviti kella 9 – 18. Väljaspool tööaega saavad inimesed jätta oma küsimused ja teated automaatvastajale või esitada oma küsimus lindude gripi inforportaalis. Sellest nädalast saab kaubanduskeskustest toiduhügieeni tutvustavaid infolehti «Toiduohutuse viis võtit», kus on kirjas soovitused, kuidas hoiduda linnugripist ja teistest nakkushaigustest. Järgmisel nädalal jõuab lugejateni kolme venekeelse ja kolme eestikeelse ajalehe vahel täiendatud trükis «Lindude gripp».

Ekspert: tuumasünteesiga ei hakata kunagi elektrit tootma

Tuumasünteesist ei saa kunagi majanduslikult mõistlikku elektrienergia tootmise viisi, vahendab New Scientist teadusajakirjas Science avaldatud omal ajal Manhattani projektis osalenud William Parkinsi alustatud ning kuulsa füüsiku surma tõttu ajakirja toimetaja Donald Kenndy lõpuviimistletud artikli väidet. Isegi tuumasünteesi suurimad propageerijad tunnistavad, et see energiatootmise viis on seni kulutatud kümnetele miljarditele dollaritele vaatamata veel parimal juhul aastakümnete taga, ent Parkinsi väitel ei saa sest nii või teisiti mitte kunagi asja. Kennedy sõnul näitab Parkins artiklis väga selgelt, et tuumasünteesi kasutuselevõttu takistavad mitmed ülimalt keerukad tehnilised probleemid, mida pole suudetud tohututele jõupingutustele vaatamata lahendada. Muuhulgas muudab kogu tuumasünteesist elektrienergia tootmise idee küsitavaks reaktori ehitamise, tööshoidmise ja parandamise ülikõrge maksumus. Tuumasünteesi idee pooldajad kinnitavad siiski, et unistusel on jumet ja viimastel aastakümnetel on ses vallas tehtud suuri edusamme. MIT'i plasmasünteesi keskuse direktor Miklos Porkolab ennustas, et tuumasünteesi teaduslik külg "hakkab tööle" ja siis on kõik juba majandusinimeste otsustada. Samas möönis ta, et toimiva tuumasünteesi reaktori loomine on reaalne umbes 5 aastakümne pärast. Parkinsi artikli avaldamisküpseks viimistlenud Kennedy märkis aga, et isegi kui tuumasüntees ei saa elektritootmise mõttes kunagi tõeks, on kogu ses valdkonnas siiski "peidus hea hulk teadust" ning ainuüksi tuumasünteesiga tegelemine tõotab mitmeid põnevaid avastusi.

Tundmatut liiki täht võiks lahendada kosmilised müsteeriumid

Uut tüüpi ja seni veel avastamata tähed võiks seletada nii tänapäeva astronoomia kahe suurima müsteeriumi - tumeda aine ja tumeda energia väidetavat olemust, kui ka saata teadusajaloo prügikasti mustade aukude olemasolu, vahendab New Scientist Lawrence Livermore'i riikliku laboratooriumi füüsiku George Chapline'i ja Stanfordi ülikoolis töötava nobelisti Robert Laughlini ning nende kolleegide vastuolulist teooriat. Chapline'i hinnangul võivad praegu mustadeks aukudeks peetavad objektid olla tegelikult teadusele seni veel tundmatut tüüpi ning selgusetu kvantfenomeni tagajärjel tekkinud surnud tähed, mis avaldavad universumile seda jälgitavat mõju, mis kirjutatakse praegu müstilise tumeda aine ja tumeda energia arvele. Füüsikute hinnangul on teooria küll huvitav, ent enne selle laiemat levikut peaks Chapline selle enamikku teadusringkonnast rahuldaval moel kooskõlla viima mitmete musta auku puudutavate vaatluste ja fundamentaalsete tõekspidamistega. Praegusel juhul on uut tüüpi tähe teooria aga ekspertide arvates vastuolus mitmete kvantfüüsika baastõekspidamistega, kuigi teooria välja käinud teadlaste sõnul võiks kristalliliste ülijuhtide "kvantkriitilise faasi üleminek" hüpoteetilise tähe pinnal aset leides musta augu omadusi imiteerida. Rootsis töötav mustade aukude ekspert Marek Abramowicz möönis siiski, et tegemist on huvitava ja uurimist vääriva teooriaga, mis on mustade aukude eksisteerimisele huvitavaks alternatiiviks.

Saturni kuult leiti vett

Saturni ja ta kuusid ning rõngaid uuriv kosmoselaev Cassini avastas, et planeedi loodusliku kaaslase Enceladuse pinnal tegutsevad geisrid paiskavad üles maa-alustest "veehoidlatest" pärinevat vett, kirjutab CNN. Cassini projekti teadlane Linda Spilker märkis, et Enceladuse geisrid võiks välja näha umbes samasugused kui kuulsad Yellowstone'i geisrid. Teaduri sõnul on Enceladuse suhteline geoloogiline aktiivsus üllatav, sest sealsed pinnatemperatuurid varieeruvad -188 kuni -193 kraadini (C). Spilkeri arvates hoiavad maa-aluseid veevarusid vedelas olekus tõusu- ja mõõnaprotsessid või radioaktiivne kiirgus. Seni on teadlastel andmeid sellest, et kunagi leidus vett meie naaberplaneedil Marss ja üldtunnustatud teooria kohaselt võib vett vedelas olekus leiduda ka Jupiteri loodusliku kaaslase Europa jääkooriku all.

CeBitil näidati arvutis töötamist mõttejõul

Saksamaal alanud arvutimessil CeBit tutvustati Fraunhoferi instituudi ja Berliini Humboldti ülikooli teadurite loodud süsteemi, mis võimaldab inimesel kasutada arvutit vaid mõttejõul, teatab New Scientist. Berliini ajuarvuti liides (BBCI) võimaldab tippida arvutiekraanile sõnumit kasutades selleks mõttejõul liigutatavat hiirenoolt. Kasutaja peab kandma spetsiaalset elektroodidest kubisevat mütsi, mis mõõdab ta aju aktiivsust registreerides elektroentsefalogrammsignaale (EEG) ning kujutama ette, et liigutab kätt hiirel hoides oma paremat või vasemat kätt. Enne "ajuarvuti" kasutamist tuleb läbida ka 20-minutiline eelprotseduur, mille käigus kasutaja kujutab ette 150 hiirenoole liigutamise viisi ja arvuti "jätab meelde" nende mõtetega kaasneva ajuaktiivsuse. Saksamaa uurijad loodavad peagi välja töötada müügikõlbuliku BBCI versiooni, et aidata taas arvutit kasutama halvatud või jäsemed kaotanud inimesi. Ekspertide kinnitusel on sellisel tehnoloogial suurt potentsiaali ka meelelahutus- ja ennekõike arvutimängutööstuse vallas.

Uuring: lennutromboosi oht ei tulene vaid liikumatusest

Pikka aega liikumatult ühel kohal istumine ei saa olla ainsaks põhjuseks, miks lennureisijatel on keskmisest suurem potentsiaalselt eluohtlike veenitrombide tekke oht, vahendab BBC Hollandi teadlaste meditsiiniajakirjas Lancet tutvustatud uuringu järeldust. 71 vabatahtlikku hõlmanud katsest selgus, et vere hüübimist soodustavaid ja seega ka süvaveenide tromboosi tekke riski tõstvaid ühendeid oli pika lennureisi läbinutel organismis palju rohkem kui ajaliselt sama perioodi kinos istunud inimestel. Uurimistööd juhtinud Frits Rosendaali hinnangul võib tervisehäda kaaspõhjustajaks olla näiteks madal õhurõhk või hapnikutase, ent välistatud pole, et oma rolli mängivad ka lennustress või õhusaaste.

Uus näriliseliik osutus "elavaks fossiiliks"

Möödunud aastal pälvis suurt meediakajastust uudis, mille kohaselt leiti Laose lihaturult uude bioloogilisse perekonda kuuluv näriliseliik, kes sai nimeks Laonastes aenigmamus. Paraku ei uurinud uue närilise leiu üle õnnelikud teadurid enne uudise avalikustamist fossiilseid andmeid ja nüüd teatas üks teine uurimisrühm, et tegemist pole mitte uue liigi, vaid umbes 11 miljoni aasta eest väljasurnuks peetud perekonda Diatomyidae kuuluva loomaga, vahendab LiveSciense ajakirjas Science avaldatud teadet. Tegemist on hea näitega Lazaruse efektist, mille korral vaid fossiilsete säilmete läbi tuntud olend leitakse elavana. Eksperdid peavad avastust väga märkimisväärseks, sest senistel sarnastel üllatusleidudel on tuvastatud vaid organisme, kes arvati olevat väljasurnud ainult mõned tuhanded kuni miljon aastat. Diatomyidae perekonda kuuluvad oravalaadsed olendid elasid senistel andmetel tertsiaari ajastu keskpaigas Lõuna-Aasias, Kesk-Hiinas ja Jaapanis.

Inimmõju Lihavõttesaarele võis olla arvatust rängem

Kui seni arvasid teadlased arheoloogilistele leidudele tuginedes, et esimesed inimesed jõudsid Lihavõttesaarele umbes aasta 800 maj paiku, siis Havai ülikooli teaduri Terry Hunti värsked uuringud näivad kinnitavat, et tegelikult jõudsid polüneeslased saarele alles aastal 1200 maj, kirjutab New Scientist. Kuna Hollandi meremehed leidsid aastal 1722 saarele seilates eest kohaliku taimestiku laialdase hävitamise tõttu nälgiva elanikkonna, näitab see, et polüneeslased said saarel massilise metsalangetamise teel ökoloogilise katastroofi põhjustamisega hakkama palju kiiremini kui seni arvati. Osaliselt kulus saare metsavaru ka kuulsate kivikujude püstitamiseks ja kohaletoimetamiseks. Hunti uurimisrühma arvates võis eurooplastel olla Lihavõttesaare hävingus seni arvatust suurem roll, sest nende kaasa toodud haigused, laevadega saabunud rotid ning agar orjakaubandus aitasid tsivilisatsiooni langusele tublisti kaasa.

Uuring: Gröönimaa ja Antarktise jääkate sulab

Gröönimaa ja Antarktise jääkate on vähenemas ning igal aastal voolab sealt maailmamerre umbes 20 miljardit tonni vett, väidab aastail 1992-2002 tehtud satelliitfotodelt jääkatete paksuse muutumist uurinud USA teadlasterühm BBC teatel ajakirjas Journal of Glaciology avaldatud uurimistöös. Ekspertide hinnangul on tegemist viimase aja ühe kõige laialdasema teadustööga antud valdkonnas. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) teadurite eestvedamisel läbi viidud satelliitfotode analüüs näitas, et laiaulatuslikud muudatused Gröönimaa ja Antarktise jääkatetes klapivad kliimamudelite laiemate prognoosidega kliima globaalsest soojenemisest. USA teadlaste analüüs kinnitas mitmete teiste viimasel ajal läbi viidud uuringute järeldust, mille kohaselt jääkate on üldiselt vähenemas vaatamata tõigale, et Antarktise idaosas on see paksenemas või stabiilne ning lumikatte paksus on kasvanud ka Gröönimaa keskosas. Leiust ilmneb ka, et maailmamere taseme tõusu uuritud aastakümnetel ei saa kaugeltki selgitada ainult liustike sulamisest ning veemassi kõrgema temperatuuri mõjul paisumisest vabaneva veega, mistõttu teadlased peavad tunnistama, et suure koguse lisavee päritolu on siiani mõningane müsteerium.

Toimus Eesti esimene teadusfotode võistlus

Äsja lõppenud Eesti teadusfotode võistlus tõi 42 autorilt kokku 231 tööd. Pilte oli nii kooliõpilastelt kui ka tunnustatud teadlastelt. Hindajad tunnistasid taseme kõrgeks, kirjutab Eesti Päevaleht. Veebruaril lõpul vaagis fotosid zhürii, keda juhtis esimehena TTÜ geoloogia instituudi direktor Alvar Soesoo. Hindajate hulka kuulus tuntud teadlasi mitmest teadusasutusest, fotograafe, kunstnikke, teadusajakirjanikke, firmade esindajaid. Valiti välja 40 tööd, mis raamitakse ja millest moodustatakse mööda Eestit rändav näitus. Nende seast anti välja Grand Prix ja kuus eripreemiat. Laiale teadushuviliste üldsusele mõeldud teadusfotode õhtu toimub 23. märtsil kell 16 keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi saalis Tallinnas Mustamäel, Akadeemia tee 23.

Puur aitab selgitada Vaidasoo kraatri tõe

Eile alustati Vaidasoos oletatava meteoriidikraatri kohal puurimistöid, puurimismasin jõudis esimesel tööpäeval kaheksa meetri sügavusele, teatab Eesti Päevaleht. Viimase kinnituse, et tegemist on ikka meteoriidikraatriga, annavad eile alanud geoloogilised uuringud. Geoloogiakeskuse geoloogi Kalle-Mart Suur-oja sõnul on kavas puurida kolmekümne meetri sügavusele ning kui umbes kahekümne meetri peal vastu tulev paekiht on praguline, on selge, et tegemist on kraatriga. Pragude ulatuse alusel saavad teadlased hinnata ammuse kokkupõrke tugevust.

Raukas Science'is: kliimamuutus pole inimese kätetöö

Täna ilmub maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science kliimamuutustest kõnelev artikkel, mille üks autoreid on Eesti teaduse grand old man akadeemik Anto Raukas, teatab Eesti Päevaleht. Artikkel analüüsib kliimamuutusi Skandinaavia liustiku näitel, väites, et inimtegevuse mõju kliima muutumisele pole nii tähtis, nagu laialdaselt arvatakse. Kõik see, mis räägitakse kliima muutumisest inimese toimel, on üks müra ja müüt, väidab Raukas. Akadeemiku sõnul valmis täna avaldatud artikkel mitme riigi teadlaste koostööna, suurim finantseerija oli USA. Osa vajalikest analüüsidest tehti Prantsusmaa laborites, mõned analüüsid maksid mitu tuhat dollarit.

Konn jäljendab vähem mürgist naabrit

Texase ülikooli bioloogide uuringust selgus, et Ecuadori vihmametsas elav konnaliik Allobates zaparo (pildil ülal) jäljendab oma vähem mürgist naabrit, mis on mimikri traditsiooniliste mudelitega vastuolus, kirjutab CBC. Mittemürgine konnaliik elab samas piirkonnas väga mürgise liigiga Epipedobates parvulus (pildil alumine) ning vähemürgise konnaliigiga Epipedobates bilinguis, kelle jalgadel on kollased laigud. Mõlemal mürgisel liigil on selja peal punased täpid, mis annavad teistele loomadele mõista, et tegu on kihvtise saagiga, millest tasub eemale hoida. A. zaparo ei jäljenda oma naha päästmiseks ja talle jahti pidavate loomade lollitamiseks sugugi mitte oma mürgisemat naabrit, vaid on jalgadele "kasvatanud" E. bilinguis'ile viitavad kollased laigud. Teadlased üritasid saladust lahendada, viies konnad kokku näljaste lindudega. E. parvulus'iga kokku puutunud linnud õppisid peagi vältima kõiki vähegi neid konni meenutavaid olendeid. Ent E. bilinguis'i nokkinud linnud hoidsid eemale pigem konnadest, kellel olid jalgadel kollased laigud ja ainuüksi punane selg ei tundunud neile piisavalt ohtlik. Seega poleks kõige mürgisema naabri jäljendamine antud juhul mürgitule konnaliigile sugugi parimat kaitset pakkunud.

Linnugripiportaali külastab päevas tuhandeid inimesi

Põllumajandusministeeriumi avatud linnugripi infoportaali on kolme esimese päevaga külastanud umbes 8000 inimest, teatab PM Online. Infoportaali eesmärk on linnugripi kohta igakülgse info edastamine. Infot saavad kasutada nii tavakodanikud, linnukasvatajad kui ka ajakirjanikud. Portaal annab ülevaate riigi valmisolekust linnugripi võimaliku leviku korral ja reageerimisvõimest pandeemia puhkemisel. Samuti õpetatakse inimesi taudi puhkemist ennetama ja linnukasvatajaid linde gripi eest kaitsma. Alates tänasest on infoportaalis võimalik linnugripi kohta ka küsimusi esitada. Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ning tervisekaitseinspektsiooni spetsialistid.

Saksamaal diagnoositi kivinugisel linnugripp

Saksamaal leiti kivinugisel (Martes foina) inimeselegi ohtlik linnugripi alamtüüp H5N1, mis näitab taaskord, et viirus on suuteline lisaks lindudele nakatama ka loomi ja sealhulgas ka imetajaid. Rügeni saarelt 2. märtsil leitud loom oli haige ja ilmselt suremas ning Friedrich Loeffleri instituudi ekspertide teatel leiti loomal H5N1 tüüpi linnugripp. Varem on linnugrippi Euroopas leitud loomadest vaid kassidel. Nii kivinugis kui ka nakatunud kassid on asjatundjate hinnangul saanud linnugripi viirusega nakatunud linde küttides ja nende liha süües.

Teadlased paljastasid reptiilide jäätumissaladuse

Paljud reptiilid ehk roomajad suudavad jääda ellu ning vältida püsivaid kahjustusi vaatamata sellele, et enam kui pool nende organismis leiduvast veest on mitu päeva jäätunud, teatab Discovery Channel. Kanada teadlased suutsid nüüd ajakirjas Cryobiology tutvustatud uuringu raames kaardistada kolm geenide gruppi, mis annavad roomajatele selle uskumatu võime. Reptiilide jäätumistaluvus baseerub laialdastel antioksüdatiivsetel protsessidel, mille ülesehitamisel osalevad teatud spetsiifilised ensüümid. Lisaks jäätumistaluvusele on paljude roomajate organism kohandunud ka jäätumist vältima, tootes temperatuuri alanedes spetsiaalseid "looduslikke antifriise". Teadurid loodavad, et avastus aitab tulevikus parandada inimrakkude ja -kudede sügavkülmutamise protseduure selliselt, et kudesid ja organeid saab jäätunud olekus säilitada pikema aja vältel.

Ravimifirma katsetab SMi vaktsiini

USA ravimifirma PharmaFrontiers katsetab pärast paljulubavaid tulemusi andnud väikesemahulist ravimikatsetust 100 Sclerosis multiplexi (SM) põdeval patsiendil vaktsiini, mis väidetavalt peatab inimesel selle raske tõve progresseerumise, kirjutab BBC. SMi korral hävitab organismi immuunsüsteem ajus ning seljaajus asuvaid närvikiude katvat ja "teateedastust" võimaldavat müeliinikesta. Katsetatav vaktsiin sisaldab patsiendi enese inaktiivseid müeliinispetsiifilisi T-rakke. Ravimifirma loodab, et vaktsiin võib haiguse progresseerumist aeglustada või parimal juhul koguni täielikult peatada. PharmaFrontiersi teatel tuleks vaktsiini süstida neli korda aastas.

Shimpansi ja inimese vahe seisneb erinevates geeniaktiivsustes

Teadlased on üldiselt ühel meelel, et geneetiliselt väga sarnase inimese ja shimpansi erinevused tulenevad teatud geenide erinevast aktiivsusest, ent seni oli kogutud väga vähe andmeid sest, mille poolest geeniaktiivsus erinevatel primaadiliikidel erineb, kirjutab New Scientist. Nüüd võrdles Chicago ülikooli geneetiku Yoav Giladi juhitav töörühm 1056 inimesel, shimpansil, orangutanil ja reesusmakaagil leiduva geeni aktiivsustaset iga liigi esindaja organismis. Erinevusi leiti 12%-19% ulatuses ning inimesel olid teadlaste sõnul eriti aktiivsed need geenid, mis vastutavad teiste geenide tööd reguleerivate valkude tootmise eest. Giladi hinnangul baseerub inimese teiste primaadiliikidega võrreldes erinev kehakuju ja käitumine suuresti just sel faktoril. Analüüsi käigus leiti ka mitmeid geene, mis on püsinud muutumatuna viimase 70 miljoni aasta vältel, mil inimene ja muud primaadiliigid ühisest esivanemast alguse saades erinevat evolutsioonirada pidi sammuma hakkasid. Uurijate hinnangul tasub just sellistest geenidest otsida mitmeid raskeid haigusi põhjustavaid mutatsioone.

Rinnapiima ja ülekaalulisuse seost ei leitud

Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition tutvustatud uuringust ilmneb, et lapseeas tekkiv ülekaalulisus ei ole seotud sellega, kas laps sai imikuna rinnapiima, kirjutab BBC. Leid on vastuolus ühe varasema uuringuga, milles leiti, et rinnapiimaga toitmine võib lapsel vähendada ülekaalulisuse ohtu hilisemas elus. Uuringus kaaluti 313 5-aastast last ning leiti, et nende kehakaal ei ole sõltuvuses sellest, kas neid toideti imikueas rinnapiimaga. Teadurid toonitasid samas, et väikelapsed peaksid siiski võimalusel rinnapiima saama, sest see on neile igal juhul tehislikust toidust kasulikum.

Eelnõu muudab kunstliku viljastamise soodsamaks

EV valitsus kiitis heaks eelnõu, mis peaks tooma rohkem lapsi nendesse peredesse, kellel puudub võimalus loomulikul teel lapsi saada, kuid kellel pole raha kunstlikku viljastust tellida, teatab PM Online. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise eelnõu vastuvõtmisel tekib abivajajatel võimalus taotleda hüvitist kuni kolme kehavälise viljastamise protseduuri jaoks vajalikele ravimitele tehtud kulutustele. Kehaväline viljastamine koosneb kahest osast - protseduuridest (IVF ja embrüo siirdamine) ja kaasnevast ravimite kuurist.Käesoleval ajal kehtib IVF-i suhtes 30% patsiendi omaosaluse nõue, embrüo siirdamise puhul katab haigekassa kõik kulud. Seadusemuudatust kavandatakse kohaldada tagasiulatuvalt selle aasta 1. jaanuarist.

Vanim täheplahvatuse vananes veelgi

Kinnituse sai seni jälgituist kaugeim ja vanim täheplahvatus, mille toimumisaeg nihkus täpsemate uuringute läbi ajaskaalal veel 100 miljoni aasta võrra tagasi, kirjutab ABC. Tähesurmaga kaasnev gammakiirguse sähvatus GRB 050904 toimus astronoomide teatel 12,8 miljardi aasta eest ehk siis ajal, mil meie universum oli vaid 900 miljoni aasta vanune. Teadlased hakkasid plahvatuse täpsemat vanust uurima, kuna nad registreerisid selle järelkuma infrapunaspektris, ent mitte nähtava valgusena, nagu tavalise gammasähvatuse korral kombeks. Ülikaugetest aegadest pärineva plahvatuse vanus tehti kindlaks analüüsides sähvatuse puuduvaid valguse lainepikkusi.

Neljakümnesed on üksikud inimesed

Enam kui kolmandik täiskasvanutest kurdab üksinduse üle ning enim teeb see muret neljakümnendates eluaastates inimestele, vahendab BBC Austraalia teadurite ajakirjas Journal of Clinical Nursing tutvustatud peaaegu 1300 18-aastase ja vanema inimese küsitluse tulemust. Kõige vähem kurtsid üksindustunde üle teismelised ja enam kui 50-aastased inimesed. Usklikud inimesed kurtsid üksinduse üle harvemini ning kuna küsitluses osalenud naiste seas oli religioosse maailmavaatega inimesi enam, oli üksikute osakaal nende hulgas väiksem. Töötud inimesed kaebasid üksinduse üle oluliselt enam kui pensionil viibijad ning üksindustunnet näib uurijate sõnul suurendavat ka madal sissetulek.

Eksperdid: inimeste linnugrippi nakatumine on vähetõenäoline

Inimeste linnugrippi nakatumise tõenäosus on üsna väike, kinnitasid vahendab ETV24 arutlussaates Foorum esinenud spetsialistide kinnitust. Tervisekaitseinspektsiooni epidemoloogianõunik Kuulo Kutsar rõhutas, et räägitakse neljast sordist gripist: üks on sessoonne gripp, mis Eesti laiuskraadidel algab oktoobris ja lõppeb aprillis-mais, teine on ainult lindudel esinev linnugripp, kolmas on linnugripp inimestel ja neljas pandeemiline gripp, mis on kõige halvem variant. Ornitoloog Tiit Randla sõnul on neid liike, kes võiksid reaalselt linnugrippi edasi kanda üsna vähe ja nendest liikidest vaid üks, nimelt hallhani, tuleb Türgi poolt, kust ta võiks linnugrippi kaasa tuua. Samas võib tema hinnangul linnugripp Eestis juba kohal olla. Esimese avastatud linnugripi juhtumi peale reageerimine sõltub veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärteli sõnul avastatud viiruse asukohast.

Maavanemad laidavad haigekassa säästukava

See, et maapiirkondades pole eelkõige vanematel inimestel võimalusi ega oskusi haigekassaga interneti kaudu suhelda, on üks põhjus, miks maavanemad on vastu haigekassa plaanile sulgeda piirkondlikud bürood, kirjutab Postimees. Möödunud aasta detsembri alguses tutvustas haigekassa maavanematele kava, mille järgi suletakse tänavu augustis Eestis haigekassa 11 piirkondlikku bürood. Alles jäävad need vaid Tallinna, Pärnusse, Tartusse, Jõhvi ja Narva. Büroode kaotamise põhjuseks toodi see, et kolmveerandi ulatuses vahetab haigekassa asutuste vahel andmeid juba praegu internetis ehk elektrooniliselt ning selle osatähtsus on kasvamas.

CO2 plaanitakse matta Põhjamerre

Kütusegigandid Statoil ja Shell teatasid plaanidest matta kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi (CO2) Põhjamere all asuvatesse naftast tühjaks pumbatud looduslikesse õõnsustesse, teatab BBC. Kuni 20 miljardit eesti krooni maksva CO2 ladustuse süsteemi loomine nõuab naftafirmade teatel regiooni riikide valitsuste kaasfinantseerimist. Mitmed eksperdid leiavad, et tühjendatud maardlate kasutamine CO2 ladustamiseks aitab pidurdada kliima globaalset soojenemist, ent paljude keskkonnakaitsjate hinnangul vähendaks see investeeringuid taastuvenergeetikasse ning soodustaks fossiilsete kütuste globaalset kasutamist.

Paljude ravimite hind langeb aprillis

Aprilli algusest jõustuvad ravimihindade muudatused, mis võimaldavad mitme vanemaid inimesi kimbutava haiguse põdejail saada ravimeid senisest soodsama hinnaga, teatab EPL. 50-protsendiline soodustus on antud mitmele kõrgevererõhu, osteoporoosi ehk luuhõrenemise ja osteoartroosi ehk liigeste kulumise raviks kasutatavale medikamendile. Sama suure soodustuse said ka mõned südamepuudulikkuse, migreenihoogude, Parkinsoni tõve ja suhkruhaiguse ravimid. 100- ja 75-protsendist soodustust rakendatakse südamepuudulikkuse korral kasutatavatele ravimitele karvedioolile ja digoksiinile ning kõrgvererõhuravimile amlopdipiinile. Ravimite aprillikuine hinnamuutus on seotud igas kvartalis soodusravimite loetelus ja nende piirhindades tehtavate muudatustega.

Hea mälu kõrges vanuses oleneb usust

Kui sa usud, et sul on kõrges vanuses hea mälu, siis võib see ka suure tõenäosusega tõeks osutuda, vahendab LiveScience Brandeis' ülikooli teadlaste ajakirjas Journals of Gerontology: Psychological Sciences tutvustatud uuringu tulemit. Psühholoog Margie Lachman ja ta kolleegid palusid 335 21-80 aastaselt vabatahtlikul nimetada teatud ühisnimetaja alla kuuluvaid sõnu. Eksperimendis selgus, et need, kes pidasid oma vaimset võimekust keskmisest paremaks, said ka selle ülesandega konkurentidest paremini hakkama. Lachmani arvates näitab see, et usk oma vaimsesse võimekusse tõstabki tegelikku vaimset võimekust.

Sukeldujad leidsid veidra kooriklooma

Sukeldujad leidsid hiljuti Vaikse ookeani lõunaosast uut liiki kooriklooma, kes meenutab merivähki, ent on kaetud heledat karusnahka meenutavate karvadega, vahendab AFP Prantsusmaa mereuuringute instituudi teadet. Teadlaste sõnul on Kiwa hirsuta nimeline olend teistest koorikloomadest sedavõrd erinev, et tema tarbeks loodi uus bioloogiline sugu- ja perekond. Olend on 15 sentimeetri pikkune.

Eestis on liiga suur rinnavähki suremus

Pärnus teisipäeval toimunud arstide konverentsil räägiti, et rinnavähki haigestumist pole Eestis rohkem kui paljudes Euroopas riikides, küll aga on kõrgem suremus, vahendab ETV24. Olukord muutuks, kui me suudaksime vähki avastada palju varasemas staadiumis. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Vahur Valvere ettekandest jäi kõlama, et olukord on vähehaaval paranemas, sest juba kümme aastat tegeldakse meil rinnavähi varase avastamise programmiga. 2002. aastast tehakse koostöös haigekassaga sõeluuringut, kus kutsutakse kontrolli naisi vanuses 45-59. Vähi varasem avastamine aitab parandada ravitulemusi ja seega vähendada suremust. Paraku jätavad paljud naised uuringukutsele reageerimata.

Täna tasub suitsupakk ostmata jätta

Täna ei peeta ainult naistepäeva, vaid ka suitsuvaba päeva. Nii soovitatakse 1984. aastal Inglismaalt alguse saanud traditsiooni kohaselt suitsupakile mõeldud raha kulutada hoopis heategevusele, teatab Postimees. Eestis on praegu üle 355 000 aktiivse suitsetaja ehk 5000 inimest rohkem kui kaks aastat tagasi. Tähelepanu tasuks pöörata ka neile, kes on sunnitud suitsetama passiivselt. Sügisel tegi Turu-uuringute AS haigekassa tellimusel uuringu, mis näitas, et enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse passiivselt. Turu-uuringute ASi uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo lisas, et passiivse suitsetamisega puutuvad kokku needki, kes ise ega kelle leibkonnaliikmed ei suitseta. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles, et mittesuitsetaja, kes peab olema tööl või kodus koos «pakk päevas»-suitsetajaga, saab 5–7 sigareti suitsukeemia annuse.

Kohvi südamemõju oleneb geenidest

Kohvi tarbimine võib olenevalt inimese geneetilisest ülesehitusest südametõbedesse haigestumise riski kas suurendada või vähendada, vahendab New Scientist Toronto ülikooli teadurite teadet. Teadlased avastasid juba 90. aastate lõpus, et inimeste seas on levinud kaks erinevat kofeiini lagundamisega tegeva ensüümi tootmise eest vastutavat geeni - CYP1A2*1A ja CYP1A2*1F. Nüüd leidis Kanada teadlasterühm, et kuni neli korda aeglasemat kofeiini lagundamist põhjustava geeni CYP1A2*1A kahe koopiaga ning päevas enam kui kolm tassi kohvi tarbivatel inimestel on sama geneetilise ülesehitusega ning päevas ühe tassi või veelgi vähem kohvi joovate inimestega võrreldes 36% suurem tõenäosus saada südamelihase infarkt. Enam kui nelja tassi ergutava joogi tarvitamine tõstab nende riski aga koguni 64% võrra. Geeni kahte "soodsamat" koopiat omavatel ning päevas kaks kuni kolm tassi kohvi tarbivatel inimestel oli aga sama geenipaariga ja päevas tassi või vähem kohvi joovate inimestega võrreldes 22% väiksem tõenäosus südameinfarktiga haiglasse sattuda.

Järgmine kosmoseturist on jaapanlane

Eraisikutele Venemaa rakettidega tasulisi kosmosereise organiseeriva USA ettevõtte Space Adventures Ltd. teatel saab järgmiseks kosmoseturistiks jaapanlane Daisuke Enomoto, vahendab CNN. Jaapani ärimees reisib selle aasta lõpus raketiga Sojuz TMA-9 rahvusvahelisse kosmosejaama ning maksab seikluse eest 20 miljonit USA dollarit ehk 2,6 miljardit eesti krooni. 34-aastane Enomoto on skandaalide keskmesse sattunud ettevõtte Livedoor Co endine tegevdirektor, ent lahkus firmast enne ettevõtte neljale juhtivtöötajale pettusesüüdistuse esitamiseni viinud uurimise algatamist. Enomoto on arvult neljas Space Adventures'i poolt kosmoseturistiks vahendatud eraisik.

Türgi perekond võib anda evolutsioonivihjeid

Neli Türgis elavat ja vaid neljakäpukil ringi liikuda suutvat õde-venda võivad anda teadlastele vihjeid selle kohta, kuidas ja miks tänapäevase inimese eellased kaugetel aegadel kahel jalal kõndimise kasuks otsustasid, kirjutab BBC. Kaks õdedest ja üks vend saavad ringi liikuda vaid neljal jäsemel, ent üks vend ja õde võivad lühikesi vahemaid läbi häda ka kahel jalal läbida. Ajuskaneeringud näitavad, et kõigil viiel esineb omalaadne ajukahjustus, mis näib mõjutavat nende tasakaalutunnetust. Teadlased on siiski esialgu eri meelt, kas avastatud ajukahjustus sundis türklasi lihtsalt avastama neile kõige vastuvõetavamat liikumisviisi või mängis neil esinev ühine geneetiline ebanormaalsus inimevolutsioonis olulisemat liiki rolli. Max Plancki instituudi teadur Stefan Mundlos on juhtumit uurides tuvastanud 17. kromosoomis asuva geeni, mis on tema arvates otseselt seotud inimese kahel jalal liikumise ehk bipedalismi arenguga ning on Türgi õdedel-vendadel "välja lülitatud".

Jupiteril kasvab uus punane laik

Sadu aastaid Jupiteri pilvetippudes domineerinud Suurel Punasel Laigul on nüüd kaaslane, vahendab BBC Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) astronoomide teadet. Teadlaste poolt nime Red Jr saanud punane laik tekkis 2000. aastal, mil kolm väiksemat laiku ühte sulandusid. Veel 2005. aasta novembris oli laik valge, siis muutus aeglaselt pruuniks ja on nüüdseks omandanud punaka värvitooni. Jupiteril ringlevad punased laigud on tegelikult tohutud tormid, mis möllavad planeedi pilvekihis. Teadlased ei tea veel täpselt, miks tormilaigud just punaseks muutuvad, ent ühe teooria kohaselt tõstab piisavalt võimas maru planeedi alumistelt kihtidelt üles aineosakesi, mis pilvekihis Päikese ultraviolettkiirguse mõjul värvust muudavad. Jupiteri Suur Punane Laik on kaks korda suurema läbimõõduga kui meie koduplaneet ning vanust on tal vähemalt 300 aastat. Red Jr läbimõõt ulatub esialgu vaid pooleni oma suurema "ametivenna" laiusest.

Eesti naised on Euroopa noorimad sünnitajad

Eestis sünnitavad naised nooremana kui mujal Euroopas, töötavad enam juhtivates ametites ning surevad üle nelja aasta keskmisest varem, vahendab ETV24 värsket Eurostati uuringut. Rahvusvahelise naistepäeva puhul avaldatud Euroopa Ühenduste statistikaameti Eurostat ülevaates paistab Eesti silma naiste ja meeste eeldatava eluea 10,9-aastase erinevusega. Samas selgub aga ka, et Eesti naised on 24,6 aastaga Euroopa Liidu noorimad esmasünnitajad, keskmiselt sünnitavad Euroopa naised esiklapse 28,2-aastaselt. Kolm Balti riiki paistavad edetabelis silma veel naiste osakaaluga juhtivatel ametikohtadel. Lätis on naisjuhte 44,3%, Leedus 42,7% ning Eestis 37,5%. Keskmiselt on Euroopas naisülemusi 32,1 protsenti. Meeste ja naiste 24-protsendiline palgaerinevus Eestis on üks Euroopa suurimaid - samas suur on see vaid Slovakkias ning protsendi võrra suurem Küprosel.

Tudengid lõid janusena helendava taime

Singapuri polütehnilise instituudi tudengid lõid geenimanipulatsiooni teel taime, mis hakkab janusena helendama, teatab Reuters. Üliõpilaste sõnul lisasid nad taimele spetsiaalse meduusigeeni, mistõttu taim hakkab dehüdratsiooni tingimustes roheliselt helendama. Palja silmaga pole janukuma siiski eriti hästi näha, ent spetsiaalset sensorit kasutades hakkab see tudengite teatel hästi silma. Selliste taimede loomine võib aidata põllumeestel välja arendada senisest efektiivsemaid põllukastmise meetodeid.

Grippi haigestumine on Eestis jõudmas kõrgpunkti

Perearstide hinnangul on grippi haigestumine jõudmas selle aasta kõrgpunkti, vahendab ETV24 tervisekaitseinspektsiooni teadet. 27. veebruarist kuni 5. märtsini pöördus arstide poole 8140 haigestunut, nädal varem oli see näitaja 2000 võrra väiksem. 40 haigestunul diagnoositi gripp. Valdavalt on inimesed haigestunud ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigustesse, mida tekitavad paragripp, adenoviirus ja RS-viirus. Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul jääb praegune grippi haigestumine varasemate aastatega võrreldes enam-vähem samale tasemele.

Geenid mängivad anoreksia tekkes suurt rolli

Geneetiline eelsoodumus mängib drastilistel juhtumitel koguni enese surnuksnäljutamisega lõppeva anorexia nervosa tekkes suurt rolli, vahendab Reuters enam kui 31.000 Rootsis aastail 1935-1958 sündinud kaksiku tervisenäitajate analüüsi tulemit. Põhja-Carolina ülikooli teadurite uuring näitas, et geneetilise tagapõhjaga võib seletada umbes 56% antud söömishäire juhtumitest ning teised faktorid näivad põhjustavat ca 44% haigestumistest. Teadurid märkisid ajakirjas Archives of General Psychiatry avaldatud uuringu kaaskirjas, et anoreksial on kõigist vaimse tervise häiretest üks kõrgemaid letaalsusnäitajaid, mistõttu selle uurimisse ja ennetamisesse tuleb suhtuda väga tõsiselt.

Ema spordilembus tõstab beebi ajumahtu

Igapäevast sörkjooksu tegevad rasedad hiired soodustavad oma lastel uute ajurakkude moodustumist, ent esialgu on veel vara öelda, kas sama seos kehtib ka inimeste puhul, vahendab Nature Max Delbrucki molekulaarmeditsiini keskuse teadurite uuringu tulemit. Kuigi sportlike hiireemade järeltulijatel näis emakas arenedes tekkivat kuni 20% vähem neuroneid, oli neil vaid viie nädala vanusena juba oluliselt enam neuroneid ja nende hipokamp sisaldas keskeltläbi 40% enam närvirakke. Seitsmendaks elunädalaks jõudsid spordivaenulike hiireemade lapsed hipokampi rakuarvu osas oma eakaaslastele järele, ent uurijate hinnangul peaks noores eas ilmneva neuronite kiirkasvu positiivne efekt olema arengu seisukohast kaugeleulatuv. Teadlased peavad võimalikuks, et näriliste kehaline aktiivsus ei mõjuta järglaste ajurakkude arvu mitte otseselt, vaid kaudselt - heas vormis hiireemal on enam jaksu oma pojaga aega veeta ning see stimuleerib tema närvirakkude kasvutaset olulisel määral.