Briti disainer lõi mugava maastikuratastooli

Enamiku senisest tööelust Vormel-1 autode osi loonud Suurbritannia disainer Mike Spindle tutvustas oma kaks aastat väldanud pingelise töö tulemust - peamiselt maastikul liikumiseks mõeldud ning moodsa välisilmega ratastooli, teatab BBC. Treknetic K2 loomisel loobus Spindle traditsioonilisest toruraamistiku ideest ning asendas selle süsinikkiust kandevkerega. Praegu saadaolevatest mudelitest oluliselt kergemal K2 on kolm ratast - kaks suuremat ees ning üks väiksem taga ning kuigi see on mõeldud peamiselt vabas looduses liikumiseks, on sellega mugav ringi sõita ka linnakeskkonnas. Rattaid saab kerge vaevaga "koomale tõmmata", mistõttu K2 mahub läbi ka kitsastes ukseavadest. Ratastool muudeti "veekindlaks" lisades sellele raamistiku külge kinnitatav vihmavari. Spindle'i kinnitusel saab kokku pakitud K2 liikumiskorda seada vaid loetud sekunditega. Kuigi Treknetic K2 tutvustav veebileht avati alles kuu aja eest ning seda ei ole kusagil reklaamitud, on seda disaineri sõnul külastanud suur hulk inimesi ning tellimusi on juba laekunud nii Lõuna-Aafrika Vabariigist kui ka Ameerika Ühendriikidest. Nädalas loodetakse valmistada ja müüki panna kümmekond maastikuratastooli.

India naine tõi ilmale ühemunanelikud

26-aastasel India tarkvaraprogrammeerijal Shruthi Vivekanandanil sündisid identsed ehk ühemunanelikud, kes tunnevad end vaatamata 10 nädalat õigest ajast varem ilmale tulekut hästi, vahendab LiveScience uudisteagentuuri Press Trust of India teadet. Tütarlapsed Aditi, Aakriti, Akshati ja Aapthi sündisid juba 25. aprillil, ent nende sünd tehti teatavaks alles nüüd. Identsed mitmikud sünnivad, kui viljastub vaid üks munarakk ning see jaguneb enam kui üheks looteks. Seetõttu on ühemunamitmikud geneetiliselt identsed. Kuigi beebid sündisid juba 29 nädalat ja 3 päeva pärast raseduse algust, tunnevad nad end nüüd hästi ja võtavad kaalus kenasti juurde. Identsed nelikud on ekspertide kinnitusel äärmiselt haruldased. Vivekanandani ilmale toodud nelikute sünni muudab aga veelgi imepärasemaks tõik, et kõik neli nabavääti kasutasid samu platsenta veresooni. Selliste raseduste korral on emal risk kaotada ühekorraga kõik lapsed.

Allergiavabad kassid võivad siiski allergiat tekitada

2004. aastal lubas Los Angeleses asuv firma Allerca, et loob geneetilise manipulatsiooni teel kodukasse, kelle organism ei tooda peamist inimestel kassiallergiat põhjustavat valku FEL D1. Nüüd teatas vahepeal San Diegosse kolinud ettevõte, et on loobunud geenimanipulatsiooni meetoditest ning loob ohtliku valguta kasse tavalise aretuse teel, teatab New Scientist. Allerca pressiesindaja lubas, et esimesed 400-500 hüpoallergilist kassipoega tulevad müüki juba 2007. aastal. Allerca teatel toodavad nende poolt aretatavad kassid FEL D1 asemel teist, inimesel allergiat mitte põhjustavat valku ning nende organismi FEL D1 tase on seega nullilähedane. Teadlased peavad sellist aretustööd üldiselt viljakaks, sest teada on, et mõned isendid toodavad vaid tuhandiku teiste kasside toodetavast FEL D1 kogusest. Eksperdid hoiatavad siiski, et väidetavalt allergiat mitte põhjustava kassi ostnud inimest võib tabada ebameeldiv üllatus, sest umbes 10% kassiallergiatest on tegelikult põhjustatud hoopis kassi albumiinist ehk valgust, mida eritub kassi uriini seda rohkem, mida vanemaks loom saab. Ka märgitakse, et eriti tundlikel inimestel võib allergianähte põhjustada ka praktiliselt olematu kogus valku FEL D1. Ameerika Ühendriikide kodanikele kavatseb Allerca hüpoallergilisi kasse müüa hinnaga 3950 USA dollarit ehk ligikaudu 50.000 eesti krooni ning välisriikide kodanikele jääb hinnaklass vahemikku 6300-12.700 USA dollarit ehk ca 80.000-157.000 eesti krooni. Ettevõtte kinnitusel on huvi müüki tulevate allergiat mitte põhjustavate kasside vastu väga suur.

Teadlased kaardistasid jogurtibakteri evolutsiooni

Prantsusmaa teadurid tegid kindlaks jogurti valmistamisel kasutatava bakterigrupi Lactobacillus bulgaricus geenijärjestuse ning avastasid muuhulgas põnevaid seiku selle mikroorganismi evolutsioonist, kirjutab New Scientist. Esialgselt elas antud bakter taimede lehtedel ning rohulibledel, ent leidis mingil ajahetkel enesele kääritatud piimatoodetes sobivama elukeskkonna. Jogurtit hakati valmistama juba vähemalt 3200 aastat e.m.a. ning bakteriliigi geenijärjestust kaardistanud teadlased avastasid, et see mikroorganism on ajapikku jogurtikeskkonnaga adapteerunud ning see protsess on käimas ka veel praegu. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistööd juhtinud Maarten van de Guchte Prantsusmaa riiklikust põllumajandusuuringute instituudist selgitas, et L. bulgaricus on aegade jooksul elimineerinud ja elimineerib ka praegu geene, mida ta enam ei vaja.

Sotsiaalministeerium trahvis ravimitootjat

Juuni alguses saatis sotsiaalministeerium välja leppetrahvi nõude ravimitootjale Sandoz Eesti filiaal, sest tootja ei taganud piirhinnast odavama ravimi turulolekut. Vastavalt ravimitootja taotlusele lisati alates 1. aprillist 2006 raskekujulise akne ravim Isotretinoin Sandoz 10 mg ja 20 mg haigekassa ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. Toimeainele arvutati ka piirhind. Sotsiaalministeeriumi spetsialisti Andre Vetka sõnul ei suutnud Sandoz Eesti kahjuks tagada ravimi turulolekut ja jätkuvalt jäi ainsaks selle toimeainega turustatavaks ravimiks originaalravim Roaccutane. Põhjusel, et piirhinnast odavam geneeriline ravim polnud turul kättesaadav, suurenesid aga 1. aprillist patsientide kulutused ravimi väljaostmisel. Kuna ravimitootja kohustus oli tagada ravimi kättesaadavus ja selle kohustuse mittetäitmise tõttu polnud patsientidel võimalik kasutada hinnalt soodsamat ravimit, esitas sotsiaalministeerium ravimitootjale leppetrahvinõude summas 50.000 krooni. Alates 1. juulist 2006 tühistatakse antud toimeainele piirhind ja haigekassa poolt jääb 75%-ga soodustatavaks vaid ravim Roaccutane 10 mg ja 20 mg.

Taimed prognoosivad vulkaanipurske toimumiskohta

California ülikooli teadurid avastasid Itaalias asuvast Etna ning Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuvast Nyiragongo vulkaanist tehtud satelliitfotosid analüüsides, et magma purskab kõige tõenäolisemalt maapinnast välja ning hakkab laavana alla voolama just sellelt tegevvulkaani küljelt, kus on kõige lopsakam taimkate, kirjutab New Scientist. Ajakirja Earth and Planetary Science Letters peagi ilmuvas numbris tutvustatud uurimistööst ilmnes, et sellistel aladel kasvavad põõsad ja puud kõige kõrgemaks ja rohelisemaks ning see on üsna selgelt märgatav juba kuni kaks aastat enne vulkaanipurset. Selle võimalikuks põhjuseks peetakse neis piirkondades tekkivat paremat veevaru ning asjaolu, et seal eraldub maapinnast enam taimede elutegevuseks vajalikku süsinikdioksiidi (CO2). Göttingeni ülikooli vulkanoloog Agust Gudmundsson arvas, et sest avastusest tõuseb suurt tulu, sest selliste kaudsete vihjete abil on võimalik pikalt ette prognoosida, kust tuleks inimesi laavavoolu eest evakueerida.

Kopsupõletiku ravimiseks piisab oluliselt lühemast antibiootikumikuurist

Hollandi uurijate kinnitusel võib tavalist kopsupõletikku südamerahuga ravida seni standardiks peetud 7-10 päeva asemel oluliselt lühemat aega, sest ajakirjas British Medical Journal tutvustatud uurimistööst selgus, et kolm päeva kestev antibiootikumikuur on sama efektiivne kui kaheksa päeva kestev ravikuur, vahendab BBC. 119 täiskasvanud kerge või keskmise raskusastmega kopsupõletikku põdeval ja antibiootikumi amoksitsilliin tarvitaval patsiendil tehtud analüüsid näitasid, et 10 päeva pärast haiglasse saabumist oli nii kolme- kui ka kaheksapäevase ravikuuri kliiniline edukusetase 93% ning 28. päevaks oli see kolmepäevase kuuriga ravituil 90% võrrelduna 88% kaheksa päeva antibiootikumi tarvitanud patsientidel. Mõlemal grupil olid sarnased ka kõik muud paranemisnäitajad, kaasa arvatud röntgenpilt ja haiglas viibitud päevade arv. Raskekujulist kopsupõletikku põdenud patsiente uuringusse siiski ei kaasatud. Kuna varasemates uurimistöödes on leitud, et mida vähem arstid antibiootikume välja kirjutavad, seda vähem tekib ka neile resistentseid haigustekitajaid, tuleks arstidel uurijate hinnangul leidu üsna tõsiselt suhtuda.

Robotseadeldis jäljendab kompimismeelt

Ameerika Ühendriikide teadurid tutvustasid ajakirjas Science seadeldist, mis võib muuta võimalikuks inimese kompimismeelt jäljendavate robotkäte ehitamise, vahendab BBC. Nebraska ülikooli ekspertide loodud kompesensor suudab "tunnetada" objektide piirjooni sama täpselt kui inimese sõrmeots (vasakul on pildil optiline jäädvustus pennisest mündist ning paremal kompesensori loodud jäädvustus). Uurijate hinnangul võib seadeldis tulevikus kasutusele tulla muuhulgas kirurgias, kus minimaalselt sissetungivate operatsioonide korral saavad lõikust sooritavad arstid "puutetunde". Kompesensorile annab enneolematult suure puutetäpsuse elektroodide üla- ja alaossa kinnitatud spetsiaalne üliõhuke kattematerjal, mis koosneb metalli ja pooljuhtidest nanoosakeste kihtidest. Iga puude surub teineteise peal asuvaid kihte kokku, see muudab voolutugevust kattekihis ning selle koostisosad eritavad valgust, mis registreeritakse kaameraga. Leiutise muudab eriti kasutajasõbralikuks tõik, et selle unikaalne kattekiht on piisavalt lihtne ja vastupidav, võimaldamaks korduvkasutamist. Nüüd üritab sama teadlasterühm luua materjali, mis registreeriks sama sujuvalt ka temperatuurimuutusi.

Uuring: kliimasoojenemine kiirendab evolutsiooni

Teadusajakirjas Science tutvustatud laialdasest uurimistööst ilmneb, et globaalne kliimasoojenemine muudab lisaks maailma liikide eluharjumustele ka nende geneetilist ülesehitust, kiirendades sel viisil evolutsiooni loomulikku tempot, vahendab National Geographic. Uurijate sõnul on see efekt kõige paremini jälgitav põhjalaiuskraadidel, kus kliima aina enam lõunapoolsete aladega sarnaseks muutub. Oregoni ülikooli evolutsioonigeneetik William Bradshaw rääkis, et viimase 40 aasta vältel on paljud maailma liigid nihutanud oma eluala põhja suunas ning nende populatsioonid rändavad, arenevad ja pesitsevad varem. Bradshaw ja ta kolleeg Christina Holzapfel leiavad, et see trend ei ole põhjustatud vaid soojematest suvedest, vaid peegeldab laiemaid kliimamuutusi. Ühe näitena tõid teadurid välja Euroopas elava mustpea-põõsaslinnu (Sylvia atricapilla), kes on alati pesitsenud Saksamaal ja lennanud talveperioodiks Prantsusmaale ning Portugali. Mõned linnud on aga nüüd hakanud migreeruma Lääne-Inglismaale, kus kliima on soojenenud sedavõrd, et on muutunud nende linnukeste jaoks sobivaks. Bradshaw ja Holzapfel toonitavad, et ida-lääne suunaline ränne on instinktiivne, mis näitab ilmekalt, mil moel kliimasoojenemine liikide geenibaasi muudab ja evolutsioonilisi muutusi kiirendab. Teadlaste sõnul kohanduvad kliimamuutustega kõige paremini väikesed ja lühikese elutsükliga liigid, ent näiteks jääkarudel (Ursus maritimus) on kiiresti muutuvate oludega väga keeruline toime tulla. Tavatult kiiresti muutuv kliima tekitab paraku paljude liikide jaoks tõsiseid probleeme, sest aastatuhandetega kogutud geneetiline "programm” satub vastuollu tegelike oludega. Halvimal juhul viib see liigi hävinemiseni, hoiatavad teadurid.

Haiglaapteegi eelnõu läbis riigikogus esmalugemise

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise seaduseaparandus, mis lubab haiglatel omada apteekide aktsiaid, kirjutab Postimees. Ravimiseaduse parandus lubaks taas haiglatele oma jaemüügiapteeke. Sellele seisavad teravalt vastu apteekide ühendused, aga ka ravimiamet on leidnud, et see on vastuvõetamatu. Ametlikuks põhjuseks on kartus, et haiglad suruvad patsientidele peale ravimeid, mida ise müüvad. Häältega 34:47 jäi eelnõu esialgu menetlusse, kuigi selle vastu avaldasid häälekat vastuseisu ka mitmed parlamendiliikmed.

Gasellid võitlevad veepuuduse vastu kokkukuivavate elunditega

Araabia poolsaare kõrbetes elavate pärsia gasellide (Gazella subgutturosa) uurimisel selgus, et need loomad kasutavad kuiva ja kuuma kliimaga toimetulekuks väga efektiivset taktikat – nad lasevad enese südamel ja maksal põuaperioodil kokku tõmbuda, teatab LiveScience. Ohio riikliku ülikooli ja Saudi Araabia looduskaitsjate ajakirjas Physiological and Biochemical Zoology tutvustatud ühisuuringus selgus, et gasellidel on kõigist teadaolevatest kabjalistest kõige väiksem veekaotuse tase. Süda ja maks vajavad töötamiseks suurtes kogustes hapnikku ning lastes neil veevaesel ajal „kokku kuivada”, vähendab gasell enese üldist hapnikuvajadust ning hingamise kaudu organismist eralduva veeauru hulk langeb. Põuaperioodil on gasellide organismis kõige suurem rasvasisaldus ajus, mis aitab uurijate arvates loomadel pikaaegse vee- ja toidupuuduse tingimustes paremini hakkama saada.

Haruldaste kurgede ja kotkaste pesad võetakse Eestis tugevama kaitse alla

Kõige enam ohustab kapriisseid linde Eestis metsaraie ja pesitsusajal häirimine. Keskkonnaministeerium võtab lähiajal tõhusama kaitse alla kõik väljaspool kaitsealasid paiknevad ohustatud must-toonekurgede (Ciconia nigra) ja suur-konnakotkaste (Aquila clanga) pesapaigad, kirjutab EPL. Vastava määruse eelnõu väljatöötamisel kaasa löönud Urmas Sellis kotkaklubist rääkis, et mõlema esimese kategooria kaitsealuse liigi elukohad võetakse püsielupaikadena kaitse alla looduskaitseseaduse alusel, tagamaks nendele soodsad elutingimused ning säilimine. Põhiliselt tahetakse nende haruldaseks muutunud lindude pesitsuskohtade ümbrusi kaitse alla võttes vältida metsaraiet. Samuti võivad linde pesitsemiseks sobilikes metsades häirida metsas uitajad. Seetõttu seabki uus kaitsekord lindude püsielupaikades pesitsusperioodil rahu tagamiseks sisse liikumispiirangud. Näiteks ei tohi inimesed enam pesapaikades marju ning seeni korjata märtsi keskpaigast septembri alguseni. Samuti ei tohi sel perioodil nendes kohtades jahti pidada, et linnud saaksid häirimatult poegi kasvatada. Kaitsealuseid elupaikasid läbivaid teid võib aga aasta ringi kasutada.

FDA kiitis heaks emakakaelavähi vastase vaktsiini

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis heaks ravimifirma Merck & Co valmistatava emakakaelavähivaktsiini Gardasil müügi ja kasutamise 9-26 aastastel patsientidel ning USA naistel avanes seega esmakordselt võimalus end selle ohtliku vähivormi eest kaitsta, kirjutab Discovery Channel. Gardasil toimib ennetades nakatumist nelja tüüpi seksuaalsel teel leviva inimese papilloomviirusega (HPV), mis on emakakaelavähi peamiseks põhjustajaks. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides sureb igal aastal emakakaelavähi tõttu 3700 naist ning kogu maailmas ulatub ohvrite arv sadade tuhandeteni. Gardasil saabub Ameerika Ühendriikides müüki juuni lõpus. FDA hinnangul on vaktsiin väga efektiivne ning ohutu, ent esialgu ei ole täpselt teada, kui pikalt selle pakutav kaitse kestab, mistõttu Merck nõustus seda asja spetsiaalselt uurima. Gardasili laia levikut võivad pidurdada kõrge hind ning konservatiivide tugev vastuseis koolilaste vaktsineerimisele, kuna peetakse võimalikuks, et see võib julgustada lapsi varakult suguelu alustama. Sarnase HPV-vaktsiini soovib turule tuua ka GlaxoSmithKline.

Holokaustis ellujäänutel on suurem vähirisk

Iisraeli Haifa ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et holokausti üleelanutel on oluliselt kõrgem risk haigestuda erinevatesse vähivormidesse ning nende tõttu surra, teatab New Scientist. Nani Vine Ravivi juhitav uurimisrühm tegi kindlaks, et pärast Teise Maailmasõja lõppu Euroopast Iisraeli saabunute vähirisk on võrrelduna enne 1939. aastat emigreerunutega kaks korda kõrgem ning vähki suremus on 13% kõrgem. Teatud vähivormid on holokaustis ellujäänute seas eriti levinud ja näiteks meestel esineb jämesoole vähki keskmisest koguni üheksa korda sagedamini. Teadustöös osalenud vähiekspert Micha Barchana märkis, et tugev stress võib selgitada kõrgemat kopsuvähi esinemist, sest holokausti üleeleanud hakkasid suurema tõenäosusega suitsetama, ent kogetud stressi ja hilisemas elus tekkiva vähi otsese seose kohta on seni väga vähe andmeid. Seetõttu peab ta seose peamiseks põhjuseks pikaajalist alatoitumust ning näljasurma äärel elamist, kuigi selle nähtuse bioloogiline mehhanism on esialgu ebaselge. Ta tõi esile, et kõige kõrgem on vähirisk neil, kes elasid holokausti üle lapseeas, mis näitab, et alatoitumus mõjutas nende arenevat organismi kõige rängemalt.

Süstik Discovery on stardiks valmis

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstiku Discovery kütusemahutile tehtud muudatused kiideti ekspertide poolt heaks ning seega on kõrvaldatud viimane võimalik takistus viimaks läbi arvult alles teist kosmoselendu pärast süstiku Columbia hävinemist 2003. aastal, teatab BBC. Kuigi ametlikult teatatakse uus Discovery stardipäev alles järgmisel nädalal, on NASA ametnikud salamahti mõista andnud, et start võidakse planeerida juba 1. juulile ehk esimesele sobivale päevale. Süstikule Columbia sai 2003. aastal saatuslikuks stardi käigus kütusepaagi küljest lahti rebenenud kattematerjali tükk, mis vigastas lennumasina tiiva kuumuskilpi. Seetõttu lagunes süstik missioonilt naastes atmosfääris ning kõik selle pardal olnud seitse astronauti hukkusid. Kuigi pärast seda tehti kütusepaakide ehituses olulisi muudatusi, rebenes suur tükk kattematerjali lahti ka 2005. aasta juulis toimunud Discovery stardi ajal, ent õnneks ei vigastanud see süstikut. Nüüd on kütusemahuti kallal taas aastajagu päevi vaeva nähtud ja ekspertide kinnitusel ei ole enam põhjust karta, et kattematerjali detailid võiksid kosmoselaevadele saatuslikuks saada. Süstiku Discovery esimene võimalik stardiperiood kestab 1.-19. juulini.

Eesti erakonnad on teaduse rahastamise osas erimeelt

Reformierakonna arvates tuleks hiljemalt 2011. aastaks tõsta Eestis kulutused uurimistegevusele ja innovatsioonile kolme protsendini SKTst, Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid ei pea seda aga reaalseks, kirjutab ETV24. Uurimis- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kulutatava summa suurendamine on osa reformierakonna neljapäeval avalikustatud haridus-ja teadspoliitilistest eesmärkidest. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et eelmisel aastal kulutas riik teadusele ja arendustegevusele 1,1% sisemajanduse SKTst. Järgmisel aastal planeerib riik teadusele ja arendustegevusele kulutada 1,2% SKPst ning 2010. aastaks praeguste plaanide kohaselt 1,8% SKPst. Isamaaliidu esimees ja endine haridusminister Tõnis Lukas ütles, et uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmine kolme protsendini ei ole lähitulevikus reaalne. Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja samuti endine haridusminister Peeter Kreitzberg ütles, et Reformierakonna plaan ei ole reaalne. Tema sõnul töötab reformierakond iseenda plaanile vastu, kui soovib pdevalt maksude alandamist.

Taasleiti jalarekordi omanikust tuhatjalgne

Teadlased taasavastasid maailma kõige suurema jalgade arvuga tuhatjalgse liigi Illacme plenipes tosin isendit 80 aastat pärast seda, kui teda esmakordselt ja seni ainsat korda nähti, kirjutab BBC. Antud tuhatjalgsetel on kuni 750 jalga ning see liik elab vaid 0,8 km2 alal Ameerika Ühendriikides Californias. 10.000 teadaolevast tuhatjalgsete liigist on just Illacme plenipes enim oma nime vääriline, sest ta jalgade arv on tuhandele kõige lähemal. Paul Marek Ida-Carolina ülikoolist kirjeldas teadusajakirjas Nature, kuidas ta kuulis 1926. aastal avastatud ja hiljem vaatamata põhjalikele otsingutele kadunuks jäänud tuhatjalgse liigist ning suundus koos oma venna ning 80 aasta vanuste kaartidega salapärast olendit otsima. Ekspeditsiooni käigus õnnestus neil leida 12 Illacme plenipes'e isendit. Emastel tuhatjalgsetel lugesid nad kokku 662-666 jalga ja isastel isenditel 318 ning 402 jalga. Uurijad usuvad, et tuhatjalgsed kasvavad kogu oma elu jooksul ning seega pidi 1926. aastal leitud 750 jalaga isend olema nüüd avastatutest eakam.

Uudne HIV-ravim osutus ravimikatses edukaks

Ameerika Ühendriikide ettevõtte Panacos Pharmaceuticals uurijad töötavad välja uudset HI-viiruse vastast ravimit, mis blokeerib uute rakkude nakatumist eluohtliku viirusega, teatab BBC. Väikesemahulises uuringus osutus eksperimentaalne ravim PA-457 uurijate kinnitusel efektiivseks. PA-457 antakse HIV-positiivsetele patsientidele kombineerituna teiste ravimitega ning sihtrühmaks on inimesed, kel praegu saadaolevad ravimid enam eriti efektiivsed ei ole. Ekspertide hinnangul valitseb PA-457 vastu suur nõudlus ja huvi, ent paraku jõuab see ka parimal juhul müüki alles 2009. aastal. Panacose pressiesindaja teatel esineb umbes 80% HIV-positiivsetest ravimiresistentsust kas ühe või mitme kasutatava ravimi suhtes. PA-457 on esilagsetes laborikatsetes ja uuringutes osutunud aga väga efektiivseks ja toimib ka selliste viirustüvede puhul, mis on teistele HIV-ravimitele resistentsed.

Ekspert: eutanaasia tuleb legaliseerida

Endine meditsiinieetika professor ja Suurbritannia Meditsiiniühingu eetikakomitee liige Len Doyal kutsus üles legaliseerima igat tüüpi eutanaasiat, kuna arstide kaasabil toimuvad halastussurmad leiavad aset juba praegu ning nende tarvis peaks looma täpse reeglistiku, kirjutab BBC. Doyali hinnangul peaks seadusandlust muutma selliselt, et arstidel on õigus loobuda patsiendi ravimisest ja edasisest elushoidmisest isegi juhul, kui patsient ei suuda ise vastavat soovi avaldada. Ta selgitas ajakirjas Clinical Ethics avaldatud artiklis, et kui näiteks püsivalt vegetatiivses seisundis patsiendilt võetakse küljest teda elus hoidvad aparaadid, on sisuliselt tegemist eutanaasiaga. Ta toonitas, et see tegu on moraalselt võrdeline eutanaasiaga isegi juhul, kui arstid ise ei soovi seda tunnistada ning otsivad oma teo kirjeldamiseks muid väljendeid. Eutanaasia vastased leiavad, et inimene peaks oma eluajal testamenti kirja panema, kas ta soovib enese lootusetus olukorras elus hoidmist või mitte.

Luikede partneritruudus osutus müüdiks

Melbourne'i ülikooli zooloogide uurimistööst selgus, et kuigi luiki on sageli peetud truuduse ja paarisuhete sümboliks, pistavad nad sageli pesalt putku, et tegeleda "abieluvälise seksiga", teatab ABC. DNA analüüsidest selgus, et sohilaps on iga kuues mustluige (Chenopis atratus) poeg ning nüüd uurivad teadlased, mil moel õnnestub emastel luikedel end kõikjal saatva isase paarilise eest varjatult võõraste peigmeestega kohtuda. Austraalia uurijad leiavad, et kuna võõra isasega paaritumine on riskantne tegevus, peab sel luikede jaoks olema olulisi evolutsioonilisi eeliseid. Tehniliste abiseadmetega luiki jälgides soovitakse nüüd muuhulgas kindlaks teha seegi, milliste väliste tundemärkide või käitumismallide järgi valivad emased luiged paarilisi, keda peetakse eluvõimeliste ja tugevate järeltulijate ilmaletoomise seisukohast parimaks valikuks.

Uuring: ACE inhibiitorid põhjustavad sünnidefekte

Kui varem arvasid meedikud ja ravimispetsialistid üldiselt, et raseduse varajases järgus tarvitatavad ACE inhibiitorite klassi kuuluvad kõrgvererõhuravimid on ohutud, siis ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud värskes uurimistöös selgus, et raseduse esimese kolmandiku jooksul mõnda sellist ravimit tarvitanud naistel sünnib keskmisest enam kui kaks korda suurema tõenäosusega raskete kaasasündinud südame- ning närvisüsteemi defektidega lapsi, teatab AP. Teist tüüpi vererõhku alandavatel ravimitel 29.507 aastail 1985-2000 sündinud beebi ema ravimikasutust uurides sama toimet ei leitud. Uurimistööd juhtinud Vanderbilti ülikooli teadur William Cooper märkis, et leiu valguses ei saa ACE inhibiitorite kasutamist raseduse varajases staadiumis pidada ohutuks ning sellest tuleks hoiduda.

Noores tähesüsteemis leidub rikkalikult süsinikku

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Goddardi kosmoselendude keskuse teaduri Aki Roberge'i uurimistöö näitas, et meie galaktika ühe enimuuritud tähe Beta Pictoris ümber hõljub seni arvatust oluliselt enam süsinikugaasi, teatab Discovery Channel. Kuigi Beta Pictoris on Päikesest kaks korda suurem ning üheksa korda kuumem, meenutab see asjatundjate hinnangul suuresti meie kodutähte selle nooruspõlves, sest kauge tähesüsteemi asteroidid ning komeedid põrkuvad teineteisega, moodustades tihedat aine- ja gaasipilve, millest võivad moodustuda, ja suure tõenäosusega praegu juba moodustuvadki, planeedid. Roberge sõnas ajakirjas Nature, et kui Päikeses on süsinikku ja hapniku umbes võrreldavas koguses, siis ligikaudu 8-20 miljoni aasta vanuse ja Maast 50 valgusaasta kaugusel asuva Beta Pictorise tolmupilves on süsinikku hapnikust üheksa korda enam. Teadlase arvates võis ka Päikesesüsteem nooruses läbida samasuguse süsinikurikka arengustaadiumi, mida ei ole senistes meie koduse tähesüsteemi tekke mudelites arvestatud. Samas pidas ta võimalikuks sedagi, et Beta Pictorise tähesüsteem tekib küll Päikesesüsteemiga samal moel, ent suurem süsinikukogus on selle eripäraks. Roberge'i sõnul meenutavad tekkivad planeedid sel juhul Saturni suurimat kuud, tiheda ja süsivesinikerikka atmosfääriga Titani. Roberge'i kolleeg Marc Kuchner arutles, et kui sellistel planeetidel peaks kunagi elu tekkima, võib see olla meie mõistes üsna veider. Nii näiteks võiksid sealsed eluvormid süüa hapnikurikkaid toiduaineid ning hingata süsinikku.

Füüsikud lõid laboris tulepalle

Max Plancki plasmafüüsika instituudi ja Humboldti ülikooli teadurid lõid veealuseid elektrilööke kasutades laboris keravälku meenutavaid helendavad plasmapilvi, mis püsisid koos peaaegu pool sekundit ja olid kuni 20-sentimeetrise läbimõõduga, kirjutab New Scientist. Teadlased loodavad, et eksperimendid kujutavad enesest sammukest lähemale mõistmaks keravälkude müstilisi omadusi ning sedagi, kas plasmat võiks tulevikus kasutada elektritootmiseks. Enamik uurijaid arvab, et keravälk kujutab enesest kuuma plasmapalli, mis tekib, kui välgulöök maapinda tabab, ent selle fenomeni täpsem olemus on seni müsteerium. Varem sel aastal suutsid Iisraeli teadurid luua plasmapilvi aurustades erinevaid ühendeid mikrolainete abil. Saksamaa teadlased võtsid aga katsete käigus tekkinud "tulepallid" ka videolindile ning ühe sellise elutsüklit saab aeglustatud kujul näha siin. Huvitava tähelepanekuna tõid uurijad esile, et plasmapilved näisid olevat pigem jahedad, sest nende kohale asetatud paberileht tõusis küll üles, kuid ei süttinud.

TÜ Ajaloo Instituudi juhiks saab Magnus Ilmjärv

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi uueks direktoriks saab ajaloolane Magnus Ilmjärv, kirjutab Eesti Ekspress. Ülikooli pressiesindaja Krista Männa kinnitas ETV24 teatel, et Ilmjärve kandidatuuri toetas instituudi nõukogu oma 31. mai istungil. Instituudi senise direktori Priit Raudkivi ametiaeg lõpeb 14. augustil. Ilmjärv on saanud tuntuks oma põhjaliku uurimistööga Eesti Vabariigi sõjaeelsest välispoliitikast ja toonase riigijuhi Konstantin Pätsi rollist iseseisvuse kaotamisel. Oma teoses "Hääletu alistumine" näitas Ilmjärv, kuidas ametliku neutraalsuse varjus ajas Eesti tegelikult saksameelset poliitikat ning leppis Nõukogude okupatsiooniga seetõttu, et Hitler seda soovis. Suurt osa mängisid ka Eesti poliitikutele tehtud otsesed ja kaudsed kingitused. Ilmjärv kirjeldab oma raamatus ka, kuidas Konstantin Päts muutus Moskvast sõltuvaks juba 1920. aastatel, saades konsultatsioonide eest venelastelt palka 4000 dollarit aastas.

Austraaliast võidi leida 3,43 miljardi aasta vanuseid elujälgi

Lääne-Austraaliast leitud kummalise kujuga kivimid võisid vormuda 3,43 miljardi aasta eest elanud mikroobide kaasabil, kinnitavad Austraalia teadurid ajakirjas Nature BBC teatel. Stromatoliitide nimelised moodustised sai praeguse kuju võtta vaid sel juhul, kui nende vormimisel osalesid bakterid, väidavad uurijad. Mõningate spetsialistide arvates võisid avastatud kivimid siiski tekkida ka vaid keemiliste protsesside käigus. Ent Austraalia Astrobioloogiakeskuse teadur Abigail Allwood selgitas, et avastatud kivimite moodustumine ilma eluslooduse abita eeldanuks paljude haruldaste bioloogiliste protsesside ebatõenäolist toimumist ühes kohas ja ühel ajal. Tema kinnitusel on see nii hüpoteetiline võimalus, et selle toetamine on naeruväärne. Allwood selgitas, et avastatud stromatoliitide tekkes ei löönud kindlasti kaasa vaid üksikud mikroorganismid, vaid nende moodustumise protsessis oli tegev terve ökosüsteemi mõõtu elustik. Ometi ei ole Lääne-Austraaliast Pilbarast päevavalgele tulnud kivimid vanimad väidetavalt eluslooduse poolt vormitud pinnavormid, sest Gröönimaalt on leitud ka kivimeid, mille tekkele aitasid mõnede spetsialistide arvates mikroorganismid kaasa juba ca 3,75 miljardi aasta eest. Austraalia leid võib aidata tulevastel elujälgede otsingutel Marsilt ning muudab senisest tõsiseltvõetavamaks teooria, mille kohaselt elu võis meie koduplaneedile saabuda teistelt taevakehadelt.

Sotsiaalminister Aab ei toeta tervisekontrolli kohustuslikuks muutmist

Sotsiaalminister Jaak Aab ei pea võimalikuks muuta ennetav tervisekontroll inimestele kohustuslikuks, nagu pakkus õiguskantsler Allar Jõks, teatab EPL. Aab teatas pressiesindaja vahendusel, et ka praegu on inimestel võimalus lasta perearstil teha ennetavat tervisekontrolli, kuid see on vabatahtlik ja seda ei saa kohustuslikuks muuta. Tema sõnul on riigi ülesanne luua võimalused ning motiveerida inimesi sagedamini oma tervist kontrollima ja tervise eest paremini hoolitsema, ent kogu elanikkonna tervise jälgimine ei ole reaalne ega vajalik. Minister märkis, et tänapäeval tehakse ennetavaid terviseuuringuid kindlates sihtrühmades, näiteks rinnavähiuuringuid kindlas vanuses naiste seas, samuti uuritakse lapsi ja potentsiaalseid südame-veresoonkonnahaigeid. Ta tuletas ka meelde, et seaduse kohaselt peab töötajatele vähemalt kord kolme aasta jooksul tegema ennetavat tervisekontrolli ka töö-andja, et avastada töökeskkonnas tekkida võivaid terviseprobleeme.

Saksamaalt leiti minisauruste säilmeid

Põhja-Saksamaalt leiti seni teadusele tundmatu väikest mõõtu dinosauruse säilmed, teatab BBC. Olend kuulub sauropoodide klassi ehk siis taimetoiduliste hiidsisalike hulka, kelle iseloomulikuks tunnusjooneks on suur kasv ja pikk kael. Ometi on ajakirjas Nature tutvustatud uue dinosauruse mõõtmed võrreldes oma lähisugulaste omadega suisa tillukesed (pildil on välja toodud uue sauropoodi kasv noores eas ja täiskasvanuna võrrelduna inimesega). Kuna esimese väikese sauropoodi luu leidis 1998. aastal iseõppinud paleontoloog Holger Luedtke, sai olend nimeks Europasaurus holgeri ehk siis tõlkes "Holgeri hiidsisalik Euroopast". Minisauropoodi kehapikkus ulatus 1,7-5,2 meetrini ning ühtekokku on praegsueks leitud 11 isendi säilmeid. Tüüpilised sauropoodid olid keskmise reisibussi mõõtu ja kaalusid 100 tonni ning enamgi. E. Holgeri säilmed pärinevad 150 miljoni aasta tagusest ajast, mil enamik Kesk-Euroopast oli vee all ning seega elasid saurused teadurite hinnangul mõnel saarel. Piiratud maismaa- ja toiduressursid võivad ka selgitada, miks see hiidasisalike liik nii väikesemõõduliseks arenes.

Täispuhutava kosmoselaeva start viibib

Erafirmale Bigelow Aerospace kuuluva täispuhutava kosmoselaeva prototüübi Genesis I start lükkus kolme nädala võrra edasi, teatab New Scientist. Genesis I pidi saadetama orbiidile Venemaa päritolu raketiga Dnepr 16. juunil, ent Bigelow Aerospace’i asutaja Robert Bigelow teatel vajasid venelased paar nädalat lisaaega. Järgmine sobiv stardivahemik kestab 4.-14. juulini. Genesis I peaks praeguste plaanide kohaselt tõusma 550 kilomeetri kõrgusele orbiidile ning võib Maa ümber tiirlema jääda kuni seitsmeks aastaks. Bigelow ise arvab siiski, et Genesis I põleb Maa atmosfääris ära juba umbes viie aasta pärast. Praeguse prototüübi järglased varustatakse juba mootoritega, mis meie planeedile lähenevat kosmoselaeva aeg-ajalt sest kaugemale juhivad. Genesis I mõõtmed on 3 korda 2,4 meetrit ning esialgu jälgivad selle sisse ja külge kinnitatud kaamerad Maad ning laeva sees hõljuvaid ettevõtte töötajate isiklikke esemeid. Tulevikus loodab Bigelow kosmosesse lennutada umbes kolm korda mahukamaid kosmoselaevu, kus saavad tema sõnul elada ka inimesed. Hotelliketti omava ärimehe hinnangul võidakse sellised täispuhutavad kosmoselaevad tulevikus võtta kasutusele orbiidil paiknevate hotellidena ning Kuule kerkivates elamurajoonides. Bigelow soovib lisaks kosmoseturismi arendamisele teha ka teadustööd ning lubab tulevaste katselendude käigus kosmosesse saata närilisi, kel lubatakse seal paarituda ning järglasi ilmale tuua. Kui Genesis I jõuab kenasti Maa orbiidile, võib selle järgmine versioon startida juba käesoleva aasta lõpus. Tõenäoliselt võetakse enne seda inimestelt vastu tellimusi, võimaldamaks neil orbiidile saata esemeid, mida nad ise vajalikuks peavad.

Indoneesia maavärinapiirkonnas algas laialdane vaktsineerimiskampaania

27. mail toimunud Indoneesia maavärina epitsentrisse jäänud piirkondades algas täna laialdane vaktsineerimiskampaania, mille raames tehakse leetreid ja teetanust ennetav vaktsiinisüst enam kui miljonile inimesele, vahendab New Scientist ÜRO terviseametnike teadet. Selle põhjuseks on asjaolu, et katastroofipiirkonnas valitsevad ideaalsed olud laste seas leetrite levimiseks ning peagi on ekspertide kinnitusel oodata ka teetanusjuhtumite hüppelist kasvu täiskasvanute seas. Leetriivaktsiini süst soovitakse teha 320.000 piirkonnas elavale lapsele ning teetanusevaktsiini tahetakse süstida koguni 1,2 miljonile piirkonnas elavale 15-60 aastasele inimesele. 6,3-magnituudises maavärinas hukkus peaaegu 5800, vigastada sai 36.00 ja kodutuks jäi enam kui 340.000 inimest.

Prozacit võivad tarvitada ka 8-aastased lapsed

Euroopa ravimiamet (EMA) otsustas, et depressiooniravimit Prozac ehk fluoksetiin võib välja kirjutada ka lastele alates kaheksandast eluaastast, teatab BBC. Euroopa ravimiregulaatori ekspertide hinnangul kaalub Prozaci positiivne mõju psühholoogilisest nõustamisest abi mitte saanud ja keskmist või rasket depressiooni põdevatel lastel üle selle ravimi võimalikud ohtlikud kõrvalmõjud. Laste ravimikasutus kiideti heaks piiranguga, mille kohaselt peab sellega koos jätkama ka nõustamisravi. Esialgselt ravimifirma Eli Lilly välja töötatud Prozac on tänapäeval laialdaselt saadaval ka geneerilise ravimina ning kuulub selektiivse serotoniini tagasihaarde pärssijate ehk SSRI-ravimite gruppi. Teaduslikes uurimistöödes on leitud, et SSRIde tarvitamine võib süvendada suitsidiaalseid mõtteid ja käitumist.

Namiibia teatas lastehalvatuse puhangust

Namiibia valitsuse teatel on riigis puhkenud esimene poliomüeliidi ehk lastehalvatuse puhang pärast enam kui 10 aastat kestnud sest haigusest vaba perioodi, teatab BBC. Riigi tervishoiuministeeriumi ametnik Kalumbi Shangula möönis, et tegemist on tõsise tagasilöögiga seni edukalt kulgenud riigi lastehalvatusvabaks muutmise teel. Alates mai keskpaigast on Namiibias kohalike tervishoiuandmete kohaselt poliomüeliidi tõttu surnud seitse ja jäänud halvatuks 27 inimest. Neist enamik on 20-aastased ja vanemad, kes jäid kõrvale riigis viimase 16 aasta jooksul läbi viidud poliomüeliidi vastase vaktsineerimise kampaaniatest. Esialgu ei ole suudetud kindlaks teha, kust riigis leviv lastehalvatust põhjustav viirus pärineb.

Harvardi ülikoolis hakatakse kloonitud embrüotest tüvirakke eraldama

Harvardi ülikooli teadlased teatasid, et alustavad sihipärast uurimis- ja teadustööd kloonimaks inimese embrüoid eesmärgiga kasutada neist eraldatavaid tüvirakke mitmete raskete tõvede ravimeetodite loomiseks, kirjutab Reuters. Kuna Ameerika Ühendriikides on sel eesmärgil riiklike teadusrahade kasutamine keelatud, rahastatakse embrüode kloonimist vaid eraannetustest pärinevate rahasummadega. Uurimistöös osalev dr George Daley Bostoni lastehaiglast selgitas, et pikemas perspektiivis loodetakse luua meetodeid eraldamaks patsientidelt embrüolisi tüvirakke, korrigeerimaks geneetilised defektid ning viimaks parandatud rakud tagasi patsiendi organismi, mis peaks teoreetiliselt võimaldama ravida selliseid raskeid haigusi nagu Alzheimeri tõbi, Lou Gehrigi tõbi ja diabeet. Inimembrüo kloonimine ja sellest tüvirakkude eraldamine on paljude ekspertide hinnangul eetiliselt ja moraalselt lubamatu, kuna selle protseduuri käigus hävitatakse elu. Harvardi teadlased toonitavad siiski, et seda võtmeolulisesega teadus- ja meditsiiniprojekti ette valmistades on kõiki eetilisi küsimusi põhjalikult kaalutud ning teadlastele nähakse nende töös ette üsna karmid piirangud.

Tartus otsitakse viise andekate laste avastamiseks

Neljapäeval, 8. juunil korraldab Tartu Ülikooli Teaduskool järjekordse kollokviumi sarjast „Missugust andekate arendamise strateegiat vajab Eesti?“. Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis kell 12 algava kollokviumi teemaks on kool kui sümbiootiline arenguruum. Kõne all on õppekava küsimused, Hillar Saul räägib andekate avastamise ja arendamise metoodikast ning TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp jagab oma kogemusi hiljutiselt Euroopa andekushariduse foorumilt. Koolisüsteemis arvatakse ekspertide hinnangul Eestis "kaotsi minevat" umbes pooled andekatest lastest.

Uuring: Hiina ravimtaimest on diabeetikutele abi

Ameerika Ühendriikide teadurite ajakirjas Cell Metabolism tutvustatud uuringust selgus, et Hiina rahvameditsiinis juba sajandeid II tüübi ehk insuliinisõltumatu suhkrutõve ravimisel kasutatav jasmiingardeenia (Gardenia jasminoides Ellis) vilja tõmmis on tõepoolest efektiivne, teatab BBC. Täpsema uurimistöö käigus selgus, et taimes leiduv genipiini nimeline ühend blokeerib insuliititootmist takistava ensüümi UCP2 toimet. Uurijate kinnitusel võib leid viia uut tüüpi ravimite loomiseni, mis muudavad II tüübi suhkrutõve sümptomite allasurumise senisest palju efektiivsemaks ja lihtsamaks. Samas on uurimistöö teadlaste kinnitusel alles algfaasis, mistõttu peaksid insuliinisõltumatut diabeeti põdevad inimesed nii praegu kui ka lähitulevikus ikka esmalt sobivale dieedile ning sportlikule eluviisile lootma.

Välja kuulutati Eesti Looduse fotovõistlus 2006

Ajakiri Eesti Loodus ja MTÜ Loodusajakiri kuulutavad välja fotovõistluse. Osaleda saab digitaalkujul looma-, taime- või seenepiltidega. Eraldi hinnatakse töid noorte- (kuni 16-a) ja üldarvestuses. Fotode esitamise viimane tähtaeg on 25. oktoober 2006. Võistlusfotod palutakse saata CD-l aadressil pk. 110, 50002 Tartu, Eesti Loodus, fotovõistlus.Võistluse tulemused kuulutatakse välja novembri lõpus. Loomafotode peaauhind on 10.000 krooni eest Canoni fototarbeid firmalt Overall. Osalemise täpsematest tingimustest saab lugeda Eesti Looduse kodulehelt. Antud sõnumit illustreerib Eesti Looduse 2005. aasta fotovõitluse esikohatöö Sven Začekilt.

Huntingtoni tõve vastu võidakse leida geenirohtu

Seni ravimatut ja alati surmaga lõppevat Huntingtoni tõbe õnnestub tõenäoliselt alla suruda uudse meetodiga, mis lõpetab organismis seda haigust põhjustava valgu tootmise, kirjutab New Scientist. Huntingtoni tõbi on haruldane pärilik haigus, mille peamisteks sümptomiteks on iseloomulikud ebanormaalsed kehatõmblused ning vaimse võimekuse langus. Tõbe põhjustab DNA-järjestuse korduvkattumine, mis viib huntingtiini nimelise valgu defektse variandi tootmiseni. Iowa ülikooli uurija Beverly Davidson tutvustas sel nädalal Baltimore'is toimuval Ameerika Geeniravi Ühingu kokkusaamisel enese juhitava töörühma edusamme katsetes ravida Huntingtoni tõbe RNAi-teraapia abil. RNAi puhul kasutatakse RNA lühikesi lõike vallandamaks organismi loomulikku geenivaigistamise protsessi ning lõpetamaks sel moel probleeme tekitava valgu või valkude tootmist. Davidson möönis, et uurimistöödes on veel palju keerulisi väljakutseid, ent prognoosis siiski, et paari aasta möödudes võidakse seda raviviisi ka juba inimestel katsetada. Peamiseks probleemiks on praegu, et modifitseeritud viirustega organismi toimetatavad RNA-jupid lülitavad välja nii kõnealust haigust põdeva inimese organismis leiduva defektse kui ka normaalse huntingtiini koopia. Seega tuleb esmajärjekorras leida viis vaigistamaks vaid vigast geeni. Geeniravi asjatundjad ennustavad, et tulevikus saavad RNAi-teraapiast abi ka teiste raskete närvisüsteemi haiguste, näiteks Alzheimeri tõve käes kannatavad patsiendid.

RNAi-teraapia andis levinud silmatõve ravimisel hea tulemuse

Esimeses uudset RNAi-teraapiat kasutavas kliinilises ravimikatses suudeti parandada kõige levinuma eakatel inimestel pimedaks jäämist põhjustava haiguse vanusega seotud makulaarse degeneratsiooni (AMD) sümptomeid, teatab Nature. Katses kasutatud eksperimentaalne ravim Bevasiranib on loodud ettevõtte Acuity Pharmaceuticals ekspertide poolt ning see alandas esialgsete tulemuste kohaselt 129 eakal vabatahtlikul nägemiskadu vähendavat uute veresoonte teket silma võrkkestas ja parandas mõnevõrra nende nägemisvõimet. Kõige madalama doosi korral kestis mõju mõned kuud, ent kõrgeima doosi puhul kestab efekt siiani. Mingisuguseid olulisi kõrvalmõjusid ravimikatsete käigus ei ilmnenud. Bevasiranib toimib lülitades RNA lühikeste lõikude (siRNA) kaasabil välja geeni, mis toodab VEGF nimelist ning AMD patsientidel võrkkestas veresoonte kasvu soodustavat valku. RNAi-ravi käigus ei mõjutanud siRNA DNAd, mis leevendab kartusi, et selline ravi võib muuta inimese geneetilist ülesehitust. Praegu ei ole AMD vastu saadaval ühtegi efektiivset ravimit ning silmahaiguste eksperdid loodavad, et antud ravimikatsetus kujuneb selle maailmas hinnanguliselt 10 miljonit inimest vaevava tõve ravimisel läbimurdeliseks.

Uurija: vareste taibukus on võrreldav inimmõistusega

Kanada linnuuurija Candace Savage väidab oma uues raamatus Crows: Encounters with the Wise Guys of the Avian World, et varesed oskavad valmistada tööriistu, teevad teineteisele osavaid sulitempe ja kujundavad välja kohalikku murrakut ning meenutavad seega suisa üllataval kombel inimesi, vahendab National Geographic. Suurt hulka varestest tehtud uurimistöid raamatus kokku võttev Savage leiab, et neil lindudel on väga arenenud tööriistakasutus ja sotsiaalse käitumise tase ning kuigi inimesed ja varesed asuvad evolutsiooniliste harude erinevates osades, toimivad vareste puhul praegu samad evolutsioonilised protsessid, mis põhjustasid inimestel neile omase intelligentsuse tekke. Mitmetes teaduslikes uuringutes on leitud, et varesed on tööriistade loomisel ja keerukate ülesannete lahendamisel sageli oluliselt osavamad kui inimahvid ning nende taibukus on võrreldav vaid inimese enesega. Savage toonitas, et varese tillukeses linnuajus toimub seega oluliselt enam, kui inimesed veel alles hiljuti arvatagi oleks osanud.

Uus kliimasatelliit vaimustab teadlasi

Hiljuti Maa orbiidile lähetatud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) kliimasatelliit CloudSat on lähetanud teele alles esimesed testpildid, ent needki on kliimauurijaid vaimustuma ja ülivõrretes rääkima sundinud, kirjutab LiveScience. CloudSati esimesel testfotol (pildil) on näha Põhjamere kohal liikuvad tormipilved ning järgmised pildid kujutavad Aafrika lähistel jõudu koguvat äikesetormi ning Antarktika lähistel möllava polaartormi lumepilvi. Kliimauurijate rõõmu põhjuseks on tõik, et kui varem võimaldasid satelliitfotod näha pilvi vaid kahemõõtmeliselt kosmosest vaadatuna, siis CloudSat lähetab Maale pildid pilvedest ja nende koostisest alates maapinnast kuni 30 kilomeetri kõrgusele kolmemõõtmelisena. Kliimasatelliidi katsetamine lõppeb umbes kuu või maksimaalselt kahega ning siis asub CloudSat tegema igapäevast vaatlustööd. Tehiskaaslane teeb Maale ringi peale 90 minutiga ning muudab iga kord varem programmeeritud moel liikumistrajektoori.

Iidne neandertallase DNA paljastas suuri liigisiseseid geneetilisi erilaadsusi

Ajakirjas Current Biology tutvustatud uurimistöö raames õnnestus teadlastel eraldada 100.000 aasta eest elanud neandertallase hambast mitokondrilist DNAd, mille kõrvutamisest hilisemal ajal elanud sama inimliigi esindaja geneetiliste andmetega ilmnes, et varajased neandertallased olid geneetiliselt arvatust oluliselt erilaadsemad, kirjutab BBC. Prantsusmaa ja Belgia teadurite uuringust selgus, et inimese kauge sugulasliigi geneetiline eripära oli tänapäevase inimese 35.000 aasta eest Euroopasse saabudes populatsiooni kiire vähenemise tõttu juba oluliselt langenud. Neandertallased elasid Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas umbes 230.000-28.000 aasta eest. Tegemist oli hea küttimisoskuse ja jääaja perioodil elamiseks hästi kohandunud liigiga, kes suri ometi pärast Homo sapiens'i Euroopasse jõudmist kiiresti välja. Selle täpsed põhjused ei ole teada.

Tahkurannast leiti Põhjasõja-aegne matmiskoht

Tahkurannas maja ehitusega algust teinud koduloolane Mart Liira sattus vundamendiauku kaevates vanale matmispaigale, mis pärineb arvatavalt Põhjasõja eelsest suure ikalduse ja nälja ajast, kirjutab Pärnu Postimees. Sellele ajale viitab rahvapärimus, mille järgi tulid mulgid viljaikalduse ajal mereranda kala püüdma. Kui inimesed seal surid, siis polnud kedagi neid kuhugi viimas, nii tehtigi kohapeal hädamatmine. Liira märkis, et väljatulnud kolbad kuuluvad noortele inimestele, kel ilusad terved hambad suus. Põhjasõja ajale viitab ka paigast leitud ehe – preesitükk. Asja uurimas käinud arheoloog Irita Kallis nentis, et leid võib Põhjasõja-lähedasest ajast pärineda küll. Taudile või millelegi sarnasele viitab see, et inimesed on läbisegi ühte auku maetud ning seegi, et surnute seas on olnud mõlemast soost inimesi. Näiteks üks teismeline tütarlaps või noor naine.

Euroopa teadurid arendavad soolestikus roomavat ussrobotit

Itaalia, Saksamaa, Kreeka ja Suurbritannia teaduritest koosnev töörühm lõi tillukese roboti (pildil), mille tulevased täiustatud mudelid hakkavad ringi roomama inimese soolestikus, imiteerides selleks merepõhjas elavate Polychaeta perekonda kuuluvate väikeste ussikeste liikumismeetodit, kirjutab New Scientist. Polychaeta ussikesed kasutavad liivas, mudas ja vees edasiliikumiseks oma kehatüvest eemale ulatuvaid tillukesi "mõlalabasid". Uurimisrühma kuuluv Itaalia robootikaspetsialist Arianna Menciassi selgitas, et looduse poole pöörduti abi saamiseks, kuna praegu kasutusel olevad robotite liikumisviisid ei ole inimese soolestiku spetsiifilises keskkonnas tõhusad ning ussikeste "liikumismehhanismid" on kohandunud just sarnaste ebakorrapäraste ning libedate pindade tarbeks. Projekti raames on loodud kaks prototüüpi ning neist uusima edasikulgemist saab näha ka kahel videolõigul - esimeses videoklipis "kihutab" robotussike mööda liiva ning teises videolõigus vingerdab see siledal pinnal. Nüüd kavatsevad teadurid valmis ehitada videokaamera ja suunatava valgusallikaga varustatud mudeli, mis oleks võimeline inimese soolestiku pimedast keskkonnast arstidele reaalajas pilti edastama.

Suitsetamisest loobumist pole mõtet ette planeerida

Suurbritannia teaduri Robert Westi 1900 suitsetajat ja endist suitsetajat hõlmanud uurimistöös selgus, et suitsetamist ei ole mõtet pikalt ette planeerida, sest sageli täiesti ootamatult tekkiv mõte halvast harjumusest loobuda päädib edukalt kaks kuni kolm korda suurema tõenäosusega, kirjutab LiveScience. West märkis, et suitetamisest loobuda soovijal tasub mõnda aega motivatsiooni koguda ("See on liiga kallis", "Ma ei taha laste juuresolekul suitsetada", "Ma kardan vähki") ja haarata kinni sellest, kui ühel päeval järsku tekib valmisolek suitsupakk igaveseks nurka visata. Uurimistööst selgus, et suitsetamist aitavad maha jätta ka nikotiiniplaastrid ning muud abivahendid ja spetsialistide nõustamine, samuti sunnitud kirurgiline operatsioon. Arenenud riikides suitsetab endiselt ligikaudu neljandik inimestest, kuigi on laialt teada, et suitsetamine põhjustab mitmeid ränki haigusi ning lühendab eluiga keskmiselt 10 aasta võrra.

Toonekurg Toonil on järelkasvu

Must-toonekurg Tooni on partneriga vaheldumisi mune haudunud umbes viis nädalat ja täna oli kaugelt kiikriga piiludes pesas näha ka vähemalt kolme udusulis poja pead, vahendab PM Online Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liikme Urmas Sellise teadet. Pojad võivad olla umbes nädalased. Tooni kolis pärast oma vana pesa kevadist korrastamist hoopis uude pessa, mis asub vanast pesast 8 kilomeetri kaugusel. Halvemini on läinud aga must-toonekurg Jaagul - tõenäoliselt pesa kaitsmise käigus veeresid kolm muna pesast välja ja kukkusid katki. Nüüd külastab Jaak oma pesa harvem, kuid jääb tõenäoliselt oma territooriumile kuni sügisrände alguseni.

Kolme käega poisist sai kahe käega poiss

Kahekuune kahe vasaku käega sündinud poiss läbis edukalt operatsiooni, mille käigus talt eemaldati liigne käsi, vahendab BBC Shanghai lastemeditsiini keskuse arstide teadet. Kumbki beebi kahest vasakust käest polnud täielikult välja arenenud, ent kirurgid otsustasid eemaldada rinnale lähemal asuva jäseme, kuna uuringute käigus selgus, et see on nõrgem. Shanghai lastemeditsiini keskuse ortopeediaosakonna peaarst dr Chen Bochang teatas, et täna toimunud operatsioon oli väga edukas. Ta lisas, et poisi tervis on üsna hea, ent muidugi peab ta veel mõneks ajaks arstide järelevalve alla jääma.

Jõks tõstatab kohustusliku tervisekontrolli idee

Õiguskantsler Allar Jõks korraldab homme ümarlaua, mille eesmärgiks on tõstatada idee, et ennetav kohustuslik tervisekontroll võiks olla Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja Eesti rahva kestmise üks oluline tagatis, vahendab PM Online õiguskantsleri büroo teadet. Põhiseaduse paragrahv 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Selle sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik kohustatud Jõksi hinnangul isikute huvides aktiivselt tegutsema. Õiguskantsleri hinnangul on võimalik läbi regulaarsete metoodiliste monitooringute pikemas perspektiivis saavutada raviraha kokkuhoid kaugelearenenud haiguste ravi arvelt. Nii mõnedki Euroopa riigid on ennetava tervishoiu ühe olulise meetmena kehtestanud korrapärase profülaktilise ning ravikindlustussüsteemi poolt rahastatava läbivaatuse, toonitas õiguskantsler.

Orkaanivaidlus kogub hoogu

Koos orkaanihooaja algusega Ameerika Ühendriikides kogub aina suuremat hoogu ka teadlaste vahel igal aastal just antud ajal päevakorda tõusev vaidlus orkaanide väidetava sagenemise ja tugevnemise ning globaalse kliimasoojenemise seotuse üle. Nüüd tõi Colorado riikliku ülikooli meteoroloog Philip Klotzbach juba niigi tulistesse vaidlustesse uue pöörde, väites, et orkaanide arvu pidev suurenemine viimastel aastatel on tegelikult vaid näiline trend, teatab New Scientist. Klotzbach analüüsis ajakirjas Geophysical Research Letters tutvustatud uurimistöö raames viimase 20 aasta orkaanide sagedust ning intensiivsust ja väidab nüüd, et möödunud 35 aasta andmeid kõrvutades tõmmatud võrdusmärk orkaanide arvu tõusu ning globaalse kliimasoojenemise vahel on väär, kuna enne 1984. aastat tehtud satelliitvaatlused ei olnud piisavalt täpsed. Seetõttu leiab ta, et enamik andmeid väidetavast orkaanide sageduse ja purustusjõu tõusust on tegelikult seletatavad paranenud vaatlustehnoloogiaga. Klotzbachi arvamus on aga juba pälvinud teravat kriitikat. Näiteks Judith Curry Georgia tehnoloogiainstituudist süüdistab kolleegi vaatlusandmete valikulises esitamises ning kinnitab, et väide nende kvaliteedi tõusust viimase 20 aasta vältel ei vasta tõele. Ta toonitas ka, et 20 aastat on liiga lühike periood mõistmaks orkaanitrendide muutumise kohta midagi põhjapanevat.

Tüsedad lapsed murravad enam luid

Ajakirjas Pediatrics tutvustatud uurimistööst ilmneb, et tüsedatel ja ülekaalulistel lastel on suurem luumurdude oht ning nad kaebavad oma saledatest eakaaslastest sagedamini lihas- ja luuvalu ning teiste ortopeediliste vaevuste üle, vahendab BBC. Ameerika Ühendriikide riikliku terviseinstituudi (NIH) uurijad analüüsisid 227 ülekaalulise ja 128 normaalkaaluga lapse tervisekaarte ja leidsid, et ülekaalulistel lastel on saledamate eakaaslastega võrreldes 4,5 korda suurem luumurru risk. Oluliselt enam esines sellistel lastel ka erinevaid lihas- ja luuvalusid. Näiteks põlvevalu kurtsid 2,3% normaalkaaluga lastest ja 6,6% ülekaalulistest lastest. Eksperdid toonitavad siiski samas, et seost ei tohiks tõlgendada sel moel, et ülekaalulised lapsed ei tohi tegeleda spordiga, kuna see on neile potentsiaalselt ohtlikum. Meedikute ja teadlaste kinnitusel kaalub regulaarsest füüsilisest aktiivsusest tõusev tulu ka kõrge kehakaaluga laste puhul kindlasti üle võimaliku vigastusriski.

Eli Lilly kunstikonkurss kutsub osalema

Onkoloogiliste ravimite tootja Eli Lilly, Eesti Vähiliit ja rahvusvaheline vähihaigete organisatsioon National Coalition for Cancer Survivorship (NCCS) kuulutasid välja kunstikonkursi “Onkoloogia lõuendil 2006”. Konkursi teemaks on “Teekond”. Teemavalik on inspireeritud vähipatsientide haigusekirjeldustest, mis räägivad haiguse põdemisest ja tervenemisest kui teekonnast. Konkursile on kutsutud osalema kõik inimesed, kellel on diagnoositud vähk, samuti vähihaigete perekonnaliikmed, sõbrad, hooldajad, arstid, medõed, kunstnikud ja kunstitudengid. Võistlustöid oodatakse Eli Lilly Eesti filiaali aadressil (Roosikrantsi 10a, 10119, Tallinn) hiljemalt 17. juulil. Võitjad kuulutatakse välja sügisel ja neile antakse üle rahaline auhind, mis on mõeldud annetamiseks auhinna võitja poolt valitud vähiga seotud heategevusorganisatsioonile. Kolmele Eesti parimale on eraldi auhinnad.