Teadlased lähenevad vähkkasvaja saladuste lahendamisele

Colorado ülikooli teadurid tegid kindlaks paljude vähivormide arengus võtmerolli mängiva ensüümi telomeraas olulisima piirkonna struktuuri, teatab BBC. Teadlased loodavad, et ajakirjas Nature Structural & Molecular Biology tutvustatud leid aitab mõista, mil moel muudab see ensüüm vähirakud "surematuteks" ning avastus võimaldab luua senisest efektiivsemaid uue põlvkonna ravimeid. Vähiekspertide hinnangul on telomeraasi liiga suure aktiivsusega organismis seotud kuni 90% inimestel esinevatest vähivormidest. Seni ei ole telomeraasi liigaktiivsuse vastu efektiivselt suudetud võidelda, sest ensüümi struktuurist puudus piisavalt detailne arusaam.

Kosmosejaam toimetati Maast kaugemale

Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) viidi space.com'i teatel kõrgemale orbiidile, kui jaama Zvezda mooduli külge kinnitunud kaubalaev Progress 21 lülitas 6,5 minutiks sisse oma mootorid, mille tulemusena toimetati ISS meie koduplaneedist umbes 2,8 kilomeetri võrra kaugemale. Kosmoseametnike teatel viidid orbiidi kergitamine läbi valmistamaks kosmilist uurimisjaama ette juunis saabuva kaubalaeva Progress 22 vastuvõtuks. Progress 22 stardib praeguste plaanide kohaselt 24. juunil ja põkkub ISSiga kaks päeva hiljem. Möödunud nädalal üritasid missioonijuhid tõsta kosmosejaama orbiiti viimati 2000. aastal kasutatud Zvezda mooduli külge kinnitatud kahe mootori abil, ent need ei andnud enam elumärki ja ISSi orbiit jäi kergitamata.

EFSA: aspartaam ei põhjusta inimestel vähki

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kinnitas, et vastupidiselt möödunud aastal meedias laia kajastust pälvinud uudisele ei ole tuvastatud tõendeid, mis seostaksid tehisliku magusaine aspartaami kasutamise vähkkasvaja tekkega, vahendab BBC. Toiduohustusamet asus aspartaami ohtlikkust uurima pärast seda, kui grupp Itaalia teadureid teatas 2005. aastal ajakirjas European Journal of Clinical Oncology, et erinevaid koguseid aspartaami tarvitanud rottidel tekkis seeläbi mitut liiki kasvajaid. EFSA töörühm selgitas, et Euroopa Ramazzini onkoloogia ja keskkonnateaduste fondi teadlaste uuringujäreldused olid vildakad ja ei näita, et rottidel oleks kasvajaid tekitanud just magusaine, mistõttu aspartaami toiduainetes tarvitamise kehtivaid piiranguid ei ole põhjust karmistada. Toiduohutusameti uurimistööd juhtinud Iona Pratt selgitas, et kasvajate hulk ning nende ulatus ei olnud seotud näriliste poolt söödud aspartaami kogusega, mida oleks aga põhjusliku seose korral loogiline eeldada. Tegelikuks vähipõhjustajaks oli ilmselt paljudel rottidel esinenud hingamisteede haigused, usuvad uurijad. Neerukasvajate põhjustajaks rottidel võis aspartaam küll olla, ent teadurite hinnangul oli tegemist näriliste organismi spetsiiifilise ning inimesel mitte esineva reageeringuga sellele magusainele. Nad tõid esile sellegi, et mõned itaallaste poolt raporteeritud vähijuhtumid ei leidnud sõltumatutes analüüsides kinnitust ning aspartaamil ei leitud olevat vähimatki genotoksilisust ehk võimet DNAd kahjustada.

Uuring: autiste on seni arvatust oluliselt enam

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli ja ennetuskeskuse (CDC) teadurite kogu riiki hõlmanud uuring näitas, et autistlikke lapsi on riigis oluliselt enam kui seni arvati ja see psüühiline häire võib esineda koguni igal 175. lapsel, teatab Reuters. CDC värske hinnangu kohaselt võis Ameerika Ühendriikides aastail 2003-2004 seega elada vähemalt 300.000 4-17 aastast autistlikku last, kel esineb selle häirega kaasnevaid õppimis- ja käitumisprobleeme ning raskusi teiste inimestega suhtlemisel. Keskuse kaasasündinud vaimse tervise häirete eksperdi Jose Cordero sõnul näitab uurimistöö, et autism on väga laialt levinud probleem, mis puudutab suurt hulka perekondi. CDC analüüsist ilmnes muuhulgas, et poistel diagnoositakse autismi tüdrukutest peaaegu neli korda sagedamini, ent eksperdid ei tea kindlalt väita, miks see nii on. Kuigi autismi saab diagnoosida juba vähemalt 18 kuu vanuses, leitakse see psüühiline häire sageli alles siis, kui laps läheb kooli, märgivad asjatundjad.

Hiina meedia: Peking pesti kunstvihmaga puhtaks

Hiina eksperdid lõid tugeva tehisliku vihmasaju, mis pesi Pekingi tänavatelt maha sinna hiljutiste liivatormide käigus tekkinud liivakihi, vahendab Reuters Hiina uudisteagentuuri Xinhua teadet. Pilveoperatsiooni viisid Hiina meedia teatel läbi Pekingi ilmastiku modifitseerimise ameti spetsialistid. Xinhua teatel süüdati sel eesmärgil 163 hõbejodiidi sisaldavat kapslit ning erinevates piirkondades lennutati taevasse seitse raketti, mille tulemuseks oli selle kevade kõige tugevam vihmasadu Pekingis. Kuigi paljude maailma teadlaste hinnangul on katsed vihma tehislikult esile kutsuda viljatud ja võivad põhjustada laialdase loodusreostuse, üritatakse Hiinas pidevalt pilvedesse teatud ühendeid saates põua vastu võidelda.

Antiainerakett lendaks Maalt Marsile 90 päevaga

New Mexico ettevõte Positronics Research teatas, et viis edukalt lõpule esialgsed uurimistööd võimaluse kohta luua antiainet kasutav kosmoselaev, mis lendaks Maalt Marsile 90 päevaga või veelgi kiiremini, teatab National Geographic. Antiaine, mille olemasolu ennustati esmakorselt 1928. aastal, on sisuliselt tavalise aine peegelpilt. Kui aineosake puutub kokku antiaineosakesega, siis nad mõlemad annihileeruvad ning lõhustuvad gammakiirguse ereda sähvatuse saatel olematuks. Füüsikaõpikust kõigile tuntud elektronil on olemas 1932. aastal avastatud antiaineline kaksik positron ehk antielektron. Austria insener Eugen Sänger pakkus juba möödunud sajandi 50.-ndatel aastatel välja, et positroni-elektroni annihilatsiooni saab kasutada kosmoselaeva kütusena. Seni on aga selle idee kõige nõrgemaks küljeks olnud tõik, et positrone on praktiliselt võimatu ladustada, kuna need lõhustuvad kokkupuutel igasuguse aine ning lisaks on positronidel veel ka eletriline laeng, mistõttu nad tõukuvad üksteisest eemale. Teoreetiliselt saaks positrone ladustada vaakumiga täidetud magnetväljas, kuid vaid 0,001% kosmoselaeva Maalt Marsile toimetamiseks vajaliku antiaine koguse säilitamiseks oleks arvestuslikult vaja, et positronimahuti seintele avalduks miljonite tonnide suurune elektriline tõukejõud. Ent endine Pennsylvania riikliku ülikooli professor ja praegune ettevõtte Positronics Research juht Gerald Smith väidab nüüd, et alates 1990.-ndate aastate lõpust tehtud olulised teaduslikud avastused näitavad, et antiaine kasutamine kosmoselaevade kütusena on siiski võimalik. Ettevõtte uuringuid antud vallas on rahastanud nii Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) kui ka USA kaitseministeerium ning Positronicsi ekspertide loodud antiaineraketi kavand põhineb varem avaldatud uurimistöödel, mille kohaselt saab elektriliselt neutraalset positroni aatomit tehislikult vähemalt mitu aastat, ent mõnede andmete kohaselt koguni lõputult koos hoida. Smithi sõnul on Positronics alustanud oma arvutustele kinnituse saamiseks ka eksperimente, ent nende tulemustest on praegu veel vara rääkida. Kuigi füüsikud on Smithi ideede osas veel üsna skeptilised, avavad need tõeks osutudes kosmoselendude vallas täiesti uue ajastu. Nii näiteks oleks Marsile lendamiseks vaja vaid 10 milligrammi (sama palju kaalub üks riisitera) kütust ning lähima tähe, 4,2-4,4 valgusaasta kagusel asuva Alpha Centauri külastamiseks kuluks kütust mõned grammid. Ka sellise väikese koguse positronide tootmine oleks aga väga kallis ja aeganõudev lõbu - praeguse tehnoloogilise taseme juures kuluks marsilennuks vajaliku kütusekoguse tootmiseks erinevatel hinnangutel 3-300 aastat ning kümneid miljardeid eesti kroone. Väga keeruliseks ülesandeks on ka annihilatsioonil tekkiva energia muutmine tõukejõuks, ent seski osas on Positronicsi meeskonnal mõningad ideed juba olemas.

Südamele meeldib vaikus

Itaalia ja Suurbritannia teadurite ajakirjas Heart tutvustatud uurimistööst ilmneb, et ka rahuliku muusika kuulamise asemel on südametervisele parem hoopis täielik vaikus, kirjutab ABC. Teadlased avastasid, et kuigi rahustavat efekti omab ka meditatiivne muusika, lõikab südame-veresoonkond suurimat kasu siiski just muusikapalade vahele jäävast vaikusest. Uurimistöös analüüsiti muusika mõju südametöö kiirusele, vererõhule ning hingamiskiirusele. Huvitava tõigana pandi katsete käigus tähele, et muusika stiilist selle südamemõju ei olene ja määrav on vaid muusika tempo, sest ühtviisi kiirendasid hingamist ja südametööd nii tempokas klassikaline muusika kui ka techno.

Ridamus kutsub taevast vaatlema

Astronoomiahuviliste ühendus Ridamus kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 6. mail alates kella 10 õhtul Linnahalli promenaadile vaatama Kuud, Saturni, Jupiteri. Üles otsitakse ka komeet 73P/Schwassmann-Wachmann ning kindlasti püütakse vastata inimeste kõikidele astronoomiaalastele küsimustele. Oodatud on suured ja väikesed, vanad ja noored. Igaks juhuks tuleks end soojalt riidesse panna, kaasa võib võtta ka oma vaatlustehnika, kuid teleskoobid-binoklid toob muidugi kohale ka Ridamuse rahvas. Pilvise taeva korral jääb vaatlusõhtu ära.

Eesti rahvaarv kuivab kokku

Kuigi naised sünnitavad varasemast rohkem, kahaneb Eesti elanike arv endiselt, sest sünde on liiga vähe, et rahvaarvu ühtlasena hoida. Seetõttu ennustavad teadlased sajandi keskpaigaks Eesti rahvaarvu suurt langust, kirjutab Postimees. Eesti Demograafia Instituudi direktor Kalev Katus võtab eesti rahva tulevikust rääkides aluseks USA rahvastikubüroo mulluse prognoosi, mille järgi kahaneb rahvaarv praeguselt 1,33 miljonilt 862 000 inimeseni. Katuse sõnul teevad sama statistikat ka Eurostat ja Eesti statistikaamet, kuid USA ning ka ÜRO prognoosid on usaldusväärsemad. Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul peaks sündide arv Eestis praeguse 14 000 asemel olema 17 000, sest vaid nii on võimalik pikemas perspektiivis rahvaarvu langus peatada. Täht rääkis, et lähiajal tõuseb sündimus nii ehk teisiti, sest laulva revolutsiooni ajal sündinud põlvkond jõuab nüüd sünnitusikka. Ta lisas, et probleem tekib siis, kui sünnitama hakkavad üheksakümnendate aastate teisel poolel ilmavalgust näinud tüdrukud.

Eesti teadlased töötavad uue vähiravimi kallal

Paari aasta eest uudse vähiravimi ideega välja tulnud Eesti geeniteadlane Priit Kogerman valmistab ette juba uut teaduslikku avastust, mis võiks edu korral pidurdada vähirakkude siirdeid kehas, kirjutab EPL. Eestlased uurivad, kuidas peatada vähirakkude levimist keha teistesse osadesse. Kui praegu peavad nii arst kui ka vähki haigestunud patsient lootma, et kiiritus- või keemiaravi takistab vähirakkude levimist, siis Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi kasvajate bioloogia professori ja Wellcome Trusti rahvusvahelise vanemteaduri Kogermani avastus võib tulevikus selgitada selle meditsiinile seni raskesti kontrollitava protsessi käivitumist. Praegu uuritakse vähi puhul olulist Hedgehog-nimelist kasvufaktorit, valgulist molekuli, mis vähirakke jagunema paneb, vallandades signaali ülekande, mis on loote kasvuks ja arenguks ülioluline, kuid võib hilisemas elus valesti vallandudes vähki põhjustada. Praegu on uuring veel alusuuringute tasandil ja vara on öelda, kas sellest ka midagi praktilist tuleb, näiteks uut ravimit.

Linnugripi infotelefonile on tehtud üle 1500 kõne

Märtsi keskel avatud linnugripi infotelefonile 1676 on senise tegutsemisaja jooksul tehtud 1524 kõnet, inimeste huvi selle vastu on aja möödudes vähenenud, teatab EPL. 13. märtsil avatud telefonile tehti avanädalal umbes sadakond kõnet päevas, praegu vastavad kaks infotelefonil töötavat inimest üldjuhul vähem kui 30 kõnele päevas.

Teadlased: me võime elada tsüklilises universumis

Umbes iga triljoni aasta järel laienev ja siis jälle kokku tõmbuv universum võiks selgitada ühte kosmoloogia kõige keerukamat probleemi ehk siis küsimust, kuidas me üldse saame olemas olla, teatab Nature. Teadusajakirjas Science tutvustatud Princetoni ülikooli teaduri Paul Steinhardti ja Cambridge'i ülikooli uurija Neil Turoki teooria kohaselt elame me tsüklilises universumis, mis laieneb ja tõmbub regulaarselt kokku, mistõttu võib Suurest Paugust kulunud 13,7 miljardit aastat pidada universumi tegelikus vanuses vaid põgusaks silmapilgutuseks. See omakorda tähendab, et salapärasel "kosmoloogilisel konstandil", mis kirjeldab seda, kuidas tühi ruum näib end eemale tõukavat, on olnud piisavalt aega kahaneda täna jälgitavaks üllatavalt pisikeseks väärtuseks. Steinhardti ja Turoki hinnangul on saab nende teooriat ka tõestada, sest tsüklilise universumi mudel näeb ette, et Suur Pauk põhjustab kosmoses gravitatsioonilaineid, mida peaks olema võimalik registreerida. Samuti näib teadurite sõnul kosmoloogilise konstandi aluseks oleva vaakumenergia vähenemine ennustavat uut tüüpi, aksionite nimeliste algosakeste olemasolu ja põhimõtteliselt peaks olema võimalik ka nende leidmine.

Titanilt leiti luiteid

Kosmoselaeva Cassini fotodelt Saturni suurimast looduslikust kaaslasest Titanist on näha selle ekvaatori lähistel asuvaid pinnavorme (pildil), mis meenutavad suisa hämmastavalt täpselt Sahhara kõrbes leiduvaid liivaluiteid, kirjutab space.com. Arizona ülikooli teadur Ralph Lorenz kinnitas, et fotod meenutavad kui kaks tilka vett Sahhaara kõrbest tehtud satelliidifotosid. Meie planeedil tekib tuul regionaalsetest soojuserinevustest, mille põhjuseks on Maa erinevaid piirkondi ebatasaselt soojendav päikesevalgus. Titan asub aga Päikesest liiga kaugel, et sealsed samal põhimõttel moodustuvad tuuled oleksid luidete kokkukandmiseks piisavalt tugevad. Viimasel ajal kogutud andmed näitavad aga, et Saturni võimas gravitatsioon tekitab Titani tihedas atmosfääris tõusu- ja mõõnajõude, mis on hinnanguliselt 400 korda tugevamad kui Kuu mõju Maa ookeanidele ja põhjustavad kuni 100 meetri kõrguseid luiteid kokku kandvaid pinnatuuli. Kui varem arvasid teadlased seda vaid kaudsete andmete põhjal, siis nüüd õnnestus Cassinil pildistada Titani ekvaatoril asuvaid luiteid, mida "gravitatsioonituuled" kord ühes ja siis teises suunas kokku kuhjavad.

Valusa kogemuse ootamine on valus kogemus

Halvav hirm, mida inimesed tunnevad enne valusat süsti või hambapuurimist, paneb tööle enamikus samad ajupiirkonnad kui valutundmine ise, teatab Nature. Gregory Berns ja ta kaastöölised Emory ülikooli meditsiinikoolist skaneerisid ajutegevust 32 vabatahtlikul, kes nõstusid teaduse nimel saama korduvaid valu põhjustavaid elektrilööke. Ajakirjas Science tutvustatud eksperimentide käigus anti katsealustele rida valikuid elektrilöögi tugevuse ning selle andmise kiiruse kohta. Kui vabatahtlikele anti võimalus valus sirakas kohe kätte saada või sellega pigem pisut kauem oodata, eelistasid peaaegu kõik inimesed ootamise asemel elektrilöögi kohest saamist. Mõned katsetes osalenud kartsid aga valusa kogemuse ootamist sedavõrd, et olid pigem nõus saama suurema tugevusega elektrilöögi kohe kui ootama nõrgemat lööki pikemat aega. Ajuskaneeringute analüüsimisel selgus, et valusa kogemuse ootamisel aktiveeruvad laias laastus samad ajuregioonid kui valu enese puhul ning ennekõike valuootamise paanilistel kartjatel muutuvad aktiivseks ajuosad, mis on seotud valuliku kogemuse paigaldamisega kehas. See näitab, et sellised inimesed on tulevale valuaistingule pigem enam fokusseerunud, mitte keskmisest enam kartlikud või närvilised. Teadurite hinnangul annab leid alust arvata, et tähelepanu kõrvalejuhtimine enne valulikke protseduure võib oluliselt inimeste kannatusi vähendada.

Inglise ülikute hukkamised jälgisid evolutsioonilist joont

Inglismaa kuningliku perekonna liikmete hukkamiste analüüs näitas, et need toimusid ranges vastavuses Charles Darwini evolutsiooniteooria põhimõtetega, teatab Discovery Channel. Ajakirjas The History of the Family tutvustatav uuring aitab selgitada, miks hukati 14. sajandil alanud 200 aastasel ja rahvasuus "nõbusõdadeks" kutsutud ajaperioodil nii suur kogus kuningliku perekonna liikmeid. Uuring näib ka kinnitavat, et inimkäitumine ja isegi mõrvad on samastatavad loodusliku olelusvõitlusega olukorras, kus eluks hädavajalikud ressursid on napid ja neile on väga suur kogus kandidaate. Teadurite hinnangul valitses Inglismaal pärast kuningas Edward III surma just selline olukord, sest riigijuht ja ta naine andsid elu viiele pojale ning kolmele tütrele, kes elasid täisealiseks ja hakaksid võitlema troonilepääsemise nimel. Uuringu kaasautor Kathleen Heath Indiana riiklikust ülikoolist selgitas, et selline situatsioon käivitas looduses väga levinud olukorra, kus ellu jäävad ja oma geene annavad edasi vaid kõige tugevamad ja võimekamad isendid. Samas ei ületanud teise ilma saadetud lähisugulaste kogus ühelgi juhul piiri, mis oleks põhjustanud oma genotüübi edasikandmise küsimuses "evolutsioonilise suitsiidi", selgitas ta. Uurijad tõid esile sellegi, et mida pikemalt monarh elas ja valitses, seda enam ta ka konkurente teise ilma saatis, milline seos klapib Darwini teooriatega samuti suurepäraselt.

Mobiilimaste saab kasutada ilmaennustamisel

Tel Avivi ülikooli teaduri Hagit Messeri juhitud uurimisrühma ajakirjas Science tutvustatud uurimistööst ilmneb, et mobiilimastide abil saab parandada ilmaprognoosi täpsust, kogudes senisest detailsemaid andmeid sademete hulga kohta erinevates piirkondades, teatab Nature. Nimelt selgus, et mobiilimastidest pärinevate signaalide tugevuse kõikumine on otseses seoses langevate vihmapiiskade suuruse ja tihedusega. Teadurid märgivad, et mobiilifirmad juba sisuliselt koguvad seda infot, mis võib muuta ilmaprognoosid senisest oluliselt täpsemaks. Vihmapiiskade mõju mobiilisignaalile on kindlaks tehtud sedavõrd täpselt, et tänapäeva baasjaamad kompenseerivad signaali tugevuse muutumise atmosfääritingimuste teisenedes automaatselt. Just selliseid andmeid analüüsides suutis Messeri töörühm määrata kindlaks äikesetotmiga kaasneva vihma intensiivsuse iga 15 minuti järel ning võrdlus kohapeal kogutud andmetega näitas, et mobiiliinfo põhjal saab kaugemates regioonides toimuvast väga täpse pildi. Mobiilimastide abil saab koguda ka muud olulist infot - baaskeskuste kasutamise intensiivsus annab märku liiklustihedusest lähedal asuvatel maanteedel ning paljude spetsialistide sõnul aitasid just häired mobiilikõnede edastamisel serblatel 1999. aasta Kosovo konflikti ajal kindlaks teha radaritele nähtamatu hävitaja F-117 liikumist ja ühe sellise tabamatuks tembeldatud lennumasina ka alla tulistada.

Linnugrippi haigestumiseks on vajalik geneetiline eelsoodumus

Linnugripi viiruse alamtüvega H5N1 kokku puutudes haigestunud inimesed on ilmselt geneetiliselt linnuviirustele eriti vastuvõtlikud, vahendab Reuters meditsiiniajakirja Lancet organiseeritud teadusseminaril Singapuris esinenud juhtivate viirusekspertide hinnangut. 2003. aasta lõpust alates on registreeritud 205 inimeste haigestumisjuhtumit ning väga sageli on haigus levinud veresugulaste vahel, jättes teised lähedased ning pereliikmed puutumata. USA viirusteuurija Robert Webster märkis, et see viitab otseselt haigestumise geneetilisele eelsoodumusele. Enam kui kolm aastakümmet Hokkaido ülikoolis viirusi uurinud Hiroshi Kida tõi esile, et teadaolevalt ei ole H5N1 kordagi põhjustanud korraga kahe abikaasa haigestumist, mis on väga kõnekas asjaolu. Kida sõnul on linnugripile vastuvõtlikel inimestel tõenäoliselt hingamisteede limaskestas asuvates rakkudes suures koguses retseptoreid alfa 2,3, mis on enam levinud lindude seas ning mille külge H5N1 hõlpsamalt kinnitub. Valdaval enamikul inimestest domineerivad hingamisteedes retseptorid alfa 2,6, mis on linnugripi viirusele oluliselt "ebamugavamad", selgitas teadur. Kui Kida teooria tõeks osutub, tähendab see, et vähemalt esialgu on enamik inimesi H5N1 rünnakule üsna tundetud. Kui viirus aga muteerub, võib see olukord muidugi kiiresti muutuda.

Laboris räägitakse odavatest päikesepatareidest ja plasmast

Vikerraadio teadussaates Labor küsitakse seekord akadeemik Enn Mellikovilt, kuidas edeneb tema uurimisgrupil töö uute tõhusate ja odavate päikesepatareide loomisel. Füüsikarubriigis on juttu plasmast ehk aine neljandast olekust. Asjatundjaks Matti Laan Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudist. Tehnikaloo rubriigis tõdeb Vahur Mägi, et Eesti tehnikateaduse tipud lahkusid sõja järel Eestist Läände, kodumaal tegelesid siia jäänud praktikud peamiselt sõja tekitatud kaose kõrvaldamisega. Saade on eetris pühapäeval kell 17.05 ja kordusena kolmapäeva öösel kell 1.00 ning kogu nädala kuuldav Internetis Vikerraadio kodulehel. Saatejuht on Mart Ummelas.

Eksperdid hoiatavad tundmatute patogeenide eest

Euroopas võib juba praegu ringelda tohutu hulk teadusele ja meditsiinile tundmatuid, muuhulgas ka putukatelt ja teistelt selgrootutelt pärinevaid viirusi, mis võivad inimesi tappa, ilma et keegi sest teadlik oleks, vahendab New Scientist Suurbritannia valitsuse tellitud uurimistöö järeldust. Oxfordi ülikooli teaduri Ernie Gouldi hinnangul jäävad ohtlikud patogeenid tähelepanuta, kuna keegi lihtsalt ei üritagi neid leida. See olukord võib siiski muutuda pärast 26. aprillil avaldatud raportit, milles eksperdid üritasid prognoosida, millised uued rängad haigused inimkonda järgmise 25 aasta jooksul võivad ähvardada. Suurbritannia valitsuse teadusnõustaja David King möönis, et ega keegi täpselt ei tea, millised on uued inimesi ohustavad haigustekitajad, ent igal juhul on hädavajalik tõhustada uute patogeenide otsinguid ja tuvastamist. Ameerika Ühendriikides palju pahandust põhjustanud Lääne-Niiluse viirus on juba levinud ka Euroopas pesitsevatel lindudel ning sarnaselt selle haigustekitajaga inimestel entsefaliiti ehk ajupõletikku põhjustav Tahyna viirus on samuti tänapäeval Euroopas elavatel sääskedel, jänestel ja lindudel tavaline. Need viirused võivad juba varjatult eurooplasi tappa, sest kuigi näiteks Suurbritannias sureb igal aastal viirusentsefaliidi tõttu umbes 50 inimest, tehakse vaid vähem kui poolte surmajuhtumite korral saatuslikuks osutunud haigustekitaja täpselt kindlaks. Gouldi hinnangul on olukord sarnane ka teistes Euroopa riikides.

Kliimasoojenemine jätab linnupojad nälga

Globaalse kliimasoojenemise mõjud Euroopas on tekitanud olukorra, kus mitmed rändlinnud saabuvad lõunamaalt tagasi liiga hilja, et nende pojad saaksid üles kasvada, kirjutab New Scientist. Näiteks musta-kärbsenäpi (Fiscedula hypoleuca) järglased toituvad peamiselt röövikutest, kes ilmuvad kliimasoojenemise tõttu välja oluliselt varem kui veel aastakümnete eest. Hollandi Ökoloogiinstituudi teaduri Christian Bothi ja ta kolleegide uurimistöö näitas samas, et kärbsenäpid lendavad lõunamaalt tagasi ja pesitsevad ikka samal ajal ning linnupojad jäävad massiliselt nälga ja hukkuvad, kuna ussikeste "tipptund" on nende koorumise ajaks juba möödas. Ekspertide arvates tuleneb selline kohandamatus tõigast, et röövikute elutsüklit määrab õhutemperatuur, ent rändlinnud sätivad oma kojulennu aja paika päevapikkuse järgi.

Valitsus eraldas geeniproovide säilitamiseks 5,3 miljonit krooni

Valitsus eraldas reservist sotsiaalministeeriumile Eesti Geenivaramu koeproovide säilitamiseks 5 294 000 krooni, teatab PM Online. Valitsuskabineti 20. aprilli nõupidamisel nõustuti sotsiaalminister Jaak Aabi poolt esitatud ettepanekuga likvideerida Sihtasutus Eesti Geenivaramu ja anda selle varad üle Tartu Ülikoolile. Eesti Geenivaramu liitmist Tartu Ülikooliga on toetanud ka valitsust nõustav teadus- ja arendusnõukogu.

Matemaatikud: objekte saab nähtamatuks muuta

Matemaatikud Nicolae Nicorovici ja Graeme Milton väidavad ajakirjas Proceedings of the Ryoal Society A: Mathematical, Physical and Engineering Sciences, et teatud tingimustel saab objekte muuta nähtamatuks samal moel, nagu muudetakse nähtamatuks kosmoselaevu ulmesarjas Star Trek, vahendab BBC. Teadurite hinnangul saaks muuta objekte nähtamatuks asetades nad superläätsedeks kutsutavate alles hiljuti avastatud ning valgust veidral moel käituma sundivate materjalide lähedale. Fenomen on sarnane sellega, kui te asetate vaid teatud helisagedusel häält tegeva helihargi veiniklaasi kõrvale ning leiate, et veiniklaas hakkab "häälitsema" samal sagedusel - veiniklaas resoneerib. Nähtamatuks tegeva efekti korral toimiks aga valguslainete, mitte helilainete resonants. Samas möönavad Nicorovici ja Milton isegi, et vähemalt esialgu on selline asi võimalik vaid paberil ja sedagi ainult tolmukübemekese mõõtskaalal ning kosmoselaevu nähtamatuks muutva seadeldise loomine tegelikus elus oleks ülimalt keeruline ettevõtmine. Samuti märgivad matemaatikud, et nende poolt konstrueeritud teoreetiline nähtamatuseseadme printsiip toimiks vaid teatud valgussagedustel, mistõttu vähemalt osad selle läheduses asuvad objektid kaoksid vaid osaliselt.

Ameeriklased arendavad satelliidivastaseid lasereid

Ameerika Ühendriikide Kongress arutas sel nädalal Pentagoni kavatsusi arendada ja ehitada maapinnal paiknevaid lasereid, mille ülesandeks on muuta kas ajutiselt või lõplikult tegevusvõimetuks orbiidil tiirlevaid satelliite, teatab New Scientist. USA õhujõudude eelarve kaaskirjadest ilmneb, et 2007. aastal soovitakse sellesuunalise töö rahastamiseks ja katsetusteks kasutada 5,7 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 70,6 miljonit eesti krooni eelarvevahendeid. Esialgu testitakse siiski veel nõrgemaid lasereid, mis tehiskaaslaste ründamiseks ei sobi. Pentagon katsetas satelliidivastast laserit esmakordselt 1997. aasta oktoobris ning praegused arendustööd põhinevad toona saadud kogemustel. Külma Sõja perioodil võtsid nii Ameerika Ühendriigid kui ka Nõukogude Liit satelliidiküsimust väga tõsiselt ja mõlemad katsetasid ka satelliidivastaseid rakette. Hiljem on vähemalt ameeriklased pööranud enam tähelepanu just laseritele, sest nende abil on lihtsalt välja arvutatava orbiidiga satelliitide optilisi või infrapunaandureid väga lihtne ajutiselt "pimestada" või lõplikult töökõlbmatuks muuta. Võimsama laserkiirega saab aga tehiskaaslase üle kuumendada ja selle tundliku elektroonika ära lõhkuda, ilma, et tekiks suurt kogust oma satelliite ohustavat kosmilist prügi, mis on satelliidi raketiga hävitamisel vältimatu.

Eestimaalased on muutustele avatud ja enesekesksed

TNS Emori poolt läbi viidud värske väärtushinnangute uuring peegeldab Eesti inimeste uuele aldist, kuid üsna enesekeskset väärtusmaailma. Võrreldes Lääne-Euroopaga iseloomustab Eesti inimesi suhteliselt suur avatus muutustele ja valmisolek uuendustega kaasa minna. Tulevikuootused on läbivalt positiivsed - 40% usub, et majanduslikult läheb nende elujärg järgneva aasta jooksul paremaks ja vaid 10% kardab, et kehvemaks. Samas selgus, et Eesti inimestele jäävad rahvusvaheline terrorism ja globaalsed looduskatastroofid üsna kaugeks, kuna puudub tunnetus, et see meie endi elusid otseselt puudutaks. Ennekõike ja palju enam kui Euroopas läheb meile korda see, mis juhtub oma külas ja linnas. ETV saates Terevisioon tulemusi kommenteerinud TNS Emori uuringusuuna juht Mari-Liis Eensalu ütles, et eestlaste jaoks on kõige tähtsamad materiaalsed väärtused, kuigi oluliseks peetakse siiski ka head tervist. Eensalu sõnul usuvad eestlased, et suudavad raha kaudu endale ka tervise ja õnneliku perekonna kindlustada.

Saturn võib pöörelda arvatust aeglasemalt

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) uurimislaeva Cassini kogutud andmete kohaselt pöörleb Saturn oluliselt aeglasemalt kui seni arvati, vahendab New Scientist. Gaasihiid Saturni pöörlemiskiirust on väga keeruline mõõta, sest selle uduses atmosfääris aset leidvad ilmastikunähtused liiguvad teineteise suhtes pidevalt ning nende abil ei saa Saturni pinna pöörlemise kiirust kindlaks määrata. Üldiselt oldi seni üsna kindlad, et Saturn teeb ühe täispöörde 10 tunni, 39 minuti ja 22,4 sekundiga, sest just nii pikaks hinnati planeedi päev kosmoselaeva Voyager kogutud andmeid analüüsides. Nüüd näitavad aga Cassini andmed, et Saturn teeb täispöörde 8 minutit pikema ajaga ning teadlased ei oska vähemalt esialgu nii suurt erinevust seletada. Astronoomide kinnitusel on absoluutselt võimatu, et Saturni pöörlemiskiirus on vaid paari aastakümnega 8 minuti võrra muutunud. Kuna mõõtmistulemused põhinevad planeedi magnetväljal, on üheks võimalikuks seletuseks see, et Saturni ionosfäär "libiseb" aeg-ajalt pisut planeedi pöörlemistempoga võrreldes paigast.

Globaalne kliimasoojenemine aeglustab Vaikse ookeani tuultesüsteemi

Kliimamuutused nõrgendavad Vaikse ookeani laialdast tuultesüsteemi, vahendab Nature USA kliimaekspertide hoiatust. Walkeri tsirkulatsioonina tuntud süsteem on võtmetähtsusega Kagu-Aasia mussoonvihmade tekkes ning Lõuna-Ameerika kalapüüginduses ning kliima globaalse soojenemise tõttu on see alates 19. sajandi keskpaigast nõrgenenud enam kui 3% võrra. Ameerika Ühendriikide ookeani- ja atmosfääriameti teaduri Gabriel Vecchi juhitav uurimisrühm teatas, et ookeani rannikult rannikule ulatuvate tuulte aeglustumise peamiseks põhjuseks on inimtegevuse käigus atmosfääri sattuvad kasvuhoonegaasid. Kuna nende kogused on pidevalt tõusmas, võib Vaikse ookeani tuultesüsteem selle sajandi lõpuks nõrgeneda enam kui 10%, hoiatavad eksperdid. Kõikumised Walkeri tsirkulatsiooni tugevuses põhjustavad El Niño ja La Niña laadseid ilmastikunähtusi, mis põhjustavad laialdasi üleujutusi, põudu ning kehva kalasaaki. Globaalsed kliimamuutused löövad tuultesüsteemi tasakaalust välja, kuna vee aurustumise tempo ookeanist kasvab kerkivate temperatuuride tõttu kiiremini kui sademete hulk, mis pidurdab aga kõrvalmõjuna tuulte kiirust.

Teadlased leidsid Tutanhamoni peenise üles

Vaarao Tutanhamoni mumifitseerunud peenis on üles leitud ja ei ole, tõele au andes, tegelikult kunagi kadunud olnudki, teatab Discovery Channel. Arheoloog Howard Carteri 1922. aasta väljakaevamise ajal vaaraod pildistanud Harry Burtoni fotodel on peenis selgesti näha, ent Muinas-Egiptuse valitsejast 1968. aastal röntgenfotosid teinud Ronald Harrison teatas juba, et see on jäljetult kadunud. Egiptuse peaarheoloogi Zahi Hawassi kinnitusel ei olnud peenis tegelikult kuhugi kadunud, vaid oli küljest ära kukkunud ning lebas Tutanhamoni muumiat ümbritseva liiva sees, kust see ka möödunud aastal kompuutertomograafiga tehtud uuringute käigus leiti. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Egiptuse valitseja peenis on väga pisike, on selle praegune suurus siiski normaalne, sest teadurite sõnul tõmbub see mumifitseerimise käigus tublisti kokku. Maailma kõige paremini säilinud iidse muumia, jäämees Ötzi hooldaja Eduard Egarter Vigl märkis, et näiteks Ötzit tabas surma järel munifitseerudes "genitaalide kollaps", mistõttu ta peenis kuivas sedavõrd kokku, et sest polegi nagu enam midagi alles jäänud. Kuigi ajalooürikutest leidub vihjeid sellest, et Tutanhamon võis olla ümberlõigatud, ei saa ta peenist uurides kahjuks seda väidet kinnitada või ümber lükata, sõnas Põhja-Arizona ülikooli ajaloolane Eugene Cruz-Uribe.

Selgus järgmine ISSi meeskond

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) ametnikud teatasid, et järgmisesse rahvusvahelise kosmosejaama ISS meeskonda kuuluvad astronaudid Sunita Williams (pildil) ja Michael Lopez-Alegria ning Venemaa kosmonaut Mihhail Tjurin, vahendab CNN. Septembrist inimkonna kosmilisel eelpostil valvekorra üle võtva, arvult 14. meeskonna tööd hakkab juhtima Lopez-Alegria, kes on varem kosmoses käinud juba kolmel korral. Tjurini jaoks on tegemist teise kosmoselennuga ning Williams lennutatakse meie planeedi pinnalt minema esmakordselt. Praegu töötavad kosmosejaamas Venemaa kosmonaut Pavel Vinogradov ja NASA astronaut Jeff Williams. Praeguste plaanide kohaselt lendab ISSile kosmosesüstiku Discovery juulikusse kavandatud lennuga ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaut Thomas Reiter ning jaama meeskonnaliikmete arv tõuseb esmakordselt viimase kolme aasta jooksul kolmeni.

Aedviljad võivad lõhkuda hambad

Küpsetatud aedviljad võivad olla sama happelised kui reeglina hammaste lõhkumises süüdistatavad karasrusjoogid, vahendab ABC Dundee ülikooli teadurite ajakirjas European Journal of Prosthodontics and Restorative Dentistry tutvustatud uurimistöö järeldust. Shoti teadlased leidsid, et baklazhaani, rohepipra ja suvikõrvitsa happelisuse tase tõuseb neid ahjus valmistades, ent punapipar muutub väga happeliseks jällegi hautatuna. Sibulate ja tomati happelisust ei muutnud uurijate sõnul ükski toidu valmistusviis. Dr Graham Chadwicki juhitud uurimisrühm soovis kindlaks teha, kas väidetel, mille kohaselt on taimetoitlaste hambad keskmisest suuremas kulumisohus, on alust. Suured kogused happelist toitu võivad lõhkuda hammaste pealiskihti ning kahjustada ka selle all asuvat dentiini.

Arheoloogi väitel on Tartu iidne asulakoht ohus

Arheoloog Aivar Kriiska tõdeb arheoloogiamälestiste ekspertnõukogule saadetud kirjas, et teadaolevalt Tartu vanim, mesoliitikumist pärinev Ihaste asulakoht on sattunud uuselamurajooni rajamisel hävimisohtu, kirjutab Postimees. Kriiska nendib läinud nädalal saadetud kirjas, et neoliitiline leiukoht on täielikult hävitatud, leide sisaldav kiht on alalt eemaldatud. Teed ehitades on ära lükatud osa asula servaalast muistsel kaldaterrassil, asulakohale on kaevatud kaablikraav, kahes kohas on mitmesajal ruutmeetril eemaldatud kultuurikihti ja läbi kaitsealuse muistise on rajatud tee. Viitega Tartu linnaarheoloogi Romeo Metsalliku sõnadele ütleb Kriiska kirjas, et leiukoht on hävinud mullu novembris-detsembris, kui muistis ei olnud enam ajutise kaitse all ja polnud veel võetud riikliku kaitse alla. Muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut väitis, et midagi illegaalset pole Ihastes sündinud. Lahvatanud vaidlus on tema sõnutsi erialateoreetiline. Lõppseisukoha peab andma arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu.

Uuring: kliimasoojenemine on reaalne ja põhjustatud inimtegevusest

Ameerika Ühendriikide valitsuse tellitud ja rahastatud uurimistöös leiti "selge kinnitus" arvamusele, et kliima globaalne soojenemine on põhjustatud inimtegevusest, teatab BBC. Riikliku Kliimamuutuste Teadusprogrammi lõppraport märgib, et viimase 50 aasta muutuseid kliimatrendides ei saa selgitada vaid looduslike protsessidega. Andmeanalüüsist ilmnes, et temperatuurid on pidevalt tõusnud nii maapinnal kui atmosfääris. Samas tunnistavad projektis osalenud teadurid, et hädasti on vaja täpsemaid ja põhjalikumaid andmeid. Nii näiteks näitavad mitmed aastatepikkused kliimakõverad, et madalaimas atmosfäärikihis ehk troposfääris ei tõuse keskmine temperatuur sugugi sama kiiresti kui maapinnal või ei tõuse koguni üldse. See seik on vastuolus tunnustatud "kliimafüüsikaga" ning võimaldab kliimaskeptikutel väita, et inimtegevusel ei ole kliimamuutustega mingisugust seost ja ega see kliima ikka tegelikult ei soojene ka. Värske analüüs näitab siiski, et temperatuurid tõusevad ka troposfääris, mis tähendab raporti kohaselt, et kliimasoojenemine on reaalne protsess ja inimtegevuse mõju kliimasoojenemisele on ilmselge.

NASA uurib kuubaase ohustavaid meteoriidilööke

Kuna Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) soovib taasalustada mehitatud kuumissioone juba 2018. aastal ning pikemas perspektiivis soovitakse Maa looduslikule kaaslasele luua ka alaliselt mehitatud uurimisjaamu, pööratakse suurt tähelepanu Kuul asuvaid asundusi ähvardavale meteoriidirünnaku ohule, kirjutab New Scientist. NASA astronaudid jätsid nelja erineva Apollo projekti missiooni käigus Kuule neli seismomeetrit, mis töötasid aastail 1969 kuni 1977 ning registreerisid 12.000 seismilist sündmust. Seismosmeetrite kalibreerimiseks mõõdeti ka nelja Kuule kukutatud kosmoselaeva tekitatud pinnavärinaid. Meteoroidide Kuule kukkumisega on seotud seni 1743 seismilist sündmust ning veel 3000-6000 arvatakse olevat kuuvärinad. Tuhandete värinate põhjus oli aga siiani teadmata ning NASA uurijad Bill Cooke ja Anne Diekmann kasutavad nende võimaliku põhjuse kindlakstegemiseks keerulisi algoritme. Teadurite analüüs peaks andma üsna hea ülevaate, kui sagedasti vähemalt 1-kilosed ja vähemalt 10-sentimeetrise läbimõõduga kosmilised kivimid Kuud tabavad. Senisest selgemaks peaks saama seegi, millist mõju avaldavad Maa looduslikule kaaslasele meteoorisajud, mille pidurdamiseks puudub seal atmosfäär. Cooke märkis, et suurimat ohtu kujutavad kuuinimistele tõenäoliselt tillukesed kosmosesaadetised, sest 70 kilomeetrit sekundis lennates võib probleeme tekitada ka palja silmaga nähtamatu kübemeke.

Insuliinisõltumatu diabeet suurendab oluliselt enneaegse surma tõenäosust

Insuliinisõltumatut diabeeti ehk II tüübi suhkrutõbe põdevad inimesed surevad seda haigust mitte põdevate eakaaslastega võrreldes 35-54 aasta vanusena kolm korda suurema tõenäosusega, vahendab BBC ajakirjas Diabetic Medicine tutvustatud 264.000 patsienti hõlmanud uurimistöö tulemit. II tüübi suhkrutõbi tekib tavaliselt täiskasvanueas või elu lõpuperioodil ning seda seostatakse ülekaalulisusega ning ebatervisliku toitumisega. II tüüpi suhkrutõve korral toodab organism küll insuliini, ent seda ei teki piisavas koguses või ei avalda see normaalset mõju. I tüüpi ehk insuliinisõltuva diabeedi korral ei tooda patsiendi organism enam üldse insuliini ning see diagnoositakse märksa nooremas eas. Mõlemat tüüpi suhkrutõbi võib tüsistustena kaasa tuua südametõved, insuldi, neeruprobleemid ning jäsemete amputeerimise ja pimedaks jäämisega lõppevad närvikahjustused. Kui seni peeti insuliinisõltumatut diabeeti vähem eluohtlikuks, siis Suurbritannia uurijate värske uuring näitas, et see arvamus ei vasta tõele.

Teadur avastas palvetajaritsikatel genitaalse eripära

Mõnede palvetajaritsikate genitaalid ripuvad paremale poole ja mõnedel vasakule poole ja mitte keegi ei tea, miks see nii on, vahendab ABC Macquarie'i ülikooli uurija Greg Holwelli avastust. Esialgu selle putukaliigi isendite seas esinevat seksuaalkannibalismi uurida kavatsenud Holwell märkis, et tegemist on unikaalse dimorfismi vormiga, kus Ciulfina liiki kuuluvad isased isendid on täiesti identsed kui välja arvata nende genitaalid. Holwell selgitas, et mõned isasputukad on genitaalide osas "paremakäelised" ja mõned "vasakukäelised" ehk siis on ühte liiki genitaalid teiste täiuslik peegelpilt. Ühe liigi emastel ja isastel isenditel on dimorfism väga levinud nähtus, ent ühe soo piires ja genitaalide osas on see ülimalt haruldane. Holwell arutles, et ilmselt on tegemist mingil ajal tekkinud mutatsiooniga, mis jäi püsima, sest genitaalide "parema- ja vasakukäelisus" ei ole kumbki evolutsioonilist eelist andvad omadused.

Leiti uus Maale potentsiaalselt ohtlik asteroid

Astronoomide hinnangul valitseb üks võimalus kuuest miljonist, et äsjaavastatud asteroid nimega 2006 HZ51 võib lähitulevikus Maad tabada, ent selle sündmuse tõrenäosus väheneb täpsemate uuringute käigus tõenäoliselt oluliselt, teatab New Scientist. 2006 HZ51 diameeter on 800 meetrit ning tegemist on seega ühe suurima kosmilise objektiga, mis on Maale potentsiaalselt ohtlike asteroidide nimistusse lisatud. Sellist mõõtu asteroid põhjustaks Maad tabades meie planeedil globaalse katastroofi. Praeguse, väga esialgse hinnangu kohaselt võib 2006 HZ51 meie koduplaneeti tabada kombatavas tulevikus koguni 165 korral ning ajaliselt lähim selline ohuhetk on 2008. aasta 21. juuni. Asteroidiohu ekspert Dan Durda märkis, et 2006 HZ51 leidmine näitab, et praegu ei ole me paraku tehniliselt valmis tagasi lööma asteroidirünnakut, mis avastatakse vaid veidi enne toimumist ning inimkonna parimaks kaitsemeetmeks sellisel puhul jääb laialdane evakuatsioon. Väga suure tõenäosusega on maalastel siiski asteroidilöögi ennetamiseks aega rohkem kui aasta või paar - ohtlikkuselt järgmiseks kosmiliseks ohuks peetakse hetkel asteroidi Apophis, mille puhul valitseb tõenäosus 1:6000, et see "ründab" aastal 2036 Maad.

Uuring: ameeriklased on inglastest oluliselt haigemad

Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uurimistööst selgub, et keskealistel ameeriklastel on oma Inglismaal elavate eakaaslastega võrreldes oluliselt kehvemad tervisenäitajad, teatab Nature. Uuringus võrreldi 55-64 aastaste valgenahaliste tervisenäitajaid siin- ja sealpool Suurt Lompi ning leiti, et ameeriklastel esineb inglastega võrreldes kaks korda sagedamini suhkrutõbe, 70% enam vähkkasvajaid ja 50% rohkem südamehaigusi. Enam kui 8000 inimese andmete kõrvutamisest ja veel 7600 vabatahtliku vereanalüüside uurimisest selgus, et Ameerika Ühendriikides elavatel suurima sissetuleku ning parima hariduse ja tervisega inimeste tervisenäitajad olid võrdsed Inglismaa kõige kehvema tervisega inimeste andmetega. Uuringu juhtivautor James Smith tunnistas, et erinevus on nii tohutu, et esialgu oli teadlastel seda raske uskuda. Huvitaval kombel suitsetas, tarvitas alkoholi ja oli ülekaaluga kimpus umbes võrdne osa uurimistöös vaadeldud ameeriklasi ja inglasi. Seega näib leiu taga olevat ennekõike Ameerika Ühendriikide elanike halb tervis lapsepõlves ennekõike väga varajase rasvumise näol või suur stressitase täiskasvanuna, märgivad uurijad. Smithi hinnangul on tegemist ohusignaaliga neile riikidele, kus ameerikalikku elustiili aina enam au sisse tõstetakse.

Sõnnikumardikad vaevlevad toorainepuuduses

Teadusajakirjas Biological Conservation tutvustatavast uurimistööst selgub Discovery Channeli teatel, et elevandid ja inimesed kipuvad sõnnikumardikate elu tuksi keerama. Mosambiigis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis sõnnikumardikate elu uurinud teadlased avastasid, et nende putukate arvukust vähendavad nii laienev inimasustus kui ka teatud liiki loomade säilitamiseks loodud kaitsealad. Inimeste poolt asustatud piirkonnas langesid sõnnikumardikate liigiline mitmekesisus ja arvukus järsult, sest kättesaadav oli vaid inimeste ja käputäie kariloomade sõnnik. Uurimistöös osalenud Melodie McGeoch Lõuna-Aafrika Vabariigi ülikoolist selgitas, et erinevad sõnnikumardika liigid vajavad erineva koostisega ja päritolu sõnnikut ning see on nende liigilise mitmekesisuse peamiseks eelduseks. Sõnnikumardikate arvukus langeb kiiresti ka elevantide kaitsealadel, sest londilised muudavad seniseid puuderikkaid elualasid enam avatuteks, mis aga varjuarmastavatele sõnnikumardikatele sugugi ei sobi. Kuna sõnnikumardikate väljaheiteid töötlev tegevus mängib paljudes ökosüsteemides väga olulist rolli, mõjutab nende kadumine oluliselt ka muud piirkonna elusloodust.

Vioxx võib tappa juba kahe nädalaga

Kanada teadurite värskest andmeanalüüsist selgus, et COX2-ravimiklassi kuuluv valuravim Vioxx (rofekoksiib) võib eakatel patsientidel oluliselt suurendada südameinfarkti ja insuldiriski juba kahenädalase tarvitamise järel, teatab CBC. Ravimifirma Merck korjas Vioxxi vabatahtlikult müügilt 2004. aasta septembris, kui oli selgunud, et see kahekordistab südamesurma riski. 2005. aastal avastasid Linda Lévesque' ja ta kolleegid Montreali McGilli ülikooli tervisekeskusest, et aastail 1999-2002 suri Vioxxi tarvitamise tõttu 239 66-aastast või vanemat patsienti. Nüüd leidis sama teadlasterühm ajakirjas Canadian Medical Association Journal tutvustatud uurimistöös, et iga neljas eakas patsient sai südameinfarkti juba kahe nädala jooksul pärast Vioxxi tarvitamise alustamist.

Vical teatas edukast linnugripivaktsiini katsetusest

Ameerika Ühendriikide ravimifirma Vical Incorporated'i välja töötatud linnugripi alamtüve H5N1 vastane vaktsiin osutus efektiivseks hiirtel ning tuhkrutel läbi viidud katsete käigus ning vaktsiini välja töötanud teadurite kinnitusel võib nende preparaat toimida universaalse linnugripi vastase vaktsiinina, kuna võtab rünnaku alla viiruse osad, mis on samased kõigil tüvedel, kirjutab Reuters. Ekspertide hinnangul oleks sellise kõigi H5N1 tüvede puhul universaalse vaktsiini turuletulek tervitatav, sest viirus võib enne inimestel pandeemia põhjustamist olulisel määral muteeruda ja muutuda tavaliste vaktsiinide vastu resistentseks. Gripiviirus on tuntud selle poolest, et teeb end taastootes sageli "vigu", mistõttu tekib sel viirusel väga suures koguses mutatsioone. Just sel põhjusel tuleb gripivaktsiini koostist igal aastal muuta ning inimesi igal gripihooajal uuesti vaktsineerida. Senised ravimikatsetes häid tulemusi andnud linnugripi viiruse alamtüve H5N1 vastased vaktsiinid ründavad viiruse neid piirkondi, mis muteeruvad kõige varmamalt, mistõttu neist ei pruugi laialdase haiguspuhangu korral enam erilist kasu olla. Praegu katsetatakse maailmas 15 erineva ettevõtte toodetavat 31 eri tüüpi linnugripi vastast vaktsiini, millest vaid üks võtab teadaolevalt samuti löögi alla H5N1 sellise piirkonna, mille muteerumine on vähetõenäoline.

Columbuse labor on stardiks valmis

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) Euroopa päritolu sektor Columbuse laboratoorium on nüüd lõplikult valmis ja transporditakse peagi Floridasse, kust see lennutatakse orbiidile, kirjutab BBC. Ametnikud ja poliitikud kogunesid täna Bremenisse Columbuse labori ametlikule hüvastijätupeole, mida külastas ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. 13-tonnine Columbus saadetakse orbiidile ühe Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) 2007. aasta teisel poolel toimuva süstikulennu käigus. 1 miljardi euroses ehk enam kui 15,6 miljardi eesti kroonises projektis osales enam kui 40 ettevõtet kümnest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Ameerika metshobuseid võidi siiski olematuks küttida

Inimesed on taas peamised kahtlusalused Hilis-Pleistotseeni ajastul aset leidnud metsikute hobuste kadumises Põhja-Ameerikast, kirjutab New Scientist. Kui varem arvati üldiselt, et inimesed saabusid Aasiast Põhja-Ameerikasse umbes 500 aastat pärast metshobuste kadumist, näitab Woods Hole'i okeanograafiainstituudi teadurite värske fossiilide statistiline analüüs, et tegelikult surid Ameerika metsikud hobused siiski välja mõnisada aastat pärast esimeste inimeste saabumist. Pleistotseeni ajastu lõpuperioodil surid välja paljud suurimetajad, ent nende kadumise peamine põhjus on seni teadmata. Ekspertide arvates olid väljasuremislaine kõige olulisemateks taganttõukajateks just inimküttide tegevus ja laialdased kliimamuutused. Võimalikuks peetakse sedagi, et liikide hävimisele aitas kaasa mõne viiruse või bakteri põhjustatud pandeemia.

Evolutsioon on kiireim ekvaatori lähistel

Sooja, troopilise kliimaga piirkondades elavad taime- ja loomaliigid evolutsioneeruvad kiiremini kui madalama temperatuuriga aladel elutsevad liigid, vahendab LiveSience ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Aucklandi ülikooli teaduri Shane Wrighti uurimistöö järeldust. Leid võib selgitada, miks on vihmametsades võrrelduna teiste elukeskkondadega sedavõrd suur liigirikkus. Wright ja ta kolleegid võrdlesid 45 troopilise taime ja nende külmema kliimaga piirkondades elava sugulasliigi molekulaarset evolutsiooni ning avastasid, et ekvaatorli lähedal elavatel liikidel on see ligikaudu kaks korda kiirem. Avastus annab lisakaalu bioloog Klaus Rohde 1992. aastal esitatud teooriale, mille kohaselt mõjutab kliima olulisel määral liikide evolutsiooni kiirust ja uute liikide teket.

Avalikku väljanägemissurvet tunnevad ka poisid

Kui seni arvati, et meedia, sõprade ning avalikkuse surve sale ja kena välja paista põhjustab anoreksia ja buliimia sarnaseid söömishäireid vaid tütarlastel, siis ajakirjas British Journal of Health Psychology tutvustatud Suurbritannia teadlaste uurimistööst selgus, et sarnane mehhanism toimib ka poiste puhul. Seni on palju tähelepanu pööratud söömishäirete ennetamisele tütarlaste hulgas, ent viimasel ajal on leitud, et tegelikult tunnistab rahulolematust oma kehaga laias laastus võrdne hulk poisse ja tüdrukuid. Uurimistöö läbi viinud teadurite sõnul üks vahe siiski on - kui tüdrukud üritavad olla võimalikult peenikesed, siis poisslapse jaoks on "eluliselt vajalik" olla muskliline. Ka selgus andmete kõrvutamisest, et kui kõik ennast oma sõbrannadega võrrelnud tüdrukud hindasid oma keha "kehvemaks", siis poistel tekkisid negatiivsed assotsiatsioonid vaid sel juhul, kui nad olid ülekaalulised.

Eksperdid: linnugripiviirus on muutunud vastupidavamaks

Meditsiiniajakirja Lancet seminaril Singapuris esinenud juhtivad linnugripiasjatundjad hoiatavad, et maailma riigid ei tohiks loobuda karmidest viiruse H5N1 vastastest meetmetest, sest see saab nüüd hakkama varasemast kõrgematel temperatuuridel, vahendab Reuters. Varem oli linnuviirus põhjapoolkeral kõige elujõulisem ning nakkavam ajavahemikul oktoobrist kuni märtsini ja üldiselt loodeti, et soojadel suvekuudel ei ole H5N1ga erilisi probleeme. USA gripiekspert Robert Webster märkis, et kui veel 1997. aastal hukkus H5N1 37-kraadise temperatuuri juures kahe päevaga, siis viiruse praegune "versioon" püsib sel temperatuuril elujõulisena kuus päeva. Ta lisas, et piisava niiskustaseme juures võib H5N1 olla tubastes oludes ohtlik vähemalt ühe nädala jooksul. Ekspertide andmeil ringlevad H5N1 "kuumakindlad" tüved juba praegu Vietnami, Indoneesia ja Hiina partide seas, ent esialgu ei ole veel kindlaid andmeid, et need on jõudnud ka Euroopasse.

Kevadel sündinutel on suurem suitsiidirisk

Ajakirjas British Journal of Psychiatry tutvustatud Suurbritannia teadurite uuring näitas, et kevadkuudel või suve alguses sündinud inimesed sooritavad eakaaslastest sagedamini enesetappe, kirjutab BBC. 26.916 Inglismaal ja Walesis vabasurma läinud inimese andmete analüüs näitas, et aprillis, mais või juunis sündinutel on sügisel ilmale tulnutega võrreldes kuni 17% kõrgem enesetapurisk. Andmeanalüüsist tuli välja seegi, et neil kuudel sündinud inimestel esineb sagedamini alkoholismi, depressiooni ja meeleolukõikumisi, mis on tõenäoliselt ka suurema suitsiidiriski põhjuseks. Uurimistöö autorid arvavad, et lapse tervislikud väljavaated on otseselt seotud emakõhus kogetud aastajaliste keskkonnaeripäradega. Varasemates uuringutes on leitud, et teatud aastaajal sündimine suurendab muuhulgas mõnede vähiliikide, südamehaiguste, ajukasvajate, skisofreenia, Alzheimeri tõve ja narkolepsia esinemise tõenäosust.

Tapa joogivees on endiselt coli-bakterid

Moe II veehaardest võetud proovide mikrobioloogiliste analüüside tulemused näitasid, et Tapa linna toorjoogivees on jätkuvalt tuvastatud coli-baktereid, vahendab ETV24. Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labor võttis proovid Konnavere joogiveekaevust, mille allikate vee keemiline ja mikrobioloogiline koostis on reeglina väga lähedane Tapa joogiveekaevude veega. Seetõttu jätkab AS Tapa Vesi Tapa ühisveevärgi vee kloreerimist ning Virumaa Tervisekaitsetalitus soovitab joogivett Tapa linnas enne tarvitamist keeta. Samuti soovitatakse enne joomist keeta Konnavere allikatest võetud vett.

Saaremaal koliti rahvamaja rünnanud sipelgaid

Saaremaal Lümanda vallas toimetasid kohalikud elanikud Taritu vana koolimaja ees kaua püsinud ning kohalikuks vaatamisväärsuseks olnud tohutu sipelgapesa teise kohta, kuna putukad tahtsid maja enda võimusesse võtta, kirjutab EPL. Varem asus hiiglaslik sipelgapesa endise Taritu koolimaja ees kasvanud kõrgete kuuskede vahel. Jaanuari alguses murdsid aga valjud tormituuled pesale varju pakkunud puud maha. Kuna sipelgad ei olnud uue olukorraga ilmselt enam rahul, hakkasid nad raamatukogu ja rahvamajana kasutatavast vanast koolimajast uut pelgupaika otsima. Pesa teisaldamise aktsiooni eest vedanud Lümanda valla keskkonnaspetsialist Lea Isup rääkis, et aprillis ongi just õige aeg talveunest ärkavaid sipelgaid ühest kohast teise kolida, kuna selleks ajaks on maa sees asuvatest talvitumiskäikudest ülespoole tuldud. Isupi kirjelduse kohaselt kühveldasid nad pesakuhila koos sipelgatega lumelabidatega kümnesse 200-liitrisesse kilekotti ning vedasid need käruga teise kohta. Taoline kohtlemine ei pidavat väikseid putukaid sugugi kahjustama.

Tallinna Lastehaigla juurde kavandatakse laste vaimse tervise keskust

Tallinna linn on otsustanud ehitada lastehaigla külje alla laste vaimse tervise keskuse, kirjutab EPL. Tallinna lastehaigla psühhiaatria osakonna arstide sõnul jääb nende osakonna neljast võõrutusravi kohast alaealistele sõltlastele väheseks. Samuti on puudus taastuskohtadest, kuhu lapsi pärast kinnist ravietappi edasi saata. Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on linn planeerinud selle aasta eelarvesse kaks miljonit krooni lastehaigla kõrvale uue ehitise projekteerimiseks, et mahutada sinna Põhja-Eesti lastepsühhiaatriakeskus. Uude hoonesse on kavandatud kaheksa kinnise ravi kohta alaealistele sõltlastele ning 20 kohta riskilaste nõustamiseks. Eskiisprojekt valmis juba 2003. aastal, mil lastehaigla taotles ehituseks raha Euroopa tõukefondidest, kuid jäi sellest siis ilma. Nüüd maikuus esitatakse projekt uuesti, maksumus on 45 miljonit krooni.

Hävimisohus liikide arv tõuseb

Maailma Looduskaitseühingu (IUCN) värskes väljasuremisohus olevate maailma liikide nimekirjas ehk nõndanimetatud Punases Raamatus on esmakordselt koha leidnud muuhulgas jääkaru ning tavaline jõehobu, teatab BBC. Ühtekokku on selles kõige detailsemas ja mainekamas planeedi ja loomariigi olukorra ülevaates 16.119 liiki. Hävimisohus on seega enam kui kolmandik teadaolevaid liike - ohustatud on iga kolmas kahepaiksete liik, veerand okaspuudest ja iga neljas imetaja. IUCNi teatel kulgeb liikide väljasuremine selgelt kiirenevas tempos.

SSRId põhjustavad enesetappe ka eakatel patsientidel

Kui eakad inimesed hakkavad tarvitama uusimaid, selektiivsete serotoniini tagasihaarde pärssijate ehk SSRI ravimiklassi kuuluvaid antidepressante, nagu näiteks populaarset Prozacit, Paxilit või Zolofti, soorutavad nad esimese ravikuu jooksul enesetapu viis korda suurema tõenäosusega kui nende seda tüüpi depressiooniravimeid mittetarvitavad eakaaslased, vahendab CBC Kanada ekspertide uuringu järeldust. Samas ilmnes kõrge enesetapurisk vaid ravimitarvitamise esimese kuu vältel ja hiljem oli see madal. Uurijad võrdlesid ajakirja American Journal of Psychiatry mainumbris tutvustatud analüüsis suitsidiaalset käitumist 66-aastastel ja vanematel patsientidel, kes kasutasid kas SSRIsid või mõnda vanemat tüüpi antidepressanti, näiteks Elavili. Varasemates uuringutes on leitud, et SSRId põhjustavad enesetapumõtteid lastel ja teismelistel. Kui noorte ravimitarvitajate puhul on üldiselt uuritud ravimitarvitamise mõju suitsidiaalsele käitumisele, siis antud uurimistöös pandi kirja vaid reaalselt toimunud enesetapud. Kanada teadurid toonitavad, et mitte keegi ei tohiks siiski lõpetada SSRIde tarvitamist selle üle varem oma arstiga konsulteerimata.