Teadlased leidsid Uuglast eestlaste muistse üliku elupaiga

Kuu aega Lääne maakonnas Oru vallas asuvas Uuglas väljakaevamisi teinud arheoloogide sõnul viitavad leiud Eesti muinasaegse üliku elupaigale, kirjutab Lääne Elu. 300–400 aastane asustus võis olla pidev. Uugla leiud pärinevad nii 11. sajandist kui ka 14. sajandist. Arheoloog Mati Mandel kinnitas, et Uugla kaeve on üks väheseid puhtalt selle aja elupaiga leide Eestis. Muistse üliku rikkusele viitavad savinõude killud, klaasitükid ja hõbemündid. Madel märkis, et mees, kellel olid 13. sajandil Lääne–Euroopa nõud, ei saanud olla lihtne inimene, vaid tähtis ülik. Üks Uuglast leitud münt on Inglismaalt, teine Saksamaalt ja kolmas Bütsantsist. Kaks münti on määramata. Talukohast mõnesaja meetri kauguselt leidsid arheoloogid muistse rauasulatukoha, mis arheoloog Jüri Peetsi sõnul võib olla talukohaga samaaegne. Võimalik, et talukohast leitud raudesemed pärinevad sealt.

Uuring: õhureostus suurendab surmaga lõppeva infarkti tõenäosust

Rootsi teadurite läbi viidud ning ajakirjas Epidemiology tutvustatud uuring näitas, et 30 aasta vältel Stockholmi piirkonna suurima õhureostusega aladel elanud inimestel oli keskmisest 23% suurem tõenäosus saada surmaga lõppev südameinfarkt , vahendab Reuters. Infarkti tekke üldist tõenäosust ei näi õhureostusega kokkupuutumine siiski uuringu andmeil tõstvat, ent eriti tihti leidsid uuritute südamesurmad aset väljaspool haiglat, mis näitab, et õhureostus võib olla nõndanimetatud äkksurma oluliseks vallandajaks. Kui õhureostuse lühiajalised tervisemõjud olid üldiselt teada ka seni, siis selle pikemaaegseid mõjusid tervisele pole veel eriti uuritud. Teadlased tegid südametervise riskide suurenemise kindlaks kõrvutades 1397 aastail 1992-1994 infarkti saanud Stockholmi elaniku ning 1870 samas elava terve võrdlusgrupi liikme elupiirkonna õhureostuse taset. Uurimistöös jälgiti õhus leiduva süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja väikeosakeste (PM) kogust. Õhureostus võib suurendada surmaga lõppevate infarktide riski põhjustades kroonilisi põletikke, kiirendades ateroskleroosi süvenemist ning mõjutades südametööd ka otseselt.

Titanilt leiti jõgesid ja mägesid

Saturni suurimast looduslikust kaaslasest Titanist 30. aprillil toimunud kosmoselaev Cassini möödalennu käigus tehtud tehtud radarfotodelt leiti suur regioon, mida katavad jõeorud, mäed, tasandikud ja künkad ning mis meenutab seega suisa üllataval kombel Maad, teatab National Geographic. Maad meenutavad pinnavormid leiti kümnendikku Titani pinnast katvast Xanadu nimelisest regioonist, mis on teadlastele suurt huvi pakkunud juba alates 1994. aastast, mil see esmakordselt Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud fotodelt leiti. Kuna Xanadu näib paiknevat ümbritsevast maa-alast pisut kõrgemal, moodustab see Titanil omalaadse "mandri". Arizona ülikooli kosmoseteadlane Jonathan Lunine rääkis, et Xanadust tehtud radarfotod meenutavad üllatavalt täpselt Maast tehtud radarfotosid. Paraku piirdub sarnasus vaid välimusega, sest Titani jõed koosnevad tegelikkuses metaanist ning kuni kilomeetri kõrgused mäed jääst. Täna möödub kosmoselaev Cassini taas Titanist ning teadlased loodavad, et sel korral jäävad pildile ka metaanijärved. Cassini kaardistab arvukate möödalendude käigus praeguste plaanide kohaselt 20%-30% Titani pinnast.

Kosmoseturistidele pakutakse avakosmosesse väljumise võimalust

Maailmas seni ainsana 20 miljoni USA dollarilise ehk ca 240 miljoni eesti kroonise piletihinna eest turiste kosmosesse saatev ettevõte Space Adventures laiendas oma tootevalikut ja pakub nüüd lisaks lennule venelaste raketiga Sojuz ning rahvusvahelise kosmosejaama ISS külastamisele ka avakosmosesse väljumise võimalust, teatab BBC. Avakosmosesse väljumise võimaluse eest tuleb turistil lisaks tasuda veel 15 miljonit USA dollarit ehk umbes 180 miljonit eesti krooni ning selle raha eest saab 1,5 tunni vältel ja koos kosmonaudist saatjaga ISSi välisküljel ringi liikuda. Avakosmosesse väljumine pikendab ISSil viibimist kümnelt päevalt 16-18 päevani ning selleks on vaja ka eelnevaid lisatreeninguid. Space Adventures'i president ja tegevjuht Eric Anderson teatas, et ettevõttel on juba esimesi potentsiaalseid kliente antud teenuse jaoks. Ta lisas, et pooleteise tunniga saab orbiidil näha kogu planeeti ning näha Maad nii päevasel kui ka öisel ajal kogu selle ilus ning hiilguses. Seni on Space Adventures kosmosesse saatnud kolm turisti. Lähiaastatel kavandab Space Adventures hakata müüma ka erakosmoselaeval toimuvat lendu ümber Kuu ning selle reisi piletihinnaks kujuneb praeguse nägemuse kohaselt umbes 100 miljonit USA dollarit ehk enam kui miljard eesti krooni.

Toolse linnuses avastati garnisoniruum

Arheoloog Tõnno Jonuks avastas väljakaevamistel Toolse ordulinnuse väravahoones kultuurkihi, mis on pärit sinna ehitatud garnisoniruumist, kus venelased majutasid Liivi sõja ajal sõdureid, teatab SL Õhtuleht. Tegemist on väravahoonest ümber ehitatud ruumiga, millest on ülihästi säilinud palkpõrand. Jonuksi kinnitusel on põrand eeldatavalt maha pandud 1560. aastatel ning veel praegugi võib laudade järjestust hästi näha. Ruumi väljakaevamistel on leitud hulgaliselt loomaluid ja potikilde. Toolse linnuse said venelased enda valdusse Liivi sõja ajal 1558. aastal. See, millal rajatis hävitati, pole Jonuksi sõnul täpselt teada. Ühe versiooni järgi lagunes see XVI sajandi lõpul, teisalt aga arvatakse, et linnust kasutati veel Põhjasõja ajalgi. Tulevased väljakaevamised annavad loodetavasti sellelegi küsimusele vastuse, märkis Jonuks.

Uuring: lapsed peaksid enam sporti tegema

Norra sporditeaduse kooli teadurite uurimistööst ilmnes, et kui rahvusvahelised normid soovitavad lastel südamehaiguste tekke ennetamiseks teha päevas sporti umbes tund aega, siis tegelikult peaksid lapsed ja noored kõrge vererõhu ja kolesteroolitaseme, ülekaalu ning teiste südamehaiguste riskifaktorite oluliseks pärssimiseks päevas mõõdukat füüsilist aktiivsust saama vähemalt poolteist tundi, vahendab Reuters. Norra teadlased analüüsisid sporditegemise mõju 1732 Taani, Eesti ja Portugali lapsele, kel vanust 9-15 eluaastat. Igapäevase füüsilise koormuse ning südametõbede riskifaktorite kuhjumise andmeid analüüsinud uurijad avastasid, et mida enam laps sporti teeb, seda väiksem on tal risk täiskasvanuna südamehaigeks jääda. Ajakirjas Lancet tutvustatud uuringust ilmnes, et 9-aastastel lastel annab tuntava südametervise plussi vähemalt 116 minutit igapäevast füüsilist aktiivsust ning vanemad lapsed peaksid südametõbede riskifaktorite allasurumiseks päevas trenni tegema umbes poolteist tundi. Uurimistööst ilmnes seegi, et sportimise positiivne mõju südametervisele on ühtviisi selgelt jälgitav nii ülekaalulistel kui ka normaalkaalus lastel. Viimasel ajal on uuringutes leitud aina enam kinnitust arvamusele, et täiskasvanueas esineva südametõbedesse haigestumise riski suuruse kujunemisel mängib ülimalt olulist rolli tervisekäitumise tase juba lapseeas.

Maohirm võis kiirendada primaatide evolutsiooni

California ülikooli antropoloogi Lynne Isbelli esitatud teooria kohaselt võis kaugetel aegadel imetajate ja madude vahel aset leidnud evolutsiooniline võidujooks põhjustada primaatidel parema nägemise ning suurema aju tekke, vahendab LiveScience. Isbell märkis ajakirjas Journal of Human Evolution avaldatud artiklis, et maod ja primaadid on elanud väga pikalt teineteise kõrval ning evolutsiooni käigus on nad välja arendanud erinevaid strateegiaid ja võimeid, mis võimaldaks vastasest võitu saada. Vältimaks maosöögiks sattumist pidid varajased imetajad välja kujundama viisi varitsejate õigeaegseks märkamiseks ning vaenlase eest hoidumiseks. Kui osad imetajad muutusid ajapikku maomürgile tundetuks või paranes neil vaenlase lähedusest aimu andev haistmismeel, siis primitiivsetel primaatidel paranes värvide, detailide ja liikumise nägemise võimekus ning tekkis võime näha maailma kolmemõõtmelisena. Varem arvasid teadlased, et need võimed tekkisid primaatidel pikema aja vältel, kui loomad haarasid putukaid kätega ja pidasid neid samal ajal silmas, võtsid okstelt puuvilju või hüppasid oksalt oksale, ent viimase aja avastused närviteaduste vallas ei toeta neid teooriaid. Isbelli hinnangul asusid primaadid teistest imetajatest sedavõrd erinevale arengurajale just tänu mürgimadudele, kellest hoidumiseks arenesid neil välja erilised võimed. Loomafossiilid ja DNA-uuringud näitavad, et kui esimesed imetajad umbes 100 miljoni aasta eest tekkisid, roomasid maod juba maapinnal ringi. Teised imetajatele kõige ohtlikumad kiskjad tekkisid alles hiljem ning nad on ka reeglina suuremat kasvu ja seega märgatavad juba kaugelt, mida aga madude kohta ei saa sugugi väita. Kui varajased maod reeglina varitsesid ohvreid ja kägistasid nad, siis imetajate evolutsioonilised "vasturelvad" viisid umbes 60 miljoni aasta eest olukorrani, kus madudel tuli võtta kasutusele uus efektiivne jahivahend - mürk. Kuna primaatidel oli uues olukorras toimetulekuks tekkinud veelgi parem nägemisvõime ja situatsioonide paremat analüüsi võimaldav suurem aju, oli neist hiljem kasu ka inimevolutsiooni seisukohast veelgi tähtsamate võimete kujunemisel, leiab Isbell. Ekspertide hinnangul näitab Isbelli teooria õigsust muuhulgas tõik, et enamikel inimestest näib maohirm olevat kaasa sündinud.

Mesilaste ja lillede arvukus väheneb käsikäes

Suurbritannia ja Hollandi teadurid avastasid loodusuurijate poolt enam kui saja aasta vältel kirja pandud vaatlustulemusi analüüsides, et mõlemas riigis jälgitav mesilaste ja lillede bioloogilise arvukuse langus on omavahel tihedalt seotud, kirjutab BBC. Uurijate hinnangul on sellise käsikäes hääbumise põhjuseks sobivate elu- ka kasvualade kahanemine, kliimamuutused ning tänapäevased põlluharimise meetodid. Kõige suurema löögi all on teatud lilleliigist sõltuvad mesilased ning kindlat tüüpi mesilastest sõltuvad lilleliigid; "paindlikel" liikidel on läinud pisut paremini. Uurimistöös osalenud Readingi ülikooli teadur Simon Potts toonitas, et tegemist on ka majanduslikult olulise küsimusega, sest mesilaste poolt maailmas teostatava tolmeldamise majanduslikuks väärtuseks on iga-aastaselt hinnanguliselt 37-91 miljonit USA dollarit ehk kuni 1,1 miljardit krooni. Kuigi tõenäoliselt kahaneb mesilaste ja lillede arvukus vähemalt teatud määral teineteisest sõltuvalt kõikjal maailmas, tuleb ses küsimuses kindluse saamiseks siiski läbi viia lisauuringuid, leiavad teadlased. Uurijad märgivad, et Suurbritannias ja Hollandis on suur asustustihedus ning pikaaegsed põllumajanduslikud traditsioonid, mistõttu võib loota, et paljudes maailma riikides ei ole mesilaste ja lillede bioloogiline mitmekesisus sedavõrd kiiresti kahanenud.

Ministeeriumi kava teeb apteekidest süstlavahetuspunktid

Riiklik HIV-i ja aidsi vastu võitlemise strateegia aastateks 2006–2015 näeb ette, et lisaks süstlavahetuspunktidele hakkavad kasutatud süstlaid uute vastu vahetama ka apteegid, kirjutab EPL. Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõuniku Marika Raiski sõnul alustatakse projekti tasapisi juba selle aasta teisel poolel. Üheks põhjuseks, miks apteegid sellesse projekti kaasatakse, on Raiski sõnul süstivate narkomaanide seas 2005. aastal läbi viidud uuring, millest selgus, et pooled neist hangivad süstlad apteegist. Tapa aidsiennetuskeskuse arst-nõustaja Merike Enniko-Väljaots on selle plaani suhtes kahtleval seisukohal. Ta selgitas, et neil kuulub iga süstla juurde ka spetsiifiline vestlus, ent apteek seda võimaldada ei suudaks. Temaga nõustus ka HIV-i ja aidsi asjatundjate komisjoni liige Nelli Kalikova, kes toonitas, et "süstal pihku pole ennetus". Apteegid on ministeeriumi kavale kategooriliselt vastu ja peavad seda äärmiselt vastutustundetuks ning elukaugeks.

Teadlane: kloonimine kaotaks inimese viljatusmure

Tartu ülikooli teadlane Raik-Hiio Mikelsaar soovitab ühiskonnal suhtuda sallivamalt kloonimist puudutavatesse uudistesse, sest kloonimine polevat teadlase hinnangul ebaeetiline ja päästaks üle maailma miljoneid inimesi probleemist, kui mees ei suuda lapsetegemisega lihtsalt hakkama saada, vahendab EPL. Mikelsaare väitel on teadlased juba praegu valmis kloonima inimest, sest lambaid, koeri, hiiri ja paljusid teisi imetajaid on juba edukalt kloonitud. Teaduri sõnul võimaldab kloonimine aidata ka naisi, kelle munarakud ei ole täisväärtuslikud. Seni ei luba inimest kloonida valitsev teaduseetika ning inimklooni loomise on keelustanud ka paljud riigid seadusandluse tasandil. Mikelsaare sõnul on selline keeld väär, kuna kloonimine ei tekita inimkonnale ealeski sellist kahju nagu miljonite loomade tapmine toidusaamise eesmärgil. Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems märkis inimkloonimise teemat kommenteerides, et kloonimiseks puudub ratsionaalne põhjus, sest inimesi on maailmas niigi liiga palju ja inimkloonimine kaotaks loodusliku valiku. Villemsi hinnangul poleks praegu tehniliselt võimalik tervet inimest kloonida.

Teadlased kaardistavad neandertallase genoomi

Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa teadlased teatasid kahele aastale planeeritud projektist, mille käigus üritatakse kindlaks teha neandertallase (Homo neanderthalensis) genoom ehk DNA-kood, kirjutab Discovery Channel. Neandertallased olid umbes 200.000-30.000 aasta eest Euroopas ja Aasia lääneosas elanud inimliik. Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi ning Connecticutis tegutseva ettevõtte 454 Life Sciences teadurid märgivad, et neandertallased olid tänapäevase inimese (Homo sapiens) kõige lähedasemaks sugulaseks ning meie lähiliigi genoomi kindlaks tehes ja uurides loodavad teadlased välja selgitada, millised geneetilised muutused viisid selliste võtmetähtsusega oskuste tekkeni, nagu seda on näiteks kahel jalal püsti kõndimine ja arenenud keeleoskus. Möödunud aastal avalikustati pikaaegse uurimise tulemusena inimese lähima elava sugulase shimpansi genoom ning kahe geneetiliselt ülimalt sarnase primaadiliigi DNA-koodi uurides on juba leitud huvitavaid vihjeid selle kohta, miks inimesed ja shimpansid ikkagi sedavõrd erinevad on. Neandertallase genoomi kindlakstegemine saab olema tõeliselt vaevanõudev töö, sest keskmiselt 40.000 aasta vanustes säilmetes leiduv DNA kuulub tegelikult vaid 5% ulatuses neandertali inimestele ja ülejäänu moodustab isendite surma järel lisandunud mikroobne DNA. Varasemates eksperimentides on siiski kindlaks tehtud, et võõra DNA väljafiltreerimine on võimalik ning teadlased on projekti õnnestumise suhtes väga positiivselt meelestatud. Senistes neandertallase DNA uuringutes on leitud kinnitus arvamusele, et kaks inimliiki eraldusid teineteisest umbes poole miljoni aasta eest ja Homo neanderthalensis kujutas enesest evolutsioonilist tupikteed.

Euroopa kavandab hiiglaslikku taevasilma

Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) plaanib ehitada kuni 60-meetrise läbimõõduga hiiglaslikku peegelteleskoopi, mille abil peaks olema võimalik avastada maailmakõiksusest Maa laadseid väikeplaneete ning uurida esimesi moodustunud galaktikaid, teatab New Scientist. Euroopa Eriti Suur Teleskoop (European Extremely Large Telescope - E-ELT) läheb hinnanguliselt maksma ligikaudu 750 miljonit eurot ehk peaaegu 1,2 miljardit eesti krooni ning sellega peaks saama teha esimesi vaatlusi juba 2015. aastal. Uue põlvkonna, ühe suure peegli asemel paljudest väiksematest peeglitest koosnevate teleskoopide valmistamine on praegu kasutusel olevatest teleskoopidest odavam ning ca 30-meetrise läbimõõduga peegelteleskoobi rajamist paanivad ka üks USA-Austraalia konsortsium ning üks USA-Kanada grupp. Kuigi kosmoseteleskoopide eeliseks on kristallselge pilt, on nende suurusel arusaadavatel põhjustel üsna kindel piir. Maapinnale ehitatavatel teleskoopidel seda probleemi ei ole ja nii peaks järgmisel kümnendil valmivate planeedi pinnal asuvate taevasilmade nägemisteravus olema kuni 4 korda kõrgem kui Hubble'i kosmoseteleskoobi asendajaks saaval James Webbi kosmoseteleskoobil.

Sahara kõrb oli kunagi roheline ja asustatud

Viimase jääaja lõppedes oli Sahara kõrb täpselt sama veetu ja inimtühi kui praegu, ent kahe äärmise kuivuse perioodi vahele mahtus paar aastasadat suuri sademekoguseid ning lopsakat taimekasvu, kirjutab LiveScience. Umbes 12.000 aasta eest oli ainus elukõlbulik piirkond Sahara kõrbe lähistel Niiluse org. Kuna inimesi oli palju ning maad vähe, lahendati muistsed "kinnisvaravaidlused" ajakirja Science tänases numbris tutvustatava Cologne'i ülikooli teadurite uurimistöö kohaselt sageli veriselt, millest annavad märku arvukad vägivaldsele surmale viitavad jäljed antud ajajärgust pärit inimsäilmetel. Ent ligikaudu 10.500 aasta eest muutis ootamatu mussoonvihmade periood enamiku umbes 6 miljonil ruutkilomeetril laiuvast Sahara kõrbest elamiseks sobivaks. Inimesed ja loomad kasutasid väljakaevamistel leitud tõendite kohaselt soodsa olukorra koheselt ära ja võtsid savannilaadse keskkonnaga kõrbealad kiiresti kasutusele. Mussoonvihmad hakkasid jõudu kaotama umbes 7300-5500 aasta eest ning inimeste naasmine Niiluse orgu avas tee vaaraode valitsemisajale.

Hispaanlased lubavad teha planktonist biokütust

Alicante ülikooli teadurite loodud Hispaania ettevõte Bio Fuel Systems teatas, et on välja töötanud meetodi planktoni massiliseks kasvatamiseks ning sellest keskkonnasõbraliku biokütuse tootmiseks, teatab Reuters. Pressiteate kohaselt põhineb fütoplanktoni suurtes kogustes kasvatamine ja kütusetootmine päikeseenergial, fotosünteesil ja elektromagentväljal. Lisaks sellele, et kasvatatavast planktonist saab toota keskkonnasõbralikku biokütust, vähendab fütoplankton elutegevuse protsessis süsnikdioksiidi (CO2) absorbeerides selle kasvuhoonegaasi kogust atmosfääris. Bio Fuel Systemsi töötajate kinnitusel on planktonkütus sama efektiivne kui fossiilne kütus, ent selle tootmine on sadu kordi odavam kui ühegi praegu kasutusel oleva tava- või biokütuse puhul. Ettevõtte teatel on nad valmis alustama uudse kütuse kommertstootmist juba ca 14-18 kuu pärast.

Voodijagamine muudab mehed rumalamaks

Teadusajakirjas New Scientist tutvustatud Viini ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et kellegagi voodi jagamine võib ajutiselt alandada vaimset võimekust ja seda eriti meestel, vahendab BBC. Mõne teise inimesega voodit jagavate meeste uni on häiritud vaatamata sellele, kas nad seksivad öö jooksul või mitte, ning see avaldab nende vaimsele võimekusele järgmisel päeval märkimisväärset negatiivset mõju, mis avaldub kehvemates tulemustes lihtsates vaimuerksuse testides. Voodijagamine tõstab mehe organismis ka stressihormoonide taset. Oma negatiivne mõju näib voodijagamisel olevat ka naistele, ent nad taluvad seda siiski meestest oluliselt paremini ja nende vaimuteravus kannatab seeläbi vähem. Voodijagamine avaldab mõju ka unenägude meelespidamisele - Austria teadurite korraldatud katsetes osalenud naiste sõnul olid neil unenäod kõige paremini meeles pärast üksinda magamist; meestele meenusid unenäod aga kõige eredamalt siis, kui nad olid öösel seksinud. Surrey ülikooli uneeksperdi dr Neil Stanley arvates ei ole sugugi üllatav, et ühes voodis magamine inimestele pärssivalt mõjub, sest ajalooliselt ei ole inimesed loodud ühes voodis magama ja see on tegelikult äärmiselt veider käitumisviis. Ta lisas, et magamine on väga isekas tegevus ning korralik ööuni on võtmetähtsusega mõjur nii vaimse kui füüsilise tervise tagamiseks. Stanley rääkis, et ärritavalt häälitseva ja tekki pealt kiskuva inimesega koos magamine ei ole mõistlik tegevus ja sellised paarid peaksid valehäbita eraldi vooditesse kobima. Samas lisas ta, et kui elukaaslased on juba pikki aastaid koos maganud, võib hoopis harjumuspärase voodikaaslase puudumine une ära rikkuda.

Uusi ravimeid saab katsetada ussikeste abiga

Suurbritannia ja Hollandi teadurid teatasid ajakirjas Biomedcentral Biology, et on välja töötanud uudse eksperimentaaljärgus olevate ravimite katsetamise viisi, milles mängivad võtmerolli tillukesed ussikesed, vahendab BBC. Uurijad muutsid geneetiliselt nematoodide ehk ümarusside liigi C. Elegans isendeid sel moel, et need roomavad teatud tüüpi kemikaalides eemale. Teadlased usuvad, et GMO-ussikeste abiga on võimalik välja töötada odavaid ja efektiivseid uute ravimite toimeainete katsetamise meetodeid. Vaid 1mm pikkused nematoodid tunnetavad tänu oma närviretseptoritele väga hästi enese lähedusse sattuvaid ohtlikke kemikaale. Nüüd muutsid teadurid aga ümarusse selliselt, et neil oleks ka inimese retseptoreid, mis aktiveeruvad hormoonide somatostatiin ja kemokiin toimel. Katsete käigus tehti kindlaks, et kui ussikeste liikumisteele pandi pisut somostatiini või kemokiini, tundsid GMO-nematoodid nende kemikaalide olemasolu ja vingerdasid eemale. Uurimistööd juhtinud Sangeri instituudi teaduri dr John McCafferty sõnul saab tulevikus ümarusse modifitseerida selliselt, et nad kannaksid eneses suuremat hulka inimretseptoreid, et nende abil saaks katsetada uute ravimite toimet.

Bush pani tüvirakuuuringute rahastamise eelnõule veto

Ameerika Ühendriikide president George W Bush pani veto USA Kongressi eelnõule, mis oleks lubanud kasutada riigis läbi viidavate tüvirakuuuringute rahastamiseks teatud tingimustel ka riigieelarvest pärinevaid summasid, teatab BBC. Tegemist oli esimese korraga, kus Bush on mõne USA Kongressi eelnõu peatamiseks oma vetoõigust kasutanud. Bushi sõnul kasutas ta vetot, kuna inimembrüote hävitamist lubav eelnõu ei ole kooskõlas ameeriklaste moraalsete tõekspidamistega. Samal ajal näitavad küsitlused, et enamik USA kodanikest toetab tüvirakuuuringute föderaalset rahastamist, sest nii võidakse leida raviviise paljude raskete haiguste vastu. Poliitikavaatlejate kinnitusel on tegemist suuresti poliitilise otsusega, sest tüvirakuuuringute rahastamise vetostamine on meelepärane enamikule Bushi toetajatest, kellest olulise osa moodustavad konservatiivsed vabariiklased. Ameerika Ühendriikides saab tüvirakuuuringuid jätkuvalt rahastada erasektorist pärit rahadega ning sel eesmärgil on viimasel ajal kohalikust eelarvest raha eraldanud ka mitmed osariigid.

Vaesus muudab keharakud vanemaks

Suurbritannia teadurite uurimistööst ilmnes, et madalamasse sotsiaalmajanduslikku gruppi kuuluvate inimeste keharakud vananevad rikkamate kaaskodanike keharakkudest märkimisväärselt kiiremini, kirjutab New Scientist. Madalama sissetulekuga ning vähemtasustatavat käsitsitööd tegevad inimesed surevad "ajuga töötavatest" ning paremat palka saavatest eakaaslastest oluliselt sagedamini enneagselt vähi, südameinfarkti ning insuldi tagajärjel. Hinnanguliselt põhjustab vähemalt kolmandiku neist ränkadest tõbedest vaesema elanikkonna seas laiemalt levinud ülekaalulisus, suitsetamine ning ebatervislikud eluviisid laiemalt. Ent nüüd avastasid 1552 naise vere valgeliblesid uurinud Tim Spector ja ta kolleegid Londoni St Thomase haiglast, et madalamalt tasustatavat käsitsitööd tegevate naisterahvaste rakud vananevad samuti kiiremini ja seda isegi juhul, kui ebatatervislike eluviiside laiem levik eelnevalt arvesse võetakse. Keskmiselt olid nende rakud 7-9 aastat "vanemad" kui sama sünniajaga mittekäsitsitööd tegevate naiste keharakud. Rakkude vananemise kiiruse tuvastamiseks mõõtsid teadurid kromosoomide otsi kaitsvate telomeeride pikkust. Telomeerid muutuvad iga raku jagunemisega pisut lühemaks ning seega võib järeldada, et mida lühemad on telomeerid, seda enam on rakud jagunenud. Spectori hinnangul on tuvastatud ja esmapilgul üsna üllatava seose põhjuseks tõik, et madalama sissetulekuga ning sotsiaalmajanduslikku põhjakihti kuuluvad naised peavad taluma suuremat igapäevast psühholoogilist stressi, mille tõttu on nende keharakud saanud laialdasemaid oksüdatiivseid kahjustusi. Teadlane lisas, et väga suure tõenäosusega ilmneb sama seos ka meeste puhul.

Aafrika maalõhest võib saada uus ookean

Möödunud aasta septembris aset leidnud maavärinas tekkinud 60-kilomeetri pikkune ja paiguti kuni 8 meetri laiune maalõhe Aafrikas võib satelliitfotosid uurinud teadlaste sõnul jõuda Punase mereni ning eraldada Etioopia ja Eritrea ülejäänud mandrist, kirjutab BBC. Teadusajakirjas Nature tutvustatud uurimistöö kohaselt on tegemist suurima maalõhega viimaste aastasadade jooksul ja see laieneb enneolematu kiirusega. Oxfordi ülikooli teaduri Tim Wrighti hinnangul võib maapragu jõuda umbes miljoni aastaga Punase mereni ning sel viisil tekib uus ookean. Suurbritannia ja Etioopia teadlased on saanud maalõhe moodustumist uurida suure detailirohkusega, sest nende kasutada on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliidi Envisat fotod piirkonnast. Nende fotode abil on uurijate kinnitusel võimalik esmakordselt jälgida ookeani moodustumiseni viivate maakoore protsesside kulgu reaalajas.

Vitamiinid võivad tõsta seksuaalset atraktiivsust

Ajakirjas Royal Society Journal Proceedings B tutvustatud Hispaania teadlaste uurimistööst selgus, et olulised toidulisandid, nagu näiteks vitamiinid, võivad tõsta seksuaalset atraktiivsust vastasugupoole esindaja silmis, kirjutab BBC. Madridi riikliku loodusmuuseumi teaduri Jose Martini töörühm tegi vastava avastuse uurides isaseid kivisisalikke, kellele nad andsid D-vitamiiniga rikastatud toitu. Sisalike igapäevatoimetusi jälgides avastasid uurijad, et emased roomajad erutusid D-vitamiiniga toidetud isaste sisalike tagajalgadest eralduvate ning oluliste lõhnasignaalidena toimivate kehaeritistega kokku puutudes. Mõnede isaste sisalike eritistest leiti ka suuri koguseid E-vitamiini, mil on tõenäoliselt D-vitamiiniga sarnane mõju. Teadlased arvavad, et vitamiinide olemasolu eritistes annab emastele sisalikele märku, et isane isend on hea tervise juures ning sobib seega evolutsioonilisest vaatenurgast hästi partneriks ja järglastele geenide edasiandjaks. Hispaania teadurid tunnistasid, et ei tea, kas sama seos võiks kehtida ka inimeste puhul, ent seda võib nende arvates pidada üsna tõenäoliseks.

Soomlastele korvatakse ka Eestis tehtud hambaravi kulud

Soome tervisekindlustus-ja pensioniamet (Kela) korvab soomlastele osa hambaravikuludest ka Eestis tehtud ravi puhul, ehkki Kela ei ole soomlasi asjast oluliselt teavitanud, kirjutab ETV24. Tallinnas maksavad mitmed hambaraviteenused üle poole vähem kui Soomes ja Kela korvab kuni 60% hambaravikuludest, mis kompenseerib soomlastele ka ülelahe reisimise hinna. Kela ametniku Pirkko Sihvoneni sõnul on mujal Euroopa Liidus tehtud hambaravi hüvitussüsteem, mis põhineb Euroopa Kohtu 1990ndatel langetatud otsustel, kehtinud juba mitu aastat. Eesti hambaarstide liidu juhatuse esimehe Kristjan Gutmanni sõnul ei peeta Eestis välisriikide kodanike külastuste osas eraldi statistikat, mistõttu on välismaalaste kasvavat huvi Eesti odava hambaravi vastu raske mõõta. Ka Gutmanni sõnul ei ole üldiselt teada, et Soome riik kompenseeriks osaliselt hambaravikulusid teises Euroopa Liidu riigis.

Rinnaga toitmine vähendab imiku valutundlikkust

Toronto Mount Sinai haigla teadurite 1000 sülelast hõlmanud uurimistööst selgus, et rinnaga toitmine võib väikelapse jaoks olla kõige parem valuvaigisti, kirjutab BBC. Kanada uurijad avastasid, et rinnaga toidetavad lapsed näisid taluvat vereproovi tegemiseks vajalikke nõelatorkeid oluliselt paremini kui rinnapiima asendajaga toidetavad väikelapsed. Valutaluvuse mõõtmiseks registreerisid teadlased muutusi lapse südametöös ja hingamises ning nutu kestvust pärast nõelatorget. Uurijate arvates võib antud juhul olla võtmeküsimuseks, et imik saab ema lähedusest lihtsalt lohutust või siis viib rinnaga toitmine ta tähelepanu valult kiiremini eemale. Teadlased tõid esile sellegi, et rinnapiim on üsna magus ning seal võib ka leiduda aineid, mis soodustavad organismis looduslike "valuvaigistite" endorfiinide teket.

Patsiendid ei taha digiterviseloos suguhaiguste kajastamist

Patsiendid ei soovi, et arstid pääseksid riigi kavandatavas digitaalses terviselugude andmebaasis ligi andmetele, mis kajastavad nende suguhaigusi, kirjutab PM Online. Kuigi arstid soovivad taoliste piirangute puudumist, tahavad patsiendid, et osadele haigustele oleks ligipääs keelatud, selgus sotsiaalministeeriumi teatel juunis toimunud ümarlauanõupidamiste. Ligipääsupiirangut kasutatakse näiteks HIV ja AIDS, suguhaiguste ning vaimuhaiguste suhtes. Samas tõid arstid näite, et kui süüfilist põdenud patsient pöördub psühhiaatri poole ning juhul kui suguhaiguste diagnoosid on suletud, ei tea arst, et muutused patsiendi psüühikas on tingitud süüfilise põdemisest. Nii tegid arstid ettepaneku, et erialade vahel ei tohiks olla juurdepääsupiiranguid, sest esmapilgul kitsalt ühe erialaga seotud diagnoos võib olla määrava tähtsusega mitme eriala raviprotsessis. Digitaalse terviseloo süsteem peaks käivituma ülejärgmisel aastal.

Inimesed püüdlevad rannikualadele

Columbia ülikooli Maainstituudi kliimasüsteemide uuringukeskuse teadurite koostatud kaardil prognoositakse, millistesse maailma piirkondadesse rännatakse enim ja kus väheneb elanikkond kõige rohkem kuni aastani 2025, kirjutab LiveScience. Ennustusest selgub, et elanike arv kasvab järgmise 20 aasta jooksul kõige kiiremini rannikualadel ja ka praegu väga suure asustustihedusega arenguriikides. Kaardikoostajad märgivad, et võrrelduna 1995. aastaga kasvab aastaks 2025 rannikust kuni 100 kilomeetri kaugusel elavate inimeste arv umbes 35% võrra. Sellise rändetrendi tõttu satub kliima globaalse soojenemise tõttu sagedasemateks muutuvate suurtormide, üleujutuste ja teiste rannikualasid mõjutavate ekstreemsete ilmastikunähtuste meelevalda maailmas 2,75 miljardit inimest. Kui praegu elab maailmas 6,5 miljardit inimest, siis aastaks 2050. kasvab see arv hinnanguliselt 9 miljardini.

Mäluteadlased: jamais vu on laialt levinud

Leedsi ülikooli uurija dr Chris Moulin ja ta töörühm avastasid, et déjà vu vasteks olev jamais vu on reaalne nähtus ja üsna laialt levinud, lisaks on seda võimalik ka esile kutsuda, vahendab ABC Sydneys toimuval rahvusvahelisel mälukonverentsil räägitut. Kui déjà vu (prantsuse keeles "juba nähtud") korral on inimesel tunne, et ta on äsjakogetut juba varem läbi elanud, siis jamais vu (prantsuse keeles "mitte kunagi nähtud") puhul teab inimene, et on äsjakogetu varem üle elanud, ent ei mäleta sest põhjustatud tundmusi ehk siis teisisõnu öeldes satub vastamisi väga levinud ja igapäevase nähtusega, millest ta aga ei tunne enesel varasemaid mälestusi olevat. Moulini hinnangul on jamais vu tüüpi kogemusi olnud umbes 60% inimestest ja ühe näitena tõi ta esile olukorra, kus inimene jõllitab mõnda laialt kasutatavat sõna ja ei suuda meelde tuletada, mida see tähendab või siis satub hästi tuntud kohta, ent ei suuda sellele vaatamata lühikese hetke vältel mõista, kus ta asub. Ta lisas, et kuigi jamais vu olemasolust on teatud ja räägitud enam kui 100 aastat, ei ole seda varem süstemaatiliselt ja teaduslikult uuritud. Moulin märkis, et jamais vu'd on võimalik esile kutsuda semantilise küllastatuse korral ehk siis olukorras, kus aju teatud viisil väsitatakse ja kurnatakse. Nii näiteks paluti 92 katsealusel kirjutada lihtsaid sõnu ühe minuti jooksul 30 korda. Kui neil hiljem oma tundmusi kirjeldada paluti, ilmnesid 68% katsealustest jamais vu sümptomid. Moulin selgitas, et kui sa vaatad midagi väga pikka aega või keskendud millelegi liiga pikalt, siis väsib su aju ära ning jälgitu või keskendumisobjekt "kaotab tähenduse".

Jaapan kavandab 30 aasta ilmaprognoose

Jaapan kavatseb ühe maailma võimsaima superarvuti Earth Simulator abiga luua 30 aasta ilmaprognoose, teatab AP. Tegemist on osaga Jaapani teadusministeeriumi algatatud projektist, millega soovitakse kaardistada Jaapanit ning kogu maailma mõjutava kliima globaalse soojenemise tagajärgi tulevastel aastasadadel. Aastail 2002-2004 maailma võimsaimaks superarvutiks tunnistatud, Yokohamas paikneva Earth Simulatoriga arvutatakse välja pikaaegsed muutused õhurõhus, ookeani- ja õhutemperatuurides ja ookeanihoovustes. Sel moel loodetakse välja selgitada, millised riigi piirkonnad satuvad tulevaste aastakümnete jooksul kõige sagedamini ekstreemsete loodusnähtuste meelevalda. 30 aasta ilmaprognoosid võimaldavad valitsusel eraldada tulevastele ohupiirkondadele senisest enam raha, et need saaksid kaldarajatisi kindlustades ja muul moel tulevasteks suurtormideks valmis olla. Praeguste plaanide kohaselt alustatakse projektiga tuleval kevadel ning see läheb hinnanguliselt maksma ca 26 miljonit USA dollarit ehk umbes 325 miljonit eesti krooni. Superarvuti Earth Simulator arendamine on seni jaapanlastele maksma läinud 350 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 4,37 miljardit eesti krooni ja see suudab ühes sekundis teha 35,6 triljonit arvestustehet.

Raske migreen tõstab südamesurma riski

Ajakirjas The Journal of the American Medical Association tutvustatud USA uurijate teadustööst ilmneb, et raskekujuliste migreenihoogude käes kannatavatel keskealistel naistel on keskmisest suurem risk surra ootamatult ilmneva ränga südame-veresoonkonnahaiguse tõttu, teatab BBC. Umbes kümnendikul migreenipatsientidest esineb samal ajal ka aurasid, mis kujutavad enesest valuhoogude ajal tekkivaid sähvatusi ja muud tüüpi visuaalseid nägemusi, samuti jäsemetes tajutavaid valutorkeid. USA uurijad analüüsisid 27.840 45-aastase või vanema naise terviseandmeid ning avastasid, et uurimistöö ajal auraga migreenihoogudest teatanud naistel oli oluliselt kõrgem südameinfarkti, insuldi ja teiste potentsiaalselt surmaga lõppevate ränkade südame-veresoonkonnatõbede tekke risk. Uurijad toonitasid, et ilma aurata migreenihoogude käes kannatavatel naistel sama seost ei tuvastatud. Meditsiiniajakirja samas numbris kirjutasid dr Richard Lipton ja dr Marcelo Bigal Albert Einsteini meditsiinikolledzhist, et aminohappe homotsüsteiini kõrgenenud tasemega veres seotud sama geneetiline defekt on laialt levinud nii auraga migreeni kui ka südame-veresoonkonnahaiguste patsientide organismis.

Virgin Galactic on kosmilisel lennukursil

Miljardär Richard Bransoni Virgin Groupi kuuluv ettevõte Virgin Galactic on müünud juba ligikaudu kakssada 200.000 USA dollarit ehk 2,5 miljonit eesti krooni maksvat piletit subrobitaalsetele lendudele, mis hakkavad firma tegevjuhi Will Whithorn kinnitusel toimuma juba 2008. aastal, teatab CNN. Tulevaste orbiidilähedaste lendude käigus võtavad reisijad istet kosmoselaevas, mis kinnitatakse lennuki külge. Kosmoselaev eraldub lennukist umbes 30.000 meetri kõrgusel ning tõuseb 15 minutiks suborbitaalsele kõrgusele. 5 minutit sest ajast veedavad reisijad ka mikrogravitatsiooni ehk kaaluta oleku tingimustes ning naasevad kuni 140 kilomeetri kõrgusele tõusnuna seejärel Maale. Lennureisi kogupikkus on umbes 2 tundi ja 15 minutit. Virgin Galactic on üks paljudest firmadest, mis üritavad kosmosereiside turul kanda kinnitada. Ameerika Ühendriikides tegutsev Space Adventures on Venemaa kosmoseagentuuri Sojuz rakettidega kosmosesse lähetanud juba 3 inimest, ent igaühel neist tuli reisi eest tasuda 20 miljonit USA dollarit ehk enam kui 2,5 miljardit eesti krooni.

CO2 maa-alla ladustamise mõistlikkus seati küsimärgi alla

Ajakirjas Geology tutvustatud uuringust ilmneb, et kuigi kasvuhoonegaasi CO2 ladustamine maa-alla kõlab üldiselt hea mõttena, ei tõuse sest võib-olla loodetud tulu, sest gaas võib teatud aja möödudes siiski atmosfääri lekkida, kirjutab New Scientist. 2004. aastal alustati CO2 katselist ladustamist maapõue Mehhiko lahe piirkonnas. Ameerika Ühendriikide geoloogid kogusid antud alalt õhu- ja veeproove enne projekti algust ning selle toimumise ajal ja viimasel ajal kogutud proovid näitavad, et looduslike maa-aluste koobaste seinad on hakanud CO2 ja merevee koostoimel lagunema. Selle protsessi jätkudes tekivad koopa seintesse tunnelid ja praod, mille kaudu CO2 atmosfääri pääseb, hoiatavad uurijad, kelle sõnul ei ole antud probleem omane ainult uuritud piirkonnale, sest samad keemilised protsessid tekivad kindlasti ka teistes maa-alustes looduslikes CO2 hoidlates.

Tartu Ülikoolis oli enim soovijaid arstiteaduskonda

Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe päevase õppe 70 erialale esitati tänavu 3680 avaldust ning kõige enam avaldusi esitati tänavu arstiteaduskonda õppima asumiseks, teatab PM Online. Riigieelarvelistele õppekohtadele esitas avalduse 2098 üliõpilaskandidaati, kellest vastuvõtutingimustele vastas ja vastuvõetuks osutus 1536 ning riigieelarvevälistele õppekohtadele esitati avaldusi 1582, millest 1294 võeti vastu. Lävendipõhise vastuvõtuga õppekavadele laekus enim avaldusi majandusteaduskonda (339) ja õigusteaduskonda (215). Populaarseim eriala, kuhu kandideeriti paremusjärjestuse alusel, oli arstiteadus. Sinna esitas avalduse 441 inimest. Kuna arstiteaduskonda võetakse vastu 135 tudengit, oli konkurss 2,333 inimest ühele kohale.

Võltsmälestused sunnivad vähem jooma

Kanada Kwantleni ülikooli kolledzhi uurija dr Dan Bernsteini juhitav uurimisrühm näitas katsete käigus, et inimestele valemälestuste sisendamine võib neil ennetada hilisemas elus välja kujunevat alkoholi kuritarvitamist, teatab ABC. Eksperimentide käigus sisendati 142 18-20 aastasele noorele inimesele, et neil on omal ajal hakanud väga halb, kui nad jõid rummi sisaldavaid alkohoolseid jooke. Sel eesmärgil teatati katsealustele, et arvutiga on loodud nende isiklik profiil, mis põhineb küsitlustulemustele seniste joomis- ja söömisharjumuste kohta. Teadlased väitsid, et arvutianalüüsi andmeil hakkas katses osalenud inimestel minevikus rummi tarvitades halb ja nad palusid vabatahtlikel seda kogemust meenutada ning kirjeldada. 30%-40% eksperimentides osalenutest "meenus" seepeale, et neil on tõepoolest olnud rummiga halbu kogemusi. Kui neil inimestel paluti nüüd hinnata, kui meeldivaks joogiks nad rummi peavad, andsid nad sellele madalama hinnangu kui enne võltsmälestuste sisendamist. Bernsteini arvates võiks sellist valemälestuste sisendamist kasutada riskigruppi kuuluvatel inimestel alkoholismi tekke ennetamiseks ning põhimõtteliselt saab samal moel ennetada ka ülesöömist. New Yorgi ülikoolis võltsmälestusi uuriva professor Mike Toglia hinnangul kerkib ses vallas siiski esile arvukaid eetilisi küsimusi ning selliseid protseduure võidakse pidada ajupesuks. Samas leidis ta, et vähemalt antud juhul tooks valemälestused kaasa palju enam head kui halba.

Siseujulad tõstavad lastel astmariski

Ajakirjas Occupational and Environmental Medicine tutvustatud Belgia teadlaste uurimistööst selgus, et siseujulaid külastavatel lastel võib olla keskmisest kõrgem oht haigestuda astmasse, teatab BBC. Kogutud andmeid analüüsides leidsid Louvaini katoliikliku ülikooli uurijad, et iga siseujula tõstab 100.000 inimese seas astma ning allergilise nohu esinemise sagedust 2%-3%. Teadlaste hinnangul on selle põhjuseks sisebasseinide vee puhastamiseks kasutatavad klooriühendid, mille pikemajalist mõju laste tervisele tuleks senisest täpsemalt uurida. Kolme aasta eest avastas sama uurimisrühm, et kloor võib reageerida basseinis leiduva uriini ja higiga ning selle käigus tekivad ohtlikud aurud, mis võivad vigastada kopse. Belglaste hinnangul võib suurem arv sisebasseine ja nende sagedasem külastamine Lääne-Euroopas elavate laste poolt selgitada osaliselt, miks esineb Ida-Euroopas allergilisi haiguseid vähem.

Sporditegemist võib alustada ka keskeas

Südame-veresoonkonnahaigusi põdevaid patsiente ja samas vanuses tervet võrdlusgruppi uurinud Heidelbergi ülikooli teadlased leidsid kinnituse arvamusele, et sportlike eluviisidega alustamiseks ei ole mitte kunagi liiga hilja ja südametervisele on kasulik ka väga mõõdukas füüsiline aktiivsus, kirjutab Reuters. Ajakirjas Heart tutvustatud uurimistööd juhtinud dr Dietrich Rothenbacher toonitas, et terviseedu saab juba ka lihtsalt end teleri eest üles ajades ja mõõduka tempoga kõndides ning südame eest hoolitsemiseks ei peagi kohe spordisaali minema. Andmeanalüüsis leiti oodatult, et kõige madalam oht haigestuda südame-veresoonkonnatõbedesse on inimestel, kes on terve elu trenni teinud, ent "tugitoolisportlastega" võrreldes oli umbes 55% võrra väiksem südamehaigustesse jäämise oht ka neil inimestel, kes muutsid oma eluviisi tervislikumaks ja sportlikumaks alles pärast 40. eluaastat.

Marsilendureid saaks kaitsta plasmamulliga

Washingtoni ülikooli uurijate arvates võiks tulevikus Marsile lendavaid inimesi pika lennu vältel ohtliku kosmilise kiirguse eest kaitsta plasmamulli abil, kirjutab New Scientist. Kui see idee osutub teostatavaks, tähendab see, et praegu astronautide kaitsmiseks kavandatavad paksud metallplaadid saaks asendada vaid paar grammi kaaluva plasmakilbiga. Osaliselt pärineb marsilendureid pika lennu ajal ohustav kiirgus Päikeselt, ent osa kiirgusest saab alguse ka Päikesesüsteemist väljas. Olenemata päritolust tõstab pikaaegne allumine kosmilisele kiirgusele inimesel oluliselt vähkkasvajate ja teiste raskete tõbede tekke tõenäosust. Kui Maa orbiidil asuvat kosmoselaeva või -jaama kaitseb Maa magnetväli, siis koduplaneedist kaugele eemale sattuvad astronaudid ei saa magnetväljaga paraku enam arvestada. Plasmakilbi uuringuid juhtiv John Slough märkis, et paksud metallplaadid kaitseksid küll inimesi kiirguse eest üsna edukalt, ent muudaksid samas kosmoselaeva sedavõrd raskeks, et see muudaks küsitavaks kogu marsireisi. Slough kinnitusel saaks probleemi lahendada vaid paari grammi kosmoselaeva kaitsvaks plasmaks muudetava vesinikuga. Seda võimaldav seadeldis tuleb alles projekteerida, ent selle tööpõhimõte on lihtne ja selge - vesinik lõhustatakse kõrgepinge abil prootoniteks ja elektronideks ning tekkinud plasma paisatakse kosmosesse ja see moodustab kosmoselaeva ümber kaitsva plasmamulli. Praeguse nägemuse kohaselt peaks sellise plasmapilve läbimõõt olema umbes 100 meetrit. Slough nägemuse kohaselt võiksid tuleviku kosmoselaevad kasutada plasmat edasiliikumiseks ning kord juba tõukejõu tekitamiseks kasutatud plasmat saaks "taaskasutada" kiirguskilbi loomiseks.

Uuring: kloonitud inimene tunneks end indiviidina

Suurbritannia ja Austraalia teadurite ühisuuringus jõuti järeldusele, et kloonitud inimene peaks end tõenäoliselt eraldiseisvaks indiviidiks, vahendab BBC. Uurijad jõudsid sellisele järeldusele pärast seda, kui nad küsisid identsetelt kaksikutelt, millised on nende tundmused seoses tõsisasjaga, et neil on mõne teise inimesega täpselt samasugused geenid. Peagi ajakirjas Social Science and Medicine tutvustatava uurimistöö raames kinnitasid identsed kaksikud, et geenid on nende isiksuse kujunemisel mänginud vaid piiratud rolli. Samal ajal tunnistasid nad, et inimesed kipuvad neid tihtipeale võtma kui paari, mitte kui kahte erinevat inimest. Identsed ehk ühemunaksikud sünnivad siis, kui sama spermaraku poolt viljastatud munarakk jaguneb kaheks erinevaks, ent geneetiliselt identseks embrüoks. Kuna inimkloone ei ole teadaolevalt sündinud, on ühemunakaksikute küsitlemine ainus viis kindlaks teha, kuidas võiks kloonitud inimene maailma tunnetada. Samas tõid uurijad esile, et kui identsed kaksikud on tulnud ilmale samal ajal, siis klooninimeste sünni vahele võib jääda väga pikk aeg. Uurijate poolt küsitletud ühemunakaksikud kinnitasid, et on oma sellisel moel ilmale tulemisega äärmiselt rahul ja ei sooviks mingil juhul olla mitteidentsed kaksikud või "üksikud".

Discovery maandus edukalt

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstik Discovery kuue astronaudiga pardal maandus täna pärast 13-päevast missiooni edukalt Kennedy kosmosekeskuses, teatab BBC. Kuigi piirkonnas esines murettekitavalt palju pilvi ning tuul oli puhanguti üsna kõva, anti Discoveryle siiski maandumisluba. NASA loodab, et väga edukaks kujunenud missioon lõpetab kahtlused selle üle, kas süstikud on ikka kasutamiseks piisavalt turvalised. Lennu käigus toimetas süstik rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) suure koguse vajalikku kaupa ning Discovery astronaudid viisid kosmosejaama välisküljel läbi hulga tähtsaid parandus- ja täiendustöid.

Uuring: näopimedus on pärilik geenitõbi

Näopimedus ehk võimetus jätta meelde nägusid on üsna laialt levinud pärilik häire, mille põhjustajaks on üheainsa geeni teatud defekt, vahendab HealthDay Münsteri ülikooli uurijate ajakirjas American Journal of Medical Genetics Part A tutvustatud avastust. Näopimedust ehk prosopagnoosi võib põhjustada ka ajuvigastus. Näopimedust põdevad inimesed ei suuda meelde jätta tuttavate nägusid, välja arvatud inimesed, kellega nad puutuvad kokku igapäevaselt, nagu näiteks pereliikmed ja kõige lähemad sõbrad. Saksamaa teadlased diagnoosisid 689 noort inimest küsitledes neist 17 päriliku näopimeduse (HPA) ja 14 uuritut nõustusid uurijatega edasist koostööd tegema. Selle käigus selgus, et kõigil neljateistkümnel on vähemalt üks lähisugulane, kel esineb samuti HPA. Kuna HPA diagnoosiga patsiendid ei suuda küll meelde jätta nägusid, ent on samal ajal võimelised tuvastama muud "näoinformatsiooni", nagu vanus, sugu ja emotsioonid, näitab see, et nende tunnusjoonte ning nägude tuvastamine toimuvad ajus teineteisest sõltumatult.

Uus kloonimismeetod on odavam ja efektiivsem

Taani põllumajandusteaduse instituudi teaduri Gabor Vajta juhitava uurimisrühma välja töötatud uudne kloonimismeetod on senistest kaks korda efektiivsem, kuigi selle maksumuseks on vaid kümnendik seni kasutatud tehnika hinnast, teatab New Scientist. Imetaja kloonimisel on esimeseks sammuks rakust rakutuuma eemaldamine. Tavaliselt kasutatakse sel eesmärgil spetsiaalset nõela, millega tuum munarakust välja lükatakse. "Käsitöökloonimise" nime saanud uudse meetodi puhul saavutatakse sama tulemus munarakku lihtsalt "pooleks lüües". Seejärel tehakse kindlaks, kumb rakupoolikust jäi tuumatuks ja viiakse ellu kloonimise järgmised faasid. Sigadel läbi viidud katsetes saadi kloonitud loomade sünniprotsendiks 14, mis on kaks korda kõrgem kui seniste kloonimismeetoditega saavutatav ca 7%.

Ihastest leiti iidne kalmistu

Arheoloogid Kristiina Johanson ja Mari Lõhmus avastasid Tartumaal Ihastes Emajõe ääres kuni 5000 aastat vana kalmistu, kirjutab SL Õhtuleht. Ihastes asuva matmispaiga täpne vanus selgub ekspertiisist, mida tehakse praegu Poolas. Johansoni hinnangul võib kalmistu pärineda nooremast kiviajast, mis teeks selle vanuseks vähemalt 5000 aastat. Leitud on neli kalmu, mis olid üksteise otsas. Matmispaigast avastati üks täiskasvanu, eeldatavalt naine, ja kolm last, kellest üks oli ilmselt 5-aastane, teised vanemad, rääkis Johanson. Võib oletada, et maetud on üks perekond. Haudade juures leide ei avastatud, küll aga leiti keskajast pärit keraamika kilde. Seega on sel kohal arheoloogi hinnangul elatud ka keskajal, kuid maetud sinna rohkem ei ole.

Kaalukaotus võib olla märk lähenevast dementsusest

Mayo kliiniku teadurid uurisid enam kui 1000 naist, kellest pooled muutusid hiljem dementseks ja avastasid, et kaalukaotust võib pidada üheks võimalikuks vaimsete võimete süveneva vähenemise sümptomiks, mis võib lähenevast dementsusest teada anda juba kuni 10 aastat ette, kirjutab BBC. Teadurite hinnangul ei saa aastaid kestva kaalukaotuse põhjal siiski tulevast dementsust diagnoosida, ent leid võib heita valgust organismis aset leidvatele protsessidele, mis seisavad eaga kaasneva vaimunõtruse väljakujunemise taga. Uurijate hinnangul võib kaalukaotuse ning dementsuse seose põhjuseks olla tõik, et vananemisega kaasneva vaimse võimekuse langedes inimene sööb vähem, sest dementsus langetab märkimisväärselt patsiendi ettevõtlikkust. Samuti võib vaimunõtruse käes kannatavatel patsientidel muutuda kehvemaks haistmis- ja maitsemeel. Kuigi antud uurimistöös ei leitud seost meeste dementsuse ja kaalukaotuse vahel, avastati 2005. aastal ajakirjas Archives of Neurology, et meesterahvastel tekkivale dementsusele eelneb kuni kuue aasta jooksul märkimisväärne kaalukaotust.