Laialdased soolised erinevused said geneetilises uuringus kinnituse

California ülikooli teadurid avastasid, et tuhanded geenid käituvad naiste ja meeste samades elundites erinevalt, mis selgitab, miks reageerivad mehed ja naised samadele ravimitele sageli nii erinevalt ja miks on teatud haiguste sümptomid neil tihti soospetsiifilised, vahendab Reuters. Hiirte aju-, maksa-, rasva ja lihaskudede uurimine näitas, et geenide avaldumine ehk geeni aktiivsustase oleneb suuresti uuritava isendi soost. Uurijate kinnitusel vastab see peaaegu kindlasti tõele ka inimeste puhul. Kõige väiksemaid erinevusi leiti geenide avaldumises ajukoes, ent üldiselt olid erinevused teadlaste sõnul üllatavalt suured ja keegi poleks varem osanud arvata, et naise ja mehe geeniavaldumistes võib valitseda seline kuristik. Ajakirjas Genome Research tutvustatud uurimistöös osalenud inimgeneetika professor Jake Lusis rääkis, et leid aitab senisest paremini mõista mitmete krooniliste haiguste teket ja kliirendab loodetavasti soospetsiifiliste ravimite väljatöötamist. Näiteks maksa puhul avastati, et see elund töötab nii naistel kui meestel küll laias laastus sarnaselt, ent erineva kiirusega, mis võib muuhulgas selgitada, miks on aspiriini tarvitamisel naistel ja meestel erinevaid südame-veresoonkonnahaigusi ennetav mõju.

Uuring: dementsuse veretest on võimalik

Hollandi uurijad Erasmuse meditsiinikeskusest avastasid, et kahe Alzheimeri tõve võtmevalgu taset vereproovides kindlaks määrates on võimalik prognoosida peagi avalduva dementsuse teket, vahendab BBC. Teadurite 1756 inimest hõlmanud ja ajakirjas Lancet Neurology tutvustaud uurimistööst ilmnes, et amüloidvalgu Aß1-40 taseme tõus ja valgu Aß1-42 madal tase vereproovis suurendab peatset dementsuse tekke riski enam kui 10 korda. Nüüd üritavad uurijad selle teadmise baasil välja töötada lihtsat ja vereproovil põhinevat dementsustesti. Praegu ei ole ennekõike dementsuse varajase vormi diagnoosimiseks olemas efektiivseid meetodeid ning lõplik kinnitus Alzheimeri tõvele või mõnele muule vanadusega kaasnevale dementsusvormile saadakse alles lahkamisel ajukude uurides.

Läänemere küürvaala elu on ohus

Läänemerre sattunud kaheksameetrine küürvaal (Megaptera novaeangliae) peab ellujäämiseks leidma hiljemalt talve tulekuks kodutee ookeanivetesse, vastasel korral võib harjumatu ümbruskond talle saatuslikuks saada, kirjutab EPL. Riikliku looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialist Ivar Jüssi selgitas, et küürvaalad söövad kalu ja teisi mereelukaid, mistõttu ähvardab teda Läänemeres näljasurm, sest nii madalas vees ei pruugi ta suuta tavalisel moel toituda. Jüssi lisas, et ilmselt on tegemist noore vaalaga, kes on teiste seltskonnast minema aetud. Küürvaalad elavad 30–40 aastani ja kasvavad üle 20 meetri pikaks, selgitas ta. Pärast Juha Mäkelä ja Soome rannavalve kohtumist vaalaga 2. juulil Himanka lähistel pole ei Soome ega Eesti piirivalve kinnitusel keegi vaala nägemisest märku andnud. Himanka juures oli vaal võtnud suuna lõunasse, seega võib ta Soome keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Mauri Vieru sõnul olla praegu juba ka Soome lahes.

Beebid saavad ajutrauma ostukärust kukkudes

Tõsiasi on, et iga viies väikelaps satub Eestis vigastuse tõttu haiglaravile, nii näitavad haigekassa andmed, levinumad vigastused on kukkumisel tekkinud ajutraumad, kirjutab Pärnu Postimees. Arstide töö argipäevaks on saamas kaubanduskeskuses ostukärust kukkunud beebide aitamine, tõdes Pärnu haigla lastearst Helve Torim. Kõrge ostukäru peale asetatud auto turvahälliga kukkudes või hooletult kinnitatud turvarihmade tõttu käru beebitoolist kivipõrandale libisedes ohustavad titat rängad tagajärjed. Torimi kinnitusel võib nii saada koguni koljuluumurru ja peamiselt oleneb vigastuse raskus sellest, kui palju on lapsel seljas riideid, mis kukkumist pehmendavad. Sageli kukuvad väikelapsed ka autost väljavõtmisel. Laps tõstetakse sõidukist välja küll turvahälliga, aga tooli rihmad on kas lohakalt või üldse kinnitamata ja nii libisebki laps tänavale. Kindel koht kukkumistraumade järel on kõikvõimalike põletuste päralt. Levinud on olukord, kus vanem kohvi või teed juues pisipõnni süles hoiab ja talle kogemata kuuma jooki peale valab, märkisid arstid.

Uuring: vaesed surevad rikastest varem

Suurbritannia teadurite 8780 enne aastat 1952 sündinud riigi kodanikku hõlmavast uurimistööst selgus, et kõige avesemad britid surevad enam kui 10 korda suurema tõenäosusega juba hiljemalt viiekümnendates eluaastates kui rikkamad riigi kodanikud, kuigi mõlemad grupid saavad sarnast arstiabiteenust, vahendab Reuters. Londoni College'i ülikooli professor Michael Marmot selgitas, et selle peamiseks põhjuseks on tõik, et vaese elanikkonna seas on suitsetamine ja ülekaalulisus palju laiemalt levinud. Samas pidas ta võimalikuks, et seose taga on ka psühholoogiliste faktorite ja sotsiaalse positsiooni võimalik mõju tervisele. Andmeanalüüsist ilmnes, et rikastel brittidel esineb vaeste kaaskodanikega võrreldes oluliselt harvemini kroonilisi haiguseid, kaasa arvatud kõrgvererõhutõbi ja diabeet. Väiksema sissetulekuga inimesed on sagedamini üksikud ning veedavad suurema osa elust sotsiaalses isolatsioonis. Marmoti kinnitusel on rikkuse ja tervise tihe seos tuvastatud ka teistes Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides läbi viidud teadusuuringutes.

Viljandi lossimägedest tuleb välja relvade tükke

Eelmisel nädalal Viljandi lossimägedes väljakaevamisi alustanud noored arheoloogid on leidnud maapõuest keskaegsete relvade osi, naelu ja toidunõude kilde, teatab Sakala. Väljakaevamisi juhtiv arheoloog Arvi Haak rääkis, et huvitav leid on XVI sajandist pärit püssi rataslukk, mis oli tolle aja relvastuses üsna luksuslik ese. Leitud on ka rauast mõõga käepideme katke ja rohelise glasuuriga killud pudelist, mida vene sõdurid kasutasid Liivi sõjas. Kaevumäel tegutseval töörühmal on plaanis kahe nädala jooksul välja kaevata linnuse põhjapoolse välismüüri ehk Mungamüüri osa, kus asus kabel, ning sellest linnuse värava poole jääva vaimulikehoone lõunasein. Haaki sõnul on linnuse kabelit mainitud 1599. aasta Poola revisjoni dokumendis. See kinnitab, et kabel oli XVI sajandi lõpul veel kasutusel ja seal leiduvad esemed on pärit just sellest perioodist.

Bakterivalk tõstab DVD salvestumahtu kümnete terabaitideni

Harvardi meditsiinikooli teaduri V. Renugopalakrishnani sõnul võib teatud valgukihiga kaetud DVDle tulevikus salvestada sedavõrd suure koguse informatsiooni, et arvuti kõvaketas muutub üleliigseks, kirjutab ABC. Teaduri kinnitusel võib plaadi katmisel bakteri Halobacterium salinarum geneetiliselt muundatud proteiiniga bR tõsta DVD salvestusmahtu mitmete terabaitideni ning maksimaalseks tasemeks võib kujuneda koguni 50 terabaiti. bR püüab ja säilitab päikesevalgust ning muudab seda keemiliseks energiaks. Kui bR satub päikesevalguse kätte, tekitab valk rea vahemolekule, millel on unikaalne kuju ja värvus. Sellised vahemolekulid peavad küll vastu vaid paar päeva, ent Renugopalakrishnani töörühmal õnnestus muuta neid selliselt, et vahemolekulid jäävad püsima paljudeks aastateks, misläbi ongi loodud efektiivne ja kauakestev informatsiooni jäädvustamise viis. Teadurid muutsid bR valku ka nii, et selle vahemolekulid peaksid suurte andmemahtude jäädvustamisel infokandjale tekkivale kõrgele kuumusele senisest paremini vastu. Harvardi uurijad on teinud koostööd Jaapani ettevõttega NEC, mille spetsialistide hinnangul oleks uuelaadse DVD turuletoomine võimalik juba 18-24 kuu pärast.

Läänemeres seikleb eksikülalisena küürvaal

Soome rannavetes seikleb mitmendat päeva ligi 10 meetri pikkune vaalaline, keda Läänemerre jäämisel ohustab toidupuudus, kirjutab EPL. Esimesena märkas vaala pühapäeval Ylivieskast pärit õpetaja Juha Mäkelä. Mäkelä jälitas oma paadiga vaala umbes pool tundi, kuni kohale jõudis rannavalve. Ühel rannavalvuril õnnestus võimas loom mobiiltelefoniga jäädvustada. Soome vaalauurija Markku Lahtinen pidas vaala esialgu kääbusvaalaks (Balaenoptera acustorostrata), kuid vaala näinud inimeste kirjeldused umbes meetrilaiusest sabast kallutasid tema arvamuse siinsetes vetes veelgi haruldasema küürvaala (Megaptera novaeangliae) suunas. Teistkordselt nähti sama vaala kolmapäeval. Arvestades, et küürvaal suudab mõne tunniga läbida sada kilomeetrit, võib loom suve jooksul Läänemere põhjaosast sattuda ka Eesti rannavetesse. Küürvaala sattumine Läänemerre on asjatundjate sõnul harv ja pikemal siinviibimisel ohustaks looma toidupuuduse tõttu surm.

Tamme äkksurm taimi eriti ei ohusta

Tallinna botaanikaaia avamaakollektsioonide juhi Olev Abneri sõnul on hiljuti rododendronitel avastatud tamme äkksurmaks kutsutava taimede seenhaigusega seotud ohte üle võimendatud nagu linnugripigi puhul ning paanikaks pole põhjust, vahendab EPL. Tõenäosus, et see hakkaks massiliselt levima, on tema kinnitusel väga vähene, kuna rododendronite arvukus on meil väike ning kogumid on üksteisest eraldatud. Samuti ei ohusta tamme äkksurm Abneri kinnitusel meie kliimas sireleid, lodjapuid ega ka tammesid. Eestis kasvab Olev Abneri hinnangul kuni paarkümmend tuhat rododendronit. Tamme äkksurma põhitunnus on võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lehtedel on hajusad ebaselge piirjoonega laigud ning leheroots, lehealus ja -tipp on mustunud. Mustumine võib kulgeda ka piki keskrootsu. Võrsetel areneb piki võrset pruunikas või mustjas laik.

CJt vereanalüüs on põhimõtteliselt võimalik

Teadusajakirjas Science tutvustatud hamstritel läbi viidud katsetes selgus, et põhimõtteliselt on võimalik luua veretest, mis annab veiste spongiformsest entsefalopaatiast (BSE) ehk "hullu lehma tõvest" ning selle inimestel esinevast vormist Creutzfeldt-Jakobi tõvest (CJt) märku veel enne haigussümptomite väljakujunemist, vahendab Reuters. Nimelt selgus Texase ülikooli teadlaste uurimistöös, et kahjustunud ajurakkudest võib antud tõbesid põhjustavaid prioone enneaegselt "lekkida", mistõttu on nende tuvastamine verest võimalik. Katsete käigus nakatas Claudio Soto töörühm hamstreid prioonidega ning töötas välja meetodi nende tuvastamiseks veretesti abiga. Tegemist on esimese teadaoleva meetodiga, mis võimaldab kindlaks teha BSEd või CJt-d juba haiguse "varjatud faasis", mis võib inimestel kesta koguni kuni 40 aastat. Selliste testidega saaks senisest mugavamalt ja efektiivsemalt kontrollida loomseid produkte enne, kui need inimese toidulauale satuvad. Ka võimaldaks need kontrollida vere-, koe- ja organidoonoreid ja välistada nii võimalust, et nende kaudu võib tõbi edasi kanduda. Praegu vajatakse testideks aju- või mõnda muud kudet.

Leiti enneaegselt vananenud neutrontäht

Teadlasi sunnib nõutult kukalt kratsima äsjaavastatud neutrontäht, millel on vanust vaid ca 2000 aastat, ent mis käitub nii, nagu oleks see tekkinud juba miljonite aastate eest, kirjutab New Scientist. Neutrontähed on ülitihedad kosmilised objektid, mis jäävad järele pärast seda, kui massiivsed tähed supernoova plahvatuses surevad. Sellised ülimalt veidrad objektid kaaluvad umbes sama palju kui Päike, kuigi nende läbimõõduks on vaid paarkümmend kilomeetrit. Supernoova plahvatus paneb neutrontähed ülimalt kiirelt pöörlema ning suhteliselt äsja tekkinuna pöörlevad need igas sekundis sadu kordi. Ent 1000 valgusaasta kaugusel asuva neutrontähe 1E161348-5055 puhul ei näi see reegel kehtivat, sest kuigi see asub sinise täpina otse enese poolt ligikaudu 2000 aasta eest tekitatud supernoova jäänuste keskel, teeb see ühe täispöörde vaid iga 6,7 tunni jooksul, millist tempot on seni jälgitud vaid miljonite aastate vanuste neutronähtede puhul. Avastuse teinud Itaalia astronoom Andrea De Luca ja ta töörühm on püstitanud küll mitmeid teooriaid, ent möönavad, et müsteeriumi lahendamiseks tuleb läbi viia täpsemaid vaatlusi.

Uuring: mammuteid oli nii blonde kui brünette

Ajakirjas Science tutvustatud uurimistöö raames tehti kindlaks, millist värvi karvastik võis olla tuhandete aastate eest Maal ringi kõndinud mammutitel (Mammuthus primigenius), vahendab BBC. Uurimistööd juhtinud Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi bioloogi Michael Hofreiteri ja ta kolleegide teatel näitas Siberist leitud 43.000 aasta vanusest mammutiluust eraldatud proovide geenianalüüs, et osadel loomadel oli tumepruun või must kasukas ning teistel võis olla punakaskollane või isegi valge kasukas. Uurijate hinnangul määras mammutite karvkatte värvuse kindlaks geen Mc1r, mis mängib võtmerolli ka paljude tänapäeval elavate imetajate kehakarvade värvi osas. Nii näiteks toob inimestel geeni Mc1r allsurumine kaasa punased kehakarvad, samas kui hiirtel, koertel ja hobustel esineb sellisel juhul kollane karvkate. Teadurid ei osanud selgitada, milline evolutsiooniline eelis võis olla blondi karvkattega mammutil, sest selline loom pidi ka kiskjatele väga kauge maa taha ülihästi näha olema. Mammutid olid väga laialt levinud umbes 50.000 aasta eest ning surid pärast liigi arvukuse pikaaegset vähenemist välja ca 4500 aastat tagasi.

Sotsiaalministeerium muudab puuetega inimeste toetuste süsteemi

Puuetega inimeste toetuste süsteem kujundatakse ümber, kuna sotsiaalministeeriumi hinnangul ei arvestatud seni piisavalt erinevate vanusegruppide eripärasid, teatab ETV24. Valitsus kiitis heaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooni, mis käsitleb eraldi puudega lapsi, tööealisi ja pensioniealisi, vahendab sotsiaalministeerium. Kehtiva puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel on puudega inimestel õigus saada sotsiaaltoetusi, mille arvutamise aluseks on puude raskusaste. Viimane määratakse lähtuvalt inimese kõrvalabi vajadusest. Ministeeriumi hinnangul ei motiveeri selline süsteem aga puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vaid võimalikult suure kõrvalabi vajaduse näitamist.Ministeerium pakkus olukorra lahendamiseks välja kolm meedet: katta osaliselt puudest tulenevad lisakulud, maksta toetust ainult töötavatele puudega inimestele või toetuste maksmise asemel pakkuda puuetega inimestele teenuseid. Uue skeemi rakendamine kavandatakse 2008. aastaks.

Discovery põkkus kosmosejaamaga

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstik Discovery põkkus pärast kahepäevast reisi Maalt edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga ISS, teatab BBC. Enne põkkumist tegi süstik umbes 180 meetri kaugusel ISSist ühe täispöörde, võimaldamaks kosmosejaama meeskonnaliikmetel uurida ja pildistada selle põhja all asuvat kuumuskilpi, mis kaitseb süstikut selle naasmise ajal koduplaneedile. Esialgu ei ole süstikult ühtegi stardi käigus saadud ohtlikku vigastust leitud. Nüüd tassivad ISSi ja Discovery meeskonnaliikmed kosmosejaama peaaegu 13 tonni kaupa ning Discoveryga kohale lennanud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmonaut Thomas Reiter jääb ISSi kolmandaks meeskonnaliikmeks venelase Pavel Vinogradovi ja ameeriklase Jeffrey Williamsi kõrval. Kui kõik sujub plaanipäraselt, naaseb süstik Discovery Maale 16. juulil.

Valuvaigisti vähendab munasarjavähi riski

Ateena ülikooli teadurid avastasid 746.000 naist hõlmanud varasemate ravimiuuringute andmeid analüüsides, et regulaarne paratsetamooli (Tylenol) kasutamine vähendab munasarjavähki haigestumise riski peaaegu kolmandiku võrra, vahendab BBC. Uurijad hoiatasid aga ajakirjas British Journal of Clinical Pharmacology, et paratsetamooli pikemajaline kasutamine võib põhjustada ränki maksa- ja neerukahjustusi. Teadlaste kinnitusel vajab seos veel põhjalikke lisauuringuid ja kindlasti ei tähenda see, et naised peaksid nüüd hakkama munasarjavähi ennetamiseks regulaarselt paratsetamooli tarbima. Munasarjavähk leitakse elu jooksul ligikaudu ühel naisel kuuekümnest ja suremus sellesse on kõrge - viis aastat pärast diagnoosi on elus veel vaid vähem kui kolmandik haigestunutest. Selle peamiseks põhjuseks on tõik, et tõbe on raske avastada ja sellele saadakse jälile alles siis, kui kasvaja on juba väga kaugele arenenud.

Ultraheliseadeldis kasvatab suhu uued hambad

Kanada Alberta ülikooli teadlased Jie Chen ja Ying Tsui ehitasid sarnaselt hambaklambritele suhu kinnitatava ultraheliseadme, millega on võimalik kahjustunud hambad taas terveks kasvatada, teatab New Scientist. Teadurid lõid inimestel kasutatava tillukese seadeldise pärast seda, kui loomadel läbi viidud katsed näitasid, et ultraheliga on võimalik stimuleerida hammaste ja isegi lõualuu kasvu. Päris tühjale kohale hammast siiski kasvatada ei suudeta ning säilinud peab olema vähemalt osa hambajuurest. Maailma hokimängijatele kindlasti palju rõõmu valmistav ultraheliseade saadab murdunud või lagunenud hamba piirkonda mitme kuu vältel madalasageduslikke ultrahelisid, mille tulemusena hakkab hammas aegamööda taastuma. Alberta ülikooli teadlaste uurimistööst ning katsetest kirjutatakse pikemalt ajakirjas American Journal of Orthodontics and Dentofacial Orthopedics.

Tallinna Botaanikaaed kutsub pojenge vaatama

8. ja 9. juulil kell 11–19 toimub Tallinna Botaanikaaias pojengide näitus, kuhu oodatakse nii taimesõpru, kui ka neid, kes veel ei tea, milline tohutu mitmekesisus valitseb pojengide maailmas, teatab botaanikaaed. Saab teada, milliste legendidega on nad seotud, millisel eesmärgil on neid aegade jooksul kasutatud, kuidas pojenge hooldada ja paljundada. Tallinna Botaanikaaia pojengide kollektsioonis on 337 sorti, näitusel on võimalik näha üle 70. Näituse külastajatele teeb Tallinna Botaanikaaia üks tuntuimaid giide Urmas Laansoo tasuta ekskursiooni. Ekskursioonid algavad laupäeval ja pühapäeval kell 13.00 ja 15.00 Palmimaja juurest.

Näomälu võib põhineda võrdlusel "nägude keskmisega"

Ahvid tunnevad üksteist ära võrreldes jälgitavat nägu ajus säilitatava "nägude keskmisega", mitte meelde jättes, kuidas iga üksik ahv välja näeb, selgus ajakirjas Nature tutvustatud Ameerika Ühendriikide vaimse tervise instituudi teadurite uurimistööst ABC teatel. Uurimistööd juhtinud dr David Leopold ja ta kolleegid usuvad, et sama mehhanism toimib ka inimeste puhul, sest see seletaks, mil moel me suudame tuttava näo ära tunda vaid sekundi murdosa jooksul. Teadurid tegid antud avastuse uurides, kuidas reageerivad makaakide üksikud ajurakud ehk neuronid arvutiekraanil näidatavatele inimnägudele. Leopold selgitas, et uut nägu nähes võrdleb aju seda esmalt kõigi tuntud nägude keskmisega, toob esile erinevused ja teeb just sellisel moel kindlaks, kellele jälgitav nägu kuulub. Leid näitab samuti, et ahvid ja suure tõenäosusega ka inimesed, suudavad alateadlikult märgata ka kõige pisemaid näopiirkonna detaile. Teadlaste arvates on see oskus välja arenenud evolutsiooni käigus, sest imetillukesed muutused näoilmes annavad aimu selle omaniku häälestatusest ja kavatsustest, mis on ellujäämise küsimuses äärmiselt oluline informatsioon.

Inimese maailmavallutust soodustasid kliimamuutused

Varajast inimest võisid Aafrikast väljumisele ja kogu muu maailma asustamisele sundida järsud kliimamuutused, vahendab National Geographic värske uurimistöö järeldust. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uuringus väidetakse, et tänapäevased inimesed rändasid Aafrikast esmakordselt välja umbes 60.000 aasta eest, kui mõnedes inimpopulatsioonides oli toimunud väga kiire kultuuriline areng. Cambridge'i ülikooli eelajaloo ja inimese evolutsiooni professori Paul Mellarsi hinnangul olid üheks selliste vaimsete edusammude tõenäoliseks põhjustajaks väga lühikese aja vältel aset leidnud laialdased kliimamuutused. Mellars toob esile, et kuigi tänapäevased inimesed tekkisid Aafrikas juba 150.00-200.000 aasta eest, võttis neil vähemalt 90.000 aastat aega, et sealt edasi rännata. Teaduri hinnangul andsid massiliseks migratsiooniks olulise tõuke muutuva kliima tingimustes tekkinud ebakorrapärasused vihmasajus, mis sundisid meie kaugeid esivanemaid otsima uusi toiduallikaid ning leiutama uudseid tööriistu saamaks muutuvates oludes paremini hakkama. Mellers toonitas, et kui elukeskkonnas toimuvad suured muutused, peavad inimesed ka oma käitumist muutma. Tänapäeva aafriklaste mitokondrilise DNA uuringud näitavad, et 60.000-80.000 aasta eest leidis aset suur rahvastikukasv, mis vallandus tõenäoliselt ühest Aafrika ida- või lõunaosas paiknevast piirkonnast. Arheoloogilised leiud näitavad, et samal ajal toimus ka tohutu kultuuriline arenguhüpe. Kui osade ekspertide hinnangul on selle peamiseks põhjuseks antud ajajärgul inimajus aset leidnud võtmemutatsioonid ja sellest johtuv kõrgem vaimne võimekus, siis Mellars peab väga oluliseks ka kliimamuutuste mõju.

Leiti Downi sündroomi dementsuse võtmegeen

Stanfordi ülikooli teadlastel õnnestus kindlaks teha geen, mis on tõenäoliselt vastutav Downi sündroomiga kaasneva vaimse taandarengu eest, kirjutab BBC. Teadurid kirjutasid ajakirjas Neuron, et kui õnnestub kindlaks teha selle protsessiga kaasnevad täpsed rakumehhanismid, muutub ehk tulevikus võimalikuks Downi sündroomiga patsientide vaimse võimekuse languse pidurdamine või isegi peatamine. Kui normaalsetel inimestel on kaks 21. kromosoomi koopiat, siis Downi sündroomiga inimestel on neid koopiaid kolm. Paljudel sellistel patsientidel tekib 40 eluaastaks dementsus, mis meenutab sümptomite poolest varakult ilmnevat Alzheimeri tõbe. Nii Downi sündroomi kui ka Alzheimeri tõve korral kärbuvad ja surevad patsiendil õppimise, mälu ja tähelepanuvõime eest vastutavad ajurakud ehk neuronid. Nüüd avastas Stanfordi ülikooli professori William Mobley juhitav uurimisrühm, et kolme 21. kromosoomis asuva APP nimelise geeni koopiaga hiirtel on suuremad neuronid kui kahe APP koopiaga hiirtel. Teadlaste hinnangul põhjustab just APP rakusurmasid, takistades rakkudevahelist normaalset infovahetust. Mobley sõnul on juba varasemast ajast teada, et teatud APP mutatsioon põhjustab Alzheimeri tõve varajast ilmnemist, ent selle geeni kolme koopia olemasolu näib negatiivselt mõjutavat just aju.

Vahemere tüüpi toitumine on tervislikum kui tavaline dieet

Ajakirjas Annals of Internal Medicine tutvustatud Hispaania teadurite uuring näitab, et suures koguses puuviljade, täisteratoodete, oliiviõli ja pähklite tarvitamist ning lihatoodetest ja töödeldud toitudest hoidumist eeldav nõndanimetatud Vahemere tüüpi dieet on südametervisele kasulikum kui traditsiooniline rasvavaese toidu tarbimist piirav dieet, vahendab Reuters. Barcelona ülikooli teadlaste uurimistöö hõlmas 769 inimest vanuses 55-80 eluaastat ning selle raames selgus, et Vahemere tüüpi dieet aitas katsealustel alandada kolesteroolitaset, vererõhku ning veresuhkru taset kiiremini ja suuremas ulatuses kui tavaline rasvatarbimise piiramise dieet. Statistilistest andmetest ilmneb, et Vahemere piirkonnas elavatel inimestel esineb keskmisest oluliselt vähem südame-veresoonkonnahaigusi ning teadlaste hinnangul võib selle üheks põhjuseks olla asjaolu, et nad tarbivad suuri koguseid muuhulgas oliiviõlis ja pähklites sisalduvaid küllastumata rasvhappeid. Vahemere tüüpi dieet vähendas katsealustel ka kroonilistest põletikest märku andva C-reaktiivse valgu (CRP) taset.

Uuring: vaktsineerimine ei põhjusta autismi

Kanada teadurite läbi viidud 28.000 lapse terviseandmete analüüs näitas taas, et lapsepõlves tehtavad vaktsiinisüstid ei põhjusta autismi, teatab CBC. Montreali lastehaigla meediku Eric Fombonne'i ja ta kolleegide analüüs näitas, et leetri-, mumpsi- ja punetistevaktsiin ei põhjusta autismi ja teisi sarnaseid psüühilisi häireid. Uuringus lükati ümber ka arvamus, et selliseid tervisehädasid võivad põhjustada just tiomersaali sisaldavad vaktsiinid. Fombonne sõnas, et kuulujutud vaktsiinide autismi põhjustavast mõjust on sundinud lapsevanemaid oma lapse kaitsesüstimisest loobuma ja see on muuhulgas tekitanud olukorra, kus leetrid on Euroopas taas levima hakanud ja toonud juba kaasa ohvreid laste seas. Ta avaldas lootust, et antud laialdane uurimistöö lükkab viimaks ometi vaktsiinide ja autismi seotuse teooria ümber. Fombonne'i hinnangul ei ole autismijuhtumite arv viimasel ajal vastupidiselt väga laialt levinud arvamusele tõusnud ning näilise haigestumisjuhtumite sagenemise põhjuseks on meedikute diagnoosieelistused ja tõusnud teadlikkus. Hüpoteesi, mille kohaselt leetrite, mumpsi ja punetiste vastane vaktsiin võib põhjustada autismi, püstitasid esmakordselt Suurbritannia teadlased aastal 1998 ajakirjas Lancet avaldatud artikli raames. 2004. aastal teatasid 10 toona artikli allkirjastanud teadurit kolmeteistkümnest, et nende uurimistöö põhines puudulikel andmetel, mistõttu ei vasta hüpotees suure tõenäosusega tõele.

Maavälist elu aitaks leida kosmiline varjutaja

Colorado ülikooli astronoomiaprofessor Webster Cash avaldas teadusajakirjas Nature arvamust, et teistes tähesüsteemides asuvaid Maa sarnaseid planeete aitaks leida suuremõõtmeline karikakrakujuline kosmiline varjutaja, mis blokeeriks nende ematähtedelt pärinevat valgust, vahendab Reuters. Cash ja ta kolleegid on projekteerinud enam kui 45-meetrise läbimõõduga plastikust tähevarjutaja, mis tiirleks ümber Maa koos teleskoobiga ning aitaks kaugete tähtede valgust blokeerides teadlastel nende tähesüsteemi planeete uurida. Maaväliste planeetide leidmine on praegu väga raske, sest nende ematähe valgus on keskmiselt 10 korda tugevam. Cash märkis, et ta meeskonna poolt välja pakutud varjutaja muudaks astronoomide töö oluliselt kergemaks ning seda on tänapäevase tehnoloogia abil täiesti võimalik ehitada ja kosmosesse toimetada. Ta lisas, et kui kauged Maa sanased planeedid eksisteerivad, suudetaks need tähevarjutaja kaasabiga leida hiljemalt kümne aastaga.

Discovery ei saanud tõenäoliselt stardi käigus vigastada

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eile Kennedy kosmosekeskusest startinud süstiku Discovery meeskond uuris täna kosmoselaeva 15-meetrise kraanatõstuki ja selle külge kinnitatud ülitundlikke kaamerate abiga süstiku välispinda, leidmaks sealt võimalikke stardi käigus tekkinud vigastusi, teatab AP. NASA teatel oli ainsaks märkimisväärseks leiuks Discovery paremal tiival asuv valge plekk, mis meenutab linnuväljaheidet. NASA lennudirektor Tony Ceccacci kinnitas, et samasugune valge plärakas oli stardirambil seisnud Discovery küljes ka veel mõne nädala eest. Sellele vaatamata uuritakse valget laiku Ceccacci sõnul tähelepanelikult, tegemaks kindlaks, et selle näol on tõepoolest tegemist ikka vaid linnuväljaheitega. Eilse stardi käigus eraldus Discovery kütusemahuti küljest mitmeid tükke, millest vähemalt üks tabas ka süstikut. Seekord läks ekspertide kinnitusel siiski kõik õnneks ja kosmoselaev ei saanud seda tüüpi vigastusi, mis sai 2003. aastal saatuslikuks süstikule Columbia. Kuigi astronaudid teatasid, et Discoveryst eraldus orbiidile jõudmise ajal suur tükk, mis meenutas välimuselt kosmoselaeva kuumuskilbi detaili, on NASA asjatundjad üsna veendunud, et tegelikkuses oli tegemist vaid piraka jääkamakaga.

Paratsetamool võib olla arvatust ohtlikum

Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uuring näitas, et kahe nädala jooksul maksimaalseid lubatud valuvaigisti paratsetamool (Tylenol) doose manustanud tervetel täiskasvanutel andis hilisem vereanalüüs märku võimalikest maksakahjustustest, kirjutab AP. Katsetes osalenud 106 vabatahtlikku manustasid kahe nädala jooksul igapäevaselt neli grammi paratsetamooli ning maksakahjustustele viitav verepilt tekkis neist 40%. Uuringu kaasautor Neil Kaplowitz Lõuna-California ülikoolist soovitas inimestel päevast neljagrammist doosi kindlasti mitte ületada ning keskmisest enam alkoholi tarvitavatel inimestel tuleks tema sõnul piirduda kahegrammise päevaannusega. Paratsetamool on maailmas enim kasutatav valuvaigisti, mis on populaarsem kui aspiriin ja ibuprofeen. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasutab paratsetamooli igal nädalal iga viies elanik.

Rinnaga toitmine ennetab voodimärgamist

Johnsoni meditsiinikooli teadurite analüüsist ilmnes, et väikelapsena rinnaga toidetud lapsed teevad hilisemas eas väiksema tõenäosusega voodis alla, vahendab Reuters ajakirjas Pediatrics tutvustatud uurimistööd. Uuringut juhtinud Robert Wood sõnas, et rinnaga toitmise ja voodimärgamise vahel valitseb tugev statistiline seos, ehkki antud uuringuga ei tehtud kindlaks, et nende vahel valitseb põhjuslik side. Küll aga on tema sõnul põhjust väita, et paljud voodimärgamise juhtumid on põhjustatud häiretest normaalses neuroloogilises arengus. Uurijad tõid esile, et rinnaga toitmine on väikelapse arengule ülimalt tähtis, sest nii jõuab ta organismi piisav kogus teatud rasvhappeid, mis on vajalikud aju normaalseks arenguks.

DDT põhjustab lastel arengupeetust

Looteeas pestitsiidiga DDT kokku puutuvatel lastel esineb keskmisest sagedamini probleeme normaalse arenguga ning suuremate koguste selle keemilise taimekaitsevahendiga kokku puutunud laste vaimne võimekus on eakaaslaste keskmisest tasemest märkimisväärselt madalam, vahendab BBC California ülikooli uurijate ajakirjas Pediatrics esitatud hoiatust. Euroopas on DDT kasutamine juba aastakümneid keelustatud, ent mitmetes Aafrika riikides kasutatakse seda malaariasääskede vastases võitluses tänapäevalgi. Juba varasemast ajast on teada, et DDT suurendab enneaegsete sündide ning madala sünnikaalu tõenäosust. DDT jääb keskkonda väga pikaks ajaks peale sinna sattumist ning koguneb muuhulgas inimeste ja loomade organismi. Aja jooksul laguneb DDT kaheks samuti ohtlikuks kemikaaliks DDE ja DDD. 33 aastat pärast DDT kasutamise keelustamist Ameerika Ühendriikides on ikka veel võimalik DDT jälgi leida 5%-10% inimeste organismist ning DDEd leidub praktiliselt iga ameeriklase kehas.

Pfizeri uus suitsetamisravim on efektiivne

Kolm sel nädalal ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud ning ravimifirma Pfizer rahastatud uurimistööd näitavad, et Pfizeri uus suitsetamisvastane ravim varenikliin on vähemalt lühiajaliselt oluliselt efektiivsem kui praegu müügil olevad ravimid ja muuhulgas ületab selle mõju GlaxoSmithKline'i Zybani (bupropioon) toimet, teatab CBC. Samal ajal hoiatasid uurimusi läbi viinud teadlased, et varenikliin pole tugevale toimele vaatamata mingisugune imeravim, sest enamik seda ravimikatsetuste käigus tarvitanud inimestest ei suutnud siiski suitsetamist maha jätta. Uurijad märkisid, et praegu ei ole olemas tabletti, mida sisse võttes saaks suitsetamist 100%-lise tõenäosusega maha jätta ja on väga kahtlane, kas sellist tabletti kunagi tulebki. 12 nädalat pärast varenikliini tarvitamist suutis suitsupakist eemale hoida 44% katsealustest. Zybanit tarvitanute seas oli selliseid inimesi 30% ning platseebopreparaati manustanute hulgas 18%. Aasta möödudes olid need näitajad vastavalt 22%, 16% ning 8%. Varenikliin stimuleerib nikotiiniretseptoreid ja vabastab seeläbi ajju dopamiini, vähendades sel viisil soovi uut sigaretti süüdata ning alandades võõrutusnähte. Samal ajal ei ole eralduvad dopamiinikogused sedavõrd suured, et inimesel tekiks sõltuvus varenikliinist enesest.

Migreeni on näha silmadest

Ajakirjas Headache tutvustatud Sydney ülikooli teadlaste uurimistöös selgus, et regulaarsete ilma aurata migreenihoogude käes kannatavatel täiskasvanud patsientidel on silma võrkkestas asuvad veresooned mõnevõrra kitsamad kui migreeni mitte põdevatel inimestel või auraga migreeni põdevatel patsientidel, kirjutab ABC. Leid annab lisakaalu teooriale, mille kohaselt on mõned migreenitüübid otseselt seotud mikrovaskulaarsete haigustega. Uuringu käigus pildistati 2335 54-aastase ja vanema inimese silma võrkkesti.

Kuumus blokeerib keha valusignaale

Londoni College'i ülikooli teadurid avastasid, et kuuma koti kaisutamine vähendab valuaistingid, kuna sel on molekulaarsel tasandil valuvaigistitega sarnane valu "deaktiveeriv" efekt, vahendab BBC. DNA-tehnoloogia abil kuumuse mõju rakkude valuretseptoritele uurinud teadurid leidsid, et 40 kraadist (C) kõrgemate temperatuuride puhul lülitasid rakud sisse oma välised kuumusretseptorid (TRPV1), mis blokeerivad edukalt valust teada andvaid valuretseptoreid (P2X3) ja seega kogu rakkudevahelist valuandmevahetust. Uurimistööd juhtinud Brian Kingi sõnul saab kuumusega valu blokeerida kuni ühe tunni jooksul. Ta arvas ka, et avastus, ja ennekõike valu blokeerimise molekulaarse protsessi senisest parem mõistmine, võimaldab loodetavasti välja töötada uusi efektiivseid valuravimeetodeid.

Kuumusega kaasnes Eestis rekordiline UV-kiirgus

Nädalaid kestnud kuum ilm tõi Eestis kaasa rekordiliselt tugeva päikese ultraviolettkiirguse (UV), kirjutab EPL. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut mõõtis eelmisel kolmapäeval UV-tasemeks 8,3. Senine Eesti rekordtase 7,8 ühikut mõõdeti 1998. aastal. Alates kuuest loetakse UV-kiirgust Eestis päevitamisel ohtlikuks ning peaaegu terve juunikuu oli see üle kuue. klimatoloog Ain Kallis märkis, et praegu pole enam uut rekordit oodata, pigem on UV-kiirgus langemas. UV-kiirguse langemisest hoolimata lubab ilmajaam nädala lõpuks isegi 31–32 kraadi sooja.

Tallinna loomaaias sündinud tiigrikutsikas kosub jõudsalt

Tallinna loomaaia titetoas kosub jõudsalt amuuri tiigri (Panthera tigris altaica) kutsikas, kes nägi ilmavalgust 26. mail, teatab Postimees. Loomaaia loodushariduse ja avalike suhete teenistuse töötaja Aleksander Semjonovi sõnul polnud väikese tiigritüdruku emal kahjuks piima ning nii pidid hooldajad pisipõnni enda hoolde võtma. Kutsikale antakse süüa iga nelja tunni tagant ning päevas tuuakse ta kaks korda päikese kätte õhuvanne võtma. Pisikese tiigri eest, kel nimeks Banga, hoolitseb kolm talitajat. Iga päev käib teda vaatamas ka arst. Külastajad saavad Bangat uudistama minna augustis. Siis saab tiigrititt kolmekuuseks ning ta vaktsineeritakse.

Discovery startis kolmandal katsel edukalt

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstik Discovery startis täna Kennedy kosmosekeskusest kolmandal katsel edukalt 12-päevasele missioonile, teatab BBC. Tegemist on käesoleval aastal esimese ning pärast 2003. aastal toimunud süstiku Columbia purunemist alles teise süstikustardiga. Tänane edukas start järgnes kahele kehvade ilmastikuolude tõttu ära jäänud stardikatsele möödunud nädalavahetusel. Veel eile oli kahtluse all ka tänane stardikatse, sest kosmoseagentuuri insenerid leidsid süstiku kütusemahutit katvast eralduskihist väikese prao. Pärast olukorra analüüsimist leiti siiski, et viga ei kujuta enesest süstikule ohtu ning stardiloendust otsustati jätkata. Discovery pardal orbiidile lähetatud seitse astronauti toimetavad rahvusvahelisse kosmosejaama ISS peaaegu 13 tonni kaupa ning Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) kosmonaut Thomas Reiter jääb kaaslaste lahkudes kosmosejaama maha. Kahel või kolmel korral väljuvad astronaudid ka avakosmosesse ning naasevad praeguste plaanide kohaselt Maale 16. juunil.

Teadlased loovad inimlikku sääsetõrjevahendit

Mõned inimesed lausa tõmbavad sääski ligi, samas kui teistest näivad tüütud vereimejad suure kaarega mööda lendavat. Nüüd on grupp teadlasi selliste õnnelike inimeste higis leiduvad looduslikud sääsepeletajad kindlaks teinud ja uurivad, kas neid saaks kasutada sääsetõrjevahenditest, teatab New Scientist. Iga inimese higis leidub suur hulk erinevaid ühendeid, millest mõni, näiteks piimhape, meelitab sääski ligi. Ent need inimesed, keda sääsed justkui tähelegi ei pane, toodavad ka tugevalõhnalisi aineid, mis varjavad vereimejatele meeldivad lõhnad. Just selliste ainete kasutamise võimalust uurisid Suurbritannia teadurid John Pickett ja James Logan. Uurijad märkisid, et kasulikke kemikaale tekib ilmselt iga inimese higis, ent mõnede inimeste organism toodab neid lihtsalt enam. Ka panid teadlased tähele, et sama lõhnakokteil näib ühtviisi eemale peletavat nii Aafrikas elavaid malaariasääski kui nende Shotimaal elutsevaid "ametikaaslasi". Logan ei soovinud enne patenteerimist teada anda, millised inimhigi komponendid sääskedele kõige ebameeldivamad olid, ent ta märkis, et kuigi inimesed selliste ühendite lõhna tavaliselt ei tunne, on neil suure kontsentratsiooni korral puuviljasid meenutav aroom.

59-aastane ameeriklanna sünnitas kaksikud

59-aastasest ameeriklannast Lauren Cohenist sai maailma vanim naine, kes on ilmale toonud kaksikud, teatab BBC. Naine rasestus doonormunarakkude abiga ning kaksikud Gregory ja Giselle aidati ilmale keisrilõikega. Kuna naisel ilmnes raseduse lõppjärgus kaks potentsiaalselt talle enesele ja lastele ohtlikku komplikatsiooni, planeeriti kuus nädalat enne normaalse rasedusaja lõppu läbi viia keisrilõiget. See tuli siiski kavandatud ajast veel kaks päeva varem ette võtta, sest üks Laureni raseduskomplikatsioonidest süvenes ootamatult. Kuigi naine kaotas operatsiooni käigus hulganisti verd, on ta ise ja ta lapsed arstide teatel hea tervise juures. Teadaolevalt on kõige kõrgemas vanuses lapse sünnitanud rumeenlanna Adriana Iliescu, kes tõi oma tütre ilmale 66 aasta vanusena. Tegelikult ootas temagi kaksikuid, ent üks lastest sündis surnuna.

Uuring: paksud inimesed ei ole keskmisest rõõmsamad

Ajakirjas Archives of General Psychiatry tutvustatud USA teadurite uurimistööst selgub, et väga laialt levinud arvamus, mille kohaselt on ülekaalulised inimesed keskmisest elurõõmsamad, ei vasta tegelikult tõele, vahendab AP. Enam kui 9000 täiskasvanu andmete analüüsi käigus selgus, et tujukõikumised ning ärevushäired, ent ka depressioon, on ülekaaluliste inimeste seas levinud 25% võrra laiemalt kui normaalkaalus inimestel. Kas ülekaalulisus on nende probleemide põhjuseks või tagajärjeks, pole esialgu täpselt teada. Uurimistööd rahastanud Ameerika Ühendriikide riikliku vaimse tervise instituudi ekspert Wayne Fenton märkis, et paksu ja rõõmsa inimese kujund ei vasta päriselus paraku tegelikkusele ja näiteks perearstid peaksid ülekaaluliste patsientidega suheldes depressioonimärke otsima tavalisest põhjalikumalt. Uuringus leiti ka, et alkoholi ja teiste mõnuainete tarvitamine on ülekaaluliste inimeste seas keskmisest vähem levinud. Cincinnati ülikooli psühhiaater Susan McElroy spekuleeris, et selle põhjuseks võib olla asjaolu, et rasvane toit ja mõnuained stimuleerivad samu ajuregioone ja annavad sarnase heaolutunde.

Uuring: infektsioonid võivad diabeeti põhjustada

Leedsi ja Newcastle'i ülikooli teadlased analüüsisid enam kui 25 aasta vältel kogutud informatsiooni 4000 I tüüpi ehk insuliinisõltuvat diabeeti põdeva patsiendi kohta ning avastasid, et 10-19 aastasena haigestumisi esineb teatud ajaperioodil ja teatud kohtades 6%-7% enam kui statistiliselt keskmiselt, teatab BBC. Sellised haigestumispuhangud tulid eriti selgelt välja naiste ja tütarlaste puhul. Uurijad avaldasid ajakirjas Diabetologia arvamust, et see viitab ühtsele tekkepõhjusele, näiteks levinud nakkushaigustele. Varem peeti võimalikuks, et infektsioonid võivad vallandada insuliinisõltuvasse diabeeti haigestumise vaid neil lastel, kes on teatud keskkonnamõjuritele geneetiliselt vastuvõtlikud. Nüüd kindlaks tehtud statistikakõveraid ei saa aga ekspertide hinnangul ainult geneetiliste faktoritega selgitada.

Tervislik eluviis on südamele tablettidest olulisem

Südametõbedesse haigestumise riski saavad tervislike eluviiside kasuks otsustades oluliselt vähendada ka need mehed, kes kasutavad vererõhku ja kolesteroolitaset alandavaid ravimeid, kirjutab Reuters. Ajakirjas Circulation: Journal of The American Heart Association tutvustatud USA teadurite uurimistööst selgus, et mainitud ravimeid tarvitavatel keskealistel meestel alandas tervislik toitumine, mittesuitsetamine, suurtes kogustes alkoholi tarvitamisest hoidumine ning regulaarse füüsilise aktiivsuse abil normaalse kehakaalu säilitamine südamehaiguste tekke tõenäosust 57%. Kolesterooli- ja vererõhuravimeid mittetarvitavatel meestel vähendasid tervislikud eluviisid südameriske aga koguni 87% võrra. Uurimistööd juhtinud Ameerika Südameliidu teaduri Stephanie Chiuve sõnul näitab see, et mitte miski ei suuda tervislikke eluviise asendada. Ta lisas, et trennitegemist ja tervislikku toitumist ei ole mitte kunagi hilja alustada ning kasu lõikab sest igas vanuses inimene. Uuringus analüüsiti 43.000 40-75 aastase terve mehe tervisenäitajaid.

Kohus keelas USA mereväel õppuse käigus sonarite kasutamise

California föderaalkohtunik Florence-Marie Cooper keelustas ajutiselt Ameerika Ühendriikide mereväel sonarite ehk hüdrolokaatorite kasutamise, kuna need võivad vigastada vaalu ja teisi mereimetajaid, kirjutab BBC. Sonarite kasutamine keelati Havai lähistel toimuvate rahvusvaheliste mereväeõppuste RIMPAC 2006 käigus. Mõnede ekspertide hinnangul võivad hüdrolokaatoritest väljuvad helilained vaalasid vigastada. Föderaalkohtunik kohandas sonarite kasutamise keeldu keskkonnakaitsjate esitatud hagi alusel ning vaatamata USA kaitseministeeriumi katsetele hüdrolokaatorite kasutamiseks siiski võimalusi luua. Cooper märkis otsust põhjendades, et sonarid võivad tappa, vigastada või häirida paljusid mereolended ja seega peaks merevägi kaaluma nende kasutamist aladel, kus elab vähem mereimetajaid. USA kaitseministeerium üritab keelavat otsust suure tõenäosusega muuta, ent selleks avaneb esimene võimalus alles 18. juulil toimuval istungil.

Linnuliigid kaovad seni arvatust kiiremini

Missouri botaanikaaia teaduri Peter Raveni ja ta kolleegide uurimistöö näitas, et kui praegu sureb maailmas välja keskmiselt üks linnuliik aastas, siis käesoleva sajandi lõpuks on see protsess kiirenenud 10 linnuliigi kadumiseni aastas, mis tähendab, et praegu tuntud ca 10.000 linnuliigist kaob igaveseks koguni 12%, kirjutab New Scientist. Raven ennustas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, et aastaks 2100 tekib üleüldine lindude homogeniseerumine, ehk siis sama liiki linde võib kohata kõikjal maailmas, olenemata sellest, kas tegemist on kohaliku või võõrliigiga. Enne seda, kui inimtegevus linnuliikide kadumist kiirendama hakkas, oli looduslikuks väljasuremistempoks teadlaste kinnitusel umbes üks liik 100 aastas. Inimesed kiirendasid linnuliikide kadumist läbi nende loodusliku elukeskkonna laialdase hävitamise, ent ka küttides ja levitades mitmeid võõrohte, näiteks kasse ja teatud haigusi.

Ajul on imepärane taastumisvõime

Peaaegu kaks aastakümmet kooma piiril veetnud mehe näiliselt müstiline paranemine paljastas aju senitundmatu ja suisa uskumatu taastumisvõime olemasolu, kirjutab Nature. Terry Wallisest sai meeditäht 2003. aastal, mil ta ärkas pärast autoõnnetusel saadud peavigastustest põhjustatud minimaalses teadvusolekus (MCS) veedetud 19 aastat. Sel ajal ei osanud arstid ta paranemist kuidagi selgitada. Nüüd aga kinnitavad patsiendi ajupilte analüüsinud Cornelli ülikooli Weilli meditsiinikolledzhi eksperdid ajakirjas The Journal of Clinical Investigation avaldatud artiklis, et Terry suutis oma kunagised võimed osaliselt taastada tänu pikkade aastate vältel toimunud kahjustatud ajupiirkondade paranemisele, mille käigus taastas ta aju õnnetuse käigus katkenud närviühendusi. MCS patsiendid on küll "ärkvel", ent ei saa hakkama koordineeritud kõne ja liigutustega ning ei suuda väljendada oma mõtteid ja tundeid. Wallisel taastus aga kõnevõime ning ta liigutused jäid küll kohmakateks, ent nende täpsus paranes silmnähtavalt. Kuna Terry ajust ei ole õnnetuseelseid pilte, ei oska teadlased täpselt öelda, mil määral ta kunagine ajuseisukord taastus, ent kahjustused on siiski sedavõrd laialdased, et täielik paranemine ei ole võimalik. Liege'i ülikooli neuroloogi Steven Laureysi sõnul näitab leid, kui vähe me tegelikult aju traumajärgsest taastumisvõimest teame. Seni arvati üldiselt, et aju suudab end iseparandada vaid mõne päeva või maksimaalselt kuu jooksul pärast õnnetust ja Terry Wallise suguseid patsiente peeti lootusetuteks juhtumiteks. Esialgu ei ole teada, kas samasugune paranemine on võimalik ka näiteks püsivas vegetatiivses seisundis (PVS) viibivatel patsientidel, ent eksperdid on ses küsimuses pigem skeptiliselt meelestatud.

Esimest näosiirdamist peetakse õnnestunuks

Maailma esimese näosiirdamise läbi viinud kirurgid teatasid ajakirja Lancet vahendusel, et see õnnestus hästi, kirjutab BBC. Meedikute kinnitusel on patsiendi näpiirkonna tundlikkus taastunud nelja kuuga suurepäraselt ja ta psühholoogilised edusammud on head. 38-aastane prantslanna Isabelle Doinoire sai möödunud aasta 27. novembril osalise doonornäo pärast seda, kui ta koer oli ta näopiirkonna puruks rebinud. Amiensi ülikooli meditsiinikeskuse kirurgide rühm Bernanrd Devauchelle juhtimisel viis naise peal läbi enneolematu operatsiooni, mille käigus siirdati ta näo alaossa ajusurnud patsiendilt pärinevaid kudesid, lihaseid ning artereid ja veene. Patsient oli arstide kinnitusel juba nädal peale operatsiooni suuteline peaaegu normaalselt sööma ning ta kõnevõime paranes kiiresti. Meedikute sõnul esines Isabelle'l mõningaid äratõukereaktsioone, ent need suudeti ravimite abil alla suruda. Selliseid ravimeid peab naine paraku tarbima elu lõpuni, sest vastasel juhul jääb ta siirdatud näost väga suure tõenäosusega kiiresti ilma.

Kormoranide mune hakatakse Eestis õliga pritsima

Kormoranide (Phalacrocorax carbo) arv on paarikümne aastaga kasvanud enam kui 20 000 linnuni, mistõttu keskkonnaministeerium on välja töötamas kalurite põlu alla sattunud kormoranide arvukuse vähendamise kava, mille kohaselt hakatakse nende lindude mune Lääne-Eesti väikesaartel asuvates kolooniates juba järgmisel kevadel õlitama, teatab EPL. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Lilika Käisi sõnul on kormoranide arvukuse ohjama asumise tinginud eelkõige Lääne-Eesti rannakalurite mure, kes süsimusta lindu kalasaagi vähenemises süüdistavad. Selle nimel, et üha paisuvat kormoranide asurkonda kontrolli alla saada ning ka vähendada, näeb kava ühe tegevusena ette nende munade massilist õlitamist. Et kormorani meie loodusest päriselt minema ei peletataks, jääb osa alasid ohjamisest puutumata. Lisaks ametkondadele on kormorani arvukust asunud piirama ka loodus ise. Varasemast teada merikotkaste pidulaua-kogunemistele kormoranide pesapaikades on tänavu ilmnenud uus trend - tekkinud on munanäppamisele spetsialiseerunud hallvaresed.

Ahhaa keskus saab oma maja

Kõik põnevate näitusekogemuste järele igatsejad saavad 2008. aastast alati kindlad olla, et Tartusse minnes on Ahhaa teaduskeskuse püsinäituste uksed neile avatud, sest selleks ajaks peaks valmis saama Ahhaa keskuse uus oma maja, teatab EPL. Valitsus otsustas anda Ahhaa keskusele maja ehitamiseks järgmisel aastal 75 miljonit krooni ning ülejärgmisel aastal veel 50 miljonit krooni. Praegu korraldatakse Ahhaa näitusi rendipindadel ja näitused on ajutised. Uus maja ehitatakse Tartu Aura veekeskuse kõrvale. Ehitusega loodetakse Põldmaa sõnul alustada järgmisel aastal ning maja avada 2008. aasta suvel. Uude majja plaanitakse kolme näituste ruumi, kuhu pannakse välja alalised näitused. Tartu linn rahastab teaduskeskuse ehitust 2007. ja 2008. aastal ühtekokku 47 miljoni krooniga.

Antarktika osooniaugud ei kao loodetud kiirusega

Kuigi osooni hävitavate kemikaalide kasutamist on rahvusvaheliselt järsult piiratud, tekib iga-aastane osooniauk Antarktika kohale veel umbes 60 aastal, ehk siis 20 aastat kauem kui seni arvati, vahendab Discovery Channel ajakirjas Geophysical Research Letters tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistöö järeldust. NASA, NOAA ja NCAR uurijate loodud prognoosi kohaselt jõuab stratosfääri sattunud osoonivaenulike CFCde tase 1980. aasta eelse aja tasemeni alles aastaks 2068. Lisaks ilmnes analüüsist, et vähemalt kuni aastani 2024 ei ole iga-aastase osooniaugu suuruse olulist vähenemist loota. NASA atmosfääriuurija Paul Newman selgitas, et varasemates prognoosides on alahinnatud Antarktika kohal õhus lenduva ja osooniaukude tekkes võtmerolli mängivate kloori ja broomi kogust. Eksperdid märgivad ka, et CFCde ikka veel õhku paisatavad kogused ei vähene sugugi loodetud kiirusega, mistõttu võib osooniaukude kadumine kesta veelgi kauem.

7% arstidest saab Eestis pidevalt alammäärast madalamat palka

Kuigi arstide tunnipalga alammääraks kehtestati selle aasta alguses 75 krooni, saab 7% arstidest ikkagi pidevalt väiksemat tasu, vahendab ETV24 sotsiaalministeeriumi teadet. Ministeeriumi andmeil sai märtsis alammäärast madalamat tasu lausa 46% arstidest. Ministeeriumi analüütik Natalja Jedomskihh-Eigo ütles, et nii suur number ei näita siiski tegelikku olukorda, sest märts oli pikk kuu ning kuna paljudel arstidel on kindel kuupalk, siis tuli arvutades tunnitasu tavalisest madalam. Ta selgitas, et neil, kes saavad muidu alammäärale täpselt vastavat palka, tuli märtsis tunnitasuks 69 krooni. Seda, et 7% arstidest saab pidevalt alla alamäära jäävat tasu, seletas Jedomskihh-Eigo asjaoluga, et tegemist pole kohustusega maksta 75-kroonist tunnitasu ning lõppkokkuvõttes saab määravaks ikkagi haigla ja arsti vaheline kokkulepe. Õdedest saab alla tunnipalaga alammäära jäävat palka pidevalt 4% ja hooldustöötajatest 6%.

Hambapuuri võib asendada plasmanõel

Paljud inimesed teevad kõik võimaliku ja sageli enamgi veel, et hoiduda hambaarsti juurde minemast. Kuigi esmapilgul ei näi hõõguva plasmaotsaga puuri toppimine suhu kõlavat just erilise läbilöögina, võib valutu ja vaid külmatunnet põhjustava plasmanõela kasutuselevõtt olla just nimelt see samm, mis aitab inimestel dentistifoobiast üle saada, kirjutab New Scientist. Plasmanõela loonud Eindhoveni tehnikaülikooli füüsiku Eva Stoffels-Adamowiczi kinnitusel saab seda kasutada ka vähikoe valutuks eemaldamiseks. Hollandi teadlane tuli plasmanõele mõttele töötades vaakumis tekkivate madalarõhuliste plasmadega. Et sellise plasma abil saaks inimesi ravida, lõi ta koostöös kolleegidega plasmanõela, mis töötab ka õhukeskkonnas. Ajakirjas Plasma Sources Science and Technology tutvustatud eksperimentide käigus leidsid teadlased muuhulgas, et kui lämmastikoksiidi plasmat toodetakse väikse energiakoguse abil ja lühikeste lahvatustena, tapab see baktereid, jättes samal ajal teised elavad rakud puutumata. Kuna rakud kasutavad lämmastikoksiidi ka omavaheliste signaalide edastamiseks, on sellise plasmanõela abil põhimõtteliselt võimalik vallandada programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi protsesse. Stoffels-Adamowicz märkis, et tõenäoliselt tuleb plasma tulevikus kasutusele ka ummistunud veresoonte avamisel, ent esimese meditsiinilise rakendusena saab selle abil pakkuda just valutut hambaravi. Teadlane avaldas lootust, et ta hambad ei hakka valutama enne, kui plasmapuur dentistide poolt kasutusele võetakse.

Uuring: loomad kaitsevad astma eest

Londoni Imperial College'i teadurid avastasid, et teatud loomadega kokkupuutumine võib astmat ja erinevaid allergiaid mitte põhjustada, vaid pigem ennetada, vahendab BBC. Ajakirjas American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine tutvustatud uuringu käigus selgus, et sageli laborinärilistega kokku puutuvatel laborantidel tekkis ajapikku loomade vastu keskmisest vähem allergilisi reaktsioone. Leid näib kinnitavat viimasel ajal aina laiemat toetust pälvivat hügieenihüpoteesi, mille kohaselt looduslike infektsioonide ja mikroobidega kokkupuutumine immuniseerib inimest allergiate ja astma tekke vastu. Uurimistööd juhtinud Meinir Jonesi ja ta kolleegide hinnangul said laborandid tööalaselt närilistega kokku puutudes "looduslikku immunoteraapiat". Jones märkis samas, et näiteks samuti sageli allergiliste haiguste käes vaevlevate pagarite ja pesuvahendite tootmisel osalevate tööliste puhul ei ole samasugust ennetavat protsessi jälgitud. Teaduri arvates tekib erinevus sellest, et kui tavaliselt satuvad võõrained töökeskkonnas organismi vaid hingamisteede kaudu, siis laborandid saavad vahest ka hammustada ja küünistada, mistõttu jõuavad mõjuained kehasse ka muul moel. Samuti peetakse võimalikuks, et laboritöölised võivad kokku puutuda suurema hulga mikroobidega, mis neid, kui hügieenihüpoteesi aluseks võtta, allergiliste haiguste eest kaitsevad. Hiljuti tutvustatud sarnase uurimistöö raames tehti kindlaks, et kui kassidega kokkupuutumine suurendab lapsel ekseemiriski, siis varajane kontakt koertega näib lapsi pigem selle eest kaitsvat.

Teadlased ei usu ilmakontrolli efektiivsusesse

Kuigi Hiina kinnitab, et sealsed eksperdid suudavad panna taevast alla sadama kasvõi terve jõetäie vett ning Moskva väidab, et võidupüha paraadi ajal sunniti Punasel väljakul päike paistma tehisliku ilmastikukontrolli meetodite abil, ei pea enamik maailma asjatundjaid eriti tõenäoliseks, et vähemalt praeguse teadmistetaseme juures oleks võimalik ilmaolusid efektiivselt kontrollida, kirjutab Reuters. Kui tehislik ilmastikukontroll oleks efektiivne, oleks võimalik rakettide ning lennukite abiga teatud kemikaale atmosfääri piserdades igaveseks ajalukku jätta üleujutused, põuad ja ehk isegi kliima globaalne soojenemine. Kuna aga antud vallas tegutsejad ei ole häid tulemusi saavutanud, ei kipu maailma riikide valitsused neile enam raha eraldama. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ilmastikumuutmise ekspert Slobodan Nickovic märkis, et kui veel 60ndatel ja 70ndatel oldi ses vallas maailmas väga optimistlikult meelestatud, siis tänapäeval tuleb tunnistada, et tõhusad meetodid on välja töötatud vaid udu hajutamiseks. 2005. aastal avalikustatud WMO raportis oli kirjas, et kuigi teatud kemikaale kasutades on võimalik pilvemoodustumist suunata, ei ole tõenäoline, et sel viisil oleks võimalik olulisel määral sademete hulka mõjutada. Kuigi Venemaa ja Hiina kinnitavad, et nende eksperdid on ilmastikukontrolli alal saavutanud häid tulemusi, ning Hiina lubab edusamme ka 2008. aasta olümpiamängudel demonstreerida, suhtub enamik asjatundjaid nende riikide esindajate väidetesse sügava umbusuga. USA riikliku atmosfääriuuringute keskuse teadur Daniel Breed sõnas, et Hiina pole esitanud oma kõlavate väidete tõestuseks kas üldse materjale või on need olnud üsna kaheldava väärtusega. Ta lisas, et kemikaale kasutades on küll võimalik pilvemoodustumist mõnevõrra mõjutada, ent pilvist taevast ei suudeta päris selgeks muuta ka parima tahtmise korral. Tehisliku ilmastikukontrolli alaste katsetuste vastaste leeris on üsna häälekad ka keskkonnakaitsjad, kelle hinnangul võib erinevate ühendite massiline õhkupaiskamine põhjustada laialdast loodusreostust.

Discovery start lükkus taas edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstiku Discovery start lükati Eesti aja järgi täna öösel kehvade ilmastikolude tõttu kahe päeva jooksul juba teist korda edasi, teatab BBC. Sarnaselt eelmisele stardikatsele läbiti peaaegu kogu stardiloenduse protseduur, ent see peatati mõni aeg enne starti, kui sai selgeks, et Kennedy kosmosekeskuse piirkonnas ringlevad tormipilved ei võimalda süstiku teelelähetamist. Nüüd antakse astronautidele ning stardimeeskonnale vaba päev ja uus stardikatse võetakse ette alles teisipäeval. Seekordne sobiv stardiaken kestab kuni 19. juulini. Kui Discoveryt ei õnnestu siiski seekord orbiidile viia, tuleb järgmist võimalust oodata kuni augustini. NASA suhtub äikesepilvedesse väga suure ettevaatusega pärast 1969. aastal toimunud Apollo 12 kosmoselaeva starti, mis sai välgutabamuse. Kuumissioon kujunes küll edukaks, ent välgulöök põhjustas siiski laeva elektrisüsteemidele mõningaid kahjustusi.