Tere kallis sõber!

Teatan sulle, et olen otsustanud oma terviselehe tegemise peatada. Ega see otsus mul kergelt ei tulnud, ent olen selle võimaluse üle mõnda aega juurelnud ja paraku pean selle nüüd välja ütlema. Hobina on mu tervisesõnumite leht lihtsalt kahjuks liiga pirakaks kasvanud ning selle tegemise jätkamine endisel kujul ei ole võimalik. Uudisteedastuse mahu ja kvaliteedi osas latti alla lasta samuti ei tahaks, sest poolikust asjast pole kellelegi rõõmu. Sestap olen sunnitud mootori välja lülitama ja käsipiduri peale tõmbama. Võimalik, et keeran tulevikus taas uudistekraani lahti. Tegelikult on see isegi pigem tõenäoline. Aga kus, millal ja mil kujul, seda ei oska praegu arvata.

Päikest sulle!

Marek

Uurijad kavatsevad luua inimese-lehma hübriidembrüot

Newcastle'i ülikooli ja Londoni Kings College'i uurijad taotlevad riiklikelt järelvalveorganitelt luba loomaks hübriidembrüoid, mille puhul kasutataks inimese DNAd ning lehma munarakke, kirjutab BBC. Hübriidsed inimese-veise embrüod loodaks eesmärgil eraldada neist tüvirakke ja neil lastaks kasvada maksimaalselt paari päeva vanuseks. Tüviraku-uuringud on tänapäeva meditsiini kõige paljulubavamaks uurimisharuks, millest loodetakse ravi sellistele rasketele tõbedele nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja insuldikahjustused. Paraku on teaduslikeks uuringuteks sobivaid tüvirakke saadaval väga vähestes kogustes ning just seetõttu soovivad uurijad lehma munarakke kasutades luua praktiliselt piiramatut tüvirakkude varu. Ekspertide kinnitusel on inimese DNA ja veise munaraku baasil loodav embrüo 99,9% ulatuses inimloode, ent tehnilisest küljest võetuna oleks tegu tõepoolest kimääriga ehk osaliselt inimese ja osaliselt loomaga. Asjatundjad kinnitavad, et teadlaste algatus oleks uurimisharu arendamise seisukohast igati teretulnud, ent samas tunnistatakse, et avalikkuses võib see idee tekitada laia vastuseisu.

Vaata ka:

Uuring: tüvirakud võivad põhjustada ajuvähki

Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist

Hiina teadlased tuvastasid H5N1 surmageeni

Hiina Harbini veterinaaruuringute instituudi teadurid identifitseerisid linnugripi viiruse H5N1 geeni, mis vastutab selle haigustekitaja virulentsuse eest, teatab Reuters. Avastus muudab võimalikuks uut tüüpi ja senisest efektiivsemate H5N1 vastaste vaktsiinide loomise. Linnugrippi põhjustaval viirusel H5N1 on mitmeid alatüüpe, millest mõned tapavad enam kui pooled haigestunud inimesed ja teised on praktiliselt ohutud. Uurimistööd juhtinud Bu Zhigao sõnul on nüüd selge, mil moel muutub viirus surmavaks ning kindlaks on tehtud ka viiruse patogeenilisuse molekulaarne baas. Hiina uurijad tuvastasid H5N1 võtmegeeni olles võrrelnud kahte 1996. aastast pärinevat väga sarnast viirusetüve, millest üks oli ülimalt patogeeniline ja teine kahjutu. Ajakirjas Journal of Virology tutvustatud geenianalüüsi käigus selgus, et kahe tüve erinevused lokaliseeruvad vaid neljas geenis. Seejärel tehti tapjageen NS1 kindlaks katse-eksituse meetodil ning geneetiliselt muundatud viiruseid luues ja nende toimet lindudel katsetades. Bu märkis, et NS1 spetsiifiline vaktsiin luuakse ilmselt üsna kiiresti, ent tavakasutusse see muidugi veel niipea ei jõua.

Vaata ka:
Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi
Eksperdid: linnugripioht püsib endiselt väga kõrge

Uuring: USA noored rasvuvad kiire tempoga

Dr Chaoyang Li Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskustest (CDC) ja dr Stephen Cook Rochesteri ülikoolist teatasid, et USA laste ja noorte vööümbermõõt kasvab kiire tempoga ning see seab nad suurde diabeedi- ja südame-veresoonkonnatõbede ohtu, kirjutab Reuters. Uurijad avastasid, et vaid 4 aastaga on laste ja teismeliste keskmine vööümbermõõt kasvanud koguni enam kui 65% võrra. Leid on kooskõlas ameeriklaste üldiste rasvusmistrendidega, ent vööpiirkonna ja seedeelundkonna ümbruse rasvakude on erinevat tüüpi raskete tõbedega otsesemalt seotud kui muu kehapiirkonna rasvakiht. Ajakirjas Pediatrics tutvustatud andmete kohaselt oli veel 1999. aastal vööpiirkonnas liiga suur kogus rasvakudet 10,5% USA poistest ja tüdrukutest, ent juba 2004. aastal tõusis selliste noorte ameeriklaste osakaal poisslaste seas 17,4%ni ja tüdrukute puhul koguni 17,8%ni.

Vaata ka:
Kaalulangetamine on parim viis diabeeti ennetada
Uuring: lapsed peaksid enam sporti tegema

Britid katsetavad tehislikku kõhunääret

Cambridge'i ülikooli uurijad alustavad tuleva aasta alguses kaks aastat vältavat kliinilist katsetust, mille käigus testitakse I tüüpi ehk insuliinisõltuvat diabeeti põdevatel lastel tehislikku pankreast ehk kõhunääret, teatab BBC. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, aitab uudne seadeldis kasutajal senisest täpsemalt veresuhkru taset kontrolli all hoida ning kaotab vajaduse enese pidevaks veretestimiseks ja insuliinisüstimiseks. See omakorda tõstab oluliselt diabeetikute elukvaliteeti ning aitab neil end efektiivsemalt haigusega kaasnevate ränkade tervisehädade eest kaitsta. Uuringutes on selgunud, et isegi keskmiselt üheksa korda ööpäevas veresuhkru taset mõõtvatel patsientidel on see täpselt normi piires tegelikult vaid ligikaudu 30% ajast. Tehispankreas koosneb veresuhkru taset analüüsivast sensorist, õige lisakoguse insuliini välja arvutavast arvutiprogrammist ning insuliinipumbast ning nii veresuhkru taseme mõõtmine kui ka selle normi piires hoidmine toimuvad automaatselt ja pidevalt. Kliinilise katsetuse abiga soovitakse katsejärgus aparaati täpisseadistada, et see imiteeriks täpselt kõhunäärme tegevust. Uurimistööd juhtiv dr Roman Hovorka märkis, et tehispankreas võib jõuda tavakasutusse 4-7 aastaga.

Vaata ka:
Tüvirakkudest loodi insuliinitootvad rakud
Pfizer: sissehingatav insuliin on pikaajalisel kasutamisel efektiivne

USA teadurid ehitasid keemiavaba täitapja

Utah' ülikooli uurijate loodud Louse Busteri nimeline juuksefööni meenutav seadeldis tapab vaid 30-minutilise kasutamise järel efektiivselt kõik peatäid (Pediculus humanus capitis) ja nende munad ning annab parema tulemuse kui praegu kasutusel olevad keemilised vahendid, kirjutab Reuters. Kui Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) kiidab täitapja kasutamise heaks, võib see leiutajate kinnitusel jõuda koolidesse, lasteaedadesse ja teistesse asutustesse juba kahe aasta jooksul. Uurimistööd juhtinud bioloogiaprofessor Dale Clayton selgitas, et aparaat on eriti asendamatu seetõttu, et tapab edukalt ka täimunad, millega keemilised ained sageli hakkama ei saa. Katsete käigus selgus, et kui laialt kasutatav täivastane toimeaine permetriin tapab vaid 60% täimunadest, siis katsetusjärgus olev seadeldis surmab poole tunni jooksul neist koguni 98%. Ajakirja Pediatrics andmeil väljub Louse Busterist mõnevõrra jahedam õhk kui juukseföönist ning seadeldis toimib parasiite surnuks kuivatades. Uurijate sõnul ei teki kuumaõhuraviga ka keemiliste vahendite suureks miinuseks olevat ohtu, et peatäid muutuvad nende toime suhtes resistentseks. Louse Busteri arendamisega tegeleb Utah' ülikooli spin-off ettevõte Larada Sciences.

Vaata ka:

Tallinna koolides levivad täid

Paljastati peatäide laialdane "vastupanuliikumine"

Magaja aju elektrifitseerimine parandab mälu

Ajakirjas Nature tutvustatud Saksamaa teadlaste uuringus selgus, et magamise ajal aju nõrga elektrivooluga mõjutamine parandab olulisel määral mälu, teatab New Scientist. 13 vabatahtlikku hõlmanud eksperimentides tehti kindlaks, et magamise käigus "elektrifitseeritud" ajuga inimesed saavad verbaalse mälu testides võrdlusgrupi liikmetest ca 8% võrra paremaid tulemusi. Uneuurija Jan Borni juhtimisel läbi viidud katsetes mõjutati magavate inimeste aju 30 minuti vältel kord sekundis tekkivate nõrkade elektriimpulssidega. Samaaegselt läbi viidud EEG-uuring näitas, et elektrivool viis kerges unes viibivad katsealused sügavamasse unestaadiumisse. Järgmisel hommikul tuvastati sel viisil mõjutatud ajuga inimestel aga parem mäluvõimekus. Borni hinnangul on tuvastatud efekti põhjuseks tõik, et tehislikult tekitatud elektrivool imiteeris mälestuste konsolideerimise perioodiks peetavale sügavale unestaadiumile iseloomulikku ajuelektrilisust. Ta lisas, et tavalisest tugevam aju elektrifitseeritus aktiviseerib arvatavasti närvirakke ning tõstab sel moel meie mõtlemisorgani mälukeskuse võimekust. Ekspertide kinnitusel võivad antud vallas viimasel ajal tehtud leiud viia dementsust ja teisi vaimse võimekuse languse vorme põdevate inimeste ravimiseks erinevate elektriteraapiate loomiseni. Uneuurijad hoiatavad, et iseseisvalt ei maksaks siiski kodus elektri abiga ajuvõimekust tõstma asuda, sest sel võivad olla soovimatud kõrvalmõjud ning halvimal juhul lõppevad sellised katsed väga traagiliselt.

Vaata ka:

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena
Muusikaõpingud parandavad lastel mälu

Sotsiaalprogramm ja viinaravi päästavad tabatud roolijoodiku vangistusest

Selle aasta jooksul on kohus Eestis määranud üheksale autoroolist korduvalt tabatud roolijoodikule kohustuse minna oma karistuse kergendamiseks viinaravile, teatab Eesti Päevaleht. Viimastel kuudel on sagenenud ka kokkuleppemenetlused, millega roolijoodik võtab endale kohustuse liituda anonüümsete alkohoolikute rühmateraapia põhimõttel toimiva sotsiaalprogrammiga. Kokku tuleb sotsiaalprogrammiga liitunud roolijoodikul osaleda kümme tundi kestvatel loengutel ja individuaalvestlustel, kus viiakse läbi liiklusnõustamist, näidatakse filme sellest, mis juhtub purjuspäi autot juhtiva inimese reaktsioonivõimega jne. Sotsiaalprogrammid on välja töötanud soomlased ning Eestis on neid nüüdseks läbi viidud juba kümneid kordi. Senine kogemus on näidanud, et enamik inimesi istub napsisena autorooli karistamatuse tundest. Silmato sõnul on roolijoodikute napsisena rooli istumise põhjuseks tavaliselt kas soov tuua alkoholi juurde või pärast ootamatut baariskäiku autoga koju sõita.

Vaata ka:

Ahvid-alkohoolikud jäljendavad inimesi

Võltsmälestused sunnivad vähem jooma

Palavik aitab organismil haigust ära tunda

Ajakirjas Nature Immunology tutvustatud uuringust ilmneb, et palavik kiirendab infektsioonide identifitseerimist ja neutraliseerimist, mis tõstatab küsimuse, kas haiguse korral tasub ikka esimese asjana palavikualandaja järele haarata, kirjutab New Scientist. Arstid teadsid juba enne, et inimesele ohtlikud viirused ja bakterid tunnevad end organismis kõige turvalisemalt just normaalse kehatemperatuuri juures, mistõttu palavik häirib nende paljunemisvõimet. Nüüd selgus aga Roswell Parki vähiinstituudi teaduri Sharon Evansi ja ta kolleegide uurimistööst, et palavik aitab immuunsüsteemil infektsiooni ära tunda ning saadab selle kohta signaali tõve vastu võitlevatele lümfotsüütidele. Teadlased tegid antud leiu tõstes eksperimentide käigus hiirte kehatemperatuuri normaalsest 2,6 kraadi (C) võrra kõrgemale. See põhjustas lümfisõlmedesse liikuvate lümfotsüütide arvu kahekordistumise. Evansi sõnul ei tohiks kõrgel palavikul pikaajaliselt siiski püsida lasta, sest sellega kaasnevad omad ohud, ent ta lisas samas, et loodetavasti aitab avastus meedikutel palaviku rolli haiguse vastu võitlemisel senisest paremini mõista ja ehk toob see arstide arsenali tagasi koguni kehatemperatuuri tehisliku kergitamise infektsioonidevastaseks võitluseks.

Vaata ka:
Uuring: viirushaigused võivad viia mälu
Teadlased jälgisid viiruste tegevust rakkudes

Epileptikute ravimi hind kerkis hüppeliselt 300 krooni võrra

Ravim Orfiril, mida epileptikud on tarvitanud juba aastaid, võeti hiljuti välja nende ravimite nimekirjast, millele on määratud piirhinnad ning selle asemel määras sotsiaalministeeriumi soodusravimite komisjon piirhinna uuele ravimile nimega Convulex, mida pakuti turul veidi odavamalt, kirjutab Eesti Päevaleht. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel selgitas, et patsientide omaosalus Orfirili ostmisel on suurenenud seetõttu, et turule on lisandunud teisigi samaväärseid, kuid odavamaid valproehapet (toimeaine nii Orfirili kui ka Convulexi puhul) sisaldavaid prepraate. Epilepsiavastase liiga presidendi, lastehaiglas epilepsiahaigeid lapsi raviva doktor Valentin Sanderi sõnul arstid seda uut ravimit oma patsientidele ei soovita, kuna Convulexis on Orfiriliga sarnast toimeainet siiski veidi vähem. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, aktiivsel ravil on 7000 inimest.

Vaata ka:

Iga viies epilepsiadiagnoos võib olla väär

Ravimi hanketa ostmisele karistust ei järgne