Atlantise start lükati välgulöögi tõttu edasi

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lükkas päeva võrra edasi pühapäevale kavandatud kosmosesüstik Atlantise stardi, kuna süstiku stardirampi tabas välgulöök ning agentuuri insenerid soovisid selle sündmuse tagajärgede analüüsimiseks ühte lisapäeva, teatab New Scientist. Neljapäeval ja reedel tabasid starti ootavat Atlantist tugevad äikesetormid ja asjatundjaid ettevaatlikuks muutev välgutabamus leidis aset reede pärastlõunal. Välgulöök tabas spetsiaalset piksevarrast ning vähemalt esmapilgul näib, et süstik või õrn stardielektroonika ei saanud selle tõttu kannatada. Igaks juhuks lükati starti siiski edasi, et olla selle ohutuses täielikult veendunud. Nädalavahetuse ilmaprognoos ei olnud stardiks samuti eriti soodne, ent esmaspäeva ilmaennustus näeb ette vaid 20%list tõenäosust, et start tuleb taas kehva ilma tõttu edasi lükata. NASA ekspertidele teeb aga muret Kariibi mere idaosas jõudu koguv troopiline torm Ernesto, mis võib võtta suuna Florida kosmosekeskuse suunas.

Meedikud: astma ei ole haigus

Allergiaarstid avaldasid meditsiiniajakirjas The Lancet arvamust, et mõiste "astma" kasutamisest tuleks loobuda, sest see on ebakorrektne ja eksitav, vahendab BBC. Meedikud märgivad, et astma ei ole mitte üks konkreetne haigus, vaid tähistab sündroomide gruppi, millel on erinevad tekkepõhjused ja eripärad. Artiklis tuuakse võrdluseks, et kuni 19. sajandini peeti ka näiteks palavikku haiguseks, täpselt samal moel kui astmat tänapäeval. Allergiliste haiguste levik on maailmas viimasel ajal oluliselt hoogustunud ja eriti kiiresti kasvab allergiadiagnoosiga laste hulk. Kui praegu elab maailmas umbes 300 miljonit astmat põdevat inimest, siis aastaks 2025 kasvab nende hulk praeguste prognooside kohaselt 400 miljonini. Kuigi allergiliste haiguste ravi võimalused on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud, on astamatilistest komplikatsioonidest põhjustatud ca iga 250. maailmas aset leidev surm.

Uuring: pikemad inimesed on targemad

Teaduslikes uuringutes on juba ammu leidnud kinnitust tõsiasi, et pikemat kasvu inimesed teenivad enam raha kui nende lühikesed kaaskodanikud, ent nüüd selgus, et selline ebavõrdsus ei põhine vaid sotsiaalsel diskrimineerimisel, vaid pikema kehakasvuga inimesed on ka oma napima kasvuga eakaaslastest targemad, kirjutab Reuters. Ameerika Ühendriikide riikliku majandusuuringute büroo tellimusel antud küsimusse süüvinud Princetoni ülikooli teadurid Anne Case ja Christina Paxson avastasid, et pikemakasvulised inimesed on keskmisest taibukamad juba kolmandal eluaastal, kui lasteaias ning koolis aset leidev võimalik hariduslik eristamine ei saa veel olla aset leidnud. Teadlaste uurimistöö põhineb aastail 1958 ja 1970 Suurbritannias sündinud laste arengut analüüsinud kahel uuringul ning USAs läbi viidud kehakasvu ja elukutsevaliku uuringu andmetel. Nii Suurbritannias kui USAs elavatel inimestel tõstab iga lisanduv 10 sentimeetrit palka keskmiselt 10% võrra. Uurijate sõnul on pikakasvulised lapsed oluliselt taibukamad juba väga varajases nooruses ning selle kõige tõenäolisemaks põhjuseks on, et nad on saanud beebieas paremat ja mitmekesisemat toitu, mis on tulevase vaimse võimekuse taseme kujunemisel võtmetähtsusega faktor.

Alzheimeri hiirte mälu taastati

USA uurijatel õnnestus ajakirjas Cell tutvustatud teadustöö käigus taastada Alzheimeri tõbe põdevate transgeeniliste hiirte mälu, teatab BBC. Eksperimentide käigus tõstsid uurijad närilistel mälu funktsioneerimisega seotud ensüümi Uch-L1 aktiivsust. Seejärel tegid nad katseliselt kindlaks, et sel viisil ravitud hiirtel oli taastunud mäluvõime normaalsele tasemele. Teadlaste sõnul on nende töö küll alles algusjärgus, ent võib siiski viia senisest efektiivsemate dementsusravimite loomiseni. Teadustööd juhtinud Michael Shelanski Columbia ülikoolist sõnas, et kuigi beeta amüloidide kogumid ajus mängivad Alzheimeri tõve kujunemisel võtmerolli, näitasid ensüümikatsed, et mäluvõimet saab taastada ja parandada ka nende olemasolul.

Eesti läänerannikul avastati uued sinivetika levikualad

Keskkonnakaitseinspektorid avastasid rannikumere kontrollil Vormsi saare idarannikul Norby lähistel ligi kilomeetri pikkusel lõigul sinivetikad, teatab EPL. Sinivetikatega on saastunud ka Rukkirahu ja Sõmeri laiu idakülg. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Tõnis Ulmi arvates on ka seekord tegemist mürgise sinivetikaga Nodularia spumigena , mis avastati augustikuu alguspäevadel Topu lahes ja mis püsib seal siiani. Ulmi hinnangul on mürgivetikas kandunud Vormsi lähistele ja Topu lahte samal ajal. Reostus on visuaalsel vaatlusel sarnane ning reostusalad paiknevad samal kõrgusjoonel. Augusti algusest tänaseni ei ole Väinameres olnud olulist veetõusu, mis peseks rannad sinivetikast puhtaks. Veetõus saabub ilmselt esimeste tugevamate läänetuultega. Seni tasub inimestel vetikate levikualal vetteminekuga ettevaatlik olla, sest tervisekaitseinspektsiooni hinnangul võib sinivetikas mõjuda suplejale vaevusi tekitavalt.

Euroopas saabub kevad varem

Kogu Euroopat hõlmanud laialdane uurimistöö tõestab selle läbi viinud teadlaste kinnitusel veenvalt, et kevad saabub aina varem just kliima globaalse soojenemise tõttu, teatab BBC. 17 riigist pärit teadlased analüüsisid enne sellise väite esitamist 125.000 uurimistööd, mis hõlmasid 561 erinevat liiki. Uurijate kinnitusel saabub kevad Euroopas keskmiselt 6-8 päeva varem kui veel 30 aasta eest. Kõige suurema temperatuuritõusuga riikides, nagu näiteks Hispaania, algab aga kevad koguni kaks nädalat varem kui veel kolm aastakümmet tagasi. Sügis saabub aga Euroopas sama ajavahemikuga võrreldes keskmiselt kolm päeva hiljem, selgub ajakirjas Global Change Biology tutvustatud suuremahulisest uurimistööst. Ekspertide kinnitusel selgus uuringust, et suuresti inimtegevusest põhjustatud kliima globaalne soojenemine mõjutab otseselt aastaaegade vaheldumist. Nüüd tuleb teadlaste hinnangul senisest tähelepanelikumalt uurida, mil moel mõjutab näiteks taimede varajasem õitsemine neist sõltuvate putukaliikide arvukust ning ökosüsteeme laiemalt.

ESA kosmoselaev rammib Kuud

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Kuu ümber tiirleva uurimislaeva SMART-1 missioon on läbi saanud ning lennujuhid kasutasid selle viimased kütusevarud muutmaks kuuuurija orbiiti selliselt, et see rammib 3. septembril oma uurimisobjekti, teatab New Scientist. Kui kõik läheb plaanikohaselt, peaks SMART-1 ületuleval pühapäeval 7000 kilomeetrise tunnikiirusega põrkama vastu Kuu Suurepärasuse järveks kutsutavat vulkaanilist tasandikku. Kuigi rammimise aeg on minuti täpsusega välja arvutatud, võib see siiski aset leida üks orbiidiring ehk 5 tundi varem, kui SMART-1 peaks viimase lähenemise käigus vastu tasandikku ääristavaid kõrgendikke põrkama. "Avariipiirkond" jääb sündmuse ajal varju ning Maalt toimuvat uurivad astronoomid peaksid nägema sest üles paiskuvat tolmupilve ja selle helendust. Teadlaste hinnangul tekitab pesumasina mõõtu uurimislaev Kuu pinda 3-10 meetri laiuse kraatri. SMART-1 missiooni peamiseks ülesandeks oli katsetada uuemat ja odavamat kosmoselendude tehnoloogiat, ent kosmoselaeva enam kui 2000 tiiru käigus ümber Kuu tehti senisest täpsemalt kindlaks selle pinnakoostis ja -vormid ning leiti kinnitus teooriale, mille kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi mõõtu objekti kaugetel aegadel toimunud kokkupõrke tulemusena välja paiskunud ainemassist.

Läänemere kalavarud on kokku kuivanud

Samal ajal kui põllumajandusminister Ester Tuiksoo otsib Eestile rahvuskala, naasevad kalurid merelt kesise saagiga ning värsket kodumaist kala poelettidele ei jagu - kalavarud on lihtsalt kokku kuivanud, teatab Postimees. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalandusbioloog Leili Järv möönis, et kalavarude olukord on Läänemeres väga halb ning sellise olukorra põhjusteks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Tema sõnul reostust kalavarude nappuses süüdistada ei saa, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Peamiseks põhjuseks, miks kalavarud ikkagi kahanevad, pidas kalandusbioloog hoopis soodsate tuulte puudumist. Vähemsoolase merevee pärast kannatavad Järve sõnul eelkõige meie tursk ning räim.

Venemaa ja Hiina kavandavad ühist marsilendu

Hiina ja Venemaa kavatsevad korraldada 2009. aastal ühise marsimissiooni, mille kägus kogutakse Punaselt Planeedilt ja ühelt selle looduslikult kaaslaselt pinnasenäidiseid, vahendab CNN Hiina Kosmosetehnoloogia Akadeemia vanemteaduri Ye Peijiani teadet. Venemaa kosmoseagentuuri ülesandeks on kosmoselaeva teelelähetamine ning Hiina koostööpartnerid hoolitsevad uurimisaparatuuri eest, kinnitas teadur. Möödunud kuul teatas Hiina Riikliku Kosmoseagentuuri juht Sun Laiyan, et Hiina soovib Kuu ja kaugemate kosmiliste objektide uurimisel teha rahvusvahelist koostööd. Praeguste kavade kohaselt saadab Hiina oma esimese kuulaeva teele juba järgmisel aastal. See tiirleb ümber meie koduplaneedi loodusliku kaaslase ligikaudu aastajagu päevi ning pildistab ja kaardistab Kuu pinda. 2003. aastal sai Hiinast kolmas maailma riik, kes on oma kodaniku orbiidile lennutanud. 2005. aastal saatsid hiinlased orbiidilennule juba kaks kosmonauti ning järgmine mehitatud missioon on kavas 2007. aastal.

Pluuto ei ole enam planeet

Prahas toimuval rahvusvahelise astronoomiaühingu (IAU) konverentsil hääletuse teel kinnitatud planeedi senisest täpsema definitsiooni tõttu kaotas seni Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks loetud Pluuto oma planeedistaatuse, teatab BBC. Värske planeedi mõiste määratluse kohaselt on planeet taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, millel on piisavalt suur mass võtmaks enam-vähem kerajat kuju ning mis on oma orbitaalpiirkonnas domineerivaks kosmiliseks objektiks. Pluutole sai saatuslikuks just viimane nõudmine, sest ta orbiit ristub oluliselt suurema Neptuuni omaga. Konverentsi varajases järgus käidi välja ettepanek, mis oleks lisanud Päikesesüsteemi planeetide sekka veel kolm taevakeha - asteroidi Ceres, Pluuto kaaslase Charoni ja kosmilise objekti nimega 2003 UB313 - ning jätnud antud nimistusse ka Pluuto, ent see mõte ei pälvinud astronoomide seas erilist toetust. Pluutot loeti planeediks alates 1930. aastast, mil ameeriklane Clyde Tombaugh selle avastas. Pluuto planeedistaatust on seatud küsimärgi alla juba mõnda aega, sest võrrelduna teiste meie tähesüsteemi planeetidega on see oluliselt väiksem ja asub Päikesest palju kaugemal. Ka on astronoomid alates 90ndate aastate algusest leidnud suure hulga Neptuuni taga paiknevas Kuiperi vöös asuvaid kosmilisi objekte, mis on suuruse poolest Pluutoga võrreldavad. Astronoomide ühisotsuse kohaselt kuulub Pluuto nüüd kääbusplaneetide klassi ning Päikesesüsteemis paiknevad asteroidid, komeedid ja muud sarnased objektid liigituvad edaspidi ametlikult Päikesesüsteemi väikeobjektide rühma.

Läti kalakonservides sisaldus inimesele ohtlikku ühendit

Veterinaar- ja toiduameti poolt järelevalve käigus Läti päritolu kalatoodetest “Sprotid õlis” ja “Sprotipasteet” võetud proovide analüüsimisel selgus, et viiest proovist kolmes, ületas inimese tervisele ohtliku bensopüreeni sisaldus oluliselt lubatud piirmäära, vahendab EPL Online veterinaar- ja toiduameti teadet. Läti ettevõtete SIA “Zentenes zivju kombinats” poolt toodetud “Sprotid õlis” ületasid minimaalselt kaheksa korda, SIA “Saiva 1” toodetud “Sprotid Õlis” minimaalselt 2,5 korda ja SIA “Gamma-A” toodetud “Sprotipasteet” minimaalselt 2 korda lubatud bensopüreeni sisalduse piirmäära. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAH-ühendid, mis on ligikaudu 250 erinevast ühendist koosnev ainete rühm, kuhu kuulub ka bensopüreen, võivad tekkida orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Nende ühendite näol on tegemist kõikjal esinevate keskkonda saastavate ainetega. PAH-ühendid on rohkem või vähem kantserogeensed ehk vähktõbe tekitavad. Suitsutatud kalasse võivad PAH-ühendid jõuda asjatundmatu suitsutamisega.

Eksperdid hoiatavad ahviviiruste eest

Ajakirja American Journal of Primatology septembrinumbris ilmus mitu pikemat artiklit, milles viiruseksperdid manitsevad mitte alahindama ohtu, et praegu vaid ahvidel levivad haigustekitajad võivad ühel hetkel hakata ründama ka inimesi, vahendab LiveScience. Washingtoni ülikooli primaatideuurija Lisa Jones-Engel hoiatas, et viirused ületavad liikidevahelist barjääri ka praegu ning olukord võib tulevikus muutuda palju hullemaks. Üldtunnustatud teooria kohaselt kandus inimestel aidsi põhjustav HI-viirus meie liigile üle just ahvidelt, kelle seas levib ehituselt ja omadustelt peaaegu identne SI-viirus. Ühes ajakirjas tutvustatud uuringus arvutasid teadurid muuhulgas välja, et igast tuhandest Indoneesias Bali saarel asuvat ahvitemplit külastavast turistist ca kuus nakatuvad ahvihammustuse tõttu SF-viirusega. Antud viirus ei ole küll seni inimestel teadaolevalt haigussümptomeid põhjustanud, ent uurijate kinnitusel võivad sellised viirused püsida kehas näilises varjusurmas aastaid, kogu selle aja muutuda ning viimaks inimese halvimal juhul koguni tappa. Erinevates uuringutes on leitud mitmeid ahviviiruseid, mis võivad inimestele üle kanduda ja neil haigestumist põhjustada.

Teejoomine on tervislikum kui veejoomine

Ajakirjas European Journal of Clinical Nutrition tutvustatud uurimistööst selgub, et kolme või enama tassitäie tee joomine päevas on tervisele vähemalt sama kasulik kui suure koguse vee tarbimine ning teejoomisel võivad veejoomisega võrreldes olla koguni olulised terviseboonused, teatab BBC. Suurbritannia toitumisspetsialistid analüüsisid varem avaldatud uurimistöid teejoomise tervisemõjudest ning kinnitavad, et selgelt kerkib esile, et paari tassitäie selle joogi tarbimine päevas vähendab oluliselt südameinfarkti ohtu. Mõned teaduslikud uuringud näivad viitavat võimalusele, et teejoomine vähendab ka vähiriski, ent see seos pole sama selgelt jälgitav ning sellised väited vajavad veel lisauuringuid. Ekspertide hinnangul on teetarbimise tervislikkuse põhjuseks tees sisalduvad flavonoidid, mis toimivad tugevate antioksüdantidena ja kaitsevad keharakke kahjustuste eest. Teatud määral aitab teejoomine veel ka pidurdada hambaaukude moodustumist ning tugevdab luid. Uurimistööd juhtinud dr Carrie Ruxton selgitas, et kui vesi kujutab enesest sisuliselt vaid asendusvedelikku, siis tee on asendusvedelik pluss antioksüdandid. Tema kinnitusel ei vasta tõele ka väga laialt levinud valearvamus, mille kohaselt viib tee organismist vee välja. Kuigi teel ei ole uuringute käigus leitud ühtegi organismile kahjulikku omadust, tuleb ometi silmas pidada, et see võib takistada raua imendumist toidust. Seetõttu peaksid aneemilised inimesed igaks juhuks söögiaegade paiku teejoomisest loobuma.

Uurijad tuvastasid haputajumise mehhanismi

California ülikooli ja Howard Hughes'i meditsiiniinstituudi teadlased tegid kindlaks täpse mehhanismi, mis võimaldab meil tajuda haput maitset, teatab BBC. Ajakirjas Nature tutvustatud uurimistöös selgus, et hapu maitse tuvastab keele retseptorrakkude valk PKD2L1. See tehti kindlaks geneetiliselt muundatud hiiri kasutades - närilised, kel olid antud rakud eemaldatud, ei reageerinud hapude toiduainete ärritusele. Magusa-, soolase- ja kibedatunnetust antud rakkude eemaldamine ei mõjutanud. PKD2L1 retseptor on aktiivne ka osades seljaajus asuvates neuronites, mis viitab võimalusele, et happelisuse taset mõõtev mehhanism võib olla universaalne ja organismis kasutusel laiemalt kui vaid keelerakkudes. Varem on sama uurimisrühm teinud kindlaks mil moel täpselt tunneme me magusat, kibedat ja soolast maitset. Hapu maitse tajumise võime tekkis uurijate arvates imetajatel võimaldamaks neil hoiduda riknenud ja muidu ohtliku toidu söömisest.

Jääkarude genitaalid kuivavad kokku

Taani teadurid teatasid, et Gröönimaa idaosas elavate jääkarude (Ursus maritimus) genitaalid näivad loodusesse sattunud tööstuslike kemikaalide tõttu kokku tõmbuvat ja sel võivad olla traagilised tagajärjed kogu liigile, vahendab LiveScience. Taani riikliku keskkonnauuringute keskuse veterinaari ja toksikoloogi Christian Sonne ja ta kolleegide uuring näitas, et tööstusest pärit halogeene ja peamiselt just kloori sisaldavaid kemikaale leidub suurtes kogustes paljude piirkonna loomade organismis, ent jääkarudele näivad need avaldavat kõige rängemat mõju. Kuna halogeenid võivad organismis käituda hormoonide sarnaselt, mõjutavad need otseselt jääkarude võimet järglasi saada. Sonne uurimisrühm analüüsis sajakonna aastail 1999-2002 kogutud külmutatud jääkaru genitaali mõõtmeid ning avastas, et mida enam on karude organismis saasteaineid, seda väiksemad on nende suguelundid. Seos kehtis teadurite sõnul nii isaste kui ka emaste jääkarude puhul. Kuna jääkarud on imetajate seas ühed kõige aeglasema loomuliku iibega liik, võib nende suguelundite kahanemisel olla väga kaugeleulatuv mõju, hoiatavad uurijad. Taani teadlaste uurimistööd tutvustatakse põhjalikumalt ajakirja Environmental Science & Technology veebiväljaandes.

Teadlased teatasid tüvirakkude "eetilisest eraldamisest"

Ameerika Ühendriikide teadlaste töörühm teatas ajakirja Nature vahendusel, et on loonud uurimistöödes kasutamiseks sobivad inimese embrüonaalsete tüvirakkude varud ning selle protsessi käigus ei ole inimlooteid hävitatud, kirjutab BBC. Kui seni on tüvirakkude kogumise käigus neid kasvatanud embrüo hävinud, siis antud juhul eraldati embrüost üksikuid rakke, mis loodet ei kahjustanud. Uurijate hinnangul võib tüvirakkude selline kogumisviis vähendada tüvirakuuuringutega seotud eetilisi probleeme ja võimaldab tõenäoliselt ka USAs kasutada selliseks teadustööks riiklikke toetusi. Ameerika Ühendriikides on seadustega keelatud embrüo hävitamisega kaasnevate uurimistööde rahastamine riigieelarve vahenditest. Ka võib rahaliselt toetada vaid selliseid uurimistöid, kus kasutatakse enne 2001. aastat inimembrüotest eraldatud tüvirakke. Paljude teadlaste arvates aitavad tüvirakuuuringud luua viise tänapäeval ravimatute haiguste raviks.

Vilosius: e-tervise süsteem on Tiigrihüpe tervishoius

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme Toomas Vilosiuse hinnangul on kavandatav e-tervise süsteem võrreldav Tiigrihüppega tervishoius. Endine sotsiaalminister ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Vilosius ütles ETV24 teatel ETV hommikuprogrammis "Värskelt õhus", et e-tervishoiusüsteem parandaks oluliselt patsiendi ja arsti vahelist suhtlust ning hoolimata mõningasest vastuseisust on arstid tegelikult kahe käega selle poolt. Üldiselt on endise kirurgi Toomas Vilosuse hinnangul Eesti tervishoiusüsteem maailmas täiesti arvestatav ning mitte kunagi varem pole eesti tervishoius olnud nii palju raha kui praegu, nii head diagnostilist aparatuuri ja ravimeid ning nii häid arste. Seda, et inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga pole kõigest positiivsest hoolimata kuigi suur, pidas Vilosius paradoksiks, mis ei kao kunagi. Samuti tunnistas ta, et ka lahendamist vajavaid probleeme on kuhjaga.

Elu Maal võis alguse saada arvatust oluliselt varem

Teadusajakirja Nature värskes numbris tutvustatud geokeemik Hiroshi Ohmoto töörühma uurimistööst ilmneb, et meie koduplaneedi atmosfäär võis olla elu tekkeks ja püsimiseks vajalikul määral hapnikuga rikastatud palju varem kui praegu arvatakse, kirjutab LiveScience. Praeguse üldtunnustatud arvamuse kohaselt rikastasid fotosünteetilised mikroobid Maa atmosfääri hapnikuga umbes 2,4 miljardi aasta eest ja enne seda leidus seal hapnikku vaid väheses koguses. Sellisele järeldusele on jõutud uurides iidsetes kivides sisalduvaid väävli isotoope, mida leidub enam kui 2,4 miljoni aasta vanustes kivimites palju rohkem kui hiljem tekkinud kivides. Teadlaste hinnangul said sellised suured isotoopide kogused tekkida vaid keemilistes reaktsioonides päikesevalguse ja väävlirikka vulkaanilise gaasi vahel ning olukorras, kus Maa atmosfääris ei olnud veel tekkinud planeedi pinda ultraviolettkiirguse eest kaitsvat osoonikihti. Kuna osoon kujutab enesest hapnikku vormi, näib see kinnitavat, et tol ajal atmosfääris hapnikku ei olnud. Ent nüüd avastas Ohmoto töörühm Austraaliast kivimeid, mille vanuseks hinnatakse 2,76-2,92 miljardit aastat ning milles leidub väävli isotoope samas koguses kui tänapäevastes kivimites. Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardi aasta eest ning teadurite leib võib seega tähendada, et hapniku tase planeedi atmosfääris võis olla kõrge arvatust oluliselt varem ning võis Maa esimeste miljardite aastate vältel suuresti kõikuda.

Valge-toonekurg käib iga päev talus kostil

Lääne-Virumaal Vihula vallas Noonu külas jäi lõunamaareisile suundunud pesakonnast maha noor valge-toonekurg (Ciconia ciconia), kes käib nüüd ühes kohalikus talus süüa lunimas, kirjutab Postimees. Kurgede toimetusi jälginud Koidu Jõesma arvates jäid toonekured tänavuse põua tõttu nälga, mistõttu kiirustasid ka rutem lahkuma. Naine asus teda toitma ja praeguseks on kurenooruk käest söömisega sedavõrd harjunud, et käib toitu nõudmas kolm korda päevas. Ja kui ei saa kiiresti kala kätte, ajab tiivad laiali ja teeb krigisevat häält. Eesti Ornitoloogia Ühingu liikme Urmas Sellise sõnul võib kurg näiteks laudas talvituda küll. On teada üle kümne juhtumi, kus toonekurg on Eestisse talvituma jäänud. Valge-toonekure arvukus on viimastel aastatel kogu Ida-Euroopas kõvasti kasvanud. Kurgede populatsiooni kasvu põhjuseks peetakse põllumajanduse allakäiku. Paljud kuivendatud alad on taas soostuma hakanud ja lindudel rohkem võimalusi sobiv elupaik leida.

Tallinna Loomaaed tähistab 67. sünnipäeva

Tallinna Loomaaed kutsub reedel, 25. augustil, kõiki oma 67. sünnipäevale. Loomaaias on aasta jooksul avatud jälle mõned uued ekspositsioonid, kohendatud vanu, toodud juurde uusi loomi.
Peale kuue aasta pikkust vaheaega eksponeeritakse loomaaias jälle lõvisid. Troopikalinnud naudivad sooja suve nüüd ka välispuurides. Loomaaed on omandanud uue haruldase sõraliseliiki kuuluva takini, kelle kuldne karvakasukas on arvatavasti andnud inspiratsiooni kuldvillaku müüdi loomisel. Sünnipäevaüritused toimuvad kell 11.00-16.00. Laste loomaaia palkmajas saab tutvuda loomaaia veterinaari igapäevatööga, küsida nõu koduste lemmikloomade pidamise kohta, uudistada väljapanekut. 12.00-17.00 toimub animalistlike pronkstaieste hindamine, külastajate lemmiku väljaselgitamine. 14.30-15.45 jutustab ja joonistab Aleksei Turovski karumaja lähistel. Šimpansite galeriis saab uudistada väljapanekut "Nii me töötame" ja joonistada loomaaiale õnnitluskaarte. Traditsiooniliselt toimub ka asfaldijoonistamine.

NASA uue kosmoselaeva nimeks saab Orion

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) otsustas, et agentuuri uue põlvkonna kosmoselaeva nimeks saab Orion, kirjutab BBC. Orioni arendatakse ja ehitatakse mehitatud kuu- ja marsilendude läbiviimiseks ning selle esimene lend meeskonnaga pardal peaks toimuma hiljemalt aastal 2014 ning esimene mehitatud lend Kuule kõige hiljem aastal 2020. NASA eksperdid loodavad, et Orionid toovad Ameerika kosmoseprogrammile sama palju kuulsust ja au kui Apollo kosmoselaevad 1960ndatel ja 1970ndatel. Tegelikult kavatses NASA hoida nimeuudist vaka all kuni 31. augustini, mil kosmoseagentuur otsustab, kas uute kosmoselavade ehitajaks saab Lockheed Martin või Northrop Grumman koostöös Boeingiga. Paraku lobises aga rahvusvahelises kosmosejaamas ISS viibiv astronaut Jeff Williams selle saladuse Maaga peetud avaliku sideseansi käigus kogemata välja. Orioni läbimõõduks saab olema 5 meetrit ning kaaluks 25 tonni. NASA uues kosmoselaevas on näiteks 2,5 korda enam ruumi kui kunagistes Apollo kosmosekapslites. Kosmosejaama ja tagasi Maale saab Orioni abiga toimetada korraga kuus meeskonnaliiget ja suure koguse kaupa. Kuureisile peaks peale mahtuma neli astronauti. Orioni kosmoselaevad vahetavad välja praeguste plaanide kohaselt 2010. aastal lennud lõpetavad kosmosesüstikud.

TÜ Kliinikum sai ülimoodsa operatsioonitoa juhtimissüsteemi

Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse ja AS Semetroni koostöös installeeriti operatsioonituppa Baltimaade esimene täisdigitaalne juhtimissüsteem OR1 Saksa firmalt KarlStorz GmbH, teatab kliinikum. Selliseid operatsioonitoa juhtimissüsteeme on Ida-Euroopas üsna vähe, seega on tegu tõeliselt innovaatilise sündmusega, teatas AS Semetron juhatuse liige Inga Kõrgemaa. Juhtimissüsteemide hind algab 1,5 miljonist kroonist ja võib ulatuda kuni 15 miljonit kroonini. Ülikooli kliinikumi paigaldatud süsteemi hind jääb Kõrgemaa sõnul suurusjärku 1,5-2,5 miljonit krooni. Täisdigitaalne operatsioonitoa juhtimissüsteem võimaldab digitaalselt salvestada ja arhiveerida kogu teostatava uuringu või läbiviidava operatsiooni käigu, mis lihtsustab kirurgide ja abipersonali igapäevast tööd operatsioonisaalis. Süsteem võimaldab reaalajas kasutatava liidese maksimaalse kiirusega kõikide operatsioonitoa seadmete tööd juhtida. Samuti aitab see hoida patsiendi ettevalmistusaega operatsiooniks, kirurgide ja abipersonali aega operatsiooni läbiviimisel ning operatsioonitubade ekspluatatsiooniga seotud igapäevaseid kulusid.

Ka lehmadel on piirkondlik aktsent

Londoni ülikooli foneetikaprofessor John Wells leidis teadusliku uurimistöö käigus kinnituse karjakasvatajate väidetele, mille kohaselt ammuvad erinevatest piirkondadest pärinevad lehmad mõnevõrra erinevalt, teatab BBC. Karjaomanikud kinnitavad, et mida enam nad oma lehmadega tegelevad, seda täpsemalt nad nende ammumise eripära tajuvad. Lääne-Inglismaa ülikooli lingvist Jeanine Treffers-Daller sõnas, et rääkima õppides omandab inimene ta elupiirkonnas domineeriva kõnevariatsiooni ja sama protsess leiab tõenäoliselt aset ka lehmade puhul. Varem on samasugust piirkondlikku murrakut täheldatud ja uuritud laululindudel. Inglismaa erinevatest piirkondadest pärit lehmade häälitsemise erinevust saab igaüks ka ise kuulata.

Pluuto arvatakse ilmselt siiski planeetide seast välja

Kui veel mõne aja eest näis, et Prahas toimuval rahvusvahelise astronoomiaühingu konverentsil osalevad teadlased otsustavad planeedi definitsiooni laiendada viisil, mis lisaks Päikesesüsteemi planeetide sekka kolm uut taevakeha, siis nüüd tundub reaalsem olevat konsensus, millega arvatakse meie tähesüsteemi planeetide seast välja Pluuto ja planeetide arv kahaneb seega kaheksani, teatab New Scientist. Viimase, enamiku astronoomide sooja vastuvõtu osaliseks saanud otsuse eelnõu kohaselt peab kosmiline objekt planeedi nime kandmiseks muude parameetrite täitmise kõrval olema ka oma orbiidiregioonis domineeriv taevakeha. Pluuto ei klassifitseeru selle määratluse kohaselt planeediks, kuna ta orbiit ristub oluliselt suurema Neptuuniga. Kuigi otsuse täpne sõnastus on alles lihvimisel, nimetatakse Pluutot ja vahepeal samuti planeedistaatuse poole "püüelnud" Cerese suguseid objekte tulevikus tõenäoliselt kääbusplaneetideks või planetoidideks. Pluuto "fänne" võib mõnevõrra lohutada tõik, et see eksplaneet määratakse vähemalt Neptuuni orbiidi taga paiknevate jäiste taevakehade klassi prototüübiks. Kuidas selliseid taevakehasid kutsuma hakatakse, on praegu veel lahtine, ent variandid "pluuton", "plutoid", "plutonoid" ja "plutiid" näivad olevat päevakorrast maas ja kõige tõenäolisemalt hakatakse neid Pluuto avastaja Clyde Tombaugh' mälestust elus hoides edaspidi kutsuma "Tombaugh' objektideks" või "Tombaugh' planeetideks". Kui kõik sujub päevakava kohaselt, pannakse planeedi definitsioon Prahas lõpphääletusele homse päeva jooksul.

Antarktika osooniaugu suurenemine on peatunud

Ameerika Ühendriikide kliimauurijad kinnitavad, et Antarktika kohale tekkiv iga-aastane osooniauk ei näi enam suurenevat, vahendab BBC. 80ndate aastate lõpus lepiti rahvusvaheliselt kokku Maad Päikese ultraviolettkiirguse kahjuliku mõju eest kaitsvat osoonikihti lõhkuvate kemikaalide kasutamise vähendamises. Asjatundjate kinnitusel on antud kokkulepe viimaks ometi hakanud vilja kandma ning iga-aastased osooniaugud Antarktika kohal võivad lõplikult kaduda umbes 60 aasta pärast. 20 aasta eest osooniaukude avastamises ja neist maailma teavitamises kaasa löönud USA teadurid David Hofman ja Susan Solomon avaldasid veendumust, et aastakümnete pärast kaovad osooniaugud jäädavalt. Samas hoiatasid nad, et kliima globaalne soojenemine võib seda protsessi olulisel määral pidurdada. Osoonikiht hõreneb regulaarselt ka Maa põhjapooluse kohal, ent seal on osooniaukude suurus pisem ning normaalne osoonikiht peaks seal ekspertide hinnangul taastuma juba aastaks 2030-2040.

Läänemere sügavuste elanikke ähvardab hapnikupuudus

Soome mereuurijad avastasid, et Läänemere põhi on sel suvel oluliselt hapnikuvaesem kui mullu, kuid Eesti mereuurijad ei teeks ühe aasta põhjal liialt traagilisi järeldusi, teatab EPL. Soome uurimislaevad avastasid augusti alguses tehtud seire käigus, et Läänemere põhja hapnikupuudus on suurim alates 1999. aastast. Kui mullu algas eluslooduseta merepõhi 90 meetri sügavuselt, siis tänavu on see piir liikunud juba 60–70 meetri sügavusele. Seega on surnud ala oluliselt kasvanud.Soome mereuurimisinstituudi ja keskkonnainstituudi uurijad seostavad halvenenud näitajatega ka kalavarude vähenemist ja sinivetikate vohamist. Samas tõdevad Soome uurijad, et sinivetikad ei ole sel suvel suurt probleemi tekitanud. Tartu ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul ei saa ühe aasta muutuste põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Viimaste aastate Läänemere keskkonnaseisundi uuringud näitavad tema kinnitusel pigem, et üldine seisund on hakanud paranema. Samas nentis Martin, et kui hapnikuvaba ala mitu aastat järjest suureneb, siis tuleb tõsiselt uurida, miks. Martini sõnul tekitab hapnikupuudus fosfori lahustumise vees, mis tähendab vee ületoitelisust ja väljendub mere nn õitsemises. Samas tõdesid nii soomlased kui ka Martin, et sel aastal pole mere õitsemist ehk sinivetikaid palju olnud.

Inimese usaldusväärsust hinnatakse silmapilguga

Princetoni ülikooli uurijate korraldatud katsetes selgus, et inimesed otsustavad kaaskodaniku usaldusväärsuse üle ülilühikese hetke jooksul, kirjutab LiveScience. Psühholoog Alex Todorovi juhitav uurimisrühm välgatas vabatahtlike silme ees fotosid inimeste nägudest ja palus hinnata, kui suurt usaldusväärsust igaüks neist äratab. Kuigi mõnel juhul oli võõras nägu nähtav vaid sekundi murdosa ja teisel juhul terve sekundi, ei muutnud see Todorovi kinnitusel hinnangut ja võimalus võõra inimese nägu pikemalt uurida reeglina vaid süvendas esialgset välgukiirusel tehtud otsust. Ta märkis, et inimestel on kaasasündinud võime hinnata kaaslase omadusi juba esimesel nägemisel ning enne seda, kui temaga on juttu ajama asutud. Keegi ei tea täpselt, miks meil selline kiirlahterdamise süsteem välja on kujunenud, ent Todorovi sõnul näib see alguse saavat aju "hirmutunde piirkonnast". Teadur märkis, et võime hirmu tunda arenes välja oluliselt varem kui ratsionaalset arutlusvõimet võimaldavad ajuosad. Ta möönis, et ei tea veel täpselt, millised näopiirkonna parameetrid on selle omaniku usaldusväärsuse hindamisel võtmetähtsusega, sest see tuleb kindlaks teha tulevaste uuringute käigus. Teadustööd tutvustatakse pikemalt ajakirja Psychological Science juulinumbris.

Tänavu pürib Eestis riigi toel arstiks rekordarv noori

Tartu ülikooli arstiteaduskonna põhiõppes asub tänavu õppima 135 noort, mis on taasiseseisvumisaja jooksul suurim riigieelarvelistele kohtadele vastu võetud arstitudengite arv, teatab EPL. Arstiteaduskonna dekaani Toomas Asseri sõnul võtab ülikool tänavu tasulisse õppesse vähem tudengeid ning koolitab sellevõrra rohkem tudengeid riigieelarvelistel kohtadel. Kokku istub koolipinki ligi 160 arstiteaduskonna tudengit. Riigi tasutud arstitudengite õppekohtade arv tõusis mulluselt 118-lt tänavu 135-le tänu rohket tähelepanu pälvinud arstide puudusele, mis tipnes sotsiaalministeeriumi, Eesti arstide liidu ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna kokkuleppega riikliku koolitustellimuse suurendamises. Kokkuleppe järgi võiks järgmisel neljal aastal vastu võtta 140 arstitudengit põhiõppesse, 15 magistriõppesse, 20 doktoriõppesse ja 120 residentuuri. Tänavuste sisseastujatega võib Asser rahul olla, sest värskete tudengite punktisummad olid kõrgemadki kui eelmisel aastal. Eriarstikoolitus kestab näiteks kirurgilistel aladel kokku ligi 11 aastat ning vastuvõtu vilju saab näha alles aastate pärast.

SMART-1 kogutud andmed kinnitavad Kuu vägivaldse sünni teooriat

Meie koduplaneedi ainsa loodusliku kaaslase koostist uuriva Euroopa Kosmoseagentuuri (EAS) kosmoselaeva SMART-1 kogutud andmed näivad kinnitavat teooriat, mille kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi mõõtu taevakeha ülivõimsa kokkupõrke tagajärjel kosmosesse paiskunud mõlema kosmilise objekti rusudest, teatab space.com. Nimelt selgub SMART-1 koostatud Kuu pinna keemilist kaarti uurides, et Kuu pinnakihis leidub märkimisväärses koguses kaltsiumit ja magneesiumit. Ennekõike kaltsiumit leidub aga näiteks Maal sügaval pinna all, mis näitab, et kui Kuu tekkis tõepoolest noore Maa ainest, pidi see pärinema üsna sügavalt. Teadlased toovad kaudselt kokkupõrketeooriat kinnitavana esile ka tõiga, et kaltsiumit leidub ühtlaselt kogu Kuu pinnakihis. ESA kuulaeva leide tutvustatakse pikemalt ajakirja Planetary and Space Science peagi ilmuvas numbris.

Kliimasoojenemine võib vallandada uue Musta Surma

Rahvusvaheline teadlasterühm väidab, et globaalne kliimasoojenemine võib inimeste seas vallandada senisest enam ja laialdasemaid muhkkatku haigestumise puhanguid, kirjutab BBC. Uurijad avastasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistöö käigus, et muhkkatku põhjustav bakter Yersinia pestis levib laialdasemalt pärast tavaomasest soojemat kevadet ja niiskemat suve. Teadlased leidsid Kasahstanis läbi viidud uuringutes, et katkubakter on sealsete näriliste seas üsna laialdaselt levinud. Soe kevad ja niiske suvi suurendavad katku levitavate kirpude arvukust ning raske tõbi levib sellistel aegadel tavalisest suuremale maa-alale. Andmeanalüüsist ilmnes, et kevadise keskmise õhutemperatuuri tõus vaid 1 kraadi (C) võrra tõstab muhkkaatku haigestumist koguni 59% võrra. Seega võivad kliima globaalse soojenemise tõttu tõusvad keskmised temperatuurid ja õhuniiskus oluliselt laiendada muhkkatku poolt haaratud piirkondade ulatust. Muhkkatk levib looduslikult paljudes maailma piirkondades ja uurijad loodavad, et nende teadustöö aitab tulevasi epideemiaid ära hoida. Asjatundjate sõnul vallandas just muhkkatk aastail 1280-1350 möllanud ja Musta Surmana ajalukku läinud epideemia, mille käigus suri erinevate hinnangute kohaselt kolmandik kuni kaks kolmandikku Euroopa elanikkonnast.

Metsikud sipelgad hammustavad kuulikiirusel

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences esitletud USA teadlaste uurimistööst selgus, et Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit lõkslõug-sipelgad (Odontomachus clarus) hammustavad jõuga, mis ületab nende enese kehakaalu 300 korda, vahendab BBC. Seejuures lõksatavad antud sipelgaliigi isendite lõuad kinni enam kui 100-kilomeetrise tunnikiirusega. Teadaolevalt ei suuda oma kehaosi kärmemini liigutada ükski teine elusolend. Uurimistöös osalenud Sheila Patek California ülikoolist sõnas, et kuigi sipelga lõuad on suhteliselt lühikesed, on neil väga suur jõud, sest putukas suudab neid liigutada suisa üllatava kiirusega. Antud leid selgitab ka, miks lõkslõug-sipelgad vahest hammustades õhku paiskuvad. Uuringu kaasautor Andy Suarez Illinoisi ülikoolist rääkis, et kui putukas üritab oma metsiku jõuga hammustada midagi liiga kõva või põrkub hammustatav objekt eemale, võib ta enese lõugade suur jõud ja kiirus sipelga mitme sentimeetri kaugusele paisata. Teadlaste kinnitusel ei saa sipelgad siiski sellise õhulennu käigus viga, sest nad on selleks lihtsalt liiga kerged. Lõkslõug-sipelgate käitumise uurimine näitas koguni, et putukad paiskavad end sellisel viisil aeg-ajal õhku taotluslikult. Muuhulgas võimaldab see neil kiiresti plehku panna, kui silmapiirile ilmub vaenlane, kelle eemalepeletamiseks lihtsast hammustusest ei piisa.

Soolelõikus võib viia nägemise

Soolestikuoperatsioonid suurendavad tõenäosust, et patsiendil tekivad aastate või isegi kümnete aastate pärast erineva raskusastmega silmahädad, kirjutab Reuters. Houstoni meditsiinikolledzhi uurijate ajakirjas British Journal of Ophthalmology tutvustatud uuringust selgus, et soolelõikus võib kuni 18 aastat hiljem põhjustada näiteks selliseid silmavaevusi nagu silmade kuivus, sarvkesta pehmenemine, võrkkesta kahjustused ning nüktaloopia ehk ööpimedus. Halvimal juhul võib patsiendi nägemiskadu olla täielik ja pöördumatu. Kuna kõik need silmatõved on täielikult või osaliselt põhjustatud A-vitamiini vaegusest, on selle näiliselt müstilise seose põhjuseks tõik, et soolestikuoperatsiooni tagajärjel alaneb organismi võime omastada toidust seda silma normaalseks funktsioneerimiseks hädavajalikku vitamiini. Kuna soolelõikusi on hakatud ka näiteks ülekaalulisuse ravis läbi viima aina laialdasemalt, tuleb A-vitamiini vaeguse probleemi selliste patsientide puhul väga tõsiselt suhtuda, sest vastasel juhul võib nende seas uurijate arvates puhkeda omalaadne vitamiinivaeguse ning sest tulenevate nägemiskahjustuste "epideemia".

Uuring: jahutamine leevendab kroonilist valu

Ajakirjas Current Biology tutvustatud Edinburghi ülikooli teadurite uuringust selgus, et jahutamine võib tuua leevendust kroonilist valu kannatavatele patsientidele, vahendab BBC. Krooniline valu on pidev, pikaajaline valu, mille põhjuseks võib olla näiteks artriit või närvikahjustused. Kroonilise valu tõttu kannatab maailmas miljoneid inimesi ning selle ravimine on suhteliselt problemaatiline, sest eeldab ravimite pidevat tarvitamist, mille käigus kipuvad medikamentide negatiivsed kõrvalmõjud kuhjuma. Valubioloogia professori Susan Fleetwood-Walkeri juhitud töörühm vaatles mentooli "lähisugulase" itsilliini valuvaigistavat mõju rottidele, kellel tekitati kunstlikult kroonilise valu aistinguid. Katsete käigus tehti selgeks, et kui närilistele süstiti itsilliini või hõõruti seda külmatunnet põhjustavat ühendit nahapinnale, olid nad võimelised taluma tavalisest tugevamat valu. Uurijad avastasid, et antud kemikaal aktiveeris naha närvirakkudes asuvat TRPM8 nimelist valku, mis surus närve jahedusaistingule "suunates" alla nende võimet edastada valutunnet. Teadlaste hinnangul tasub itsilliini kroonilise valu ravimisel kindlasti laiemalt katsetada ning tulevikku vaadates oleks mõistlik luua analoogseid kemikaale, millel on veelgi tugevam valutunnetust pärssiv mõju.

Britid koguvad poolelt miljonilt inimeselt geeniproovi

Suurbritannias algatatakse kõigi aegade mahukaim DNA-proovide uurimisprojekt, mille raames analüüsitakse, kuidas geenid ja keskkonnamõjurid suurendavad levinud tõbedesse haigestumise riski, teatab New Scientist. Suurbritannia "Biopanga" projekti raames alustatakse peagi poole miljoni 40-69 aastase vabatahtlikku värbamist ehk siis teisisõnu kaasatakse uuringutesse ca 1% riigi elanikkonnast. Eelnevalt viidi läbi 3800 inimest hõlmanud pilootprojekt, mis sai rahvusvahelistelt ekspertidelt kiitva hinnangu. Iga geeniprojektis osaleja annetab väikese koguse oma uriini ja verd ning vastab detailsele küsimustikule oma elustiili, tervise ja elukeskkonna kohta. Uurijad kavatsevad projektis osalejaid kuni nende surmani jälgides kindlaks teha geneetilisi ja keskkonnamõjureid, mis suurendavad teatud tõbedesse haigestumise riski ja mõjutavad elukvaliteeti ning eluea pikkust. Teadlased loodavad, et kui uuringute käigus suudetakse tuvastada teatud haigusriske tõstvaid geene, võivad neid omavad inimesed muuta oma elustiili, et haigestumise tõenäosust vähendada. Asjatundjate hinnangul võivad mahuka uurimistöö tulemused viia ka senisest efektiivsemate ravimite ja raviviiside loomiseni. Sarnane geeniprojekt on ettevalmistamisel ka Ameerika Ühendriikides, kus sellega tegelevad riikliku inimgenoomi uurimisinstituudi teadurid.

Astronoomid leidsid kinnituse tumeda aine olemasolule

Ameerika Ühendriikide astronoomid kinnitavad, et leidsid esimese käegakatsutava tõestuse müstilise tumeda aine olemasolule, kirjutab BBC. Tume aine ei kiirga ega peegelda selle "nägemiseks" piisavas koguses valgust ning moodustab universumist hinnanguliselt kuni 25%. Tavapärasest ainest, mida me suudame jälgida, koosneb aga uurijate arvates vaid kuni 5% maailmakõiksusest. Seni on astronoomid pidanud tumeda aine olemasolu tõestatuks tuginedes vaid selle poolt tavalisele ainele avaldatavale gravitatsioonimõjule. Uurijad on aga nüüd teinud kindlaks tumeda aine gravitatsioonilise mõju põhjustatava ning jälgitava "käekirja", mis tekkis, kui kahe suure galaktika kokkupõrkel väändusid tavaline aine ning tume aine teineteisest eemale. Uurimisrühma liige Maxim Markevitch märkis, et kokkupõrke kineetilise energia kogus on suisa sõnulseletamatu. Uurimistööd juhtinud Arizoma ülikooli astronoom Doug Clowe kinnitas, et tegemist on esimese korraga, kus tumeda aine olemasolu sai otsese tõestuse ning saadi kinnitus teooriale, mille kohaselt peab seda olema universumis oluliselt enam kui tavaainet. 70% universumist moodustab astronoomide valdava enamiku hinnangul aga tume energia, mida pole samuti seni otseselt jälgida suudetud ning mille täpsem olemus on teadlastele veel esialgu saladuseks.

Eestis vaadeldi seninägematut lindu

Linnuvaatluse Nädalavahetusel Ida- ja Lääne-Virumaal toimunud linnurallil “Estonia Open” püstitati uus Eesti rekord - 14 tunniga loetleti 201 linnuliiki, kirjutab EPL. Tulemus on seda tähelepanuväärsem, et see sündis just Virumaal, mitte Lääne- või Pärnumaal, mis on eriti linnurikkad alad. Võrdsete tulemustega tulid võitjateks Tartu linnuklubi ja üks Soome linnuklubi. Mõlemad võistkonnad loetlesid 146 linnuliiki. Võitjameeskonda kuulunud Margus Ots ütles, et ralli käigus nähti mitmeid põnevaid liike, aga kõik teised kaalus üles Eestis seninägematu liigi leidmine. Soome linnuvaatlejad leidsid Lahemaalt Natturi küla rannast ruugerüdi ehk ruugerisla (Tryngites subruficollis). Tegemist on Põhja-Ameerikast pärit eksikülalisega. Lind püsis kogu päeva ühel kohal ja peaaegu kõik võistkonnad käisid teda ka vaatlemas. Ruugerüdi on 364. Eestis nähtud linnuliik.

Terviseinfo internetti viimine tekitab arstides hirmutunnet

Sotsiaalministeeriumi kava teha aastaks 2008 Eestis kõik meditsiiniandmed internetis kättesaadavaks on tekitanud paljude arstide seast tõsist pahameelt, teatab Postimees. Sotsiaalministeerium alustas kahe aasta eest auahne plaaniga viia kõik Eesti meditsiiniandmed elektrooniliseks – see puudutab elektroonilist terviselugu, registratuuri, digipilti ja e-retsepti. Arst saadaks retsepti otse arvutist apteeki ning patsient ei peaks paberitükk peos apteeki minema. Siiani pole kogu riigi terviseandmete internetti koondamine maailmas õnnestunud. Sama teed on minemas Skandinaavia riigid ning Inglismaa. Viimane on kord projekti juba ebaõnnestunuks kuulutanud, kuid siiski uuesti alustanud. Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeedi Toomas Teini hinnangul on e-tervishoiu plaani taga asjaolu, et Eestis on koolitatud liiga palju juriste ning mõned neist püüavad endale nüüd tervishoius leiba leida. Professor Raul Talvik märkis aga, et kogu e-tervise süsteem näib toovat kaasa arstide vastu suunatud kohtuprotsesside hulga kasvu. Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi sõnul on praegu e-tervise projektile raha riigilt ning ELi tõukefondidest taotletud 60 miljonit krooni, programmi järgmises etapis on kavas tõukefondidest taotleda 200 miljonit krooni lisaks.

Maakonnahaiglad mures liiga kesise järelkasvu pärast

Arstiteaduskonna residentuurikohtade arvu kasv leevendab küll veidi tulevikus terendavat arstide nappust, kuid maakonnahaiglatel on juba praegu raske noorarste tööle meelitada, kirjutab EPL. Lõuna-Eesti haigla juhi Rein Kermese sõnul kipuvad noored Tartu ja Tallinna poole vaatama, sest seal on kallim meditsiiniaparatuur ja praeguse tervishoiu rahastamise süsteemiga koondub raha nendesse keskustesse. Maakonnahaiglatele tähendab see, et noori spetsialiste juurde ei tule, ning kui vanemad pensionile lähevad, tuleb arstidest lihtsalt puudus. Eesti nooremarstide ühenduse juhatuse liikme Vallo Volke sõnul otsustatakse maakonnahaiglate kahjuks sageli seepärast, et elukoht on Tallinnas või Tartus. Residentuuris saavad noorarstid haigla ise valida, kuid samas kohustab õppeprogramm suurema osa residentuurist tegema suurhaiglates. Ühtlasi sõltub valik ka erialast – kui maakonnahaiglas pole piisavalt patsiente ja häid tingimusi, ei saa ka noorarste sinna praktikale lasta. Tartu ülikooli arstiteaduskonna residentuuri korraldava Tiina Lobjaka sõnul saadetakse residente Viljandi, Pärnu, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatesse. Siiski käivad väiksemates haiglates tema sõnul vaid mõned üksikud residendid ja seega võib maakonnahaiglate muret mõista.

Uuring: Florese inimest pole kunagi olemas olnud

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Indoneesia, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistöös väidetakse, et möödunud aastal palju meediakära põhjustanud uut inimliiki Homo floresiensis't ehk Florese inimest ei ole kunagi olemas olnud, teatab Discovery Channel. Uue inimliigi teooria aluskiviks olev tilluke kolju (pildil vasakul võrreldes tänapäevase inimese koljuga) kuulus uurijate veendumuse kohaselt 18.000 aasta eest elanud inimesele, kes põdes haruldast tõbe mikrotsefaaliat ehk pisipeasust. Teised pisikese kolju lähedalt leitud luud kuulusid aga töörühma kinnitusel kuuele või seitsmele Homo sapiens'ile, mitte aga väidetava uue pisikasvu inimliigi isenditele. Teadlased märgivad, et uus inimliik saanuks Floresel tekkida vaid siis, kui antud populatsioon olnuks muust maailmast täielikult eraldatud. Paraku näitavad aga fossiilsed leiud, et näiteks elevandid rändasid sinna vähem kui kahe kilomeetri kaugusel asuvalt naabersaarelt kahes erinevas migratsioonilaines, mistõttu mujalt pärit inimesed pidid sinna sattuma ilmselt veelgi sagedamini. Uurijate kinnitusel näitab minikolju täpsem analüüs, et selle omanikul oli peaaegu kindlasti kehapikkusega seotud geneetiline väärareng ning kui varem on väidetud, et "Florese inimese" pikkuseks oli vaid ca 1 meeter, siis tegelikult võis see näitaja olla pisut enam kui 1,2 meetrit. Paljude teiste Homo floresiensis'e olemasolu küsimärgi alla seadvate seikade kõrval on üheks väga oluliseks tõik, et säilmete kõrvalt leiti tööriistu, mis olid sedavõrd keerukad, et neid võisid valmistada vaid Homo sapiens'i isendid. Asjatundjate hinnangul võib mikrotsefaaliat põdenud inimese säilmete uurimine meile siiski paljastada tolle aja ühiskondlike suhete kohta nii mõndagi uut ja üllatavat. Muuhulgas näib, et 18.000 aasta eest Florese saarel elanud inimesed hoolitsesid oma haigete lähikondsete eest üsna hoolikalt, sest "Florese inimese" säilmed arvatakse kuuluvat 73-aastasele inimesele, kes poleks ilma pideva abita suutnud mingil moel nii kõrge vanuseni elada.

Osoonisõbralikud kemikaalid kiirendavad kliimasoojenemist

Kui maailma riigid allkirjastasid 17 aasta eest osoonikihti hävitavate CFC-ühendite kasutamist piirava Montreali Protokolli, ei tulnud kellelegi pähe, et sest tänuväärsest ettevõtmisest võib meie planeedile ka kahju tõusta, kirjutab Discovery Channel. Nüüd on aga selgunud, et külmikutes, kliimaseadmetes ning juukselakkides CFCde asemel kasutatavad HCFC- ja HFC-ühendid on küll oluliselt osoonisõbralikumad, ent toimivad paraku kasvuhoonegaasidena ja kiirendavad olulisel määral kliima globaalset soojenemist. Paradoksaalsel kombel on CFCde kasutusest kõrvaldamine mõningases vastuolus samade riikide 1997. aastal sõlmitud Kyoto kliimaleppe eesmärkidega, sest Montreali Protokolli tulemusena õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus on 2-3 korda suurem kui Kyoto leppega vähendada soovitav süsinikdioksiidi (CO2) hulk. Mitmed kahe keskkonnaleppega liitunud riigid on üritanud aastate vältel algatada antud vastuolu avalikku arutelu, ent erilist edu pole neil katsetel olnud. Asjatundjate hinnangul on kallimate ja sageli ka ohtlikumate keemiliste ühendite senisest laialdasem kasutuselevõtt HCFCde ja HFCde asemel reaalne küll rikastes lääneriikides, ent arenguriikides tõuseb nende ühendite kasutamine vähemalt järgmise 10 aasta vältel kordades. See omakorda kiirendab kliima globaalset soojenemist üsna prognoosimatul määral.

Jaapan avastas USA riisist GMO-reostuse

Jaapan peatas Ameerika Ühendriikidest pärineva pikateralise riisi impordi, kuna sellest leiti jälgi geneetiliselt modifitseeritud (GMO) riisisordist, mille müügiks ja maaletoomiseks ei ole ameeriklased luba saanud, teatab BBC. USA riisi seast leidsid eksperimentaalse riisisordi jälgi Saksamaa ettevõtte Bayer CropScience eksperdid, kes sellest koheselt ka ameeriklasi teavitasid. Kõnealune GMO-risiisort LLRICE 601 sisaldab bakteriaalset DNAd, mis muudab riisitaime resistentseks umbrohutõrjevahendile. Sõnum on ärevusse ajanud ka Euroopa Komisjoni, mille ametnikud nõuavad ameeriklastelt toimunu kiiret selgitamist. Ameerika Ühendriikide põllumajandusminister Mike Johanns kinnitas, et GMO-riis ei ole inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlik ning lubas, et selle sattumise põhjused tavariisi sisse tehakse kindlasti selgeks.

Jaapani kosmoseturisti ei pääse tervislikel põhjusel lennule kaasa

Jaapani esimeseks kosmoseturistiks saama pidanud 35-aastane Daisuke Enomoto (fotol vasakul) ei läbinud edukalt meditsiiniuuringuid ning ei saa järgmisel kuul kosmosesse lennata, vahendab New Scientist Venemaa kosmoseagentuuri teadet. Agentuuri pressiesindaja Igor Panarin kinnitas, et Enomoto kukkus meditsiinikatsetes läbi, ent ei soostunud jaapanlase kosmoselendu takistava tervisehäda täpsemat olemust kommenteerima. Internetiäriga rikkaks saanud Enomoto nõustus lennu eest rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) maksma peaaegu 20 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 240 miljonit eesti krooni ning on viimaste kuude vältel osalenud Venemaal läbi viidud intensiivsetes lennutreeningutes. Panarini sõnul ei saa välistada, et teatud meetmete kasutuselevõtt võimaldab Enomotol siiski tulevikus kosmosejaama lennata, ent nende ettevalmistamine võtab pikalt aega. Jaapanlase koha 14. septembril Baikonurilt startivas kosmoselaevas Sojuz saab nüüd tõenäoliselt ameeriklane Anousheh Ansari.

Ajakiri Loodus vahendab suvemuljeid

Ajakirja Loodus värskes numbris on oma suvemuljeid päeviku vormis kirja pannud Margit Tätte Vilsandil, fotograaf Jaanus Järva oma koduaias Tartumaal, ajakirjanik Madli Zobel Võrtsjärve ääres ja seitsmeaastane looduslaps Ingrid Männik suvepuhkusel Kambjas. Alam-Pedja soode kohal sumisevad vereimejad ei takistanud ka Ingmar Muusikusel ja Juhani Püttsepal läbimast järjekordset etappi jalgsirännakul läbi Eesti. Tapio Vares kirjutab käigust Kuramaale. Suvejuttude kõrval leiab Loodusest intervjuu merebioloog Andres Jaanusega. Eesti Vägevate sarjas tutvustab Hendrik Relve meteoriidikraatreid. Märt Karmo meenutab oma õpetajat, maikuus lahkunud Jaan Eilartit. Lähemat tutvust tehakse millimallikate ning ämblikega.

Põllumajandus tekitab maailmas veepuudust

Rahvusvahelise veekasutuse instituudi (IWMI) teadurid kaardistasid maailmas valitseva füüsilise ja majandusliku veepuuduse, teatab BBC. Põllumajandusliku veekasutuse teemalise raporti raames loodud veenappuskaart näitab, et ühte või teist liiki veepuuduse tõttu kannatab umbes kolmandik maailma elanikkonnast. Kaardil on eraldi välja toodud majanduslik veepuudus, mis tekib liiga väheste investeeringute tõttu, ning füüsiline veepuudus, mille puhul on paikkonnas elavate inimeste veevajadus suurem kui looduslik veevaru. IWMI ekspertide teatel esineb füüsilist veepuudust loomulikult enim piirkondades, kus valitseb kuiv kliima ja looduslikud veevarud on napid. Samas torkab silma, et veevarude liigkasutamise tõttu on veenappus tekkinud või tekkimas ka sellistes regioonides, kus looduslikud veevarud on suhteliselt suured. Põllumajandusliku tegevuse raames tarbitakse maailmas ära enamik saadaolevatest veevarudest, sest toidutootmine on väga veemahukas protsess. Veepuudus on maailmas kiiresti süvenev trend, sest kui praegu kasutatakse igal aastal põllukultuuride kasvatamiseks ära hinnanguliselt ca 7200 km3 vett, siis aastaks 2050 tõuseb see kogus juba tasemeni 13.500 km3.

Eesti Loodus kirjutab keskkonnaõigusest ja händkakkudest

Ajakirja Eesti Loodus augustinumbri kaaneloos kirjutab jurist Hannes Veinla keskkonnaõigusest. Taimeökoloogid Martin Zobel ja Maarja Öpik selgitavad seene- ja taimekoosluste vahelisi seoseid - valdkonda, mille uurimisel eestlastel on õnnestunud olla eesliinil. Kodumaa loodusväärtustest on tutvustatud Siluri klindi kaunist, kuid vähetuntud lõiku Kesselaiul, Kolga looduskaitseala Pärnumaal ning Euroopa harulduse suur-kuldtiiva käekäiku. Marju Erit soovitab käia Haapsalu lähedal asuva Silma looduskaitseala roostiku-, hobu- ja Saunja matkarajal. Tõnu Ploompuu õpetab, kuidas pajusid lehtede ja okste järgi ära tunda ning Ülle Reier annab nõu nende herbariseerimise kohta. Urmas Kokassaar püüab parandada sinika halba mainet marjataimena. Sven Zacek heidab aga seekord valgust händkakkude varjatud elule.

Haiglavalgustus ajab enneaegse beebi ajaarvamise rikki

Ajakirjas Pediatric Research tutvustatud Vanderbilti ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et katkematu allumine haiglahoonete kunstlikule valgustusele võib kahjustada seal ravil viibivate enneaegselt ilmale tulnud laste bioloogilist kella, kirjutab BBC. Nimelt selgus hiirtel läbi viidud katsetes, et beebieas näriliste pidev viibimine tugeva valgusega keskkonnas pidurdas nende ajus loodusliku ööpäevarütmi juhtivate alade normaalset arengut. Uurijate kinnitusel võib streikiv bioloogiline kell tõsta enneaegsetel lastel tulevikus paljudesse meeleoluhäiretesse haigestumise riski ja muuhulgas võib neil keskmisest enam esineda depressiooni. Selle riski vähendamiseks tuleks meedikutel teadlaste arvates vähendada enneaegsete laste vahetus läheduses tehisvalguse eredust ja ehk koguni lülitada valgust sisse ja välja harilikus ööpäevarütmis. Maailmas sünnib aastas hinnanguliselt 14 miljonit enneagset last.

Lasnamäel avatakse puuetega inimeste keskus

Täna kell 12 toimub Tallinnas puuetega inimeste päevakeskuse Käo Lasnamäe keskuse pidulik avamine, teatab Tallinna linnavalitsus. Puuetega inimeste päevakeskuse Lasnamäe Täiskasvanute Keskuse projekteerimisele, ehitusele ja sisustamisele kulus kokku 13,8 miljonit krooni. 2004. aasta algul avatud Lasnamäe Täiskasvanute Keskus, kus pakutakse päevahoiuteenust raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega täiskasvanutele. Kümne aasta eest tegevust alustanud päevakeskus Käo on hoolekandeasutus, mis pakub päevahoiu- ja rehabilitatsiooniteenuseid nii raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega lastele kui ka täiskasvanutele. Käo keskuse töö korraldamisel teevad tihedat koostööd haridus- ja sotsiaalsüsteemi spetsialistid. Keskuse teenuseid kasutab 40 last ja sama palju täiskasvanuid.

Hiinlased leidsid haigestunud lapselt äsjaavastatud viiruse

Hiina teadlased teatasid, et leidsid hingamisteede haigust põdeva lapse organismist alles mõne aja eest avastatud inimese bokaviirust (HBoV), teatab Reuters. See parvoviiruste perekonda kuuluv haigustekitaja avastati aasta eest, mil Rootsi uurijad teatasid, et on kaardistanud uue viiruse, mis võib lastel põhjustada raskekujulisi hingamisteede infektsioone. Möödunud aasta augustis ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistöö näitas ekspertide sõnul ilmekalt, kui tagasihoidlikud on meie teadmised hingamisteede tõbesid põhjustavatest haigustekitajatest. Hiina ajakirjanduse teatel paigutati raskelt haigestunud laps haiglasse ning viirus leiti ta organismist DNA-testide abiga. Täpsemaid detaile ta haiguse ja seisukorra kohta ei avaldatud.

Bakterinäts hoiab hambad korras

Saksamaa keemiaettevõte BASF teatas ajakirjas Chemistry and Industry, et on välja töötanud närimiskummi, millesse lisatud "sõbralik" bakter Lactobacillus aitab ennetada hambaaukude teket, kirjutab BBC. Firma ekspertide kinnitusel on nätsu mõju testitud paljudel katsealustel ja see vähendas oluliselt hambaid kahjustavate bakterite hulka suus. Auklike hammaste moodustumise põhjuseks on bakter Streptococcus mutans, mis "koloniseerib" hamba väliskihi ja söövitab sellesse süsivesikuid hapeteks muutes auke. Tavaliselt jogurtis sisalduv bakter Lactobacillus takistab aga Streptococcus mutans'il hammaste külge kinnituda ja hambaid rünnata. BASF kavatseb järgmise sammuna turule tuua ka Lactobacillus't sisaldava hambapasta ja suuvee. Uuritakse ka jogurtibakteri võimet vähendada kehalehka. BASF võib tootmisesse võtta deodorandi, millesse lisatakse Lactobacillus't et see peatakse kaenlaugus halba lõhna tekitavate bakterite kasvu. Hambaarstid tervitavad uudseid tooteid, ent tuletavad meelde, et need ei kaota vajadust regulaarselt hambaid harjata ning dentisti külastada.

Narkosõltlastest emadele ja beebidele pole tugikeskust

Sõltuvushaigetele sünnitajatele ja nende lastele puudub Tallinnas siiani tugikeskus, kuigi juba aastaid tagasi tunnistati sellise keskuse vajalikkust, kirjutab EPL. Sotsiaaltöötaja Kristiina Salong, kes on tugikeskuse idee autor, kinnitab, et emadele ja lastele tuleb võimalus anda. Tema sõnul esitati juba kolm aastat tagasi linnavalitsusele projekt sõltlastest sünnitajate tugikeskuse loomiseks. Vanemad saaksid seal koos oma vastsündinutega viibida minimaalselt pool aastat. Praegu võetakse Salongi kinnitusel emalt laps ära ja naine saadetakse tänavale. Sõltlastega tegelevad praegu oma põhitöö kõrvalt lastehaigla arstid, kelle juurde emad jõuavad koos oma võõrutusnähtudega beebidega. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti osakonnajuhataja Ene Tombergi sõnul puudub linnal tugikeskuse loomiseks raha. Tema sõnul on teised probleemid hetkel prioriteetsemad.