Eksperdid: ahvikatsed on asendamatud

Suurbritannia Meditsiiniuuringute Nõukoja ja ravimiuuringute keskuse Wellcome Trust ekspertide koostatud ettekandes väidetakse, et mitteinimesest primaatide kasutamine on paljudes meditsiiniuuringute valdkondades absoluutselt vältimatu, vahendab New Scentist. Ilma primaate eksperimentides kasutamata võimatuks osutunud teadus- ja meditsiinisaavutusi loetlev raport kütab kindlasti kirgi, sest Suurbritannias on loomade ja sealhulgas ka kõrgemate ahvide teaduslikes ning meditsiinilistes eksperimentides kasutamise teema juba mõnda aega ülimalt päevakajaline ning eriti ägedalt nõutakse loomkatsete käigus vivisektsiooni ehk eluslõikuste peatamist. Loomkaitseid keelavate organisatsioonide sageli vägivaldseteks muutuvate protestiaktsioonide keskmes on Oxfordi ülikooli juurde rajatav loomkatsete laboratoorium, kus hakatakse ahvidel katseid tehes uurima erinevaid neuroloogilisi terviserikkeid. Wellcome Trust'i direktor Mark Walport tunnistas, et keegi ei soovi primaate katsetes kasutada, ent paraku on see paljudes teadussuundades absoluutselt vältimatu. Ta tuletas meelde, et vaid tänu kõrgemate ahvide eksperimentides kasutamisele on meil täna olemas muuhulgas lastehalvatuse vastane vaktsiin, enneaegselt sündinud laste elutähtsaid funktsioone tagavad meditsiinilised aparaadid ja neeruhaigetele eluvajalikud dialüüsiaparaadid. Walporti hinnangul aitab primaatide kaasamine kiirendada ka HI-viiruse vastase vaktsiini loomist. Loomakatsjad leiavad aga, et primaadid peavad eksperimentide käigus taluma väljakannatamatut valu ning mõistavad kõrge eneseteadvuse taseme tõttu oma olukorra jubedust ja lootusetust üsna hästi.

Uuring: kakao hoiab näonaha noorena

Saksamaa Heinrich Heine ülikooli teadurite väikesemahulises uurimistöös leiti vihjeid ses suunas, et regulaarne kuuma kakao tarbimine võib hoida näonaha noorena, vahendab Reuters. Eksperimentide käigus selgus, et kolme kuu vältel igapäevaselt antioksüdantide rikkast kakaosordist valmistatud kuuma jooki tarbinud naiste näonahk oli võrdlusgrupi liikmete näonahaga võrreldes pehmem, paremini niisutatud ning vähem vastuvõtlik päevituskahjustustele. Uurimistöö kaasautori dr Wilhelm Stahli hinnangul on kakaojoogi positiivse toime taga selles leiduvad antioksüdandid flavonoolid, mida leidub toiduainetest veel tees, veinis ja paljudes puu- ja köögiviljades. Mitmed varasemad uurimistööd on näidanud, et need looduslikud ühendid parandavad verevarustust ja veresoontes toimuvaid protsesse ning sakslaste ajakirjas Journal of Nutrition tutvustatud uuring näitas, et vähemalt näonaha verevarustuse küsimuses võib see väide tõele vastata. Tegemist on järjekordse lisaga teaduslike avastuste reas, mis viitavad võimalusele, et tumedal shokolaadil võib olla mitmeid tervist parandavaid omadusi ning mõningail andmeil võib selle mõõdukas tarbimine tugevdada ka südametervist ning normaliseerida vererõhunäitajaid. Stahl tuletas siiski meelde, et kakaotoodetel on suur kalorisisaldus ning lisas, et tõenäoliselt on sarnane näonahka noorendav mõju ka puu- ja juurviljades leiduvatel flavonoolidel.

Ema toitumisharjumused võivad põhjustada pärilikku ülekaalulisust

Helsingis toimuval Inimgenoomi Organisatsiooni kokkusaamisel tutvustatud uurimistööst ilmnes, et levinud vitamiinilisandite andmine rasedale võib muuta ta järeltulijad paksemaks, kirjutab Nature. See efekt tekib uurijate arvates aga seetõttu, et toidulisand muudab ema DNA keemilist koostist ning see elukoodi muudatus võib kanduda edasi ka järgmistele põlvkondadele. Rob Waterland ja ta kolleegid Texase Baylori meditsiinikoolist uurisid hiirtel läbi viidud katsetes, kuidas mõjuvad ema ja ta lapse geneetilisele ülesehitusele teatud toidukomponendid, kaasa arvatud paljudes maailma riikides raskete sünnitraumade ennetamiseks toiduainetesse lisatav ja rasedatele tarvitamiseks soovitatav foolhape ning vitamiin B12. Tegemist on komponentidega, mis mõjutavad DNA-sse metüülgruppide nimelisi ühendeid lisades teadaolevalt teatud geenide aktiivsust, mis on osa epigeneetika nimelisest nähtusest. Varasemates uurimistöödes on juba kinnitust leidnud, et emase hiire toitu metüüldoonorite lisamine muudab nende järeltulijate geeniaktiivsust. Näiteks hiirtel, kelle karvkatte värvi muutvas agouti-nimelises geenis esineb teatud mutatsioon (seda kutsutakse lühendiga Avy), muudavad sellised toidulisandid karvkatte värvi kollasest pruuniks. Waterlandi töörühm näitas, et toidulisandid põhjustavad selle muutuse metüleerides DNA osa, mis reguleerib geeni agouti, mis lülitab välja mutatsioonist põhjustatud ebanormaalse geeniaktiivsuse. Nüüd tegi ta uurimisrühm kindlaks, et sama protsess põhjustab ülekaalulisust nii Avy-hiirte kui ka nende tervetel liigikaaslaste järeltulijatel ning see efekt võimendub mitmete põlvkondade jooksul. Uurijate sõnul ei tohiks toidulisandid mõjutada hiirepoegade kehakaalu ning seda eriti korduvate generatsioonide isenditel, mistõttu on päriliku kaalutõusu tõenäoliseks põhjuseks seni kindlaks tegemata geeni metülatsioon. Waterlandi sõnul olid katsetes kasutatavad vitamiinikogused suhtelises võrdelisuses inimeste poolt igapäevaselt tarvitatavate vitamiinikogustega ja see sunnib küsima, kas me ei tarvita mitte liiga suuri koguseid toidulisandeid.

Pooled kiiritusravi vajavad haiged jäävad Eestis abita

Enam kui viie vajamineva kiirendi asemel ravitakse vähipatsiente Eestis vaid kolme aparaadiga, mistõttu jääb aastas üle tuhande inimese ilma neile parimaks lahenduseks olevast ravist, kirjutab EPL. Eesti onkoloogide seltsi juhataja ja regionaalhaigla kiiritusravi ülemarst Maire Kuddu selgitas, et igal aastal avastatakse 6000 uut vähijuhtu ning nendest vähemalt pooled vajaksid kiiritusravi, et kasvajat hävitada või selle levikut peatada. Paraku suudavad Eesti kolm kiiritusraviaparaati teenindada vaid 1500– 1600 inimest. Kehv olukord on onkoloogidele ammu teada ning sellest on räägitud ka riigi esindajatega. Sel aastal lisandus tänu Euroopa kiiritusravi ühingult tellitud uuringule ka Euroopa Komisjoni kinnitus. Uuringu eesmärk oli hinnata kiiritusraviaparatuuri olukorda ja personalivajadust Euroopa Liidus. Lätis on seitse kiirendit kahe miljoni elaniku kohta ja need on riigi soetatud. Eesti meditsiinisüsteemis on haiglad eraõiguslikud asutused, kes peavad ise aparaate ostma. Nende juurdesoetamine oleks Kuddu sõnul võimalik siis, kui teenuse hind oleks praegusega võrreldes kahekordne.

India punased taevalibled on tõepoolest tulnukad?

Mahatma Gandhi ülikooli teadur Godfrey Louis väidab, et 2001. aastal India Kerala osariigis taevast alla sadanud punane vihm sisaldab maaväliseid eluvorme ja nii uskumatu kui see ka võib tunduda, on aina suurem hulk teadlasi hakanud ta väidetesse tõsiselt suhtuma, teatab CNN. Loius tutvustas ajakirjas Astrophysics and Space Science oma uuringutulemusi, mis näitavad, et vihmavee punaseks värvinud lugematute tillukeste rakulaadsetel moodustistel ei ole DNAd, ent nad on sellele vaatamata võimelised kiiresti paljunema ning jäävad ellu kuni 315C kraadises vees. Maal elavad organismid hukkuvad teadaolevalt aga juba 120-kraadises vees. Loiusi kinnitusel on selle ainsaks võimalikuks selgituseks see, et tegemist on kosmose karmides tingimustes eksisteerima kohandunud maavälist päritolu mikroorganismidega, mis reisisid komeedi või asteroidi sees Maa atmosfääri ja sattusid kosmilise kivimi purunedes pilvedesse, kust hiljem vihmaga alla sadasid. Kui India teadlase uurimistöö ja väited saavad sõltumatu kinnituse, on tegemist esimese tõendiga maavälise elu kohta ning avastus sunnib uues valguses vaatamata ka Maa enese elu päritolu küsimusele. Alternatiivsete seletustena on erinevate spetsialistide poolt välja toodud võimalus, et vihma värvisid punaseks vetikad, seenespoorid, Araabia poolsaarelt õhku paiskunud punakas liivatolm ja isegi punased verelibled, mis sattusid atmosfääri, kui meteoriit surmas parve kõrgel lennanud nahkhiiri. Louis ja ta kolleegid lükkavad aga kõik need teooriad ümber, märkides, et nii vetikates kui ka spoorides leidub DNAd ning verelibledel on õhukesed seinad, mistõttu need hävinevad väga kiiresti pärast organismist välja sattumist. Ka tuletavad nad meelde, et verelibled ei paljune, samas kui tundmatute eluvormide pooldumist olevat nüüdseks isegi juba pildistatud. Kummalisi tillukesi moodustisi uuritakse praegu paljudes maailma laborites ja nende päritolu osas peaks asi oluliselt selgemaks saama juba selle aastanumbri sees.

Euroopas võib müüa inimgeeniga kitse toodetavat ravimit

Euroopa Ravimiamet (EMEA) kiitis esmakordselt heaks geneetiliselt modifitseeritud looma toodetava ravimi kasutamise, teatab BBC. Kuigi veel käesoleva aasta veebruaris otsustas EMEA mitte lubada turule GMO-kitsede toodetavat ravimit ATryn, kuna müügiluba taotlev ettevõte ei esitanud väidetavalt piisavalt tõendeid selle kohta, et ravimi positiivsed efektid kaaluvad üle selle potentsiaalsed riskid, leidis amet pärast täiendavalt esitatud andmete ülevaatamist, et ATryni turulelubamist ei ole põhjust takistada. ATryni eraldatakse selliste kitsede piimast, kelle organismi on lisatud inimgeen, mis surub alla vereklompide ehk trombide moodustumist. Selline tervisehäda on erinevatel hinnangutel ühel inimesel 3000-5000. Nad sünnivad ilma antikoagulanti antitrombiini tootva geenikoopiata ning peavad seetõttu pidevalt tarbima „verevedeldajaid”. See võib aga neile saatuslikuks saada, kui nad peaksid ootamatult näiteks operatsiooni vajama. Praegu eraldatakse antitrombiini inimverest, ent meedikud kardavad, et sel viisil võivad edasi kanduda mitmed haigused, nagu näiteks Creutzfeldt-Jakobi tõbi (CJt), mistõttu võimalusel jäetakse need ravimid pigem välja kirjutamata. Ent Ameerika Ühendriikide ravimifirma GTC Biotherapeutics leidis viisi lisamaks antud aine tootmise eest vastutav geen kitsede organismi, mis võimaldab antitrombiini eraldada kitsepiimast. GTC Biotherapeuticsi väitel on ravim ohutu ning selle tootmine on senistest viisidest oluliselt odavam, kuna üks kits suudab toota sama palju antikoagulanti kui seda saab teha 90.000 vereproovist.

Levinud valuravimid võivad suurendada infarktiohtu

Oxfordi ülikooli uurijate ajakirjas British Medical Journal tutvustatud uurimistööst selgus, et laialt levinud mitteseteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID) ibuprofeen ja diklofenak võivad suurte igapäevaste dooside korral pikemaaegsel tarvitamisel suurendada südamelihase infarkti ja ajuinsuldi riski, vahendab BBC. Ekspertide sõnul ei tasu uudisest siiski paanikasse sattuda, sest need rasked tervisekahjustused tekivad suure ravimikasutuse korral vaid umbes kolmel inimesel tuhandest. Seni on asjatundjad keskendunud peamiselt COX-2 klassi kuuluvate ravimite infarkti- ja insuldiohtu suurendavale toimele ning üks seda tüüpi ravim, Vioxx, võeti ka sel põhjusel müügilt. Nüüd tegid Oxfordi uurijad aga kindlaks, et mainitud raskete tervisehädade tekke riski suurendab 51% võrra ka 800 mg ibuprofeni kolm korda päevas võtmine ja 63% võrra 75 mg diklofenaki kaks korda päevas manustamine. Samuti väga laialt kasutataval NSAIDil naprokseenil ei leitud uuringu käigus infarkti- ja insuldiriski suurendavat toimet.

Antarktikast avastati tapjameteoriidi kraater

Antarktikast leiti tohutu, peaaegu 500-kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille tekitanud kosmiline hiidkivim põhjustas teadlaste arvates 250 miljoni aasta eest aset leidnud Maa liikide massilise väljasuremise, teatab space.com. Kuni kilomeetri paksuse jääkihi all peidus olev kraater avastati õhu- ja satelliitfotosid analüüsides ning see on uurijate kinnitusel enam kui kaks korda suurem kui 65 miljoni aasta eest aset leidnud dinosauruste väljasuremisega seostatav Chicxulubi kraater. Permi-Triiase ajastu väljasuremislaines kadus igaveseks enamik tol ajal elanud maismaa- ja mereliike. Selle kohutava sündmuse võimaliku tekitajana toodi seni esile kas enneolematult laialdast vulkaanilist aktiivsust või tohutu kosmilise kivimi Maale langemist. Paraku puudus viimase teooria pooldajatel seni peamine "süütõend" ehk tapjameteoriidi tekitatud kraater, mis on mitmete ekspertide hinnangul nüüd viimaks Antarktikast üles leitud. Teadlaste arvates võis avastatud hiidkraatri tekitanud kosmosesaadetis olla maapinnani jõudes kuni 50-kilomeetrise läbimõõduga.

Salapärane valk vähendab inimestel vähiriski ja ussidel eluiga

Ameerika Ühendriikide uurijad teatasid ajakirjas Science, et leidsid ühise bioloogilise mõjuri inimese vähiriski vähenemise ning tillukeste usside eluea pikkuse kujunemise puhul, teatab BBC. Nimelt tuvastasid nad, et inimesel vähkkaasvaja teket ennetav valk mängib võtmerolli C. elegans liiki kuuluvate usside (pildil) eluea kestvuse küsimuses. Statistiliselt on kauem elavatel isenditel suurem tõenäosus haigestuda vähkkasvajasse. Samas ei osanud keegi seni veenvalt selgitada, miks see õigupoolest nii on, ent nüüd on arusaamisele sammuke lähemale astutud. Üheks vähitekke võtmefaktoriks on nõndanimetatud "kontrollpunkti valk", mis peatab vähiprotsessid takistades kahjustunud rakkudel poolduda. Nüüd aga leiti, et kui eemaldada sama valk ussikeste organismist, elavad sellised isendid kuni 30% võrra oma harilikest liigikaaslastest kauem. Teadlased usuvad, et selle valgu puudumine tekitaks ka inimestel olukorra, kus nende elupikkus tõuseks, ent samas suureneks oht haigestuda vähkaasvajatesse. Leid tõstatab ka küsimuse, kas selle valgu olemasolu tagab mõnedele inimestele lühikese, ent see-eest vähivaba elu.

Tallinn sai kolm uut kiirabiautot

Reedel antakse Tallinna meedikutele üle kolm uut kiirabiautot, teatab Falck. AS Falck Pääste ostetud uute, Mercedese tehases valminud operatiivautode soetamine muudab ettevõtte teatel mugavamaks nii patsientide teenindamise kui ka kiirabipersonalil töötingimused. Üks erivarustusega kiirabiauto maksab umbes 900.000 krooni. Vanast koosseisust jätab Falck kolm kiirabiautot reservi, mis võimaldab autopargi uuendamine kiirabil vajadusel töömahtu suurendada või senisest enam laiendada meditsiiniteenuse osutamist suurtel rahvaüritustel. Falckil on Tallinnas kolm kiirabibrigaadi, mis kuuluvad pealinna ühtsesse kiirabisüsteemi. Kaks brigaadi baseeruvad Lasnamäel ja üks Haabersti linnaosas.

Muistsed viigimarjad on märk iidsest puuviljakasvatusest

Jordani orust leitud iidsed viigimarjad võivad enesest kujutada seni kõige vanemaid märke puuviljade kasvatamisest, vahendab BBC teadusajakirjas Science tutvustatud Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli arheoloogide avastust. Harvardi ülikooli ja Bar-Ilani ülikooli uurijate hinnangul on kivistunud viigimarjade vanuseks 11.200-11.400 aastat ja kuna tegemist on liigiga, mis sai vilja kanda vaid inimese kaasabil, kuulub avastus aega, mil inimesed loobusid loomade küttimisest ja korilusest ning asusid selle asemel maad harima. Kuigi leitud üheksa väikesemõõtmelise viigimarja näol on tegemist vanimate teadaolevate näidistega puuviljade kasvatamisest, on Lõuna-Koreast leitud ka tõenäoliselt kodustatud riisisordi teri, mille vanuseks on ligikaudu 15.00 aastat.

Eesti tervishoiutöötajad esitasid palganõuded

Eile toimus Eesti Haiglate Liidus (EHL) tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste teine voor üleriigilise miinimumtunnitasu kehtestamiseks järgnevatel aastatel, vahendab PM Online EHLi juhatuse liikme Rain Seppingi teadet. Tervishoiutöötajate esindajad väljendasid soovi saavutada uues palgaleppes miinimumtunnitasuks arstidele kaks vabariigi keskmist palka, mis võib prognoosi kohaselt tunnitasuna ulatuda 110 kroonini. Õdedele soovitakse miinimumtasuks Eesti keskmist palka, mis tunnitasuna on vastavalt 60 krooni ja hooldustöötajatele 32 krooni tunnis. Praegu on riiklikult sätestatud miinimumtunnitasu arstil 75, õdedel 39 ja hooldajatel 23 krooni.

ISSi meeskonnaliikmed käisid välitöödel

Rahvusvahelise kosmosejaama ISS meeskonnaliikmed Pavel Vinogradov ja Jeffrey Williams lõpetasid täna varahommikul edukalt kuus tundi väldanud tööd avakosmoses, mille käigus parandati ja täiendati kosmosejaama ning viidi läbi mõned teaduslikud eksperimendid, teatab Reuters. Üldiselt sujus avakosmose missioon probleemideta ning ainsaks märkimisväärseks tagasilöögiks on asjaolu, et astronaudid kaotasid tööde käigus ära ühe tööriista. Kui oli näha, et töödega jäädakse ajahätta, pakkusid Maal olukorda jälgivad spetsialistid astronautidele võimalust osa töödest tegemata jätta, ent üheskoos otsustati missiooni pikendada ja kõik planeeritud tegemised viidi lõpuni. Vinogradovil ja Williamsil on ees veel üks plaaniline avakosmosesse väljumine, mis leiab aset juulis.

Aasta pärast saavad toitlustusasutused tubakavabaks

Järk-järgult rakenduv tubakaseadus ei luba alates esmaspäevast müüa enam kirjaga “light” sigaretipakke, tuletades ühtlasi nikotiinisõltlastele meelde, et hiljemalt aasta pärast peavad kohvikud, pubid ja baarid suitsuvabad olema, kirjutab EPL. Uue nädala alguses astuvad lõplikult jõusse läinud aasta mais kinnitatud seaduse sätted, mille järgi ei tohi sigarettide pakendid tarbijat eksitada ega jätta muljet, et tegu on vähem kahjuliku tootega. Seega peavad poelettidelt kaduma suitsupakid märkega “mild,” “light” ja “super light,” mis tekitavad suitsetajates väär-arusaama, nagu oleksid nn lahjad sigaretid tervisele ohutumad. Täpselt aasta pärast, 5. juunil 2007 jõuab aga kätte see päev, mil suitsetamine on keelatud eranditult kõigis toitlustusettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi spetsialisti Andrus Lipandi kinnitusel hakkab antud reegel kehtima kõikjal, kus pakutakse alkoholi ja suupisteid. Pubide, baaride, kohvikute ja restoranide kõrval peavad suitsuvabaks muutuma ka ööklubid.

Põhja-Eesti verekeskus lubab kvaliteetsemat doonorverd

Eilsest Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) tiiva alla kolinud Põhja-Eesti verekeskus, mis on suurim Eesti doonorverega varustaja, loodab haigla koosseisus majandusraskused ületada ja kiirendada viiruste avastamist veres, teatab Postimees. Verekeskuse senine direktor ja eilsest PERHi diagnostikakliiniku verekeskuse juhataja Riin Kullaste selgitas, et kavas on oluliselt tõsta verekomponentide viirusohutust, mida keskus eraldiseisva asutusena poleks saanud teha. Kullaste sõnul võetakse juba sel aasta kasutusele uus meetod, mis aitab lühendada aega, mille jooksul viirus ei ole veres avastatav. Näiteks HIVle jõutakse praegu jälile, kui see on pesitsenud doonori veres kaks nädalat, uue meetodi järgi on see leitav juba nädalavanuselt. Eelmisel aastal avastati Põhja-Eesti verekeskuse doonoritelt HI-viirus üheksal, tänavu on viirus leitud ühel inimesel.

Maanteeamet tülitseb kuuuurijaga

Selgitamaks, kas Kuu võib mõjutada raskemate liiklusõnnetuste sagedust eri päevadel, tellis maanteeamet kronobioloog Ilmar Raidnalt vastava uuringu, ent läks teadlasega tülli ja keeldub töö eest raha maksmast, kirjutab Postimees. Juba mõne aasta eest tekkis Ilmar Raidnal idee uurida, kas Kuu liikumisel taevas võiks olla mingi seos liiklusõnnetuste sagedusega Maa peal. Raidna hakkaski 2004. aastal tööga pihta ja pakkus koostööd ka maanteeametile, kes tegeleb Eestis liiklusohutusega ja valdab Raidna tööks vajalikku statistikat. Maanteeametil tekkis Raidna statistikat nähes huvi ja 2005. aasta oktoobris sõlmitigi leping kokku 99.000 krooni peale, et uurida Kuu mõju liiklusõnnetuste sagedusele. Selle aasta mai lõpuks oligi Raidnal töö peaaegu valmis ning selle tulemusel selgus, et Kuu mõjutab liiklusõnnetuste toimumissagedust. Raidna uuringuga on rahul ka tema töö teaduslik juhendaja, TTÜ emeriitprofessor Leo Võhandu, kelle kinnitusel on uurimistöö tõsiseltvõetav. Maanteeamet ei soovi aga uurimistöö eest maksta, sest ameti peadirektori asetäitja Harri Kuuse sõnul on Raidna esitanud neile vaid oma töö esimese osa ja ka see on lõpetamata. Raidna sõnul venitab maanteeamet aga teadlikult maksmisega, viidates sellele, et töö esimese osa vastuvõtmise kohta pole amet allkirja andnud.

Jaapanlaste kosmosemissioon paljastas veidra asteroidi

Jaapani kosmoselaeva Hayabusa hiljutine missioon ja kaks suhteliselt ebaõnnestunud "lähenemiskatset" asteroidile Itokawa maalisid pildi äärmiselt veidrast asteroidist, mis ei peaks ekspertide hinnangul õigupoolest kooski püsima, kirjutab New Scientist. Hayabusa üritas pinnaseproovide kogumiseks 535-meetrise läbimõõduga asteroidile maanduda kahel korral, ent tõenäoliselt kukkusid mõlemad katsed läbi. Päris kindel saab ses küll olla alles aastal 2010, mil kosmoselaev jaapanlaste sõnul loodetavasti Maale tagasi jõuab. Lennu käigus kogus Hayabusa siiski tänuväärt teaduslikku infot selle kosmilise objekti koostisest ja ehitusest. Kogutud andmete valguses avanev pilt on aga äärmiselt üllatav, sest kui eelnevalt arvati, et Itokawa näol on tegemist monoliitse kivikamakaga, siis nüüd selgus, et see kujutab enesest mõnes varasemas kokkupõrkes purunenud asteroidi jäänuseid, mille koospüsimine on juba iseenesest pisikeseks müsteeriumiks. Hayabusa mõõtmised näitasid, et Itokawa "koosneb 40% ulatuses õhust", mis on suisa üllatav avastus, sest isegi peotäie liiva sama näitaja on vaid 20%. Jaapani teadlaste arvates peaks selliseid asteroidilende korraldama ka tulevikus, sest on vaid ajaküsimus, millal mõni suurem kosmiline objekt meie koduplaneeti tabab ja siis on kuldaväärt iga infokild, mida me asteroidide koostise ja ohtlikkuse kohta seni kogunud oleme.

Siesta põhineb organismi reageeringul toidule

Pärastlõunane siesta ei ole vaid paljudes riikides tekkinud kultuuriline traditsioon, vaid sel on ka selgelt väljenduvad bioloogilised põhjused, selgus ajakirjas Neuron tutvustatud Manchesteri ülikooli teadlaste uurimistööst LiveScience'i teatel. Nimelt avastasid Suurbritannia uurijad, et toiduga organismi jõudev glükoos võib anda teatud ajurakkudele käskluse, et meid üleval hoidvad signaalid võib ajutiselt peatada. Kui täiskõhu uniseks muutev toime nii inimestele kui ka loomadele oli teada ka seni, siis värskes uurimistöös tehti kindlaks selle nähtuse täpsem põhjus. Ülevalpüsimist reguleerivate ajurakkude "rikked" põhjustavad inimesel narkolepsiat ning soodustavad ülekaalulisuse teket.

Geoloog: tulevik toob megamaavärinaid ja asteroidilööke

Kuigi aastakümnete ja isegi aastatuhandete mõõtkavas on meie koduplaneedi kliimamuutuseid keerukas ette ennustada, on Maa pikemaaegsem "ilmastikuprognoos" lihtne - oodata on sama, mis viimase miljoni aasta vältel, vahendab Discovery Channel Wisconsini ülikooli geoloogi Steven Dutchi uudset lähenemist. See tähendab, et meid ootab ees suur hulk meteoriidi- ja asteroidilööke, megamaavärinaid ja megavulkaanipurskeid. Dutch märkis ajakirjas Geosphere, et kuigi miljon aastat on 100 korda enam, kui inimtsivilisatsiooni senine kestvus, on geoloogilises mõõtkavas tegemist vaid lühikese ajahetkega. Sellele vaatamata mahub miljoni aasta sisse näiteks kümme jääaega ning suhteliselt tavalised on loodussündmused, mida inimkond seni veel kordagi kogenud ei ole. Texase ülikooli seismoloog ja ajakirja Geosphere toimetaja George Keller märkis, et tavalised inimesed ei mõista reeglina geoloogilise ja inimelu mõõtkava tohutut erinevust ning Dutchi arutelud aitavad lugejatel aru saada, millega geoloogid tegelevad ja mida nad uurivad.

Teadlased uurisid inimeses elavaid võõraid eluvorme

Inimese jämesool on suhteliselt lühike "soolikajupp", mille ülesandeks on "pigistada" toidust välja viimased kasutuskõlblikud toitainete- ja veejäägid, millises keerukas töös löövad kaasa triljonid seal elavad mikroorganismid, kirjutab LiveScience. Washingtoni ülikooli mikrobioloog Jeffrey Gordoni sõnul on jämesoole näol tegemist kõige tihedamalt asustatud piirkonnaga maailmas, sest seal elab hinnanguliselt kuni 100 triljonit mikroobi, mis esindavad enam kui 1000 erinevat liiki. Gordon ja ta kolleegid uurisid teadusajakirja Science tänases numbris tutvustatud uurimistöös kahe terve katsealuse jämesooles leiduvaid mikroorganisme. Analüüsides põhjalikult kahe, viimase aasta vältel antibiootikume mitte tarvitanud vabatahtliku väljaheitesse sattunud mikroobe, tegid teadurid kindlaks ca 60.000 mõlemas proovis esindatud geeni. Teadustöö aitab senisest paremini mõista meie soolestikus elavat mikroobidearmeed ning saada aimu sestki, mil moel muudavad meie toitumisharjumused jämesooles elutsevate mikroobide liigilist koosseisu ning vastupidi. Nii näiteks tehti muuhulgas kindlaks, et bakter nimega Methanobrevibacter smithii reguleerib seda, kui palju kaloreid me igapäevasest toidust kätte saame. Leid annab lisakaalu väidetele, et soolestikus elutsevat pisilastearmeed mõjutades on võimalik vabaneda üleliigsetest kilodest.

Marsikulgur Opportunity jäi kinni

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Marssi uuriv robotkulgur Opportunity jäi missioonijuhtide teatel Punase Planeedi pinnasesse kinni, ent ekspertide hinnangul õnnestub sel tõenäoliselt siiski peagi vabaks pääseda, teatab New Scientist. Optimismiks annab alust tõsiasi, et Opportunityl õnnestus sarnasest lõksust möödunud aastal pääseda vaid ratastel teatud kiirusega tagurpidi pöörelda lastes. Kui 2005. aasta aprillis kulus kulguril pinnaselõksust vabanemiseks siiski koguni viis nädalat, siis seekord loodavad NASA teadlased keeruka olukorra kiiremini lahendada, sest aasta eest olid maasse kaevunud kõik selle kuus ratast, ent nüüd on maalõksus vaid esirattad. Marsi teisel poolel on Opportunity vennaskulgur Spirit end valgusevaeseks talveks kõige sobivamasse asendisse parkinud ning üritab taevast jälgides, enese alla jäävat pinnast analüüsides ning aegamööda 360-kraadist panoraamfotot luues kehvad ajad töökalt üle elada.

Tuvastati hulk kopsuvähiriski tõstvaid geene

Suurbritannia vähiuuringute keskuse teaduri Richard Houlstoni juhitav teadusrühm tegi kindalks 64 geenivarianti, mis võivad pisut tõsta inimese riski haigestuda kopsuvähki, teatab New Scientist. Tegemist on järjekordse sammuga antud vähivormi haigestumise tõenäosust prognoosiva põhjaliku testi loomisel. Kindlaks tehtud 64 DNA varianti tõstavad haigestumisriski vaid pisut ja ainult teatud inimestel. Ent Houlston selgitas, et kuigi näiteks üks teatud geenivariant võib suurendada mittesuitsetaja haigestumise tõenäosust vaid 1% võrra, võib seegi riskifaktorite kuhjudes osutuda määravaks. Ta lisas, et tuvastatud geenivariantide kopsuvähi teket suurendav mõju on siiski oluliselt väiksem kui suitsetamisel, mis oli ja jääb selle vähivormi peamiseks riskifaktoriks.

Tallinna loomaaed alustab taas hilisõhtuseid eksursioone

Tallinna loomaaed alustab PM Online'i teatel 8. juunil nüüd juba traditsiooniliseks muutunud igasuvist hilisõhtuste eksursioonide sarja. Ekskursioonipiletite eelmüük algab homme hommikul kell 9. Ekskursioonid võimaldavad juunis ja juulis hilisel õhtutunnil loomaaeda tulla, et saada selle asukate elust sootuks erinev kogemus, teatas Tallinna Loomaaed. Paljud öise eluviisiga loomad, keda päevane külastaja näeb reeglina kas magavana või keda on üldse raske päeval jälgida, on juba loomu poolest aktiivsemad just videvikus. Lisaks tunnevad loomaaia alalised elanikud just õhtul pärast tavalise lahtiolekuaja lõppu huvi nende jaoks uudse nähtuse, ebatavalisel ajal puuride juures viibiva külastaja vastu. Loomaaed paneb hilisõhtustest eksursioonidest huvitujatele südamele, et pileteid saab osta ainult eelmüügist, sama päeva õhtul kohapeal pileteid ei müüda.

Euroliidus tuleb müüki enam lasteravimeid

Alates järgmisest aastast hakatakse Euroopa Liidu piires senisest enam pakkuma spetsiaalselt lastele toodetud ravimeid, sest Euroopa Parlament kiitis teisel lugemisel heaks Euroopa Komisjoni vastavad ettepanekud, teatab Reuters. Enam kui 50% praegu laste ravis kasutatavatest ravimitest on katsetatud vaid täiskasvanutel ning seega ei oska arstid tegelikult nende puhul sageli määrata päris õiget doosi ning ennustada ette võimalikke lastel ilmnevaid kõrvalnähte. Nüüd heakskiidu saanud uue korra kohaselt kohustuvad ravimitootjad viima läbi ravimikatseid ka lastel ning saavad vastutasuks uute ravimite puhul senisest kuue kuu võrra pikema patendikaitse. Uus ravimikatsete kord puudutab nii alles katsetusjärgus olevaid medikamente kui ka juba müügil olevaid ravimeid. Ravimieksperdid on uut regulatsiooni tervitanud ja põhjendavad selle hädavajalikkust muuhulgas tõsisasjaga, et lapsed on füsioloogiliselt täiskasvanutest erinevad, mistõttu ravimid avaldavad neile sageli erinevat mõju.

Eesti soovib saada kosmoseriigiks

Valitsus tegi majandus- ja kommunikatsiooniministrile ülesandeks koostada Euroopa kosmoseagentuurile (ESA) koostöö- ning liitumissoovi väljendav kavatsuste kiri, teatab ETV24. ESAsse kuulub praegu 17 liikmesriiki ning mille tegevust finantseerivad liikmesriigid vastavalt oma sisemajanduse koguprodukti suurusele. ESA üheks tegevuspõhimõtteks on unikaalne tööstuspoliitika, mille järgi liikmesriikide ettevõtted ning teadus- ja arendusasutused saavad ESAlt tellimusi vähemalt 90% ulatuses liikmesriigi poolt sissemakstud liikmemaksust. See on märkimisväärselt aidanud kaasa kõrg- ja kesktehnoloogiliste majandussektorite arengule liikmesriikides. Eestis on mitmeid ettevõtteid, kellel on potentsiaali ESA kosmoseprogrammides osalemiseks ja kes on seda juba alltöövõtjana teinud.

Tartu arheoloogid kahtlustavad müntide vargust

Tartu arheoloogid kahtlustavad, et väljakaevamistel osalenud töölised varastasid osa Raekoja tagant avastatud 10. sajandi mündiaardest, vahendab PM Online Eesti Ekspressi uudist. Eeldatavasti umbes 50 mündist koosnev aare tuli Pirogovi platsil toimuvatel väljakaevamistel päevavalgele 17. aprillil. Ometi on praegu arheoloogide käsutuses vaid 36 münti, 14 aga kadunud. Enamik münte olid 10. sajandi araabia hõbemündid. Kahtluse all on kolm kaevamistel osalenud juhutöölist. Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Arnold Unt ütles, et nendeni jõudis info võimalikust vargusest alles kuu aega pärast rahapaja avastamist.

Süstik Discovery on valmis 1. juulil startima

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstik Discovery läbis edukalt kriitilise tehnilise läbivaatuse, mis pidi kindlaks tegema, kas selle kütusemahutile tehtud täiendused peaksid oluliselt vähendama süstiku Columbia hävimiseni viinud sündmuste tõenäosust, teatab Reuters. "Läbikatsumise" käigus kogunesid Kennedy kosmosekeskusesse 100 spetsialisti, kes jõudsid kahepäevase arutelu tulemusena järelduseni, et Columbiale hukatuslikuks saanud sündmuste kordumise tõenäosus on viidud mõistliku riski piiresse. Discovery viibib hetkel stardirambil ja seda valmistatakse ette 1. juuliks kavandatud stardiks. NASA on pärast Columbia õnnetust investeerinud süstikute uuendamisesse ja turvaliseks muutmisesse umbes 1,3 miljardit USA dollarit ehk ca 15,8 miljardit eesti krooni.

Eesti tervisekeskused hauvad laienemisplaane

Eesti tervisekeskuste jätkuv populaarsus välisturistide hulgas ning eestlaste kasvav huvi innustab spaasid laienema ja uusi ilu- ja raviteenuseid pakkuma, kirjutab Postimees. Fra Mare spaa Haapsalus saab peatselt 50 miljonit krooni maksva juurdeehitise, millesse rajatava mereveeteraapia osakonna abil loodetakse Eestisse meelitada lisaks Skandinaavia turistidele ka kliente Lääne-Euroopast. Fra Mare omanikeringi kuuluva Urmas Suklese sõnul on merevett ravivahendina kasutav teraapia eriti populaarne Itaalias, Kreekas ja Prantsusmaal ning just sealt pärit puhkajaid silmas pidades sai vastav arengusuund valitud. Ka Viimsi Tervis Spa hotell kavatseb peagi tegevdirektor Mark Vuuki sõnul alustada juurdeehitust. Sellega peaks hotell saama juurde sada kohta, laiendada kavatsetakse ka ravi- ja iluprotseduurideks mõeldud pinda. Edasi on kavas arendada ka Pirita TOP Spa hotelli, kuhu Urmas Suklese sõnul plaanitakse ehitada uus restoran. Tema hinnangul saab hoone viiendale korrusele rajatavast toitlustuskohast üks ilusama vaatega restorane Tallinnas.

Paljudest linnugripijuhtumitest ei teatata

Hiina, Indoneesia ja Aafrika riigid ei teata kõigist linnugripijuhtumitest, vahendab BBC Maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) linnugripikoordinaatori dr Christianne Bruschke avaldust. Ta selgitas, et selle peamiseks põhjusteks on tõik, et paljudes riikides ei maksta tõve leviku peatamiseks tapetavate kodulindude eest piisavat kompensatsiooni ning kutsus lääneriike üles vaesematele arenguriikidele ses osas abi osutama. Aafrikas on teatamata jätmise põhjuseks sageli ka suured vahemaad ning linnukasvatajate vähene informeeritus, lisas Bruschke. Väga tõsiseks pidas ta olukorda Indoneesias, kus linnugripp on kodulindude seas püsivalt kanda kinnitanud. OIE eksperdi kinnitusel on maailma riikide valitsused siiski üldiselt linnugripi ohtlikkusest aru saanud ja tervishoiuorganisatsioonidega tehakse jõudumööda koostööd.

Rakvere haigla ootab remondiks euroraha

Rakvere haigla peamisteks probleemideks on hoonete amortisatsioonikulude katmine ja arstide nappus, kirjutab Virumaa Teataja. Rakvere haigla tegevjuhi Rain Seppingu sõnul on asutuse käive küündimas 100 miljoni kroonini. Tema ütlust mööda on haigla põhiliseks, läbi aastate kimbutanud probleemiks hoonete amortisatsioon. Remontimata hooned kujunevad perspektiivis haigla edasise arengu piduriks. Keerulist olukorda aitavad vältida hiljemalt järgmise aasta alguses jagamisele tulevad Euroopa struktuurfondide vahendid, millest Rakvere haigla loodab saada 75 miljonit krooni. Käesoleval aastal valmib eskiisprojekt, mille alusel kogu haigla hoonetekompleks aastatel 2007-2010 renoveeritakse. Struktuurfondide raha puhul tuleb 25% kogusummast haiglal endal finantseerida. Rakvere haiglale teeb Seppingu kinnitusel suurt peavalu ka valvearstide nappus.

Ebakindlus järgmises toidukorras tõstab kehakaalu

Naised, kes ei tea, kas ja millist toitu nad alanud päeval tarbida saavad, võtavad paradoksaalsel kombel kehakaalus pikema aja vältel enam juurde, kui nende jõukamad sookaaslased, vahendab Reuters Tuftsi ülikooli teadurite uurimistöö tulemit. Uurimistööd juhtinud dr Park Wilde'i hinnangul võib leid selgitada, miks on ülekaalulisus Ameerika Ühendriikide vaesemate elanike seas laiemalt levinud kui riigi keskmise või kõrge sissetulekutasemega inimeste hulgas. Ühe seose võimaliku põhjusena tõi ta esile tõsiasja, et vaesed inimesed söövad enam kõrge kalorisisaldusega rämpstoitu, samal ajal kui rikkamad kodanikud saavad enesele lubada ka värskeid juur- ja köögivilju. Ajakirjas Journal of Nutrition tutvustatud uurimistöös analüüsiti peaegu 9700 inimese toitumisharjumusi ja kehakaalu muutumist aastail 1999-2002. Kui naiste seas tuli madala sissetuleku ning kõrgema kehakaalu seos selgelt esile, siis meeste puhul ei olnud see side nii kindel. Wilde märkis, et avastus on kooskõlas teiste sarnaste uurimistöödega, ent seni ei ole selge, miks ei too antud seos kaasa kaalutõusu meestel.

Florese inimene oli siiski uus inimliik?

Indoneesiale kuuluvalt Florese saarelt 2004. aastal leitud ja suure meediakära saatel uueks inimliigiks Homo floresiensis kuulutatud olendi säilmete leidmise piirkonna uurimine näitas, et vaatamata oma väikesele ajule suutis napilt meetripikkune Florese inimene tõenäoliselt siiski valmistada kivist tööriistu, teatab BBC. Nimelt avastati, et "kääbikute" säilmete kõrvalt leitud tööriistad meenutavad suuresti saare teistest piirkondadest leitud palju vanemaid tööriistaleide, mis näitab, et need valmistati pikema aja vältel sama inimliigi esindajate poolt. Ajakirjas Nature tutvustatud Austraalia teadurite uuring näib kinnitavat arvamust, et Florese inimese näol võis seega ikkagi olla tegemist eraldiseisva inimliigiga, mis võtaks sel juhul inimese evolutsioonilises arengus sisse olulise ja huvitava koha. Avastuse teinud uurimisrühma juhtinud Austraalia riikliku ülikooli teadur Adam Brumm märkis, et tõenäoliselt oli Florese inimestel vaatamata nende pisikesele ajule oma kultuur, mis on omane vaid inimestele ja mida me teiste primaatide puhul ei kohta. Enne kõnealust leidu kaldus enamik eksperte viimasel ajal toetama teooriat, mille kohaselt olid Florese inimesed haruldast pärilikku haigust mikrotsefaaliat põdev tänapäevase inimese populatsioon.

Saturni kuu võis end ümber pöörata

Saturni tilluke looduslik kaaslane Enceladus võis end minevikus ringi pöörata, stabiliseerides end sel moel, kuna kuum jää või kivimass valgus selle pinna alt massiliselt välja, vahendab New Scientist kosmoselaeva Cassini kogutud andmetest välja kooruvat teooriat. See võib selgitada, miks on Enceladusel vaid üks, lõunapoolusel asuv "kuum piirkond", kust paiskub pidevalt välja kuuma ainemassi ja auru, ning põhjapoolusel või selle läheduses pole midagi ligilähedastki märgata. Seni on selle veidra ebakõla põhjus astronoomidele palju peamurdmist valmistanud ning kõiki asjatundjaid rahuldavat selgitust ei ole varem esile toodud. Teooria välja käinud California ülikooli uurija Francis Nimmo ja ta kolleeg Pasadena kosmoselaboratooriumist Robert Pappalardo leiavad, et selle tõelevastavust saab ka kontrollida, kui uurida Cassini abil Enceladuse kraatrite paiknemist, sest kuu on alati Saturni suunas ühe kindla küljega ning kui see on minevikus muutunud, peab Enceladusel olema kaks tihedamat meteoriidikraatrite piirkonda. Mõnede ekspertide arvates on aga Enceladus siiski kahjuks olnud geoloogiliselt liiga aktiivne, et sellised iidsed "rõugearmid" võinuks massiliselt ta pinnale alles jääda.

Arktikal on troopiline minevik

55 miljoni aasta eest oli praegune põhjapoolus jäävaba piirkond, kus valitsesid troopilised temperatuurid, selgus Põhja-Jäämere settekihist 400 meetri sügavuselt välja toodud maakihi proove uurides, teatab BBC. Rahvusvahelise uurimisrühma ajakirjas Nature tutvustatud pinnaseuuringud näitasid, et ligikaudu 55 aasta eest tekkis Arktikas tugev kasvuhoneefekt, mille käigus vabanes atmosfääri tohutuid koguseid kliimat soojendavaid gaase ja Maa keskmine temperatuur tõusis keskmiselt umbes 5C kraadi võrra. Eriti tugevalt mõjus kliimasoojenemine uuringu kohaselt Arktika piirkonnale ning Põhja-Jäämeri oli antud ajajärgul täiesti jäävaba, sealseks veetemperatuuriks oli kuni 24C kraadi ning ookeanivees vohasid massiliselt troopilised vetikad. Teadurite uurimistöödest selgus ka, et ligikaudu 50 miljoni aasta eest elas arktiline piirkond üle teise suurmuudatuse, kui sealne vesi muutus lühikese ajaga oluliselt vähem soolaseks ning seda kattis magevett eelistav sõnajalgtaim Azolla. Just selle taime laialdane vohamine võis osaliselt kaasa aidata kiiretele temperatuurilangustele põhjapoolusel, kuna käivitus omalaadne "antikasvuhoone-efekt", mille käigus pumpasid tohutud taimekogused atmosfäärist tagasi sinna varem eraldunud süsinikdioksiidi (CO2). Kui seni arvasid teadlased üldiselt, et püsiv jääkate tekkis Arktikasse alles ca 3 miljoni aasta eest, siis viimase aja avastused on selle moodustumise alguse lükanud koguni 45 miljoni aasta tagusesse aega.

Kurg Toonil kooruvad lähipäevil pojad

Vana metsa nappuse tõttu puhkeb toonekurgedel pesapaikade pärast igal aastal võitlus. Aafrikast Eestisse naasnud must-toonekurg (Ciconia nigra) Tooni haub pesal mune ning peaks varsti taas emaks saama, Jaagu perelisa luhtus võitluses pesa pärast, kirjutab EPL. Kevadel saabusid nii Jaak kui ka Tooni oma vanade pesapaikade juurde ning emaseks osutunud Jaaku ootas seal ees isalind, kes oli pere jaoks pesa juba valmis teinud. Paraku ei jätkunud nende lugu sama kenasti, sest pesale oli veel pretendente, rääkis Urmas Sellis kotkaklubist. Ka telesaatel “Tasakaal” õnnestus filmida, kuidas Jaak istus pesal ja haudus, kui selle ümber tiirutasid kaks must-toonekurge. Oli näha, et aeg-ajalt pidi Jaak lausa pesas püsti tõusma, et kosilast või pesasoovijat minema ajada, ütles Sellis. Hiljem pesa uurima läinud kotkaekspert nägi selle all kolme katki kukkunud muna. Pesas polnud ühtegi kooretükki ning seega ei saa õnnetust röövloomade süüks ajada. Jõgevamaal Pikknurme mets-konnas elav Tooni peaks lähipäevadel taas emaks saama. Vaatlejate üllatuseks kolis muidu riigimetsas pesa teinud Tooni varsti pärast Eestisse tagasi jõudmist hoopis erametsa.

Iisraelis leiti eelajalooline ökosüsteem

Israeli teadlased teatasid, et leidsid Ramle linna lähistel asuvast koopast eelajaloolise ökosüsteemi, mille vanuseks võib olla mitu miljonit aastat, vahendab Reuters. Kohalikus kivimurrus tehtud tööde käigus leiti koobas, mis on välisilmast olnud eraldatud esialgsel hinnangul umbes 5 miljonit aastat ehk alates ajast, mil Vahemeri ulatus praegusele Iisraeli territooriumile. Koopast leiti juba esmase vaatluse käigus kaheksa teadusele seni tundmatut kooriklooma ning skorpionilaadse selgrootu liiki. Ühelgi leitud liikidest ei olnud silmi, mis tähendab, et nad kaotasid evolutsiooni käigus täielikus pimeduses elades kasutuks muutunud nägemisvõime. Leitud liikidelt võetud DNA-proovid olid teadlaste sõnul täiesti unikaalsed ning ekspertide hinnangul tehakse koobast uurides lähiajal kindlasti vapustavaid leide.

Eksperdid: rändlindude roll linnugripi levikus on ebaselge

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) kokku kutsutud rahvusvahelisel konverentsil Roomas kinnitasid linnugripi asjatundjad, et luikede ja teiste vabas looduses elavate lindude roll linnugripi levimisel ei ole sugugi üheselt selge, vahendab BBC. Ekspertide sõnul ei jää paljud linnugripi levikut lindude rändega seostavad väited pärast nende täpsemat analüüsi püsima, kuigi selge olevat ka see, et oma roll rändlindudel siiski viiruse levitamisel on. Paljud konverentsil esinenud eksperdid pidasid absurdseks ja vastutustundetuks, et Euroopas ei kasutatud linnugripi levides olemasolevaid vaktsiine. Üsna ühel meelel oldi ka ses küsimuses, et kõige terasemalt peab jälgima Aafrika "linnugripirindel" toimuvat ning Musta Mandri veterinaarametnikele tuleks osutada abi. Praegu on linnugripi inimesele ohtliku viirustüve H5N1 leidmisest teatanud kaheksa Aafrika riiki ning nende arv tõuseb tõenäoliselt lähiajal üsna kiiresti, sest sealsete riikide valitsuste suutlikkus haiguse levikut sarnaselt rikastele riikidele efektiivselt piirata on enam kui küsitav. Teadlased hoiatavad, et kui linnugripp hakkab Aafrikas laiemalt levima, jõuab see üsna kiiresti ka mujale maailma.

Kliimasoojenemine ohustab elu Läänemeres

Läänemere elustikku vaatlevat ja 12 riigist pärinevast 80 teadlasest koosnevat uurimisrühma juhtiv Saksamaa rannikualade uuringute instituudi teadur Hans von Storch hoiatab, et globaalne kliimasoojenemine annab ränga hoobi niigi kehvades oludes elavatele Läänemere mereolenditele, vahendab Reuters. Mereteadlane kinnitas, et Läänemeri on juba praegu väga kehvas seisus, ent kliimasoojenemise põhjustatavad senisest tugevamad ja sagedasemad vihmasajud muudavad sealsete olendite elu veelgi raskemaks. Asjatundjate hinnangul langeb Läänemere soolasus jätkuvalt ning sel on merefaunale tugev mõju, sest paljude kalaliikide jaoks on Läänemere suur reostustase ja madal soolasus juba praegu ületamas "taluvuse piiri". Peamiselt omal ajal Nõukogude Liidu poolt Läänemerre voolata lubatud tohutud reostuskogused on tekitanud olukorra, kus seal elavates kalades on oluliselt kõrgem dioksiini-, kaadmiumi- ja teiste ohtlike ühendite sisaldus kui üheski teises lähiregiooni avaveekogus elavatel liikidel ning senisest suuremad sajuhood kannavad vette ka rohkem väetistest pärinevaid kaladele ohtlikke ühendeid. Kuna Läänemere veevahetus toimub selle suletud väliskuju tõttu väga aeglaselt, on sellised muudatused merele eriti rängad. Eksperdid tunnistavad samas, et esialgu ei tea keegi veel täpselt, kuidas kliimasoojenemine regiooni mõjutab ja seetõttu on vähemalt praegu tegemist veel vaid prognoosiga.

Maksumärk tuleb ka alkoholi sisaldavatele ravimitele

Peatselt kuuluvad Eestis maksumärgistamisele ka ravimisarnased preparaadid, kus etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi, näiteks Bittneri Balsam ja Doppelherz, vahendab ETV24 maksu- ja tolliameti teadet. Maksumärgistamata ravimisarnaste preparaatide müük, mis on tarbimisse lubatud enne 1. juulit, on lubatud kuni 30. septembrini 2006. Kange alkoholi maksumärk rakendub 1. juulist.

Täna on tubakavaba päev

Täna tähistab kogu maailm traditsioonilist tubakavaba päeva. Sel aastal on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) valinud tubakavaba päeva deviisiks „Tubakas: tappev igas vormis ja maskeeringus“. Arstid on mures tubaka tarbimise leviku suurenemise pärast ja seda eriti noorsoo hulgas nii Eestis kui ka paljudes teistes maailma riikides. Paljud suitsetajad, kes ei suuda vabaneda nikotiinisõltuvusest, otsivad alternatiivseid lahendusi ja tarbivad enda meelest vähem ohtlikke tubakatooteid. Sotsiaalministeerium soovitab kriitiliselt suhtuda igasugustesse tubakatoodetesse, et ettevaatamatult mitte saada jäävat tervisekahjustust. Turismi ja kaubanduse globaliseerumise tulemusena on juba jõudnud Eestisse moekas piibutamine vesipiibuga, ülahuule ja igeme vahele pandav niisutatud nuusktubakas, niinimetatud orgaanilised sigaretid ja erinevad närimistubakaliigid. Oluline on rõhutada, et nii suitsetatavad kui suitsuvabad tubakatooted sisaldavad närvimürk nikotiini ja paljusid teisi inimesele ohtlikke aineid ning kahjustavad tarbijate tervist samal moel ja tihti isegi rängemalt kui tavalised sigaretid. Eksperdid toonitavad, et igasugune tubakatarvitus suurendab oluliselt paljude ränkade haiguste, sealhulgas südamehaiguste, vähi ja ka näiteks impotentsuse tekke riski ning põhjustab surma nii suitsetajale enesele kui ka passiivse suitsetamise tõttu kannatavatele suitsetaja lähedal viibivatele inimestele.

Testosteroonist pungil linnuke elab kiirelt ja sureb ruttu

Põhja-Dakota riikliku ülikooli teadurite ajakirjas The American Naturalist tutvustatud uurimistööst ilmneb, et kõrge testosteroonitase võimaldab mõnedel laululindudel elada väga aktiivset elu, ent viib nad ka varakult hauda, vahendab Reuters. Bioloogiaprofessor Wendy Reedi töörühm avastas, et välusidriku (Junco hyemalis) mõnedel isastel isenditel aitab organismi kõrge testosteroonitase olla vastassoost isenditele veetlevam ning laulda paremini ja lennata kaugemale. Kuigi sellistel "hormoonikogumitel" sündis enam järglasi, olid need uurijate teatel keskmisest nõrgemad ja jäid väiksema tõenäosusega ellu. Kõrge testosteroonitase muutis isaslinnud haigustele enam vastuvõtlikuks ja nõrgendas nende immuunsüsteemi, mistõttu nende eluiga oli keskmisest lühem. Sellised linnud olid ka kehvemad vanemad, sest veetsid pesal vähe aega ja ei vaevanud end eriti järglaste eest hoolitsemisega.

Norrakad loovad maailma toidutaimedele Noa Laeva

Põhjapoolusest 1000 kilomeetri kaugusel asuvale Norrale kuuluvale Teravmägede saarele ehitatakse suurhoidla, milles säilitatakse tehistingimustes maailmas põllumajanduslikult viljeldavate taimede seemneid, vahendab ABC Norra valitsuse teadet. Globaalse Seemnehoidla ehitust alustatakse käesoleva aasta juunis ning see peaks lõpule jõudma 2007. aasta septembris. Norra põllumajandus- ja toiduminister Terje Riis-Johansen sõnas, et Norra soovib sel viisil kaasa lüüa maailma toidutaimede bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks tehtavas töös. Seemnehoidlas saab säilitada ühtekokku kuni kolme miljonit seemet ning sinna valitakse näidiseid nii põllukultuuridest kui ka aed- ja juurviljadest. Seemneid säilitatakse stabiilselt temperatuuril -18C, ent isegi kui elekter peaks pikemaks ajaks kaduma, jäävad seemned külmunud olekusse, sest saare keskmine suvine temperatuur on 3C-4C miinuskraadi.

Roomast leiti enne linna kerkimist elanud naise säilmed

Itaalia arheoloogid kaevasid Rooma linna territooriumilt välja 3000 aasta eest elanud naise hästi säilinud luustiku, teatab BBC. Leiu muudab eriti väärtuslikuks tõik, et see pärineb vähemalt 300 aastat varajasemast ajast kui aasta 753 ema, mil enamiku asjatundjate arvates Rooma linna ehitust alustati. Arheoloogid teadsid ka varem, et pronksiajastu inimesed elasid aladel, kuhu muistsed roomlased oma linna rajasid, ent nende kohta oli seni väga vähe teada. Väljakaevamistes osalenud Anna De Santis sõnas, et naine oli surres umbes 30 aastane ning tõenäoliselt kõrgest soost, sest talle oli hauda kaasa pandud mitmeid ehteid. Haua vahetust lähedusest leiti teisigi antud ajastust pärinevaid esemeid.

Üha rohkem Eesti paare on hädas lapse saamisega

Eestis võib olla ligikaudu 20 000 lastetut paari, kelle hulk suureneb sünnitajate vanuse tõusu ja põletikuliste haiguste suure leviku tõttu igal aastal rohkem kui tuhande võrra, kirjutab Postimees. Asjatundjate hinnangul on Eestis 15 protsenti lastetuid paare, ning lastetus kasvab iga aasta keskmiselt 1,5 protsenti. Erakliiniku Nova Vita embrüoloog Andres Salumets selgitas, et arvestuste järgi lisandub aastas 1200 uut viljatut paari ühe miljoni elaniku kohta, mis teeb Eestis ligikaudu 1500 paari. Seega kui tänavu lisandub 1500 paari, siis järgmisel aastal juba 1530 ja ülejärgmisel 1560. Salumetsa sõnul on peamiseks lastetuse põhjuseks saanud sünnituse edasilükkamine. Teiseks oluliseks viljatuse põhjuseks on põletikulised haigused, mida Eesti naised põevad teistest eurooplannadest rohkem.

Kolme käega beebit ootab ees lõikus

Hiina meedikud arutavad, mil moel viia läbi operatsioon kahekuisele lapsele, kellel on ebatavaliselt täielikult moodustunud kolmas käsi, teatab AP. Kumbki poisi kahest vasakust käest ei ole täielikult välja arenenud ning seniste katsetega ei ole õnnestunud kindlaks teha, kumb neist on tugevam, märkis Shanghai lastehaigla ortopeediaosakonna juht dr Chen Bochang. Ta kinnitas, et tegemist on keeruka juhtumiga, sest meditsiinialases kirjanduses ei leidu märget nii täielikult moodustunud kolmanda käega lapsest. Kohaliku meedia teatel sündis laps ka ühe neeruga ning tal võib olla probleeme selgrooga. Üleliigse käe või jalaga ilmale tulnud lapsed ei ole üliharuldane nähtus, ent reeglina on juba esmapilgul näha, milline jäsemetest on alaarenenud ja tuleks eemaldada.

Suitsuvõõrutus on eestlaste jaoks võõras

Kaks kolmandikku eestlastest ei mäleta, et oleks näinud või kuulnud kampaaniat, millega julgustatakse inimesi suitsetamisest loobuma. Nii väidab tänase suitsetamisvaba päeva puhul Euroopa Liidus läbi viidud uuring EPL teatel. Selle kohta, kas eestlased on keskmisest kurdimad ja pimedamad või pole siinmail tõesti suitsetamisest loobumise kampaaniaid korraldatud, uurimus vaikib. Küll on Eesti selle mõõdupuu alusel Euroopa Liidus viimasel kohal. Isegi Leedus on enam kui pooled inimesed märganud üleskutseid võõrduda suitsetamisest, rääkimata Põhjamaadest, kus seda on hoomanud pea üheksa inimest kümnest. Üldises mastaabis ei ole eestlased õnneks kõige hullemad, kui meid uskuda selle järgi, mida me väidame: nimelt on 52 protsenti eestlastest väitnud, et nad pole kunagi suitsetanud. Edetabeli tipus on Portugal 58 protsendiga ning allotsas Taani 38 protsendiga. Küll on Eestis võrreldes teiste riikidega natuke rohkem ehk 90 protsenti regulaarseid suitsetajaid. Päevas kuluvate sigarettide arvult on esirinnas kreeklased, kelle kopsudesse kaob 23,2 sigaretti ehk enam kui pakk päevas. Eestlased on siin kasinad, tulles toime vaid 13,4 sigaretiga.

Uuring: raseduseaegne mõõdukas stress on beebile hea

Johns Hopkinsi Bloombergi meditsiinikooli teadurite ajakirjas Child Development tutvustatud 137 last ootava naise ja ta lapse terviseuuringust selgus, et raseduseaegne mõõdukas stress ja ärevusetunne on sündiva lapse arengule pigem positiivne nähtus, vahendab Reuters. Nimelt selgus, et lapseootel 24. ja 32. nädala käigus pingest või mõõdukatest ärevushoogudest teatanud naiste lapsed olid vaimselt ja füüsiliselt oma eakaaslastest teiseks eluaastaks isegi keskmiselt pisut võimekamad. Dr Janet DiPietro juhitavas uurimistöös ei leitud objektiivseid märke sellestki, et sünnieelne stress mõjutaks negatiivselt lapse emotsionaalset või käitumislikku arengut. Uuringu autorid märgivad, et stressi käigus organismis tekkivad ühendid soodustavad teadaolevalt kudede ja organite kasvu ning arengut. DiPietro hinnangul võivad raseduseaegne kõrge stressitase ja tugevad ärevushood last negatiivselt mõjutada, ent see seos tuleb kindlaks teha tulevastes uuringutes.

Laste hambaravi on Eestis tabanud hambaarstide huvipuudus

Hambaarstide huvi laste ravimise vastu on niivõrd langenud, et haigekassal on probleeme leida hambaarstidest lepingupartnereid, kes oleksid valmis riigi raha eest lapsi vastu võtma, teatab EPL. Ideaalis peaksid kõik kuni 19-aastased inimesed saama riigi kulul tasuta hambaravi, seda pakutakse aga vaid neis kabinettides, mis on haigekassaga sellise lepingu teinud. Hambaraviteenuse osutajad on tervishoiuameti andmete kohaselt kogunenud Tallinna ja Tartusse, teistes piirkondades on riigi raha eest tööd tegevate hambaarstide leidmisega probleeme – näiteks Ida-Virumaal töötab seetõttu kõrghariduseta hambaarste. Tartus, Tallinnas ja Elvas tegutseva Maxilla hambakliiniku juhatuse liikme Mari-Ann Abeli sõnul on Tartu hambaravifirmadel haigekassa lepingute pärast tõsine konkurents, Tallinnas on olukord hoopis teine. Tallinnas ongi suurim hulk hambaravikabinette, kes ei soovi lepingut haigekassaga. Pealinnas on enim Eesti elanikest maksejõulisi patsiente ning samuti välismaalastest patsiente – soomlasi, rootslasi, kes on hambaarstidele mugavamad ja kasulikumad.

Küüslaugu tervisemõju sõltub kogusest

Küüslaugu mõju inimese tervisele mõõtvates uurimistöödes on sageli saadud suisa vastandlikke tulemusi ning Heebrea ülikooli teadurite värskest teadustööst selgus selle põhjus - kõik sõltub doosist, teatab LiveScience. Shela Gorinsteini juhitav uurimisrühm söötis rottidele küüslaugukoguseid, mis kõikusid 500-1000 milligrammini kehakaalu ühe kilo kohta. Hilisemates andmete analüüsis selgus, et veretompude moodustumise taset ja vere kolesteroolisisaldust alandas vaid 500-milligrammine küüslaugudoos. Uurijate sõnul ei tähenda leid veel automaatselt, et sama seos valitseb ka inimeste puhul, ent üldiselt teisendub positiivset tervisefekti omav küüslaugukogus keskmise inimese jaoks kaheteistkümneks küüslaugumugulaks päevas. Uurimistööd tutvustatakse pikemalt ajakirja Journal of Agricultural & Food Chemistry 14. juuni numbris.

Börsil tasub investeerida lihtsa nimega firmade aktsiatesse

Princetoni ülikooli psühholoogide Adam Alteri ja Daniel Oppenheimeri uurimistööst selgus, et vähemalt lühiajaliselt kasvab börsil kiiremini nende ettevõtete aktsiahind, mille nime on lihtne hääldada, teatab Nature. Psühholoogide hinnangul on sel üsna uskumatuna näival seosel tegelikult lihtne seletus - kui inimesed üritavad keskenduda keeruka informatsiooni töötlemisele, haaravad nad alateadlikult kinni selle kõige lihtsamast ja arusaadavamast osast. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud leid näitab, et inimesed eelistavad looduslikult "soravamalt kulgevaid asju", millest on lihtsam mõelda. Nime lihtsuse ja aktsia hinna vaheline seos leidis kinnitust nii börsitingimusi imiteerivates eksperimentides kui ka New Yorgi börsil aastail 1990-2004 kaubeldud 89 pärisaktsia hinnaliikumiste analüüsis - sellised firmanimed nagu Hillard ja Barning tundusid kauplejatele oluliselt usaldusväärsemad kui ettevõtted nagu Xagibdan ja Creamuy.