Keisrilõige võib teha beebi immuunsüsteemile karuteene

Saksamaa Freiburgi ülikoolihaigla uurijad avastasid, et loomulik sünnitus võib olla beebile tugeva immuunsüsteemi kujunemise üheks eelduseks, sest sünnikanalist läbi liikudes neelab sündiv laps alla hulganisti baktereid, mis ta seedeelundkonna korras hoiavad, vahendab Nature. Inimese soolestikus elab suur kogus sõbralikke baktereid, mis aitavad toidu seedimisele kaasa. Mathias Hornefi juhitav töörühm avastas, et vähemalt hiirtel "õpivad" soolestiku siseseinad just umbes sünni ajal selliseid baktereid mitte tapma. Ajakirjas Journal of Experimental Medicine tutvustatud uuringust ilmnes, et keisrilõike teel ilmale tulnud hiirtel ei tekkinud vastupidiselt looduslikult sündinud närilistele ilmaletuleku järgsetel päevadel ja nädalatel loomulikku soolestikus elavate bakterite tasakaalu. Hornef märkis, et keirsilõikega emaihust välja aidatud beebidel võib seega olla omalaadne immuunpuudulikkus, millel võivad olla üsna kaugele ulatuvad tagajärjed. Näiteks leiti ühes 2004. aastal avaldatud uurimistöös, et keisrilõike abiga sündinud lastel esineb esimesel eluaastal keskmisest enam kõhulahtisust.

Uuring: sonar võis põhjustada vaalade massilise kaldalepaiskumise

Ameerika Ühendriikide riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (NOAA) teadurite uurimistöö näitab, et kahe aasta eest aset leidnud enam kui 150 vaala kaldaleviskumise Havail Hanalei lahes võisid põhjustada sõjaväelaevadel kasutatavad sonarid ehk hüdrolokaatorid, vahendab LiveScience. NOAA eksperdid palusid selle uurimistöö leiu ning muude sarnaste analüüside järelduste valguses sõjaväelastel sel suvel Havai vetes toimuvate õppuste käigus kasutatavate sonarite võimsust piirata ning loobuda nende kasutamisest siis, kui laevade lähedusse satuvad vaalad. Mereväelased lubasid ameti palvet täita, ent toonitavad samas, et NOAA uuring ei tõesta ümberlükkamatult, et vaalade massilise kaldaleviskumise põhjustasid just hüdrolokaatorid. Keskkonnakaitsjad on omakorda NOAA uuringut tervitanud ja näevad, et see süüdistab vaalasurmade põhjustamises selgelt sõjaväelaevadel kasutatavaid sonareid.

Hubble pildistas lagunevat komeeti

Ameerika ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) ja Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) spetsialistid avaldasid mitmed kosmoseteleskoobi Hubble abil tehtud fotod, millelt on näha dramaatilise kiirusega lagunevat komeeti 73P/Schwassmann-Wachmann 3 ehk SW3, teatab CNN. SW3 teeb ühe päikeseringi iga 5,4 aastaga ning möödub 12. mai paiku ka Maast. Ekspertide kinnitusel ei ole vähimatki ohtu, et mõni purunenud komeedi suurematest tükkidest võiks meie planeedile kukkuda. Uute fotode pealt on häha, et SW3 laguneb suisa üllatava kiirusega ning astronoomide hinnangul näib see kiire lagunemistempo jätkuvat. 1930. aastal avastatud komeet hakkas lagunema aastal 1995 ning sest ajast alates on teadlased elutsükli lõppjärku jõudnud kosmilisel jää- ja kivikamakal silma peal hoidnud.

Robot püstitas kiirkäimise rekordi

Saksamaa Gottingeni ülikooli ja Shotimaa Glasgow ülikooli ning Stirlingi ülikooli teadurite ehitatud kahejalgne robot RunBot ei suuda joosta, ent sellele vaatamata püstitas ta robotite kiirusrekordi, teatab LiveScience. Kiired tehisjalad suudavad astuda 3,5 sammu sekundis (vaata videot), mis võrdub kiirusega umbes 3 meetrit sekundis. Seega käib RunBot umbes kaks korda kiiremini kui senine kiirusrekordi omanik, Massachusettsi tehnoloogiainstituudis loodud jooksev robot Spring Flamingo. Sarnaselt kiirkõndi tegevale inimesele on RunBoti põlved suhteliselt sirged ja suur kiirus saavutati andes ta tehispuusadele enam liikuvust. Roboti tarbeks loodi ka lihtne "närvivõrgustik", mis imiteerib inimese neuronite tegevust liikumise ajal. Ajakirjas International Journal of Robotics Reseach tutvustatud tehisjalgade suure käimiskiiruse saavutamise meetodid on ühtlasi roboti suurimaks nõrkuseks, sest ta on loodud selliselt, et igal ajahetkel peab vähemalt üks ta jalgadest maad puudutama, et tehislik närvisüsteem saaks selle liikumist kooridneerida. Jooksmise ajal on aga aeg-ajalt maast lahti mõlemad jalad.

Alateadlik reklaam võib siiski toimida

Kui turuuurija James Vicary 1957. aastal kinnitas, et ta võib sundida kinokülastajaid jooma Coca-Colat ja sööma popkorni lisades ekraanil näidatavasse filmi teadlikuks nägemiseks liiga lühikesi lõike, mille käigus neid tooteid reklaamitakse, põhjustas see laialdasi pahameelepuhanguid ning selline sublimaalne ehk alateadlik reklaam kuulutati Suurbritannias, Austraalias ning USAs seadusevastaseks. Vicary tunnistas hiljem, et ta väite aluseks olnud uuring on võltsitud ning tegi sellega kindlasti meele mõruks paljudel teadlastel, kes olid üritanud ta katsete tulemusi korrata. Ent nüüd näitasid Hollandi teadlased New Scientisti teatel, et teatud tingimustel on alateadlik reklaam siiski võimalik. Nijmegeni ülikooli teaduri Johan Karremansi uurimisrühm tahtis kindlaks teha, kas nad suudavad mõjutada katsealuseid eelistama karastusjooki Lipton Ice nende hinnangul Hollandis sama populaarsele mineraalveele Spa Rood. 61 vabatahtlikul paluti eksperimentide käigus teha arvutiekraani jälgides sisuliselt mõttetut arvutustööd. Katsealuste teadmata sähvatasid ekraanil aga 23-millisekundilised ehk teadlikuks tajumiseks liiga lühikesed lõigud. Pooltele vabatahtlikest näidati lõike, milles oli kirjas "Lipton Ice" ning kontrollgrupile omakorda lõike sisutu teatega "Nipeic Tol". Hiljem paluti eksperimendis osalejatel valida kahe joogi vahel, klikates arvutiekraanil vastavat pilti. Katsealustel paluti ette kujutada, kuidas nad terassil istudes jooki tellivad ja neilt küsiti ka, kui suur janu neil parasjagu on. End kõige janusemaks tunnistanud inimesed tellisid Lipton Ice'i keskmisest sagedamini, ent vaid siis, kui nad olid varem näinud alateadlikku reklaami. Teises eksperimendis anti pooltele 105 vabatahtlikust enne katset väga soolane komm ning neile avaldas alateadlik reklaam suurt mõju. Ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology kirjeldatud uurimistööd tutvustanud Karremans selgitas, et sublimaalne reklaam mõjub olulisel määral vaid siis, kui inimene tunneb reklaamitava kauba järele vajadust, ehk siis antud uuringus vallandas janutunne vastuvõtlikkuse alateadlikule mõjutamisele.

Uuring: turvavöö võib päästa elu

Wisconsini meditsiinikolledzhi teadurite ajakirjas Academic Emergency Medicine tutvustatud uurimistöö tõestas taaskord, et autosse istudes tuleb kindlasti kinnitada turvavöö, sest see võib avarii korral suure tõenäosusega päästa sohvri ning ta kaassõitjate elu, kirjutab Reuters. 2002. aastal autoõnnetusse sattunud 24.000 patsiendi andmeid analüüsides selgus, et isegi kui turvavööd mitte kinnitanud inimesed jõudsid elusalt erakorralise meditsiini osakonda, surid nad seal ometi kolm korda suurema tõenäosusega kui avarii ajal turvavööga kinnitatud olnud patsiendid. Lisaks vajasid hoolimatud autojuhid ja kaassõitjad ligikaudu kolm korda sagedamini haiglas järelravi. Kinnitamata turvavööga sattusid avariisse ja hiljem kirurgide käe alla suurema tõenäosusega meessoost ja alkoholijoobes autojuhid.

NASA lähetas orbiidile kaks kliimasatelliiti

Täna Maa orbiidile saadetud satelliidid Cloudsat ja Calipso aitavad leida vastuseid mõningatele keerukatele küsimustele, mis teadlastele seni meie planeedi atmosfääri kohta peamurdmist valmistavad, teatab BBC. Missiooni raames uuritakse, kuidas atmosfääris käituvad, liiguvad ja mõjutavad ilma kujunemist pilved ja aerosoolid, ehk vulkaanipursete ning tolmu- ja liivatormide käigus või inimtegevuse tõttu õhku sattuvad aineosakesed. Teadlaste sõnul takistavad lüngad teadmistes neist protsessidest Maad tulevikus tabavate kliimamuutuste täpset prognoosimist. Nii näiteks on selgunud, et olenevalt pilve tüübist aitab see kaasa kas kliima jahenemisele või soojenemisele. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lähetas satelliidipaari teele pärast nädalast viivitust, mil starti segasid tehnilised probleemid ja kehv ilm. 705 kilomeetri kõrgusele orbiidile lähetatud Cloudsat ja Calipso liiguvad teineteisest vaid 15 sekundilise lennutee kaugusel ning lähetavad Maale pidevalt reaalajas kogutavat informatsiooni. Cloudsat ja Calipso on osa suuremast "satelliidilaevastikust", mida on hakatud kutsuma nimega A-Train.

Teaduse populariseerimise peapreemia sai Eesti Füüsika Selts

Eesti teaduse populariseerimise auhinna esimese preemia ja 40.000 krooni pälvis reedel Eesti Füüsika Selts teadusbussi Suur Vanker ja ETV saates Terevisioon eetrisse läinud füüsikaminutite eest, teatab ETV24. Teise preemia trükiste kategoorias ja 8000 krooni teenisid Rein Veskimäe ja toimetajate kollektiiv Universumi raamatute sarja eest ning Ülo Valk ja autorite kollektiiv käsiraamatust, teksti- ja heliantoloogiast koosneva kogumikuga "Regivärsist netinaljadeni", teatasid korraldajad. Preemia meedia kategoorias ning 8000 krooni pälvisid Tiit Kändler teadusportaali www.teadus.ee ja muu tegevuse eest teaduse populariseerimisel ning Priit Ennet ja toimetajate kollektiiv Eesti Raadio saatesarja Labor ja Teadusuudised eest. Teadust populariseerivatest tegevustest pälvis teise preemia ja samuti 8000 krooni Jaak Jaaniste eestvedamisel töötav Tartu tähetorni astronoomiaring. Žürii tähelepanu teenisid ka Ahhaa teaduskeskus, Haridusmeedia OÜ saatesari Pähklipurejad, Asko Lõhmuse tegevus teaduse populariseerimisel ning MTÜ Loodusajakiri raamatusari "Lehed ja tähed".

Vananemise põhjus võib peituda rakutuumas

Mõned vananemise põhjuste otsingule pühendunud teadlased arvavad, et ses küsimuses võib väga olulist rolli mängida rakutuum, kirjutab Nature. Värske uuringu kohaselt on enam kui 80-aastaste inimeste rakutuumades hulk teatud tüüpi probleeme, mida laste rakutuumades ei esine. Vananev tuum kaotab oma kindla, ümara kuju ning muutub kokkutõmbunuks ja kortsuliseks. Eluea pikkuse ja vananemise kiiruse määravad paljud geneetilised asjaolud, ent loomulikult ka mitmed keskkonnafaktorid, nagu näiteks see, kui palju ja mida me sööme ning kas ja kui palju me suitsu tõmbame. Seni aga ei ole saavutatud konsensust ses küsimuses, kuidas täpselt kõik need faktorid ja eelsoodumused vananemisena summeeruvad. Ühe suuremat toetust pälvinud teooria kohaselt "kuluvad" rakud ära reaktiivsete hapnikumolekulide toime tõttu. Mõned teadlased otsivad vananemise põhjuseid raku "jõujaamadest" mitokondritest ning teised keskenduvad kromosoomide otstes asuvate telomeeride kulumisele. Muuhulgas on viimastel aastatel keskendutud progeeriat ehk enneaegset vananemist põdevate patsientide uurimisele. 2003. aastal leiti, et üks selline haruldane tõbi Hutchinson-Gilfordi progeeria sündroom (HGPS) on põhjustatud mutatsioonist, mis mõjutab valku nimega lamiin A, mis on rakutuuma ja selle seina oluliseks ehitusmaterjaliks. Nüüd avastasid USA riikliku vähiinstituudi teadurid Tom Misteli ja Paola Scaffidi, et eakate inimeste rakutuumas on HGPSi põdevate inimeste rakutuumaga sarnased probleemid, mis näitab, et lamiin A mängib olulist rolli ka loomuliku vananemise protsessis. Sarnaselt HGPS-patsientidega on kõrges vanuses inimeste rakutuum "kokku kuivanud", sealne DNA-kahjustuste hulk on väga suur ja mitmete elutähtsate valkude tase kõigub suuresti. Teadurid arvavad, et ka terved rakud toodavad pidevalt lamiin A praakkoguseid, ent noor rakk suudab need ära tunda ja elimineerida. Eakas rakk ei saa sellega aga mingil põhjusel hakkama. Uurimistöös selgus, et vigase valgu tootmise blokeerimine muutis rakutuuma taas elujõuliseks, mis annab lootust, et tulevikus suudetakse inimorganismi vananemist spetsiaalsete preparaatidega üsna pikalt edasi lükata.

NASA: komeedifragmendid ei taba Maad

Lükkamaks ümber internetis ja kõmumeedias kulutulena levivaid kuulduseid 25. mail meie planeeti tabavatest komeedifragmentidest, mis külvavad väidetavalt laialdast hävingut ja tekitavad hiigeltsunamisid, teatasid Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdid ametlikult, et sellise sündmuse tõenäosus on olematu, vahendab space.com. Astronoomid on purunenud komeeti 73P/Schwassmann-Wachmann 3 ehk SW3 väga tähelepanelikult jälginud ning on täiesti veendunud, et ükski selle suurematest tükkidest ei satu Maale lähemale kui 8,8 miljonit kilomeetrit ehk 20-kordne Maa kaugus Kuust. SW3 suurim fragment satub teadlaste sõnul Maale kõige lähemale 12. mail, mil seda ja meie planeeti jäävad lahutama 11,7 miljonit kilomeetrit. Surma ja hävingu külvamise asemel pakuvad SW3 tükid vähemalt astronoomidele hoopis rõõmu ja põnevust, sest nende Maast möödumist saab tähistaevas õiget punkti uurides kenasti jälgida.

Meeste rasestamisvastase tableti mõju on ajutine

Meditsiiniajakirjas Lancet tutvustatud uurimistööst selgus, et kartustel, mille kohaselt rasestamisvastaste tablettide võtmine muudab mehed lõplikult steriilseks, ei ole alust, kirjutab ABC. Ameerika Ühendriikide ja Austraalia uurijad analüüsisid androgeenil ja progestogeenil põhinevate hormoonravimite katsetulemusi ning leidsid, et sellised preparaadid on efektiivsed, ent nende mõju on ajutine ning mehe fertiilsus taastub keskmiselt umbes 3-4 kuud pärast tablettidest loobumist. Väga üksikutel juhtudel võis selleks siiski kuluda ka kuni kaks aastat. Uurijate sõnul oleneb viljastamisvõime taastumise kiirus väga paljudest faktoritest, kaasa arvatud mehe iga, tervislik seisund ja tema sperma kvaliteet. Ravimifirmad on teinud viimastel aastatel tublit tööd loomaks rasestamisvastaseid vahendeid meestele, mis võimaldaks abielupaaridel ja muidu koos elavatel inimestel pereplaneerimisega senisest paindlikumalt tegeleda. Praegu toimuvad Euroopas ja Hiinas laialdased selliste ravimite katsetused ning ekspertide hinnangul võivad need müüki tulla juba lähitulevikus.

Südameasjades on sageli määravaks ema süda

Rootsi teadurite enam kui 11 miljoni inimese aastasse 1932 ulatuvaid terviseandmeid analüüsinud uurimistöös leiti, et lastel südamehaiguste tekke tõenäosus oleneb oluliselt enam nende emade südametervisest, kusjuures eriti selgelt tuleb see seos välja tütarlaste puhul, kirjutab New Scientist. Teadustööst selgus, et raskete südametervisetõbedega hädas olnud emade tütardel on sama tüüpi haiguste ilmnemise tõenäosus 43% kõrgem. Isa südametõbi suurendab aga tütre samalaadse haiguse ilmnemise riski vaid 17%. Poegade puhul olid ema ning isa südamehaigusest tulenevad riskid võrdsemad, ent nendegi puhul tõstab ema südametõbi haigestumisriski enam (55%) kui isa südamehaigus (41%). Uurimistööd juhtinud Kristina Sundquist arvas, et peamiselt on siin tegemist keskkonnamõjuriga, sest lapsed veedavad emaga koos rohkem aega ning seega võtavad ta tervisekäitumisest ka enam õppust. Kui südamehaigus esines nii inimese emal kui ka isal, tõstab see meestel rasketesse südametõbedesse haigestumise riski 108% ning naistel 82%.

Loodi tehislik putukasilm

California ülikooli teadurid ehitasid tehisliku "putukasilma", mida saab kasutada ülipeenikestes fotoaparaatides, teatab BBC. Tehissilm koosneb enam kui 8500 kuusnurksest läätsest, mis paiknevad umbes nööpnõelapea suurusel alal. Teadusajakirjas Science tutvustatud kuplikujuline struktuuri meenutab ehituselt mesilase silma. Teadlaste sõnul aitas tehissilma loomine neil senisest oluliselt paremini mõista putukate silmade struktuuri ja selle teket evolutsiooni käigus. Kuna ülitillukest tehisstruktuuri saab vastavaid modifikatsioone tehes kasutada ka pildijäädvustuseks, on selle vastu suurt huvi tundnud ka Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi uurimisprojektide amet (DARPA). Teadlased ise usuvad aga, et tehissilm võib leida laialdast kasutust meditsiinis ning muuhulgas võib seda arendades leida võimaluse aidata teatud silmatõbede tõttu pimedaks jäänud inimesed taas nägijaiks.

Internetti luuakse egüptoloogia entsüklopeedia

Muinas-Egiptust tutvustavate veebilehtede madalast kvaliteedist nördinud California ülikooli Egiptuse arheoloogia professor Willemina Wendrich otsustas luua antud valdkonda tutvustava internetientsüklopeedia, teatab CNN. Teaduri sõnul kaasajastatakse 2008. aastal veebi jõudvat entsüklopeediat pidevalt, et seal oleks kajastatud kõik uuemad avastused. Vähendatud mahus saab teatmeteos olema kättesaadav kõigile huvilistele, ent põhjalikum versioon on maksuline. Huvitava uuendusena saavad Egiptuse territooriumilt entsüklopeediat uurivad inimesed tasuta uudistada ka maksulist varianti. Wendrich avaldas ka lootust, et suur osa leheküljest õnnestub tõlkida araabia keelde.

Hiina esimene kuusond stardib aasta pärast

Hiina kavatseb astuda oma ambitsioonika Kuu uurimise programmi esimese sammu tuleva aasta aprillis, mil meie koduplaneedi loodusliku kaaslase suunas saadetakse teele esimene satelliit, teatab Reuters. Esimesele uurimislaevale järgneb paari aasta pärast veel üks, mis kogub Kuu kohta olulisi teaduslikke andmeid ning siis lähetatakse teele juba maanduriga varustatud kuulaev, mis toimetab Maale ka kuukivimeid. Kuigi kuumissiooni ettevalmistamine on Hiina kosmosespetsialistide kinnitusel kenasti graafikus, tunnistatakse samas, et lahendada tuleb veel rida keerukaid tehnilisi probleeme. Muuhulgas soovitakse standardiseerida Hiina päritolu kanderaketid ning muuta need senisest võimsamaks. Kuu on lisaks hiinlastele sihikule võtnud ka Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Jaapani kosmoseagentuurid.

Angolas möllab koolera

Angolas on alates veebruarist haigestunud koolerasse juba 20.000 inimest, kellest 941 on surnud, teatab Reuters. Abiorganisatsiooni Arstid Ilma Piirideta andmeil on tõbi levinud pealinnast Luandast rannikulinna Benguelasse ja riigi keskeosas asuvatesse provintsidesse, mistõttu võib ohvrite hulk lähiajal koguni kahekordistuda. Angola ametivõimud teatasid mõne aja eest, et epideemia on saadud kontrolli alla, ent seejärel alanud tugevad vihmasajud tõstsid taas haigestunute hulka. Kui koolerasse haigestunud inimene ei saa õigeaegselt meditsiinilist abi, on suremus sellesse tõppe ligikaudu 50%. Koolera kiire leviku peamisteks põhjusteks on vaesteagulites valitsevad ülerahvastatus ja olematud hügieenitingimused.

Laboris räägitakse neutriinodest ja Veenusest

Vikerraadio teadussaates Labor räägib Martti Raidal sel nädalal imepisikestest neutriinodest ja nende rollist universumis. Uurimisjaama Venus Express Veenuse orbiidile jõudmise puhul võtab meie kuuma ja pilvise naaberplaneedi vaatluse alla Tõnu Tuvikene. Ja lähemalt ehk ka sellest, kes ja mille eest saab Eesti teaduse populariseerimise auhinna. Labor algab pühapäeval kell 17.05 ja kordub kolmapäeva öösel kell 1.00, saatejuht on Priit Ennet.

Ebola vaktsiini loomisele ollakse lähedal

Ameerika Ühendriikide meedikud katsetasid edukalt Ebola viiruse lähisugulase Marburgi viiruse vastast vaktsiini, teatab Reuters. Nii Ebola kui Marburgi viirus põhjustavad Aafrikas harvaesinevaid, ent hirmuäratavate tagajärgedega epideemiaid ning ekspertide hinnangul võivad need haigustekitajad oma arsenali võtta bioterroristid. Vaktsiin loodi kasutades kahjutut VSV-viirust, mille üks geen asendati Marburgi viiruse võtmegeeniga. USA sõjaväe nakkushaiguste meditsiiniuuringute keskuse spetsialist Thomas Geisbert sõnas, et vaktsiin kaitses katsetes kasutatud ahve Marburgi viirushaiguse eest väga efektiivselt. Vaktsineerimata ahvid surid sama eksperimendi käigus 10-12 päevaga. Geisberti hinnangul kulub vaktsiini katsetamiseni inimestel veel mõnda aega, ent esimene samm ses suunas on nüüd tehtud. Möödunud aastal Angolat tabanud Marburgi viirustõve puhangus suri 300 inimest ehk ligikaudu 90% nakatunutest. Ebola puhul on surmaga lõppevate haigestumiste protsent reeglina pisut väiksem. Praegu ei ole ei Ebola ega Marburgi viirustõve vastu kasutusel veel ühtegi efektiivset ravimit.

Hiina saatis orbiidile teadussatelliidi

Hiina saatis riigimeedia teatel täna orbiidile teadussatelliidi, tegemist on riigi esimese kosmosemissiooniga sel aastal, teatab Reuters. 2700 kilogrammi kaaluv satelliit Yaogan 1 lennutati uudisteagentuuri Xinhua teate kohaselt üles raketiga "Long March 4B" ning jõudis edukalt orbiidile. Uut satelliiti kasutatakse loodusvarade kaardistamiseks, põllusaakide suuruse prognoosimiseks ja metsapõlengute registreerimiseks. Hiina saadab satelliite orbiidile regulaarselt ning riigil on üsna ambitsioonikad kosmosevallutusplaanid. 2003. aastal sai Hiinast kolmas maailma riik, mis on oma kodaniku iseseisvalt kosmosesse lähetanud.

Tulekul on ohutumad tätoveerimisvärvid

Inimesed, kes kavatsevad oma surematu armastuse tõestuseks end tätoveerida lasta, võiksid veel pisut oodata, sest peagi jõuavad turule tätoveerimisvärvid, mis on ohutumad ja mida on lihtsam meelemuutuse korral eemaldada, teatab New Scientist. Praegu laiemas kasutuses olevates tätoveerimisvärvides leidub muuhulgas raskemetalle ja toksilisi ühendeid, mis imbuvad läbi naha organismi. Ettevõtte Freedom-2 president Maryin Schmieg teatas, et järgmiseks aastaks tuuakse turule värvid, milles leiduvad värvained on juba Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt kosmeetikas, toiduainetes ja ravimites kasutamiseks heakskiidu saanud. Selliseid värve pole varem tätoveerimisel kasutatud, kuna need kipuvad väga kiiresti imenduma. Selle probleemi lahendamiseks arendas Massachusettsi üldhaigla teadur Rox Anderson välja viisi, kuidas selliseid värve spetsiaalsete, vaid 1-3 mikromeetrise diameetriga polümeerpärlite sisse "vangistada". Hiljem saab sellist tätoveeringut eemaldada vaid ühe laseroperatsiooniga, mille käigus kaitsepärlid lõhutakse ning lubatakse nii värvil tervikuna imenduda.

Osooni kahandavate ainete kasutus on Eestis vähenenud

Eestis võeti 2005. aastal kasutusele 1,1 tonni osoonikihti kahandavaid aineid, mis on ligikaudu neli korda vähem kui aasta varem ja 50 korda vähem kui viis aastat tagasi, teatab ETV24. Mullu võeti osoonikihti kahandavaid aineid kasutusele peamiselt tööstuslikes külmutusseadmetes ja olmekülmikute parandamisel (88%) ning väikeses koguses lahustina (9%), tulekustutusvahendites (2%) ja vahtplastide valmistamisel (1%). Külmutusseadmetes ja vahtplastide tootmisel kasutatakse osoonikihti kahjustavate ühendite asemel üha enam teisi, osoonikihile ohutuid ühendeid, mistõttu kahjulikke ühendeid on viimastel aastatel kasutatud oluliselt vähem.

Eksperdid: linnugripp ei ole ainus pandeemiarisk

Linnud ei ole kaugeltki ainus allikas viirustele, mis võivad põhjustada järgmise globaalse gripipandeemia, tuletavad ajakirja Nature tänases numbris maailma haaranud linnugripipaanika olukorras meelde Austraalia riikliku ülikooli teadur Mark Gibbs ning viroloog Adrian Gibbs, vahendab ABC. Nad kutsuvad üles linnugripi kõrval pöörama senisest oluliselt suuremat tähelepanu ka neile haigustekitajatele, mis kas on juba inimesele üle kandunud või ringlevad praegu vaid teiste imetajaliikide isendite vahel. Gibbsid ei pea ka õigeks teooriat, mille kohaselt kandus 1918.-1919. aastal maailmas nõndanimetatud Hispaania gripi pandeemia põhjustanud ja miljoneid inimesi hauda viinud viirus inimestele üle lindudelt. Mark Gibbs selgitas, et tõenäoliselt arenes antud viirus küll tõepoolest lindudel haigestumist esile kutsuvast haigustekitajast, ent see toimus väga kaugetel aegadel ning inimestel pandeemia põhjustanud viiruse otseseks eellaseks oli siiski imetajate haigustekitajad.

Leiti maailma "sügavaim" dinosauruse fossiil

Põhjameres asuvatest Norra territoriaalvetest tuli naftapuurijate agara töö tulemusena merepõhjast 2,3 kilomeetrit allpool nähtavale maailma "sügavaim" ja Norra kõigi aegade esimene dinosauruse fossiil, kirjutab National Geographic. Ekspertide hinnangul on leiu näol tegemist umbes 200 miljoni aasta eest elanud taimetoidulise plateosauruse kivistunud luuga. Leid tehti umbes 140 kilomeetri kaugusel Norra rannikust Snorre naftaleiukohas. Jorn Hurum Oslo ülikooli loodusmuuseumist kinnitas, et kuigi luufragmendi laiuseks on vaid ca 3 sentimeetrit, saab seda pidada väga unikaalseks, sest nii sügavalt maapõuest ei ole kunagi ühtegi fossiili leitud. Ta selgitas, et fossiliseerunud plateosauruse eluajal ei olnud Põhjamerd veel olemas ning Gröönimaa ja Norra vahelisel alal valitses umbes samasugune kuiv ja kuum kliima kui tänapäeva Marokos.

Kuldnokad oskavad koostada keerukaid lauseid

California ülikooli teaduri Timothy Gentneri eksperimentidest selgus, et inimesed pole sugugi ainukesed elusolendid, kes suudavad tabada grammatilisi allmõisteid, sest samaga saavad hakkama ka linnud teatab CBC. Varem arvati üldiselt, et vaid inimene suudab kasutada rekursiivset grammatikat, ehk siis lisada lausesse, nagu näiteks sellesse lausesse, selle sisu selgitavat osalauset. Gentneri töörühm näitas ajakirja Nature värskes numbris tutvustatud uuringus, et samaga saavad hakkama ka kuldnokad (Sturnus vulgaris), kes kasutavad siiski loomulikult sõnade asemel siristamist ja trillerdusi. 11 katsetes osalenud linnust suutis selle ära õppida üheksa, kes said lisafraasi tabamisega hakkama umbes 90% juhtudest. Varem on sarnaseid katseid läbi viidud ka tarmariinidel, ent need näitasid, et primaadid, kui inimene loomulikult kõrvale jätta, ei saa rekursiivse sõnaseadega hakkama.

Progress jõudis kosmosejaama

Kahe päeva eest Baikonuri kosmodroomilt startinud mehitamata kaubalaev Progress 21 põkkus edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS), teatab space.com. Kargolaev toimetas kosmosejaama enam kui 2,5 tonni vajalikku tehnikat, toitu, vett ja hapnikku, ent ka golfivarustust ning väikese koguse koorikloomi. Aquariumi nimelise teadusprojekti raames reisis seekord kosmosesse seltskond koorikloomi, kelle abiga soovivad teadurid uurida suletud ökoloogilise süsteemi stabiilsust mikrogravitatsiooni tingimustes. Kargolaeva pardale mahutati ka üks golfikepp ja -pall, mille abil meeskonnaliige Pavel Vinogradov spetsialistide seas ka mõningast pahameelt pälvinud reklaamikampaania raames ajaloo esimese kosmilise golfilöögi sooritab. Venemaa missioonijuhtide kinnitusel sujus põkkumine probleemideta. Eelmine, seni veel ISSi külge kinnitatud kaubalaev saadetakse Maa atmosfääri suunas viimsele teekonnale praeguste plaanide kohaselt juuni keskpaigas.

Kohus: koedoonorid ei oma oma rakke

Ameerika Ühendriikide föderaalkohtu värskel otsusel võib olla laiem mõju bioloogiliste näidiste omanikuõigusi puudutavates küsimustes, teatab Nature. Kohus otsustas nimelt, et Washingtoni ülikool omab koeproove, mis on annetatud doonorite poolt meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks. Nüüd võib ülikool oma koepanga taas teadlastele uuringute läbiviimiseks avada. Teadusasutuses säilitatakse enam kui 30.000 mehe koeproove, ent nende väljastamine peatati kohtumenetluse tõttu ajutiselt. Ülikooli kaebas kohtusse kirurg William Catalona, kes kasutas koeproove eesnäärmevähi testi loomisel. Catalona soovis 2003. aastal Northwesterni ülikooli siirdudes koeproovid enesega kaasa võtta, ent Washingtoni ülikooli juhtkond ei olnud sellega nõus. Seejärel kaebas kirurg ülikooli kohtusse, väites, et tema nõudmist toetab ka 6000 doonorit. Kohus otsustas pärast juhtumi põhjalikku kaalumist, et koedoonoritel puudub õigus suunata oma vabatahtlikult loovutatud koeproovide kasutamist ja omandiõigusi.

EAS jagas teaduse arenduseks sadu miljoneid kroone

Eile otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jagada Tallinna ja Tartu teadus- ja arendusasutuste vahel ligi 230 miljonit krooni, enim said raha geenitehnoloogiaga seotud teadusasutused, vahendab EPL. Kokku rahastas EAS eri projekte 228,3 miljoni krooni ulatuses ning sellest rahast said osa viis teadus- ja arendusasutust, mis saavad lähiaastatel saadud miljonite eest soetada teadustegevuseks vajalikke aparaate. Viiest raha saavast projektist kolm olid esitatud Tallinnas ning kaks Tartus paiknevate teadus-asutuste poolt. Rahaliselt suurima projekti olid esitanud Tartu ülikooli molekulaarbioloogid, kes saavad lähiaastail Euroopa Liidu struktuurifondist pärineva ligi 58 miljoni krooni eest rajada biomeditsiini ning molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborid.

Tasuta rehabilitatsiooniravi tuleb Eestis kohati pikalt oodata

Sotsiaalkindlustusameti rahastatav rehabilitatsiooniteenuste maht on mitmes tähtsamas raviasutuses selle aasta lõpuni täis ning ravi vajavaid inimesi ei võeta enam järjekordagi, kirjutab EPL. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse puuetega inimestele ehk kroonilistele haigetele. Peale psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise, kuidas oma puudega iseseisvalt hakkama saada, kuulub teenuse hulka ka füsioteraapia ning ööbimine raviasutuses. Sotsiaalkindlustusameti teatel on 2006. aasta rehabilitatsiooniteenuste maht täis Värska sanatooriumis, Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, Tartu puuetega inimeste kojas, Ida-Tallinna keskhaiglas, OÜ Corrigo ja Ida-Viru keskhaiglas. Teenust osutavad üldse 55 tervishoiuasutust.

Enneaegsete laste ravi on väga kallis

Kanada terviseinformatsiooni instituudi uuringust ilmnes, et väga enneaegsena ilmale tulnud beebide haiglahooldus võib olla kuni 150 korda kallim kui ilma komplikatsioonideta ja õigeaegselt sündinud laste puhul, kirjutab CBC. Vähem kui 750-grammise sünnikaaluga vastsündinu ravimine läheb maksma keskmiselt 118.000 kanada dollarit ehk 1,3 miljonit eesti krooni, samas kui õigel ajal sündinud ning täiskaalulise lapse haiglaarve ulatub vaid keskmiselt 800 kanada dollari ehk ligikaudu 10.000 eesti kroonini. Kui tervena ilmale tulnud beebid jäävad haiglasse keskmiselt vaid kaheks päevaks, siis enneaegsed lapsed peavad seal sageli veetma kuni neli esimest elukuud. Andmete kõrvutamisest selgus seegi, et keisrilõikega päädivad sünnitused lähevad maksma umbes kahe kolmandiku võrra enam kui loomulikul teel lõppevad sünnitused.

Suurplaneetide erineva kaldenurga põhjustas "gravitatsioonitants"

Päikesesüsteemi noorusaegadel toimunud "gravitatsioonitants" tekitas meie tähesüsteemi suurplaneetidele kaldenurga, mis on erinev Maa ja teiste väikeplaneetide samast näitajast, vahendab Reuters Argentina astronoomi Adrian Brunini väidet. See eripära tekkis ilmselt miljardite aastate eest, mil suurplaneedid olid teineteisele praegusest palju lähemal ning nende gravitatsioon avaldas üksteisele olulist mõju. See "neutraalne gravitatsiooniline koosmõju" põhjustas Brunini arvates Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni kaldes telje, mis jäi muutumatuks ka siis, kui suurplaneedid liikusid oma tänastele kohtadele Päikesesüsteemis. Seni arvasid astronoomid üldiselt, et hiidplaneetide erinev kaldenurk on põhjustatud meie tähesüsteemi moodustumise ajal toimunud kokkupõrgetest Maa mõõtu objektidega. Argentina teaduri väitel on sel teoorial siiski mitmeid kitsaskohti, mis tema arvutustega kinnitatud mudelil puuduvad.

Teadlased tuvastasid vähileviku võtmeensüümi

Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadurid avastasid molekuli, mis mängib laborikatsete andmetel võtmerolli vähirakkude levikus algsest haiguskoldest ehk metsastaasis, teatab New Scientist. LOX nimelise ensüümi blokeerimine peatas hiirtel vähileviku ning uurijad loodavad, et sama meetodit saab kasutada ka inimestel. Metastaas oleneb mitmetest faktoritest, ent üheks seda soodustavaks asjaoluks loetakse madalat hapnikusisaldust. LOX leiti olevat seotud hapnikunäljas vähirakkude levikuga rinna-, kaela- ja ajuvähi korral. Ekspertide hinnangul tuleb ajakirjas Nature tutvustatud ning uurija Amato Giaccia juhitud töörühma läbi viidud uurimistöö leidu pidada väga oluliseks, sest see avab metastaasi blokeerimiseks täiesti uued võimalused. Samas märgitakse, et LOX peatab küll vähirakkude leviku organismis, ent esmasele vähikoldele puudub tal märkimisväärne mõju.

Eakatele jaapanlastele tõttavad appi robotjalad

Jaapani Waseda ülikooli teadurite poolt täiustatavad robotjalad võivad tulevikus olla suureks abiks vanuritele ning õnnetuse või haiguse tõttu jalgade liikumisvõime kaotanud patsientidele, teatab Reuters. 1,28 meetri kõrgused robotjalad kujutavad enesest sisuliselt tooli, mis liigub edasi kahel mehhaanilisel jäsemel. Inimene istub toolil ja juhib robotjalgu kahe kangi abil. Inseneride hinnangul kulub veel umbes viis aastat, enne kui mehhaanilised jalad müüki tulevad. Praegu on seadeldis nende kinnitusel veel liiga aeglane ja jääb raskemate kandamite transportimisel hätta.

Ülekaalulisust asutakse ravima hormooniga

Ajakirjas International Journal of Obesity tutvustatud uuring näitas, et suurendades inimorganismis looduslikult esineva hormooni oksüntomoduliini taset on võimalik kiiresti ja ohutult kaalu alandada, kirjutab BBC. Oksüntomoduliini ülesandeks on anda organismile teada, et kõht on täis ja söömine tuleb lõpetada, ent ülekaaluliste inimeste organismis on seda hormooni keskmisest vähem. Lisaks söögiisu vähendamisele tõstab antud hormoon uuringu kohaselt ka füüsilist aktiivsust ning kuna seda leidub inimkehas ka looduslikult, puuduvad sel tõenäoliselt ebameeldivad kõrvalmõjud. Meedikud tervitavad uudset ülekaalulisuse ravimise meetodit, ent tuletavad meelde, et see ei tohiks asendada tervislikku toitumist ja regulaarset füüsilist aktiivsust.

Teisipäeval saab kopsude tervist kontrollida

Teisipäeval, 2. mail toimuva astmapäeva puhul kutsub Eesti Kopsuliit Tammsaare pargis kell 14-18 toimuva tasuta ürituse raames kõiki huvilisi oma kopsude seisukorda kontrollima. Keskplatsile on üles seatud astmatelk, kus saab hinnata oma kopsumahtu, samuti jagatakse astmat ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust tutvustavaid ning suitsetamise vastaseid trükiseid. Oma kopsude tervise ja suitsetamisest loobumise teemadel saab vestelda meditsiinitöötajatega. Ürituse raames on kõikidel huvilistel võimalus lasta oma kopse kontrollida spirograafia ehk SPG abil.

Kuiperi vööst leiti hulganisti uusi objekte

Astronoomid avastasid 45 seni tundmatut Neptuuni taga paiknevas Kuiperi vöös tiirlevat kivist ja jääst koosnevat objekti, mille läbimõõt ulatub 50 kuni 500 kilomeetrini, teatab New Scientist. Nii suurenes teadaolevate Kuiperi vöös asuvate kindlaks tehtud orbiidiga objektide arv korraga koguni 10% võrra. Meie koduse tähesüsteemi äärealadelt on aegade jooksul leitud kuni 1100 väikeobjekti, ent umbes poolte kohta neist puuduvad pärast esmaregistreerimist igasugused andmed, sest teadlased keskendusid pikka aega nende avastamisele, mitte jälgimisele. Leiust teatanud teadlasterühma liige Joel Parker märkis, avastuse tegelik väärtus seisneb siiski selles, et nüüd saab kaugete objektide täpsemat paiknemist teades senisest paremat aimu kunagistest Päikesesüsteemi äärealade moodustumise protsessidest.

Ornitoloog: linnugripp oli ülespuhutud teema

Lähinädalatel jõuab lindude kevadränne Eestis haripunkti, kuid sellega kaasnevat võimalikku linnugripi ohtu hindab ornitoloog Aivar Leito väga väikeseks ning teemana ülespuhutuks, vahendab PM Online. Veelinnuspetsialist peab tõenäosust, et linnugripiga seoses Eestis midagi juhtub, üliväikeseks. Ta märkis, et isegi kui meile peaks kevadrändega jõudma mõned haigestunud linnud, on epideemia puhkemine ja kodulindude nakatumise võimalus väga väike. Leito hinnangul on linnugripp olnud selgelt ülespuhutud teema. 20. aprillil käsitleti linnugripi teemat Eesti Loomakaitse Seltsi ning veterinaar- ja toiduameti esindajate kohtumisel, kus leiti, et gripiteave on olnud kohati eksitav. Neljajalgsetelt koduloomadelt linnugripi saamine väga ebatõenäoline ning teravdatud või isegi vaenulik tähelepanu kasside ja koerte suhtes seoses linnugripiga ei ole põhjendatud, kinnitas veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja kohtumise järel.

Tolmulesta-allergia vaktsiin osutus efektiivseks

Ravimifirma Cytos teatas, et eksperimentaalse tolmulesta-allergia vastase vaktsiini ohutuses veendumiseks korraldatud väikesemahulise uuringu tulemused on paljulubavad, kirjutab BBC. Ravimikatse käigus süstiti Cytosi DNA-põhist vaktsiini 19 vabatahtlikule, kellest 17 kadusid tolmulesta-allergiaga kaasnevad astmaatilised ja allergilised sümptomid täielikult ning kahel leevendusid oluliselt. Vaktsiini toime kestis vähemalt kaheksa kuud. Tolmulestad on igas kodus suurtes kogustes leiduvad tillukesed olendid, kes toituvad inimese nahatükikestest ning kelle väljaheites leiduvad valgud põhjustavad tundlikel inimestel allergianähte. Cytos on välja töötamas vaktsiine ka õietolmu ning kassikarvade suhtes allergilistele inimestele.

Tamiflu valmistaja teatas suurkasumist

Shveitsi ravimifirma Roche teatas, et viirusevastase ravimi Tamiflu (oseltamiviir) suur nõudlus maailmas tõi kaasa ettevõtte kasumi järsu kasvu, kirjutab BBC. Roche'i selle aasta esimese kolme kuu kasum tõusis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 22% ning ulatus 7,74 miljardi shveitsi frangi ehk 76,8 miljardi eesti kroonini. Paljud maailma riigid ostavad võimaliku linnugripi pandeemia kartuses Tamiflud kokku ning seetõttu tõusis selle ravimi läbimüük 2005. aasta esimese kvartaliga võrreldes 37%. Roche teatas, et kasumikasvu ei saa siiski ainult Tamiflu arvele panna, sest oluliselt tõusis ka ravimifirma toodetavate vähiravimite müük.

Linnakeskkond kiirendab evolutsiooni

Illinoisi ülikooli loodusteadlase Joel Browni sõnul toimuvad evolutsioonilised protsessid linnakeskkonnas tavalisest kiiremini, sest elusloodus üritab seal uudsete elutingimustega kohaneda ning adapteeruda arvukate "evolutsiooniliste illusioonidega", kirjutab New Scientist. Evolutsiooniliseks illusiooniks või püüniseks nimetatakse olukorda, kus mõni loom teeb asju nii, nagu ta on evolutsiooni käigus arenenud tegema, ent teeb seda paraku valel ajal ning vales kohas. Browni sõnul seletab see näiteks, miks nii paljud oravad linnatänavatel auto alla jäävad - miljonite aastate vältel on oravad arenenud ületama maapealseid vahemaid nii kiiresti kui vähegi võimalik ning selle ajal ringivaatamisele aega raiskamata; kui metsas kiskjate eest põgenedes võib see olla hea taktika, siis mitmerealist autoteed ületades kindlasti mitte. Kui varem on loodusuurijad linnakeskkonda suuresti eiranud, siis nüüd on hakatud mõistma, et seal toimuvad paljud looduslikud protsessid tavalisest oluliselt kiiremini ning neid on ka mugavam vaadelda. Kuigi linnad pakuvad mõnele populatsioonile ja liigile ka arengueeliseid, toovad need enamikule loomadest kaasa häda ja õnnetust. Näiteks linnades särav hele elektrivalgus ajab segadusse rannas kooruvad merikilpkonnad, kes suunduvad avamere asemel sisemaale, kus nad tavaliselt hukkuvad. Eredalt valgustatud majade ning raadiomastide vastu end surnuks lendavate lindude arv võib aga piirkonniti ulatuda kümnete tuhandeteni.

Rämps-DNA ei pruugi olla kasutu

IBMi ekspertide ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud matemaatiline analüüs näitas, et nõndanimetatud "rämps-DNA" ei pruugigi olla nii kasutu kui tavaliselt arvatakse, teatab BBC. Rämps-DNA all peetakse silmas neid genoomi osi, millel ei näi olevat selget ülesannet. Ent IBMi uurijad avastasid teatud reeglipärasusi ehk "motiive", mis olid identsed nii rämps-DNAs kui ka neis genoomi osades, mis kodeerivad valke. Selliste korrapärasuste olemasolu näib kinnitavat, et kasutuks peetud DNA lõikudel võib siiski olla oluline eesmärk ja ülesanne. Samas kinnitavad teadurid, et rämps-DNA seni arvatust suurem funktsionaalsus peab veel leidma kinnituse sõltumatutes laboriuuringutes. Kui leid aga kinnituse saab, avaneb geeniuurijatele suur ja põnev tööpõld, mis oli seni kasutuna kõrvale jäetud, märgivad eksperdid.

Jõgevamaa lehmal ei olnud BSEd

Veterinaar- ja toiduameti täiendavad analüüsid ei tuvastanud, et Jõgevamaal surnud lehmal oleks olnud BSE ehk veiste spongiformne entsefalopaatia , teatab PM Online. Esmaspäeval teatas põllumajandusministeeriumil, et esialgsete testide kohaselt kahtlustatakse ühel Jõgevamaal surnud lehmal BSEd. BSE on veiste nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. Haiguse põhjustajaks ja nakkuse ülekandjaks on spetsiifiline valguosake ehk prioon, mis võib edasi kanduda ka inimesele. Inimese organismi sattudes võivad prioonid põhjustada ravimatut ja alati surmaga lõppevat Creutzfeldt-Jakobi tõbe.

Eesti Loodus tutvustab aasta lindu

Värske Eesti Looduse numbri põhilugu on selle aasta linnust hänilasest. See värvikirev linavästriku sugulane on arvukam Lääne-Eestis, seetõttu tuntakse teda Eestis üsna ebaühtlaselt. Hänilasel on ka hulgaliselt alamliike ja lähisugulasi, nagu lambahänilane või kuldhänilane. Ajakirjast selgub seegi, et aasta puu paju on tuntud ravimi aspiriini esiisa. Aprillinumbris on põhjaliku vaatluse all ka Räpina poldri elustik, Elistvere loomapark ja Pähni looduskaitseala, siit leiab ülevaate tänavuse teaduspreemia laureaadi Kalle Olli teadustööst merevetikate kohta ning geoloogiahuvilised saavad nõu, kuidas koguda mineraale.

Südamestimulaator võib olla eluohtlik

Meditsiinilised südamesiirikud, mille ülesandeks on streikiv inimsüda vajadusel taaskäivitada või selle töörütmi muuta, põhjustavad tehniliste probleemide tõttu tervisehädasid tuhandetele inimestele, vahendab Nature kardioloog William Maiseli uurimistöö tulemust. Maiselit ja ta kolleege sundis südamestimulaatorite rikete kohta infot otsima tõik, et siirikute tehniliste andmete ja usaldusväärsuse kohta on saadaval väga vähe andmeid. Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti (FDA) andmetest selgus, et aastail 1990-2002 siirdati patsientidele 2,25 miljonit regulaarse südamerütmi säilitamiseks väikese elektrilöögi andvat stimulaatorit ning 415.780 siirdatavat defibrillaatorit (ICD), mille eesmärgiks on seiskunud süda tugeva elektrilöögiga taaskäivitada. Antud ajavahemikul opereeriti tehniliste probleemide tõttu välja 0,4% stimulaatoritest ja 2% ICDdest ning otseselt tehnilistest probleemidest olid põhjustatud 61 surmajuhtumit. Maiseli hinnangul võib südamesiirikute tehniliste probleemide tegelik ulatus olla veidi suurem ning FDA andmed ses vallas ei ole ka piisavalt detailirohked. Kardioloogi arvates peaksid südamestimulaatorite tootjad võtma senisest suurema vastutuse siirikute tehnilise korrasoleku eest ning kui nad ei tee seda vabatahtlikult, tuleb neile see kohustus seadustega määrata. Eksperdid toonitavad siiski, et patsiendid ei peaks südamesiirikuid kartma, sest need on südamesurmade vähendamisel väga efektiivne abinõu.

Tervishoiumuuseumis tutvustatakse Eesti meditsiini ajalugu

Teisipäevast, 2.maist on tervishoiumuuseumi ruumides aadressil Lai 20 avatud Filmiarhiivi ja tervishoiumuuseumi ühine fotonäitus "Hetki Eesti meditsiiniminevikust". Filmiarhiivi fotokogul põhinev ühisnäitus toob külastajani pildi Eesti meditsiinist 20. sajandil kogu tema ajaloolises mitmekesisuses. Lisaks fotonäitusele on külastajal samas võimalik jälgida meditsiiniteemalist filmiprogrammi.

Teadlased võitlevad ubade tekitatavate kõhugaasidega

Ubade söömine tekitab teadupärast suuremas koguses kõhugaase ning kuigi hea kokk suudab ube spetsiaalsel moel toiduks ette valmistades nende "gaasipotentsiaali" alandada, vähendab see samal ajal paraku ka nende toiteväärtust. Nüüd on Venezuela Simon Bolivari ülikooli teadurid teinud kindlaks kaks bakterit, mille abil on võimalik ubade tekitatavat gaasikogust oluliselt vähendada, tõstes samal ajal nende toitainesisaldust, teatab LiveScience. Ubade vahest seltskonnas piinlikke momente tekitavad omadused on tingitud tõigast, et inimese jämesooles elavatel bakteritel on ülesanne lõhustada need toitained, millega magu ja peensool ei ole hakkama saanud. Muuhulgas tuleb neil mikroorganismidel ette võtta ka ubades leiduvad suured kiudainekogused. Selle protsessi käigus eritavad bakterid aga tillukesi koguseid metaani, mis viimaks ühel või teisel viisil seedeelundkonnast väljapääsu leiab. Selle probleemi vähendamiseks soovitatakse ubasid enne toiduks tarvitamist vees leotada, kuna see tekitab ubades käärimisprotsessi, mistõttu on jämesooles elavatel bakteritel hiljem vaja mõnevõrra vähem tööd teha. Venezuela teadurid leidsid ajakirjas Journal of the Science of Food and Agriculture tutvustatud uuringus, et leovette bakterite Lactobacillus casei ja Lactobacillus plantarum lisamine aitab vähendada tekkivate kõhugaaside kogust ning tõstab samas pärast ubade toiduks valmistamist neis leiduvate toitainete hulka.

Tallinna loomaaia vihane elevant lõhub oma kodu laiali

Agressiivseks muutunud Tallinna loomaaia isaselevant on oma ajast ja arust maja suutnud lõhkuda juba nii palju, et seal ei tunne end enam turvaliselt isegi talitajad, kirjutab Postimees. Vana maja lammutav elevandipull on muutunud eluohtlikuks nii loomaaia töötajatele kui külastajatele ning loomaaia direktori Mati Kaalu hinnangul valitseb paksunahaliste majas hädaolukord. Maja on ohu tõttu külastajatele suletud juba ammu. Kaal peab ainuvõimalikuks lahenduseks alustada kohe elevantide majaosa juurdeehitust, et vältida võimalikke kehavigastusi või koguni surmaga lõppeda võivaid vahejuhtumeid. Ta lisas, et Tallinna loomaaia isaelevant on selles eas, kus mehed tahavad näidata, millega nad hakkama saavad ja isaste elevantide puhul on tavaline, et nad agressiivseks muutuvad. Sama mure ees on kõik maailma loomaaiad, kus elevante peetakse, sest veel hiljuti elasid loomaaias vaid üksikud emased isendid. Praegu aga ehitatakse agressiivsete isaste tõttu elevandimaju ümber kõikjal. Paksunahaliste maja elevantide osa projekteerimis- ja ümberehitustöid hakkab tegema AS Remet. Lisaks elevandipullile oma ruumi ehitamisele tuleb tugevdada konstruktsioone, ehitada väravasüsteemid ja hüdraulika ning uued tehnovõrgud.

"Superbakterid" tungivad haiglatest välja

Kui veel mõne aja eest olid paljudele antibiootikumidele resistentsed "superbakterid" vaid haiglate probleem, siis nüüd leidub neid aina enam ka väljaspool tervishoiuasutusi, teatab National Geographic. MRSA ehk metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus on aina sagedasem külaline spordisaalides, päevakeskustes, vanglates ja teistes sarnastes kohtades, kus inimesed teineteisega lähedalt kokku puutuvad, ent hügieenitingimused ei pruugi alati olla ideaalsed. Bakter tungib organismi nahavigastuste kaudu ning põhjustab infektsiooni, mis võib olla halvimal juhul ka eluohtlik. MRSAd on haiglates esinenud vähemalt viimase 30 aasta jooksul, ent see on viimase aastakümne vältel hakanud kiiresti levima ka väljaspool tervishoiuasutusi ning ekspertide hinnangul võib näiteks Ameerika Ühendriikide elanikest juba ca 1% ehk umbes 2 miljonil inimesel olla organismis antibiootikumidele resistentseid baktereid. Suuremad haiglavälised MRSA-puhangud on registreeritud sportlastel ning vangidel. Meedikute sõnul kasutatakse lääneriikides antibiootikume liiga kergekäeliselt ning arsti poolt määratud ravikuur jäetakse tihti pooleli, mis on peamiseks ravimiresistentsete bakterite tekke põhjuseks. Spordisaali külastajatel soovitavad arstid silmas pidada, et kõik haavad oleksid kaetud ning tuletavad meelde, et trennikaaslastega hügieenivahendite või rätiku jagamine ei ole kõige parem mõte.

Uuring: naised on meestest kiiremad

8000 inimest hõlmanud uuringus leiti, et naised saavad ajaliselt piiratud ülesannete täitmisega meestest keskmiselt paremini hakkama, teatab LiveScience. Kõige suurem oli mees- ja naissoost katsealuste tasemevahe algkooli- ja teismeliseeas, kuigi veel lasteaias said poisid ja tüdrukud ajalimiidiga piiratud katsetes võrdseid tulemusi. 2-90 aastasi inimesi hõlmanud uuringus ei leitud tõendeid sellest, et meeste ja naiste üldine intelligentsustase oleks erinev. Uurimistööd juhtinud Stephen Camarata Vanderbilti ülikoolist märkis, et kui võtta vaatluse alla võimekus limiteeritud aja piires ülesandeid sooritada, on naistel meeste ees selge eelis. Ta lisas, et kooliõpetajad peaksid selle tõsiasja hästi meelde jätma ning suhtuma poistesse ja tüdrukutesse pisut erinevalt. Mõistmaks inimese vaimse võimekuse tegelikku taset on ülimalt tähtis seda hinnata ka ajaliselt piiramata teste kasutades, selgitas ta. Camarata ning ta kolleeg Richard Woodcock kirjutasid ajakirja Intelligence värskes numbris, et poisid olid tüdrukutest samal ajal selgelt paremad objektide identifitseerimisel, antonüümide ja sünonüümide leidmisel ning verbaalsete analoogide väljapakkumisel. See lükkab teadurite kinnitusel ümber sügavalt juurdunud arvamuse, et tütarlapsed omandavad kõrge verbaalse võimekuse poistest varasemas eas.

Uuring: tervislikud eluviisid pikendavad eluiga

Rahvusvahelise terviseuuringuprojekti EPIC raames Suurbritannias läbi viidud uurimistöös leidis kinnitust arstidele ja teadlastele juba ammu teada-tuntud tõsiasi - tervislikud eluviisid pikendavad eluiga, kirjutab BBC. 25.000 inimest hõlmanud uuringus selgus, et suitsetamisest loobumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ning tervislik toit lisavad elupikkust keskmiselt 11-12 aastat. Andmeanalüüsist selgus, et regulaarne juur- ja puuviljade söömine annab elupikkusele juurde keskmiselt 3 aastat, suitsetamisest loobumine 4-5 aastat ning isegi mõõdukas sportimine veel ca 3 aastat. Elupikkuse tõstmiseks vajaliku füüsilise aktiivsuse kogus oleneb siiski suuresti inimese elukutsest - kui müüriladujad ei pea enam pärast tööd metsa vahele jooksma minema, siis tööpäevi kontorilaua taga õhtusse veeretav inimene peaks päevas trenni tegema umbes tunni.

Marsikulgur Spirit kaevub pinnasesse

Ohutusse talvitumispiirkonda jõudnud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) marsikulgur Spirit saab nüüd ette võtta uurimistöö, milleks tal seni mahti ei olnud - marsipinna erinevate kihtide koostise põhjaliku analüüsi, teatab New Scientist. End talviseks päikeseenergia kogumiseks sobivaima, 11-kraadise põhjakallakuga mäenõlvale parkinud Spirit on alates maandumisest 2004. aasta 3. jaanuaril läbinud 6,9 kilomeetrit ja uurinud põhjalikult mitmeid teele jäänud piirkondi. Möödunud nädalal alustas Spirit oma praeguse peatuskoha panoraamfoto koostamist, ent selle valmimiseks kulub missioonijuhtide teatel veel 5-6 nädala jagu pildistamistööd. Seisakuaega ära kasutades pannakse visa robotuurija nüüd kiht-kihi järel Punase Planeedi pinna koostist analüüsima. NASA spetsialistide kinnitusel on heas tehnilises seisukorras ka Spiriti vennaskulgur Opportunity.