Tere kallis sõber!

Teatan sulle, et olen otsustanud oma terviselehe tegemise peatada. Ega see otsus mul kergelt ei tulnud, ent olen selle võimaluse üle mõnda aega juurelnud ja paraku pean selle nüüd välja ütlema. Hobina on mu tervisesõnumite leht lihtsalt kahjuks liiga pirakaks kasvanud ning selle tegemise jätkamine endisel kujul ei ole võimalik. Uudisteedastuse mahu ja kvaliteedi osas latti alla lasta samuti ei tahaks, sest poolikust asjast pole kellelegi rõõmu. Sestap olen sunnitud mootori välja lülitama ja käsipiduri peale tõmbama. Võimalik, et keeran tulevikus taas uudistekraani lahti. Tegelikult on see isegi pigem tõenäoline. Aga kus, millal ja mil kujul, seda ei oska praegu arvata.

Päikest sulle!

Marek

Uurijad kavatsevad luua inimese-lehma hübriidembrüot

Newcastle'i ülikooli ja Londoni Kings College'i uurijad taotlevad riiklikelt järelvalveorganitelt luba loomaks hübriidembrüoid, mille puhul kasutataks inimese DNAd ning lehma munarakke, kirjutab BBC. Hübriidsed inimese-veise embrüod loodaks eesmärgil eraldada neist tüvirakke ja neil lastaks kasvada maksimaalselt paari päeva vanuseks. Tüviraku-uuringud on tänapäeva meditsiini kõige paljulubavamaks uurimisharuks, millest loodetakse ravi sellistele rasketele tõbedele nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja insuldikahjustused. Paraku on teaduslikeks uuringuteks sobivaid tüvirakke saadaval väga vähestes kogustes ning just seetõttu soovivad uurijad lehma munarakke kasutades luua praktiliselt piiramatut tüvirakkude varu. Ekspertide kinnitusel on inimese DNA ja veise munaraku baasil loodav embrüo 99,9% ulatuses inimloode, ent tehnilisest küljest võetuna oleks tegu tõepoolest kimääriga ehk osaliselt inimese ja osaliselt loomaga. Asjatundjad kinnitavad, et teadlaste algatus oleks uurimisharu arendamise seisukohast igati teretulnud, ent samas tunnistatakse, et avalikkuses võib see idee tekitada laia vastuseisu.

Vaata ka:

Uuring: tüvirakud võivad põhjustada ajuvähki

Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist

Hiina teadlased tuvastasid H5N1 surmageeni

Hiina Harbini veterinaaruuringute instituudi teadurid identifitseerisid linnugripi viiruse H5N1 geeni, mis vastutab selle haigustekitaja virulentsuse eest, teatab Reuters. Avastus muudab võimalikuks uut tüüpi ja senisest efektiivsemate H5N1 vastaste vaktsiinide loomise. Linnugrippi põhjustaval viirusel H5N1 on mitmeid alatüüpe, millest mõned tapavad enam kui pooled haigestunud inimesed ja teised on praktiliselt ohutud. Uurimistööd juhtinud Bu Zhigao sõnul on nüüd selge, mil moel muutub viirus surmavaks ning kindlaks on tehtud ka viiruse patogeenilisuse molekulaarne baas. Hiina uurijad tuvastasid H5N1 võtmegeeni olles võrrelnud kahte 1996. aastast pärinevat väga sarnast viirusetüve, millest üks oli ülimalt patogeeniline ja teine kahjutu. Ajakirjas Journal of Virology tutvustatud geenianalüüsi käigus selgus, et kahe tüve erinevused lokaliseeruvad vaid neljas geenis. Seejärel tehti tapjageen NS1 kindlaks katse-eksituse meetodil ning geneetiliselt muundatud viiruseid luues ja nende toimet lindudel katsetades. Bu märkis, et NS1 spetsiifiline vaktsiin luuakse ilmselt üsna kiiresti, ent tavakasutusse see muidugi veel niipea ei jõua.

Vaata ka:
Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi
Eksperdid: linnugripioht püsib endiselt väga kõrge

Uuring: USA noored rasvuvad kiire tempoga

Dr Chaoyang Li Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskustest (CDC) ja dr Stephen Cook Rochesteri ülikoolist teatasid, et USA laste ja noorte vööümbermõõt kasvab kiire tempoga ning see seab nad suurde diabeedi- ja südame-veresoonkonnatõbede ohtu, kirjutab Reuters. Uurijad avastasid, et vaid 4 aastaga on laste ja teismeliste keskmine vööümbermõõt kasvanud koguni enam kui 65% võrra. Leid on kooskõlas ameeriklaste üldiste rasvusmistrendidega, ent vööpiirkonna ja seedeelundkonna ümbruse rasvakude on erinevat tüüpi raskete tõbedega otsesemalt seotud kui muu kehapiirkonna rasvakiht. Ajakirjas Pediatrics tutvustatud andmete kohaselt oli veel 1999. aastal vööpiirkonnas liiga suur kogus rasvakudet 10,5% USA poistest ja tüdrukutest, ent juba 2004. aastal tõusis selliste noorte ameeriklaste osakaal poisslaste seas 17,4%ni ja tüdrukute puhul koguni 17,8%ni.

Vaata ka:
Kaalulangetamine on parim viis diabeeti ennetada
Uuring: lapsed peaksid enam sporti tegema

Britid katsetavad tehislikku kõhunääret

Cambridge'i ülikooli uurijad alustavad tuleva aasta alguses kaks aastat vältavat kliinilist katsetust, mille käigus testitakse I tüüpi ehk insuliinisõltuvat diabeeti põdevatel lastel tehislikku pankreast ehk kõhunääret, teatab BBC. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, aitab uudne seadeldis kasutajal senisest täpsemalt veresuhkru taset kontrolli all hoida ning kaotab vajaduse enese pidevaks veretestimiseks ja insuliinisüstimiseks. See omakorda tõstab oluliselt diabeetikute elukvaliteeti ning aitab neil end efektiivsemalt haigusega kaasnevate ränkade tervisehädade eest kaitsta. Uuringutes on selgunud, et isegi keskmiselt üheksa korda ööpäevas veresuhkru taset mõõtvatel patsientidel on see täpselt normi piires tegelikult vaid ligikaudu 30% ajast. Tehispankreas koosneb veresuhkru taset analüüsivast sensorist, õige lisakoguse insuliini välja arvutavast arvutiprogrammist ning insuliinipumbast ning nii veresuhkru taseme mõõtmine kui ka selle normi piires hoidmine toimuvad automaatselt ja pidevalt. Kliinilise katsetuse abiga soovitakse katsejärgus aparaati täpisseadistada, et see imiteeriks täpselt kõhunäärme tegevust. Uurimistööd juhtiv dr Roman Hovorka märkis, et tehispankreas võib jõuda tavakasutusse 4-7 aastaga.

Vaata ka:
Tüvirakkudest loodi insuliinitootvad rakud
Pfizer: sissehingatav insuliin on pikaajalisel kasutamisel efektiivne

USA teadurid ehitasid keemiavaba täitapja

Utah' ülikooli uurijate loodud Louse Busteri nimeline juuksefööni meenutav seadeldis tapab vaid 30-minutilise kasutamise järel efektiivselt kõik peatäid (Pediculus humanus capitis) ja nende munad ning annab parema tulemuse kui praegu kasutusel olevad keemilised vahendid, kirjutab Reuters. Kui Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) kiidab täitapja kasutamise heaks, võib see leiutajate kinnitusel jõuda koolidesse, lasteaedadesse ja teistesse asutustesse juba kahe aasta jooksul. Uurimistööd juhtinud bioloogiaprofessor Dale Clayton selgitas, et aparaat on eriti asendamatu seetõttu, et tapab edukalt ka täimunad, millega keemilised ained sageli hakkama ei saa. Katsete käigus selgus, et kui laialt kasutatav täivastane toimeaine permetriin tapab vaid 60% täimunadest, siis katsetusjärgus olev seadeldis surmab poole tunni jooksul neist koguni 98%. Ajakirja Pediatrics andmeil väljub Louse Busterist mõnevõrra jahedam õhk kui juukseföönist ning seadeldis toimib parasiite surnuks kuivatades. Uurijate sõnul ei teki kuumaõhuraviga ka keemiliste vahendite suureks miinuseks olevat ohtu, et peatäid muutuvad nende toime suhtes resistentseks. Louse Busteri arendamisega tegeleb Utah' ülikooli spin-off ettevõte Larada Sciences.

Vaata ka:

Tallinna koolides levivad täid

Paljastati peatäide laialdane "vastupanuliikumine"

Magaja aju elektrifitseerimine parandab mälu

Ajakirjas Nature tutvustatud Saksamaa teadlaste uuringus selgus, et magamise ajal aju nõrga elektrivooluga mõjutamine parandab olulisel määral mälu, teatab New Scientist. 13 vabatahtlikku hõlmanud eksperimentides tehti kindlaks, et magamise käigus "elektrifitseeritud" ajuga inimesed saavad verbaalse mälu testides võrdlusgrupi liikmetest ca 8% võrra paremaid tulemusi. Uneuurija Jan Borni juhtimisel läbi viidud katsetes mõjutati magavate inimeste aju 30 minuti vältel kord sekundis tekkivate nõrkade elektriimpulssidega. Samaaegselt läbi viidud EEG-uuring näitas, et elektrivool viis kerges unes viibivad katsealused sügavamasse unestaadiumisse. Järgmisel hommikul tuvastati sel viisil mõjutatud ajuga inimestel aga parem mäluvõimekus. Borni hinnangul on tuvastatud efekti põhjuseks tõik, et tehislikult tekitatud elektrivool imiteeris mälestuste konsolideerimise perioodiks peetavale sügavale unestaadiumile iseloomulikku ajuelektrilisust. Ta lisas, et tavalisest tugevam aju elektrifitseeritus aktiviseerib arvatavasti närvirakke ning tõstab sel moel meie mõtlemisorgani mälukeskuse võimekust. Ekspertide kinnitusel võivad antud vallas viimasel ajal tehtud leiud viia dementsust ja teisi vaimse võimekuse languse vorme põdevate inimeste ravimiseks erinevate elektriteraapiate loomiseni. Uneuurijad hoiatavad, et iseseisvalt ei maksaks siiski kodus elektri abiga ajuvõimekust tõstma asuda, sest sel võivad olla soovimatud kõrvalmõjud ning halvimal juhul lõppevad sellised katsed väga traagiliselt.

Vaata ka:

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena
Muusikaõpingud parandavad lastel mälu

Sotsiaalprogramm ja viinaravi päästavad tabatud roolijoodiku vangistusest

Selle aasta jooksul on kohus Eestis määranud üheksale autoroolist korduvalt tabatud roolijoodikule kohustuse minna oma karistuse kergendamiseks viinaravile, teatab Eesti Päevaleht. Viimastel kuudel on sagenenud ka kokkuleppemenetlused, millega roolijoodik võtab endale kohustuse liituda anonüümsete alkohoolikute rühmateraapia põhimõttel toimiva sotsiaalprogrammiga. Kokku tuleb sotsiaalprogrammiga liitunud roolijoodikul osaleda kümme tundi kestvatel loengutel ja individuaalvestlustel, kus viiakse läbi liiklusnõustamist, näidatakse filme sellest, mis juhtub purjuspäi autot juhtiva inimese reaktsioonivõimega jne. Sotsiaalprogrammid on välja töötanud soomlased ning Eestis on neid nüüdseks läbi viidud juba kümneid kordi. Senine kogemus on näidanud, et enamik inimesi istub napsisena autorooli karistamatuse tundest. Silmato sõnul on roolijoodikute napsisena rooli istumise põhjuseks tavaliselt kas soov tuua alkoholi juurde või pärast ootamatut baariskäiku autoga koju sõita.

Vaata ka:

Ahvid-alkohoolikud jäljendavad inimesi

Võltsmälestused sunnivad vähem jooma

Palavik aitab organismil haigust ära tunda

Ajakirjas Nature Immunology tutvustatud uuringust ilmneb, et palavik kiirendab infektsioonide identifitseerimist ja neutraliseerimist, mis tõstatab küsimuse, kas haiguse korral tasub ikka esimese asjana palavikualandaja järele haarata, kirjutab New Scientist. Arstid teadsid juba enne, et inimesele ohtlikud viirused ja bakterid tunnevad end organismis kõige turvalisemalt just normaalse kehatemperatuuri juures, mistõttu palavik häirib nende paljunemisvõimet. Nüüd selgus aga Roswell Parki vähiinstituudi teaduri Sharon Evansi ja ta kolleegide uurimistööst, et palavik aitab immuunsüsteemil infektsiooni ära tunda ning saadab selle kohta signaali tõve vastu võitlevatele lümfotsüütidele. Teadlased tegid antud leiu tõstes eksperimentide käigus hiirte kehatemperatuuri normaalsest 2,6 kraadi (C) võrra kõrgemale. See põhjustas lümfisõlmedesse liikuvate lümfotsüütide arvu kahekordistumise. Evansi sõnul ei tohiks kõrgel palavikul pikaajaliselt siiski püsida lasta, sest sellega kaasnevad omad ohud, ent ta lisas samas, et loodetavasti aitab avastus meedikutel palaviku rolli haiguse vastu võitlemisel senisest paremini mõista ja ehk toob see arstide arsenali tagasi koguni kehatemperatuuri tehisliku kergitamise infektsioonidevastaseks võitluseks.

Vaata ka:
Uuring: viirushaigused võivad viia mälu
Teadlased jälgisid viiruste tegevust rakkudes

Epileptikute ravimi hind kerkis hüppeliselt 300 krooni võrra

Ravim Orfiril, mida epileptikud on tarvitanud juba aastaid, võeti hiljuti välja nende ravimite nimekirjast, millele on määratud piirhinnad ning selle asemel määras sotsiaalministeeriumi soodusravimite komisjon piirhinna uuele ravimile nimega Convulex, mida pakuti turul veidi odavamalt, kirjutab Eesti Päevaleht. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel selgitas, et patsientide omaosalus Orfirili ostmisel on suurenenud seetõttu, et turule on lisandunud teisigi samaväärseid, kuid odavamaid valproehapet (toimeaine nii Orfirili kui ka Convulexi puhul) sisaldavaid prepraate. Epilepsiavastase liiga presidendi, lastehaiglas epilepsiahaigeid lapsi raviva doktor Valentin Sanderi sõnul arstid seda uut ravimit oma patsientidele ei soovita, kuna Convulexis on Orfiriliga sarnast toimeainet siiski veidi vähem. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, aktiivsel ravil on 7000 inimest.

Vaata ka:

Iga viies epilepsiadiagnoos võib olla väär

Ravimi hanketa ostmisele karistust ei järgne

Päikesevalgus ja D-vitamiin võivad aidata grippi eemal hoida

Ajakirja Epidemiology and Infection detsembrinumbris tutvustatud uurimistöös väidetakse, et talvine gripihooaeg on tõenäoliselt põhjustatud vähenenud kokkupuutest päikesevalgusega, kirjutab Nature. Gripilainete sesoonsuse põhjused on teadlastele ja meedikutele juba ammu peamurdmist valmistanud. Gripipuhang on alati kõige laialdasem mõne kuu jooksul pärast talvist pööripäeva ja keegi ei tea täpselt, miks see nii on. 1981. aastal pakkus Suurbritannia epidemioloog Edgar Hope-Simpson välja, et gripilainete sesoonsus võib olla seotud päikesekiirgusega. Kuigi toona ei võetud ta teooriat spetsialistide seas eriti tõsiselt, on viimasel ajal leitud aina enam tõendusmaterjali selle kohta, et päikesekiirguse mõjul nahas tekkiv D-vitamiin mängib meie immuunsüsteemis olulist rolli. New Yorgi meditsiinikolledzhi emeriitprofessor Edwin Kilbourne märkis, et talvega kaasnevad mitmed gripiviirusele soodsad faktorid - haigustekitajale on meelepärased madal niiskustase, siseruumidesse koonduvad inimmassid ning jõulureiside ajal omavahel kontakti sattuvad erinevate populatsioonide esindajad. Samas märkis ta, et ainult keskkonnatingimustega antud seost ei seleta, sest ta enese poolt laboris läbi viidud katsed näitasid, et ka keskkonnatingimuste piinlikult täpsel kontrollimisel esines hiirtel ikkagi gripiviiruse leviku sesoonsust. Peagi paberkujul esitletava koondanalüüsi autor John Cannell Atascadero riiklikust haiglast leiab aga, gripilainete sesoonsuse põhjuste puuduvaks mosaiigikilluks on D-vitamiin. Cannelli sõnul on tehtud arvukalt teaduslikke uurimistöid ja katseid, mis näitavad, et keskmisest madalam päikesekiirgusega kokkupuutumine ja organismi madal D-vitamiini tase tõstavad viirushaigustesse ja sealhulgas ka grippi haigestumise tõenäosust olulisel määral. Ta lisas, et muuhulgas on juba 1930ndatel aastatel läbi viidud uuringutes leitud, et vähemalt 4 kuu vältel regulaarselt D-vitamiini rikast kalamaksaõli tarvitavad täiskasvanud haigestuvad viirusnakkustesse 50% madalama tõenäosusega. Cannell märkis, et vaid paar minutit suvist päikesevalgust toodab meie organismis 20.000 rahvusvahelist ühikut ehk 500 mikrogrammi D-vitamiini ning sedavõrd efektiivsel protsessil peab olema väga oluline põhjus. Ta avaldas veendumust, et lisaks vere kaltsiumitaseme reguleerimisele ning luutiheduse tagamises osalemisele mängib D-vitamiin vähemalt sama olulist rolli ka immuunsüsteemi korralikus toimimises. Sugugi mitte kõik epidemioloogid ei ole Cannelli teooria õigsuses veendunud, ent samas leitakse, et selle tõelevastavust on katseliselt üsna lihtne tõestada.

Vaata ka:

Uuring: gripivaktsiin on lastele ohutu

Uuring: lapsed ei ole peamised gripilevitajad

CDC: kroonilise väsimuse sündroom on laialt levinud ränk haigus

Alles hiljuti pigem psühholoogiliseks probleemiks või koguni laiskade inimeste lobajutuks peetud kroonilise väsimuse sündroom (CFS) on reaalselt olemasolev tõbi ja see vaevab enam kui miljonit ameeriklast, vahendab Reuters Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskuste (CDC) teadet. CDC ametnikud teatasid CFSist teavitamise kampaania raames korraldatud pressikonverentsil, et antud tõve varajane diagnoosimine on paranemise seisukohast ülimalt oluline. CDC direktor dr Julie Gerberding sõnas, et kroonilise väsimuse sündroom on hirmus tõbi, mis takistab seda põdevatel inimestel osalemast igapäevaelu tegemistes ning tegemast asju, mida nad naudivad. Hinnanguliselt ei tea ligikaudu 80% CFSi põdevatest inimestest, et neil on antud haigus. Kroonilise väsimuse sündroomi põhjused on veel teadmata, ent selle sümptomite hulka kuuluvad tugev kurnatusetunne, unehäired ja mälu- ning keskendumisraskused. Levinud on ka gripisümptomeid meenutavad vaevused - valud liigestes, lihastes, lümfisõlmedes ja kurgus ning peavalu. Gerberding möönis, et rahvatervise seisukohast on CFS suur ohutegur ja seega võtavad CDC spetsialistid selle täpsema diagnoosimise, tekkepõhjuste väljaselgitamise ja efektiivsemate ravimite leidmise küsimusi ülimalt tõsiselt. CDC kroonilise väsimuse sündroomile pühendatud veebileht asub siin.

Vaata ka:

Uuring: CFSi põdev teismelisel ja ta emal on tihti samad sümptomid

Uuring: krooniline väsimus on geneetiline haigus

Uuring: antidepressandid alandavad lastel suitsiidiriski

Ameerika Ühendriikide neis piirkondades, kus kirjutatakse lastele välja kõige rohkem laialt kasutatavaid selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) ravimiklassi kuuluvaid antidepressante, sooritavad 5-14 aastased lapsed vähem enesetappe kui piirkondades, kus SSRIde väljakirjutamise tase on madalam, kirjutab Reuters. Üheskoos kolleegidega mahuka analüüsi läbi viinud Illinoisi ülikooli biostatistik Dr Robert D. Gibbons märkis, et kui kolmes suuremahulises uurimistöös on leitud, et SSRIde kasutamine kergitab suitsiidiriski täiskasvanutel ja teismelistel, siis selle ravimiklassi mõju laste suitsidiaalsele käitumisele ei ole varem uuritud. 2004. aastal andis USA toidu- ja ravimiamet (FDA) korralduse lisada SSRIde pakenditele nähtavasse kohta nn "musta kasti hoiatus", mille kohaselt suurendab antud tüüpi ravimite tarbimine teismelistel ja lastel enesetapuriski. Pärast seda vähenes antidepressantide väljakirjutamine lastele 30%. Nüüd selgus aga Gibbonsi töörühma ajakirjas American Journal of Psychiatry tutvustatud analüüsist, et kui keskmiselt sooritab igal aastal USAs 100.000st 5-14 aastasest lapsest enesetapu 0,8, siis kõige madalama SSRIde lastele määramise tasemega piirkondades on see näitaja koguni 1,7. Seos laste enesetappude ja SSRIde väljakirjutamise vahel oli selge ka pärast seda, kui arvesse võeti uuritute perede sissetulek ning vaimse tervise teenuste kättesaadavus.

Vaata ka:

Antidepressandid võivad muuta teismelised agressiivseks

Antidepressantide suitsiidiriski tõstev mõju seati kahtluse alla

Puudega laste vanematele võidakse pakkuda tasuta lapsehoiuteenust

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab järgmisel nädalal sotsiaalministeeriumi ettepanekut sotsiaalhoolekande seaduseelnõu muudatuseks, mis võimaldaks tuleva aasta 1. jaanuarist pakkuda sügava ja raske puudega laste vanematele riigi poolt rahastatavat lapsehoiuteenust, teatab sotsiaalministeerium. Teenus pakub praeguse variandi kohaselt puudega laste vanematele täiendava hooldamise ja järelevalve võimaluse viie päeva jooksul aastas. Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidu ajal, mil lasteaiad ja koolid või õpilaskodud on suletud. Lastevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Tulevikus tahab sotsiaalministeerium pikendada teenust vähemalt kahe nädalani. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on selle teenuse osutamise kohustus pandud inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kuna see on aga tulenevalt omavalitsuste erinevatest võimalustest tinginud piirkonniti ebaühtlase teenuse kättesaadavuse, siis aitab riik toetada teenuse osutamist.

Vaata ka:

Taastusravi raha on juba mõnda aega otsas

Eurodirektiiv kergitab tervishoiukulutusi

Teadlased uurivad Eesti unikaalse HI-viiruse ravi

Kuna Eestis levib haruldane HI-viirus, siis uurisid Tartu Ülikooli teadlased meie HIV-positiivsete kaasabil, kas neil tasub loota praegu kasutatavate ravimite peale, kirjutab Postimees. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari sõnul on Eesti olukord täiesti erinev naaberriikidest. Soomes, Venemaal ja Lätis on levinud HIVi nn A-tüüp, Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides aga B-tüüp. Kuid Eestis on 70 protsenti HIV-positiivsetest nakatunud viirusega, mis on levinud Aafrikas. Kolmandik aga kannab oma soontes HI-viiruse kombinatsiooni, millesarnast pole seni maailmas leitud kusagil mujal peale Eesti – segu Aafrikast ja Ukrainast pärit HIVi alatüüpidest. 79 Eesti HIV-positiivset Ida-Virumaalt ja Tartu vanglast nõustus vabatahtlikult uuringus osalema. Neilt võeti verd ja eraldati sellest viirus. Seejärel võrreldi Eestis kogutud proove Stanfordi ülikoolis asuva HIV-andmebaasiga, kus on kõigi maailmas leitud erinevate viirustüüpide näidised. Teadlased ei leidnud oma uuringus, et Eestis levinud viiruse puhul oleks esmaseid mutatsioone, mis võivad kohe mõne ravimi kasutamise mõttetuks muuta. Kuid selgus, et Eestis levinud viirusel on terve rida sekundaarseid mutatsioone. Nende puhul ei suuda ravimid leida pidepunkte, kust viirust rünnata. Karki sõnul võib see viidata asjaolule, et ravi ebaõnnestumise risk on suurem. Lähiaastail tõuseb hüppeliselt nende hulk, kes hakkavad HIVi-vastast ravi vajama. Siis näeb Lutsari sõnul juba täpselt, kuidas tuntud ravimid mõjuvad.

Vaata ka:

Uuring: HIV osakeste loendamine ei pruugi anda haiguse kulust õiget pilti

Aidsiviiruse avastaja loob paljulubavat HIV-vaktsiini

Külmad hiired elavad kauem

Scrippsi uurimisinstituudi teadurite korraldatud eksperimentide käigus selgus, et ideaalseks peetavast 0,5 kraadi (C) võrra madalama kehatemperatuuriga hiired elasid oma normaalse kehasooja tasemega liigikaaslastest oluliselt kauem, kirjutab Nature. Jahendatud näriliste elupikkus oli normaalsest kuni 20% võrra kõrgem, mis on inimese puhul ekvivalentne 7-8 eluaastaga. Leid näitab, et inimese vere temperatuuri alandamine tõstaks teoreetiliselt eeldatavat eluiga, kui selleks leitaks turvaline meetod. Uurijatele pole mingisuguseks uudiseks, et kaloritarbimise piiramine tõstab hiirte ja teiste imetajate eluiga kuni 40% võrra ning langetab kehatemperatuuri keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Seni aga ei teatud, kas madalam kehatemperatuur on antud nähtuse kõrvalmõju või aitab samuti kaasa eluaastate lisandumisele. Paraku on sellele küsimusele vastuse leidmine väga keeruline, sest imetajad on teadupoolest püsisoojased ja säilitavad sama kehatemperatuuri olenemata sellest, kui soe või külm ümbritsev keskkond on. Scrippsi uurimisinstituudi teadur Bruno Conti ja ta kolleegid lahendasid selle probleemi luues GMO-hiired, kelle kehatemperatuur oli normaalsest tasemest 0,3-0,5 kraadi võrra madalam. Ajakirjas Science tutvustatud uurimistöös ilmnes, et alandatud kehatemperatuuriga emased hiired elasid keskmiselt 20% võrra kauem ning isastel hiirtel tõstis kehajahendamine elupikkust ca 12% võrra. Teadlaste hinnangul näitab leid, et madal kehatemperatuur on kaloritarbimise piiramisega kaasneva eluea pikenemise osaliseks põhjustajaks ning selle nähtuse toimemehhanism peitub ilmselt ainevahetuse aeglustumises ja organismis tekkivate kahjulike protsesside, muuhulgas näiteks oksüdatiivse stressi, madalamas tasemes. Conti sõnas, et avastus peaks lohutama neid inimesi, kes on pähe võtnud pikalt elada, ent ei soovi selle nimel pidevalt nälgida.

Vaata ka:

Salapärane valk vähendab inimestel vähiriski ja ussidel eluiga

Pikaealisuse võtmefaktoriteks võivad olla kasvuhormoon ja insuliin

Vanadusdementsus on maailmas süvenev probleem

Ajakirjas PLoS Medicine tutvustatud Suurbritannia uurijate raportis hoiatatakse, et valitsused peaksid pöörama enam tähelepanu küsimusele, kuidas tõsta dementsuse ja teiste vaimse tervise probleemidega hädas olevate kõrges vanuses kodanike elukvaliteeti, sest kiiresti kasvav keskmine eluiga muudab need peagi praegusest oluliselt laiemalt levinud nähtuseks, vahendab Reuters. Dr Carol Brayne ja ta kolleegid Cambridge'i ülikoolist peavad ebatõenäoliseks, et teadus suudab tulevikus väga eakate inimeste puhul dementsuse teket ja vaimsete võimete olulist langust täielikult ennetada, kuigi teadus- ja meditsiiniuudistest võib sageli jääda suisa vastupidine ja oluliselt optimistlikum mulje. Briti uurijate väite aluseks on 13.004 65-aastase ja vanema inimese vaimse tervise võimekuse analüüs, mis näitas, et elu lõpuperioodil muutus neist dementseks ca 30%. Surres 95 aasta vanused või veelgi eakamad olnud inimestest olid aga dementsed koguni 58%. Kuigi mõnevõrra näib dementsuse teket vähendavat hea haridustase ning kuulumine kõrgemasse sotsiaalmajanduslikku klassi, elavad sellised inimesed keskmisest kauem, mistõttu viib kõrgema vanusega kaasnev suurem dementsusrisk antud faktorite mõjujõu miinimumini.

Vaata ka:

Kaalukaotus võib olla märk lähenevast dementsusest

B-vitamiin ei aeglusta vaimse võimekuse langust

Eksperdid: linnugripioht püsib endiselt väga kõrge

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt kokku kutsutud gripieksperdid hoiatavad, et pole olemas mingisugust garantiid, et inimeste puhul praegu ligikaudu 60% nakatunutest tapvat linnugrippi põhjustav viirus H5N1 muutub võimaliku globaalse pandeemia põhjustamise korral praegusest vähem surmavaks, kirjutab CBC. Asjatundjate hinnangul ei peaks valitsused kulutama liialt raha praegu saada olevate vaktsiinide ostmiseks ning ekspertide sõnul on juba leitud väikeseid koguseid viirustüvesid, mis on resistentsed linnugripi vastaseks parimaks kaitseks peetavale ravimile Tamiflu (osiltamiviir). Gripiuurijad möönavad samas, et kuigi H5N1 on seni uurituist selgelt kõige surmavam gripiviirus, ei ole praegu võimalik teaduslikult pädevalt ennustada, kui letaalseks sest põhjustatud pandeemia täpselt kujuneb. Näiteks mõnede ekspertide hinnangul ei saagi sedavõrd tappev viirus väga laialt levida, sest sellesse nakatunud inimesed jäävad nii haigeks, et ei suuda ringi jalutada ning haigustekitajat levitada. Gripiuurijad märgivad WHO eestvedamisel koostatud raportis ka, et mõnedel inimestel näib olevat keskmisest suurem geneetiline eelsoodumus linnugrippi haigestuda.

Vaata ka:
Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi
Uuring: pandeemia korral tuleks vaktsineerida esmalt noored

Haigekassa blankette saab täita kuues maavalitsuses

1. novembrist täidavad haigekassa büroode ülesandeid Jõgeva, Saare, Hiiu, Lääne-Viru, Järva ja Võru maavalitsus. Maavalitsused väljastavad elanikele tasuta haigekassa blankette, nõustavad inimesi nende täitmisel ja edastavad täidetud blanketid haigekassa büroodele, ütles haigekassa pressiesindaja Anne Osvet ETV24le. Kuus läheb see haigekassale maksma 6000 krooni iga maavalitsuse kohta, seega kokku 36.000 krooni. Pärast 31. märtsi alustavad Eesti Post ja haigekassa omavahelise lepingu täpsustamist ja läbirääkimisi lepingu pikendamise ja hinna üle. Augusti alguses sulges haigekassa Eestis kümmekond kontorit, delegeerides ülesanded postkontoritele ning säilitades vaid mõned suuremad bürood suuremates linnades. Sulgemisotsus pälvis laialdase pahameele. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov põhjendas büroode sulgemist haigekassa sooviga suunata raha rohkem tervishoiutöötajate palgatõusuks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, et sellega vähendada ravijärjekordi.

Vaata ka:

Haigekassa maksis 830.000 krooni täiendavat ravimihüvitist

Ühispöördumine juhib tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele

Eksperdid: Euroopat ähvardab ülekaalulisuse epideemia

Tervishoiuekspertide hinnangul ähvardab Euroopat lähitulevikus ülekaalulisuse epideemia, mis suurendab tervishoiukulutusi ja aeglustab majanduskasvu, vahendab Reuters. Juba praegu on Euroopas ülekaalulised ligikaudu 23% meestest ja 36% naistest ning 1/3 lastest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) uurija dr Francesco Branca märkis, et kui midagi kiiresti ette ei võeta, elab Euroopas 2010. aastaks 150 miljonit täiskasvanud ja 15 miljonit lapseeas ülekaalulist inimest. Ta lisas, et seega elab hiljemalt antud kümnendi lõpuks Euroopas 20% enam ülekaalulisi inimesi kui veel 10 aasta eest ja sellist liiglihavate kodanike kasvu võib puhta südametunnistusega epideemiaks nimetada. WHO andmeil kulub ülekaalulisusega tegelemiseks paljudes Euroopa riikides tänapäeval 1% sisemajanduse kogutoodangust ning umbes 6% tervishoiule suunatud rahalistest vahenditest. Kuigi ülekaalulisusele kulutatavad summad kasvavad kiiresti ja ka Euroopa riikide valitsused on ülekaalulisuse tohutust koormast viimaks aru saanud, ei ole paksenemise trendi peatamiseks siiski suudetud kahjuks midagi märkimisväärset ette võtta. 15.-17. novembril toimub Türgis WHO korraldatud rahvusvaheline seminar, millel otsitakse võimalusi ülekaalulisuse epideemiat pisutki pidurdada.

Vaata ka:

Ülekaalulisus suurendab vähiriski
Paksude pealetungi peatamiseks soovitatakse erimaksu

Uuring heitis valgust väärkohtlemise "pärilikkusele"

Chicago ülikooli uurijate katsed näitasid, et noores eas väärkoheldud reesusahvidel tekkisid spetsiifilised muutused ajus, mistõttu nad väärkohtlesid omakorda suurema tõenäosusega oma järeltulijaid, kirjutab New Scientist. Uurijate sõnul võib leid selgitada, miks laste väärkohtlemine kipub inimestel olema "päriliku" iseloomuga. Dario Maestripieri ja ta kolleegide uurimistöös selgus, et esimesel elukuul enam ema poolt tõrjutud ja väärkoheldud beebieas ahvidel tekkis normaalsest tasemest 10%-20% võrra vähem ajukemikaali serotoniini, mille madalat taset seostatakse nii ahvidel kui ka inimestel ärevushoogude, depressiooni ning impulsiivse agressiivsusega. Uurijad jälgisid ajakirjas Behavioral Neuroscience tutvustatud katsetes kasutatud reesusahve kuni nende täiskasvanuks saamiseni ning avastasid, et ligikaudu pooled neist väärkohtlesid oma lapsi. Oma järglaste suhtes kõige jõhkramalt käitunud ahvidel oli kõige madalam serotoniinitase. Ühest küljest näitab avastus, et väärkoheldud lastele on mõistlik anda serotoniinitaset tõstvaid antidepressante, ent samas on viimasel ajal leitud, et need ravimid võivad tekitada lastel suitsidiaalset käitumist. Ka kardavad eksperdid, et antidepressandid ei nulli pikaajalisest väärkohtlemisest tekkinud pöördumatuid ajukahjustusi.

Vaata ka:

Verbaalne väärkohtlemine vähendab lapse keelevõimekust

Vanemapuudus tõstab lapsel vaimse tervise häirete tekke riski

Elupäästev pump laseb südamel paraneda

Suurbritannia ekspertide teatel võib haigele südamele taastumiseks aega andev mehhaaniline südamepump päästa tuhandeid inimelusid, kirjutab BBC. Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud Brombtoni ja Harefieldi haiglate meedikute uuring näitas, et ajutiselt paigaldatud südamepump üheskoos spetsiaalse ravimikombinatsiooniga võimaldab ülesütleval südamel pisut puhata ja end parandada. Seega võib südamepumba laiem kasutuselevõtt praktiliselt nullida vajaduse doonorsüdamate järele. Mehhaanilist LVAD-tüüpi südamepumpa kasutatakse praegu haigetel, kelle süda on kohe-kohe üles ütlemas ja kes ootavad doonororganit. Briti meedikute eksperimendi käigus uuriti südamepumba ning teatud tüüpi ravimikombinatsiooni mõju 15 raskelt haigele patsiendile. 11 patsienti paranesid ning neist 88% puudusid 5 aastat hiljem südametõve sümptomid ja neil oli kõrge elukvaliteet. Ekspertide kinnitusel on sedavõrd head ravitulemused üllatavad ning ühegi muu raviviisiga ei ole saadud nii raskes seisukorras patsientide puhul ligilähedaseltki võrreldavaid tulemusi. Ka leiti kinnitus teooriale, mille kohaselt suudab haige süda end puhkuseseisundis ravida ja väga suures mahus kunagise töövõime taastada.

Vaata ka:

Briti tüdrukule tehti uudne südameoperatsioon

Noorsportlaste südameuuringud vähendavad äkksurmasid

Ministeerium: arstid ei soovita piisavalt suitsetamisest loobumist

Kuigi suitsetavate arstide osakaal on viimase 15 aasta vältel Eestis langenud ligi poole võrra, ei ole samal ajavahemikul tõusnud patsientide osakaal, kes on arstivisiitidel viimase 12 kuu jooksul saanud suitsetamise lõpetamise soovitust, vahendab PM Online sotsiaalministeeriumi teadet. Sotsiaalministeeriumi poolt Soomes ja Balti riikides regulaarselt läbi viidud ühisuuringu tulemused näitavad, et 2002. aastal said Eestis vaid 6 protsenti suitsetajatest oma arstilt soovituse suitsetamisest loobuda. Soomes ja Lätis oli sama näitaja kordades kõrgem ehk 25 protsenti. Ka Leedus on see ületanud 20 protsendi künnise. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist dr. Andrus Lipand ütles, et samal ajal kui Lätis on selles vallas asjad läinud aastatega paremaks, on Eestis see protsent isegi langenud. Eesti meesarstidest suitsetab 25 ja naistest 11 protsenti võrrelduna Eesti elanikkonna vastavate näitajatega 45 ja 20 protsenti. Eestis sureb aastas suitsetamise tõttu arvestuslikult ligi 2000 keskealist inimest, maailmas üle viie miljoni inimese.

Vaata ka:

Uuring: autodes suitsetamine tuleks keelustada

Trennitegemine aitab suitsetamisest loobuda

Valgublokaator peatab lihasmassi vähenemise

Itaalias asuva Euroopa molekulaarbioloogia laboratooriumi teaduri Foteini Mourkioti juhitav uurimisrühm tuvastas uudse viisi peatamaks vananemisega kaasnevat lihasmassi kahanemist, kirjutab New Scientist. Kogu meie elu jooksul läbivad lihased pidevalt ülesehituse- ning lagunemisperioode, ent kõrgemas vanuses aeglustub lihasmassi regenereerumine ja see põhjustab nõrkust ning võimetust igapäevatoimetustega hakkama saada. Samasugune lihaskonna taandareng toimub ka noorematel inimestel, kes ei kasuta oma lihaseid piisavalt. Mourkioti ja ta kolleegid lõid ajakirjas Journal of Clinical Investigation tutvustatud katsete tarbeks GMO-hiired, kellel puudus organismis põletikulistes protsessides võtmerolli mängivat aktiivvalku NF-Kappa-B "sisse lülitav" signaalmolekul IKK2. Sellistele hiirtele ja nende normaalsetele ligikaaslastele tekitati seejärel spetsiifiline selgroovigastus, mis ei võimaldanud neil liigutada alakehalihaseid. Taoline vigastus põhjustab tavaliselt laialdast lihasatroofiat. Kuu aega hiljem läbi viidud analüüs näitas, et puuduva IKK2ga hiirtel oli alakehas kaks korda suurem lihasmass kui nende võrdlusgruppi kuulunud närilistel. Lisakatsetes selgus, et sellised hiired taastuvad kiiresti ka otsestest lihaskoe kahjustustest. Mourkioti märkis, et NF-Kappa-B blokeerimine inimesel pakuks kaitset lihasatroofia eest ning kiirendaks lihasvigastuste paranemist. Kuna antud valgul on oluline roll immuunsüsteemi töös, ei ole uurijate hinnangul mõistlik seda patsientidele manustada tavalise tabletina, vaid välja tuleks töötada ainult lihasrakkudele suunatud geeniravi.

Vaata ka:
Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist
Vähiravim aeglustas hiirtel lihasdüstroofiat

Uuring: kohvi vähendab diabeediriski

California ülikooli uurijad avastasid, et kohvijoojatel on seda jooki mitte tarbivate inimestega võrreldes 60% võrra madalam risk haigestuda II tüüpi ehk insuliinisõltumatusse diabeeti, teatab Reuters. Kohvi insuliinisõltumatusse diabeeti haigestumist alandav mõju oli selgelt jälgitav ka siis, kui arvesse võeti muud riskifaktorid, nagu näiteks füüsiline aktiivsus, kehakaal, vererõhk, suitsetamine ja jälgitud inimeste sugu. Ajakirjas Diabetes Care tutvustatud ning 910 naist ja meest hõlmanud uuringust selgus, et kohvi diabeediriski alandav mõju on sedavõrd suur, et see ilmneb isegi inimestel, kes on kohvijoomise maha jätnud. Kaheksa aastat väldanud uuringut juhtinud Besa Smith märkis, et esialgu ei ole teada, milline kohvis leiduv ühend diabeediriski alandab, ent see pole tõenäoliselt kofeiin, sest samasugune tervisemõju on ka kofeiinivabal kohvil. Ta lisas, et täpne diabeediriski alandav kohvidoos ei ole veel selgunud, ent üldiselt ei joonud jälgitud inimesed seda jooki väga suurtes kogustes.

Vaata ka:

Kohvi kaitseb maksa alkoholikahjustuste eest

Kohvi ei ohusta enamiku inimeste südametervist

Kehva lugemisoskusega teismelistel on kõrgem suitsiidirisk

Ajakirjas Journal of Learning Disabilities tutvustatud Wake Foresti ülikooli teadurite uurimistööst selgub, et tõsiste lugemisraskustega teismelised sooritavad oma sorava lugemisvõimega eakaaslastest oluliselt suurema tõenäosusega suitsiidi, kirjutab Reuters. Kolm aastat väldanud 188 kooliõpilase jälgimise käigus panid uurijad tähele, et halva lugemisvõimega teismelistel esineb vähemalt keskmise lugemisoskusega lastest peaaegu neli korda enam suitsidiaalseid mõtteid. 25% lugemisraskustega noortest inimestest tunnistasid teaduritele, et on mõelnud enesetapule või sooritanud suitsiidikatse. Arvatult pidid madala lugemisoskusega õpilased keskmisest sagedamini õppetöö pooleli jätma ning see sündmus oli otseselt seotud suitsiidiriskiga. Uurimistööd juhtinud dr Frank B. Wood märkis, et antud leiu valguses tuleb lugemisraskustega lastesse senisest tähelepanelikumalt suhtuda ning neid enam toetada ning sellele probleemile peaks tähelepanu pöörama juba algklassides.

Vaata ka:

Eestis sooritatakse endiselt palju enesetappe

Suitsiid viib sõdadest enam inimelusid

Punases veinis leiduv ühend pikendas ülekaaluliste hiirte eluiga

Punases veinis ja viinamarjades leiduv looduslik ühend resveratrool pikendas ülekaalulistel hiirtel eluiga 10%-20% võrra ning vähendas neil vanaduspõlves kõrge kalorisisaldusega dieedi tõttu tekkivaid tervisehädasid, vahendab Reuters Harvardi meditsiinikooli uurijate teadustöö tulemust. Uurimistööd juhtinud David Sinclair märkis, et tegemist on molekuliga, mis aktiveerib organismi enese vananemisvastase mehhanismi. Ta lisas, et ajakirjas Nature tutvustatud uurimistöö näitab, et resveratroolil on positiivne mõju imetajatele, ent tõeliseks väljakutseks on luua viise ravimaks inimestel selliseid vananemisega seotud haiguseid nagu diabeet, Alzheimeri tõbi ja erinevad vähkkasvajad. See, et kaloritarbimise piiramisel on hiirtele ja teistele elusorganismidele eluiga kergitav mõju, oli teada varemgi, ent resveratrool näib võimaldavat positiivset vananemisvastast mõju ilma, et sellega peaks kaasnema söögikordade miinimumi viimine. Uurijad usuvad, et resveratrool avaldab hiirtega sarnast mõju ka inimestele ning loodavad lähiaastatel turule tuua resveratroolil või sellega sarnanevatel ühenditel põhinevaid elupikendavaid preparaate.

Vaata ka:

Punane vein võib pikendada eluiga

Uuring: punane vein võib ennetada insuldikahjustusi

Depressiooni saab enamikel juhtudest ravida

Texase ülikooli psühhiaatriaprofessori dr A. John Rushi juhitav uurimisrühm leidis depressiooni põdevate patsientide andmeid analüüsides, et antud meeleoluhäire on enam kui kahel kolmandikul juhtudest ravitav, ent see võib võtta üsna pikalt aega ja sageli tuleb katsetada erinevaid ravimikombinatsioone, vahendab Reuters. Ajakirjas American Journal of Psychiatry tutvustatud uuringu raames vaadeldi 3671 inimese edusamme depressioonist jagusaamisel ning muuhulgas selgus, et teistest ei ole oluliselt parem ükski kasutusel olev ravimiklass ning erinevatel patsientidel annab parima ravitulemuse erinev ravimikombinatsioon. Rushi sõnul on uuringust selgunud heaks uudiseks see, et depressioonist saab lõplikult lahti enam kui kaks kolmandikku patsientidest, ent paraku tuleb arvestada sellega, et õige raviviisi leidmine võib võtta pikka aega ning enne seda võivad juba kord kadunud sümptomid taas naasta. Lisaks medikamentoossele ravile annab paljudel depressiooni põdevatel inimestel hea tulemuse ka psühholoogiline nõustamine, selgus andmeanalüüsist. Nüüd hakkavad teadlased uurima patsientide geenierinevusi, tegemaks selgeks, kas geenimustrit välja selgitades oleks võimalik ennustada, milline ravi teatud patsiendil kõige efektiivsemaks osutub. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmeil vaevab depressioon maailmas ligikaudu 121 miljonit inimest.

Vaata ka:

Suitsidiaalse käitumise põhjuseks võib olla ajuerinevus

Üliõpilasi vaevab depressioon

Uuring: lahutanud naised on haigemad

Iowa riikliku ülikooli teadlaste uuring näitas, et abikaasast lahutanud naistel on abielus sookaaslastega võrreldes kehvem tervis, vahendab AP. 10 aastat väldanud uurimistöö raames keskenduti sellele, milline tervisemõju on abielulahutuse tõttu üksikuks jäämisel maapiirkondades elavale 416 naisele. Uuringut juhtinud Fred Lorenz märkis, et lahutus ei too kaasa kohest füüsilise tervise halvenemist, küll aga tekib naistel sageli probleeme vaimse tervisega. Ta lisas, et kümmekond aastat hiljem ilmnevad vaimse tervise häiretega naistel viimaks reeglina ka füüsilised tervisehädad. Ühtekokku esines 10 aasta eest mehest lahku läinud naistel senini abielus sookaaslastega võrreldes 37% enam füüsilisi tervisehädasid. Uurijate hinnangul valitseb aastate pärast ilmnevate terviseprobleemide ja lahutusega kaasneva stressi vahel otsene seos ning maapiirkondades elavad naised on selle suhtes eriti kaitsetud, sest neil napib ametkondlikku ja meditsiinilist toetust ning majanduslik toimetulek on sageli väheste vabade töökohtade tõttu keskmisest keerukam.

Vaata ka:

Vanemapuudus tõstab lapsel vaimse tervise häirete tekke riski

Üksindus on tervisele kahjulik

Muusika võib vähendada skisofreeniasümptomeid

Ajakirjas British Journal of Psychiatry tutvustatud Suurbritannia teadurite uurimistööst selgus, et muusikateraapia võib vähendada skisofreeniaga kaasnevat depressiooni, ärevushäireid ja endassesulgumist, kirjutab Reuters. Imperial College Londoni uurijad avastasid väikesemahulise uurimistöö raames, et läbi muusika enese väljendamise julgustamine näib patsientidel sümptomeid vähendavat. Skisofreeniat põeb hinnanguliselt umbes 1% inimestest. Haigus algab reeglina hilises teismeliseeas või 20ndate euaastate alguses ning seda iseloomustavad hallutsinatsioonid, pettekujutelmad, "hääled peas" ning käitumishäired. Kasutusel on mitmeid skisofreeniaravimeid, ent need võivad põhjustada soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu näiteks ülekaalulisus, suurenenud diabeedirisk ja impotentsus. Värskes uuringus selgus, et tavalise ravi kõrval muusikateraapia pakkumine vähendab skisofreeniat põdevatel patsientidel just selliseid sümptomeid, mille medikamentoosne ravi ei ole sageli efektiivne.

Vaata ka:

Avastati skisofreeniariski tõstev geenivariant

Eestis on tekkimas psühhiaatrite puudus

Kutsehaigusi diagnoositi mullusest tunduvalt rohkem

2006. aasta üheksa kuuga registreeriti Eestis 91 esmaselt diagnoositud kutsehaigusjuhtumit, mis on 30 juhtumi võrra rohkem võrreldes 2005. aasta sama ajaga. Kliiniliste diagnooside järgi määratleti 198 haigust, teatab tööinspektsioon. Maakonniti oli enim esmaseid kutsehaigusjuhtumeid Tartumaal, Jõgevamaal, Tallinna ja Harjumaal ning Järvamaal. Alates 2004 aastast on ülekaalus füüsilisest ülekoormusest, raskest füüsilisest tööst ja sundasenditest põhjustatud haigestumised, mis moodustasid tänavu 88% kliinilistest diagnoosidest. Kõige rohkem diagnoositi kutsehaigestumist põllumajandus- ja kalandustöötajail. Vanuseliselt diagnoositi esmast kutsehaigust kõige enam 45-54 aastastel ja 55-64 aastastel – kummaski vanusegrupis 40 juhtumit. Üheksa haigestunut oli 35-44-aastased.

Vaata ka:

Taastusravi raha on juba mõnda aega otsas

Eurodirektiiv tõstab tulevast aastast hambaravi hinda

Meeste keskmine testosteroonitase on 20 aastaga oluliselt langenud

Watertowni New Englandi uurimisinstituudi teaduri Thomas Travisoni uurimisrühm avastas, et meeste organismi keskmine testosteroonitase on viimase 20 aasta vältel oluliselt langenud ja see teadmata põhjustel toimunud hormoonitaseme alanemine on ei ole seotud vananemisega, teatab Reuters. Keskmiselt on meesterahvaste testosteroonitase langenud viimase 20 aasta vältel tempoga 1% aastas, kinnitas Travison ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism. See tähendab, et 65-aastasel mehel oli 2002. aastal 15% madalam testosteroonitase kui oli sama vanal meesterahval aastal 1987. Ka tähendab leid, et 2002. aastal oli organismis normaalsest vähem testosterooni suuremal hulgal meestel kui 1987. aastal. Travisoni töörühma väide põhineb 1700 Bostoni piirkonnas elava meesterahva terviseandmete analüüsil viimase 20 aasta vältel. Kuigi testosteroonitaseme langus on üks vananemisega kaasnevaid normaalseid nähtusi, kukub "moodsatel" meestel antud hormooni tase senijälgitust oluliselt kiiremini. Uurijate hinnangul võivad tuvastatud trendi põhjuseks olla muuhulgas ülekaalulisuse laiem levik ning suitsetajate hulga kiire vähenemine, kuna on teada, et liigne kehakaal langetab ja suitsetamine omakorda tõstab testosterooni taset organismis. Samas tunnistavad uurijad, et need kaks faktorit selgitaksid vaid väikest osa leitud kahanemistrendist, mistõttu peavad selle peamisteks põhjusteks olema praegu veel kindlaks tegemata keskkonnamõjurid.

Vaata ka:

Üleliigne testosteroon tapab ajurakke

Madal hormoonitase seostati suurenenud surmariskiga

Ajudefekt võib põhjustada 50% hällisurmadest

Bostoni lastehaigla uurijate Hannah Kinney ja David Patersoni ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud teadustööst selgus, et ligikaudu poolte imikute äkksurma sündroomi (SIDS) ehk hällisurma juhtumite põhjuseks võib olla väikelapse ajutüve teatud kindla piirkonna defekt, kirjutab New Scientist. Kinney ja Paterson uurisid 31 SIDSi surnud beebi aju ning võrdlesid seda 10 muul põhjusel surnud sülelapse ajuga. Teadustöö käigus avastasid nad, et hällisurma ohvritel esineb spetsiifilisi defekte ajutüve hingamist, vererõhku, kehatemperatuuri ja erutusseisundit kontrollivas piirkonnas. SIDS-beebidel esines seal enam ajukemikaali serotoniini eritavaid neuroneid, ent vähem serotoniinile spetsiifilisi retseptoreid. Teadurite hinnangul võivad just ajutüve serotoniinisüsteemi häired olla põhjuseks, miks mõned imikud magades lihtsalt hingamast lakkavad ja surevad. Kaudselt annab sellele teooriale lisakaalu tõik, et SIDSi tõttu surnud poiste ajus oli serotoniiniretseptoreid vähem kui tüdrukutel, mis sobib kokku statistikaga, mille kohaselt esineb poisslastel hällisurma kaks korda sagedamini kui tütarlastel. Beebide ajutüvedefektide põhjus ei ole veel teada, ent Patersoni hinnangul on nende taga tõenäoliselt erinevad geneetilised ja keskkonnamõjurid, muuhulgas arvatavasti ka raseduse ajal suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Väga oluliseks hällisurma riskifaktoriks on ka sülelapse magama asetamine kõhule või küljele.

Vaata ka:

Hällisurma põhjustajaks geneetiline defekt

Madala sünnikaaluga lastel on teismelisena kehvem tervis

Naistel võib olla suurem SMi risk

Ajakirjas The Lancet Neurology tutvustatud uurimistööst ilmneb, et Sclerosis multiplex'i ehk polüskleroosi (SM) haigestuvate naiste hulk suureneb kiiremini kui samasse tõppe jäävate meesterahvaste arv, vahendab CBC. 27.000 SM-patsiendi andmeid analüüsinud Oxfordi ülikooli neuroloogiaprofessori George Ebersi juhitav teadusrühm avastas, et kui 1930ndatel aastatel sündinud polüskleroosi diagnoosiga inimeste seas olis naiste ja meeste suhe ligikaudu 2:1, siis 1980ndatel oli sama näitaja naiste kasuks juba enam kui 3:1. Ebersi hinnangul näitab see suur muutus, et SMi peamisteks põhjustajateks peavad olema läbi geneetilise "masinavärgi" organismi mõjutavad keskkonnafaktorid ning seega on seda tõbe suuresti võimalik ennetada. Ta lisas, et kuigi naiste keskmisest kõrgem haigestumisriski on varem seostatud selliste mõjuritega nagu östrogeenid, raseduspillid ja X-kromosoomi pärilikud anormaalsused, ei näi ükski neist selgitavat naistel ilmnevate haigusjuhtumite osakaalu nii suurt tõusu. Kuna näiteks Lõuna-Euroopas ei valitse polüskleroosi haigestumise osas sedavõrd suurt sooerinevust, keskenduvad teadurid nüüd erinevate piirkondade keskkonnamõjurite võrdlemisele. Tähele on pandud sedagi, et SMi juhtumeid esineb enam põhjapoolsetel laiuskraadidel, mis võib viidata asjaolule, et antud tõve tekkes mängib oma rolli päikesevalgus ja organismi D-vitamiini tase. Võimalikuks keskkonnamõjuriks peetakse ka hügieeni, sest arenenud riikides üles kasvavad lapsed ei puutu enam nooruses kokku varasemate aegadega võrreldavate haigustekitajate kogustega. SMi põdevatel patsientidel laguneb laialdaselt neuronite aksoneid ehk närvikiude kattev müeliinkiht, mistõttu on takistatud elektriimpulsside normaalne liikumine ajju ja sealt tagasi. Paljudel patsientidel tekib SMi algstaadiumis haigusfaas, kus sümptomid ilmnevad haigushoogudena ning vahelduvad osalise või täieliku taastumise faasidega. Tõve antud järgus võib abi olla põletikuvastastest preparaatidest. Varem või hiljem süveneb haigus aga kroonilisse ja kiiresti progresseeruvasse vormi, mille puhul ei ole seni saadaval ühtegi efektiivset ravimit.

Vaata ka:
Leiti Sclerosis multiplex'i sümptomeid pärssiv geen
Nikotiinamiid võib pidurdada Sclerosis multiplex'i süvenemist

Teadlased kasvatasid laboris maksatükikesi

Newcastle'i ülikooli uurijatel õnnestus nabaväädist pärinevaid tüvirakke kasutades luua tillukesi maksafragmente, teatab BBC. Uurijate sõnul saab selliseid "minimaksasid" kasutada erinevate ravimite katsetamisel. Elujõulisi maksafragmente kasvatasid uurijad spetsiaalses mikrogravitatsiooni tingimusi imiteerivas bioreaktoris, mis on välja töötatud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) tehnoloogia baasil. Tüvirakuuurijad Nico Forraz ja Colin McGuckin lõid oma leidude edasiarendamiseks ettevõtte ConoStem, kuid tunnistavad samas, et tõenäoliselt kulub aastakümneid, enne kui laboris kasvatatud maksa saab inimestele siirdada. Küll aga on uurijate kinnitusel täiesti realistlik, et juba 10-15 aasta pärast siirdatakse maksaga hädas olevatele patsientidele sel viisil valmis kasvatatud tillukesi maksafragmente. Hinnanguliselt on probleeme maksatervisega umbes 10% lääneriikide elanikest ning enamik neist tervisehädadest on tingitud sellistest elustiilimõjuritest, nagu alkoholi liigtarvitamine ja ülekaalulisus.

Vaata ka:

Levinud preparaat annab maksahaiguste ravis hea tulemuse

Mandariinid võivad vähendada maksavähi riski

Tüvirakkudest loodi insuliinitootvad rakud

Emmanuel Baetge ja ta kolleegid biotehnoloogiaettevõttest Novocell teatasid ajakirja Nature Biotechnology vahendusel, et neil õnnestus luua inimese embrüolistest tüvirakkudest insuliini eritavaid rakke, vahendab New Scientist. Läbimurre tekitab lootusi, et tulevikus suudetakse luua praktiliselt piiramatu varu insuliini tootvaid valke, mida on võimalik siirdada I tüüpi ehk insuliinisõltuvat diabeeti põdevatele patsientidele. Baetge töörühm mõjutas tüvirakke arenema pankrease ehk kõhunäärme rakkudeks. Uued rakud tootsid sama palju insuliini kui loomulikul moel tekkinud pankrease rakud, ent vastupidiselt viimastele ei olnud need organismi suhkrutasemete poolt isereguleeritavad. Novocelli uurijad on siiski veendunud, et neil õnnestub see puudujääk kõrvaldada. Novocell on välja töötanud ka viisi katmaks uusi insuliinirakke spetsiaalse rakukihiga, mis kaitseb siirdatud rakke immuunsüsteemi rünnaku eest, ent võimaldab vajalikel signaalmolekulidel samal ajal rakku sisse ja sellest taas välja liikuda.

Vaata ka:

Insuliinitootvate rakkude siirdamise mõju kaob kiiresti

Diabeet seab Euroopa riikide tervishoiueelarved löögi alla

Uuring: kurvad uinujad on hommikul energilised

Northwesterni ülikooli teadurid avastasid, et end uinudes kurva ja üksikuna tundvad inimesed tunnevad end hommikul ärgates stressihormooni mõju tõttu keskmisest energilisemana, kirjutab BBC. Uurijad analüüsisid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistöö käigus 156 54-71 aastase inimese stressihormooni kortisool tasemeid. Kortisool aitab organismil vastuseks stressile kergitada vere suhkrutaset ja vererõhku, ent põhjustab ka muutusi tujus ja mäluvõimekuses. Kortisooli tase on tavaliselt üles ärgates kõrge ja tõuseb veel 30 minuti vältel; magamise ajal selle hormooni tase tavaliselt langeb. Teadlased üritasidki kolm korda päevas võetud süljeproovi ning meeleoludest aru andvate päevikusissekannete põhjal välja selgitada, kas ja mil moel on seotud inimese õhtune meeleolu ja tuju ning tema järgmise päeva kortisoolitase. Uurimistööd juhtinud Emma Adam selgitas, et end magama minnes üksiku ja kurvana tundvatel inimestel on hormoonitaseme kõikumise tõttu hommikuti keskmisest enam energiat. Ka selgus, et päeva jooksul korduvalt vihastavatel inimestel oli keskmisest kõrgem uneaegne kortisoolitase ning madalama hommikuse kortisoolitasemega inimesed kurtsid sagedamini päevase väsimuse üle.

Vaata ka:

Korralik ööuni aitab saledana püsida

Eksperdid: unepuudus on väga tõsine probleem

Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi

Hongkongi ja Ameerika Ühendriikide teadlased avastasid Hiinast uue, väga kiiresti leviva linnugripiviiruse H5N1 tüve ning hoiatasid, et see võib põhjustada esialgu Kagu-Aasias ja hiljemalt ka teistes maailma piirkondades uue laialdase kodulindude haigestumispuhangu, kirjutab Reuters. Uus viirustüvi sattus ekspertide vaatevälja esmakordselt Hiina Fujiani provintsis 2005. aasta märtsikuus võetud proove uurides ning on viimase aasta vältel teisi viirustüvesid kõrvale tõrjudes Hiinas aina laiemalt levima hakanud. Esialgne analüüs näitab, et viirus võib olla muutunud resistentseks vaktsiinidele, millega hiinlased on kodulinde alates möödunud aasta septembrikuust laialdaselt vaktsineerinud. Viiruseuurijad teatasid ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences vahendusel, et Fujiani viirustüvi on juba põhjustanud kodulindude haigestumisi Hiinas, Laoses, Malaisias ja Tais ning viimasest riigist on teada ka üks inimesel registreeritud haigusjuhtum. Kui H5N1 eelmised suuremad haigestumislained leidsid aset 2003. aasta lõpus ja 2004. aasta algul ning praegugi ka Euroopas endiselt ringlev linnugripp pärineb 2005. aasta maist Hiinast alguse saanud haiguspuhangust, siis nüüd ennustavad asjatundjad uue gripilaine saabumist ja selle põhjustajaks saab olema just nimelt Fujiani viirustüvi. Kuigi linnugripp on alates 2003. aasta lõpust tapnud maailmas enam kui 150 inimest, on see endiselt ennekõike lindude tõbi. Samas kardavad eksperdid, et viirus võib muteeruda ja põhjustada miljoneid või isegi kümneid miljoneid inimesi hauda viiva globaalse gripipandeemia.

Vaata ka:

Sanofi Pasteuri linnugripivaktsiin osutus efektiivseks

WHO: surmav linnugripp muteerub

Rinnavähk suguvõsas suurendab vähiriski ka ilma riskigeenita

Naistel, kelle lähisuguslastel on diagnoositud rinnavähki, on keskmisest kõrgem tõenäosus rinnavähki haigestuda ka siis, kui neil puuduvad selle vähivormiga seostatavad tuntud riskigeenid, teatab BBC. Ajakirjas Journal of Medical Genetics tutvustatud uuringu raames otsisid Suurbritannia teadlased 277 rinnavähijuhtumitega perekonna liikmetelt riskigeenide BRCA1 ja BRCA2 teatud variatsoone. Varasemad uuringud on näidanud, et kindlate variantidega riskigeenide omanikest naistel on 70. eluaastaks ligikaudu 85%line tõenäosus rinnavähki haigestuda. St Mary haigla meditsiinilise geneetika osakonna direktor Gareth Evans selgitas, et seni eeldati, et kui rinnavähiajalooga perekondade liikmetel ei ole antud vähivormi haigestumist soodustavaid geenivariante, on nende haigestumisrisk võrdne keskmise näitajaga. Antud uurimistöö lükkas aga selle arvamuse ümber, sest kui uurimistöös osalenud riskigeenideta naistest pidanuks keskmiste näitajate kohaselt 50. eluaastaks rinnavähki haigestuma vaid 2%, siis tegelikult diagnoositi rinnavähk neist 6,4%. Ekspertide sõnul näitab leid, et kohustuslikus korras peaksid rinnavähiuuringuid läbima kõik naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähijuhtumeid.

Vaata ka:

D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist

Leiti rinnavähiriski kahekordistav geneetiline mutatsioon

Loomisel on MRSA vastane vaktsiin

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistöö annab lootust, et peagi luuakse efektiivne vaktsiin võitlemaks haiglates palju surmajuhtumeid põhjustava "superbakteri" metitsilliinile resistentse Staphylococcus aureus'e (MRSA) vastu, kirjutab BBC. MRSA on haiglates levides väga ohtlik, sest seal viibib palju nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi. Selle haigustekitaja vastu võitlemine on aga üsna keeruline, sest see on paljude antibiootikumide toimele resistentne. Esialgu vaid närilistel katsetatud vaktsiini luues "noppisid" uurijad välja Staphylococcus aureus'e neli valku, mis vallandavad organismis antud haigustekitajale spetsiifilise immuunkaitse. Erinevaid valke kombineerides ja neid hiirtele süstides avastasid uurijad, et hiirtel tekkis immuunkaitse 5 erineva Staphylococcus aureus'e tüve vastu. Neli neist tüvedest kujutasid enesest MRSAd ning ühte tüve seostatakse põletusvigastuste järgselt tekkiva toksilise shokiga. Vaktsiin andis hiirtele 60%-100% immuunsuse. Avastuse teinud Chicago ülikooli uurijate sõnul tuleb nüüd välja selgitada vaktsiini kaitsetoime täpne mehhanism ja uurida välja, kas see annab inimestel kasutades sama hea tulemuse.

Vaata ka:

Selgus levinud haiglabakteri ohtlikkuse põhjus

"Superbakterid" tungivad haiglatest välja

Probleemide küüsis paarid ei julge abi paluda

Eestis väldivad paarid nõustajaid, pigem tülitsetakse surmani või lahutatakse, kirjutab Eesti Päevaleht. Kriisiabikeskuse psühholoogiline nõustaja Marju Jõulu märkis, et paarid jõuavad oma probleemidega spetsialisti juurde liiga hilja, kui suhet kooselu jätkamise eesmärgil lappida enam ei õnnestu. Psühholoogi abi kasutamine on meie inimese meelest aastaid olnud vaid episood ameerika filmist või tõlkeraamatust. Siiski tõdevad tohtrid, et isikliku psühholoogilise probleemiga hakatakse aina enam ja enam asjatundja poole pöörduma. Enam ei kardeta nii väga, et psühhiaatri vastuvõtule minek võrduks ühiskonna poolt hulluks tunnistamisega. Samas tembeldatakse perenõustaja poole pöördumist ikka veel ilukirjanduslikuks võtteks. Seksuaaltervise Kliiniku psühhiaater-seksuoloog dr Imre Rammul jagab seisukohta, et nõustaja juurde jõuab perekond hiljem kui tegelikult peaks. Dr Rammul vihjab pereprobleemide küsimuses ka ühiskonnale, märkides, et ega meie kultuurikeskkonnas ju abielulahutust väga hukka ei mõisteta.

Vaata ka:

Uneuurijad: unesseksimine on tõsine probleem

Miks mehed seksuaalpartnerite kohta luiskavad